Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müüja nime järgi tabelist M_töötajad, kasutades funktsioone INDEX ja MATCH; määrata nimed vajalikele tulpadele Hind leida liigi ja sordi alusel tabelist P_hinnad funktsiooni VLOOKUP abil Tabelise tekitada vähemalt 20-25 rida Tabeli alusel teha eraldi lehel variandiga määratud koondid kasutades risttabeleid ja funktsiooni SUMIF. Teha omal valikul koondandmete põhjal 1-2 diagrammi Teha omal valikul vähemalt 2 päringut arendatud filtriga. Proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonstreerimiseks. Puidu müük se 1 1..* 1 ariandile Üldandmed P_müügid Summad mil näidatud firma kuupäev / S_kogus
Viite tähistuse juurde kirjutage vajalik kirje vastavalt viitamise nõuetele. Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. Tabelid ja joonised. Lihtsamate tabelite loomiseks on Wordis võib valida TableInsertTable või klõpsates menüüribal olevale tabeli ikoonile (vt. joonis) Joonis 9. Tabeli loomine Wordis Wordi tabelist diagrammi loomiseks tuleb vastav tabel märgistada ja valida menüüst InsertPictureChart. Loodud diagrammi kuju saab muuta tööriistaribal avanevate ikoonide abil. Keerukamate tabelite ja diagrammide loomiseks on otstarbekas kasutada MS Exceli võimalusi. Tulpdiagramm on ülevaatlikum, kui tahame võrrelda erinevate tunnuste sagedusi omavahel, sektordiagramm aga juhul , kui tahame näha iga üksiku tunnuse osa tervikus Tulumaks 60
SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. Tabelid ja joonised. Lihtsamate tabelite loomiseks on Wordis võib valida Table→Insert→Table või klõpsates menüüribal olevale tabeli ikoonile (vt. joonis) Joonis 9. Tabeli loomine Wordis Wordi tabelist diagrammi loomiseks tuleb vastav tabel märgistada ja valida menüüst Insert→Picture→Chart. Loodud diagrammi kuju saab muuta tööriistaribal avanevate ikoonide abil. Keerukamate tabelite ja diagrammide loomiseks on otstarbekas kasutada MS Exceli võimalusi. Tulpdiagramm on ülevaatlikum, kui tahame võrrelda erinevate tunnuste sagedusi omavahel, sektordiagramm aga juhul , kui tahame näha iga üksiku tunnuse osa tervikus Tulumaks 60
selgitusi süsteemi kasutamise osas. Samuti nõudeid, mida süsteem peab lõppkasutajale pakkuma ning piirangud, mis seisnevad formaalsetes reeglites, määratledes, kes saab ja kes ei saa midagi teha. Kasutusjuhtumi diagramm on joonis, mis tõlgendab visuaalselt loodava infosüsteemi sõnalise kirjelduse ehk kasutusjuhtumi. Kasutusjuhtum peaks olema arusaadavalt eristatav teistest juhtumistest, olema terviklik ning tema kasu peaks olema kas mõõdetav või tajutav Kasutusjuhtumi diagrammi (Use Case) eesmärk on anda piiritletud ja piisav hulk juhtumeid, mida infosüsteem peab hakkama katma, näidates ära ka juhtumite vahelised seosed. Analüüsi käigus võib juhtumite hulk muutuda ja täpsustuda, mis tingib muutusi projekteeritavas infosüsteemis või ka organisatsioonis endas. Joonise elementideks on juhtumid (ovaal), rollid (kriipsujuku) ja seosed (erinevad nooled lihtseos, üldistus, sisaldumine, laiendamine). Joonised
Reaalgaasid lähenevad oma omadustelt ideaalgaasidele suhteliselt madalatel rõhkudel (1-3 MPa) ja kõrgetele temperatuuridel. Praktikas pv= RT ei kehti, sest rõhk kõrge. Igasugune ainesõktuvalt parameetritest p, v, T võib olla kolmes olekus: gaasiline, vedel, tahke olek. Reaalgaaside põhiomaduseks on, et neid on võimalik teatud tingimustel kondenseerida e. vedeldada. Soojusteh. vaadeldaksegi vedeliku ja auru piirkonda . Reaalgaaside iseloomustamiseks kasutatakse zp- diagrammi, kus z on kokkusurutavuse tegur), z= pv/RT (ideaalgaasil z=1, sest pv=RT). Tegur z näitab reaalgaasi omaduste kõrvale kaldumist ideaalgaasi omadustest. z sõltub gaasi rõhust ja temperatuurist ja z väärtused saab tabelitset või diagrammi kuhul. z H2 1 Ideaalgaas O2 p, Mpa temp= 0C Reaalgaaside olekuvõraandid Erinevate uurijate poolt on välja pakutud väga palju erineva kuju ja täpsusega RGOV.
Statistilise testi valik sõltus võrreldavate gruppide arvust, uuritavate andmete tuubist (kvalitatiivsed, kvantitatiivsed), jaotusest (kvantitatiivsete tunnuste puhul normaaljaotus/mittenormaaljaotus, kvalitatiivsete tunnuste puhul valimi suurus) ja 17 omavahelisest sõltuvusest (sõltumatud mõõtmised, korduvad mõõtmised uhel isikul sõltuvad mõõtmised). Joonistes kasutati histogrammi ja karp-vurrud diagrammi. Histogramm ehk astmikdiagramm annab ülevaate statistiliste andmete jaotumisest sagedusest. Histogrammi korral on tunnuste väärtused enamasti kujutatud rõhtteljel ja andmete sagedused püstteljel. (Arvdiagrammid kodulehekülg) Karp-vurrud diagramm näitab andmete jaotust kvartiilide lõikes, esitades arvkarakteristikutest keskväärtuse ehk mediaani, ülemise ja alumise kvartiili, võõrväärtused, andmete suurima ja väikseima väärtuse. (vt joonis 6
c) t= 4,1 ºC . Tabelist 2 tuleb üles leida 6,4g/m3 ja vaadata mis temperatuuri juures see on . v 2,7 RH = ∗100 = ∗100 =29,9 d) V sat 9,04 Ülesanne 18. Leia joonisel oleva täpi algsed õhuparameetrid. Seejärel: a) Tõsta algse punkti temperatuuri 5 ºC võrra. b) Lisa algsele punktile 4 g/kg vett c) Kui palju tuleb esialgsele punktile vett lisada, et RH oleks 74%? Selle ülesande lahendamiseks tuleb kasutada h-x diagrammi. Lahendus: 1. Punkti esialgsed parameetrid - Temp 20ºC - RH on 50% - Niiskussisaldus 7 g/kg - Rõhk 1150 pa 2. Tõstame esialgse punkti temperatuuri 5 ºC võrra - Temp 25ºC - RH on 35% - Niiskussisaldus 7 g/kg - Rõhk 1150 pa 3. Lisame esialgsele punktile 4 g vett ühe kilo kohta - Temp 20ºC - RH on 77% - Niiskussisaldus 11 g/kg - Rõhk 1750 pa 4. Esialgsele punktile tuleb lisada 3,5 g/kg vett, et RH oleks 74%. Ülesanne 19. Tegemist on 50 m2 suuruse korteriga. Korteri kõrgus on 3m
"Nii, nagu paberist ajaleht pole kuskile kadunud, on ka paberist raamatu kadumisest väga vara rääkida. Aga kindlasti lähema kümne aasta jooksul saame e-raamatuga väga hästi tuttavaks. Ma arvan, et aastal 2020 on see olemas igas kodus. (8) Küsitluse tulemused Selle uurimustöö jaoks koostasin küsitluse, uurimaks, mida arvavad inimesed e-raamatutest ja raamatute tulevikust üldse. Otsustasin saadud andmed esitada nii teksti, kui mõne diagrammi kujul, et paremat ülevaadet luua. 40-st vastajast üheksa vastasid, et nad ei tea e-raamatutest ja väljaannetest eriti midagi, 19 olid nendest kuulnud, kui täpsemad teadmised selles vallas puudusid ning 12 inimest teadsid, et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist. 2010. aasta suvel tegi The Time oma internetilehekülje tasuliseks. Küsisin, kas see on tulevik.
Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müüja nime järgi tabelist M_töötajad, kasutades funktsioone INDEX ja MATCH, määrates nimed vajalikele tulpadele Hind leida liigi ja sordi alusel tabelis P_hinnad funktsiooni VLOOKUP abil Tabelis tekitada vähemalt 20-25 rida Tabeli alusel teha eraldi lehel variandiga määratud koondid kasutades risttabeleid ja funktsiooni SUMIF. Teha omal valikul koondandmete põhjal 1-2 diagrammi Teha omal valikul vähemalt 2 päringut arendatud filtriga. Proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonstreerimiseks. Puidu müük 1 1..* 1 Üldandmed P_müügid Summad firma kuupäev / S_kogus aasta müüja (nimi) / ..
1) Nimetada termodünaamika 3 printsiipi: Termodünaamika esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q- W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Termodünaamika teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termo...
Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müüja nime järgi tabelist M_töötajad, kasutades funktsioone INDEX ja MATCH; määrata nimed vajalikele tulpadele Hind leida liigi ja sordi alusel tabelist P_hinnad funktsiooni VLOOKUP abil Tabelise tekitada vähemalt 20-25 rida Tabeli alusel teha eraldi lehel variandiga määratud koondid kasutades risttabeleid ja funktsiooni SUMIF. Teha omal valikul koondandmete põhjal 1-2 diagrammi Teha omal valikul vähemalt 2 päringut arendatud filtriga. Proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonstreerimiseks. Puidu müük se 1 1..* 1 ariandile Üldandmed P_müügid Summad mil näidatud firma kuupäev / S_kogus
olla pöörlev keha paljudest tähtedest, mida hoiab koos gravitatsioon, sarnaselt Päikesesüsteemile, kuid palju suuremas mastaabis ning et me näeme Linnuteed heleda jutina taevas, sest me ise asume selle sees. Linnutee kuju nagu seda nägi William Herschel. Esimene, kes üritas kirjeldada galaktika kuju ja Päikese asukohta selles oli William Herschel 1785. aastal. Ta luges kokku tähti erinevates taeva osades ja tegi tulemusest diagrammi, milles ta paigutas Päikesesüsteemi galaktika keskme lähedusse. Kapteyn, kasutades viimistletud lähenemisviisi, nägi Linnuteed kui väikest elliptilist galaktikat (diameetriga umbes 15 kiloparsekit), Päikese asetas ta samuti keskme lähedale. Harlow Shapley ,aga nägi galaktikat hoopis teistsugusena: lame ketas, diameetriga 70 kiloparsekit ning Päike asub galaktika keskmest kaugel. Mõlemad , aga ei võtnud arvesse valguse ja
Termodünaamika I kordamisküsimused 2013 1. Nimetada termodünaamika kolm printsiipi. Esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja pr...
Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused? Tihedus Sulamistemperatuur Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus-...
Joonis 1. Lugemis-ja kirjutamisraskustega õpilased algklassides. Õppeaastal 2011/2012 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 29 õpilasel 111-st ehk 26%. Õppeaastal 2012/2013 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 30 õpilasel 114-st ehk 26%. Õppeaastal 2013/2014 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 29 õpilasel 121-st ehk 21%. Õppeaastal 2014/2015 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 28 õpilasel 105-st ehk 27%. Antud diagrammi põhjal võib järeldada, et õppeaastal 2014/2015 on algklassides kõige rohkem õpilasi, kellel esineb lugemis-ja kirjutamisraskusi. Kõige väiksem protsent esines aga õppeaastal 2013/2014, kuna siis oli õpilaste arv alates esimesest kuni neljanda klassini Põlva Ühisgümnaasiumis kõige suurem. Aastatega on lugemis-ja kirjutamisraskustega laste arv algklassides kasvanud. Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemis-ja kirjutamisraskustega,
Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müüja nime järgi tabelist M_töötajad, kasutades funktsioone INDEX ja MATCH; määrata nimed vajalikele tulpadele Hind leida liigi ja sordi alusel tabelist P_hinnad funktsiooni VLOOKUP abil Tabelise tekitada vähemalt 20-25 rida Tabeli alusel teha eraldi lehel variandiga määratud koondid kasutades risttabeleid ja funktsiooni SUMIF. Teha omal valikul koondandmete põhjal 1-2 diagrammi. Teha omal valikul vähemalt 2 päringut arendatud filtriga. Proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olge valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonstreerimiseks. Puidu müük 1 1..* 1 Üldandmed P_müügid Summad firma kuupäev / S_kogus aasta müüja (nimi) / ..
Küsimus 2 Kriitiline tee on : Vali üks: a. projektiga seotud tegevuste jada, mille läbimise tulemusena tekkib kriis b. meetod, mis võimaldab vähendada projektiriske c. Ei ole nimetatud d. maantee, mis on kiiruskaameraid ja politseid täis e. meetod, mis arvutab projekti lõpetamise päeva, lähtudes ülesannete kestvusest ja järjekorrast Küsimus 3 Tööjaotamise struktuur (WBS, work breakdown structure) tähendab Vali üks: a. Töötellimist välispartnerite käest b. Use-Case diagrammi detailsemaks tegemist c. Ei ole nimetatud d. Projekti jaotamist juhitavateks tegevusteks ja ülesanneteks e. Projektile finantsvahendite tellimist Küsimus 4 Kuidas nimetakse inimest, kes otsustab, millised funktsioonid süsteem peab täitma ja palju selle eest saab maksta? Vali üks: a. Ei ole nimetatud b. Süsteemi omanik c. Süsteemi analüütikud d. Süsteemi disainerid e. Programmeerijad Küsimus 5 Projekti algatamise käigus tuleb tegeleda: Vali üks või enam: a
Joonis 9 Silindris oleva rõhu määramiseks on hakatud kasutama mõõteriista, mida nimetatakse indikaatoriks. Siit ka nimetus indikaatordiagramm. Indigaatordiagramm võib olla arvutuslik (arvjoonis) või reaalselt pumbalt võetud tegelik p=f(V) = f() diagramm. Tegelik pumba indikaatordiagramm võetakse reeglina tehases mudelpumba katsetustel või enne ja peale tehase remonti pumba tehnilise seisukorra määramisel spetsiaalse mõõteriista, mehaanilise indikaatori abil. Indikaatoriga saadud diagrammi pindala kujutab endast pumba kolvi poolt tehtud tööd kolvi ühe edasi-tagasi käigu ehk imemis- ja survekäigu jooksul. Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel (joon. 10) võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi. Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö Limi = pimi×Vs , kus pimi = Hi on pumba kolvi poolt vedelikule tekitatud rõhk ja
How do I süsteemi jadadiagramm? 1. Joonista joon, mis esitab süsteemi kui musta kasti. 2. Identifitseeri kõik tegutsejad, kes otseselt tegutsevad süsteemiga. Joonista vertikaaljoon iga sellise tegutseja jaoks. 3. Identifitseeri kasutusjuhu tüüpstsenaariumi tekstist süsteemi välissündmused, mida iga tegutseja genereerib. Joonista nad diagrammile. Kordustele tee kast ümber ja nt lõpetamistingimus. 4. Vajaduse korral lülita kasutusjuhu tekstiline stsenaarium diagrammi vasakule küljele. PS. Antud juhul näita oma põhistsenaariumit, mitte kõiki võimalikke teid. Lepingud süsteemi operatsioonidele Lepingud aitavad defineerida süsteemi käitumist, kirjeldades operatsioonide mõju süsteemile (kuidas muutub süsteemi seisund iga operatsiooni täitumise tulemusena). UMLis saab seda teha operatsioonide eel- ja järeltingimuste defineerimise teel. Süsteemi operatsioonide lepingute loomine toimub detailimisfaas (elaboration)
järgmiselt.Mõõdetakse püramiidi jälje diagonaali jäljed.Arvutatakse nende abil rombi pindala kõvadus leitakse (HV = P/S [kg/mm2][N/mm2]) Tugevus selleks nim materjali omadust vastupanna mõjutavale joule katkemata.Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi tõmbe-, surve-, pained-, väände- ja nihketugevust. Tõmbekatse selleks et määrata materjalöi tõmbetugevust tehakse tõmbekatse. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. Proportsionaalsuse piir kuni selle jõuni toimub jõu ja pikenemise vahel proportsionaalne ehk võrdeline suhe.Tähis Ppe Elastsuspiir selle jõuni venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta.Tähis Pe Voolavuspiir antud jõuni toimub materjali intensiivne pikeneminje kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike.Tähis PT Tugevuspiir selle jõuni venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kelakoht)
2. MIKROSKEEMIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAD. * DTL (Drod Transistor Logic) - 3 osa: 1). kombinaator, mis realiseerib loogikafunktsiooni. 2). Taastaja, mis taastab õiged nivood. 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja 3) on transistorid. Dioodidel on takistus,seetõttu tekib väljundisse igal juhul mingi pinge (U=IR), seetõttu teda ei tarvitata. Liiga vana versioon lihtsalt. * TTL (Transistor Transistor Logic)- sama, mis DTL, aga 1). osa on samuti transistoritega. (Bipolaarne tehnoloogia). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. * STTL (Schollky TTL e. Low TTL)- kasutatakse Soti dioodi. Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia ...
kaudu. Eesti keskkonna loodusliku tasakaalu säilitamiseks on looduskasutusest üha rohkem reguleeritud lubade ja maksuga. · Ligi 15% meie territooriumist on looduskaitse all. Teiste kaitsealade seas on Eestis viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Karula, Metsasalu. · Eestis on väikse rahvaarviga riik, maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150. kohal(1.01.2005. aastal 1 347 000 inimesest) · Riigi vanuselist ja soolisust kooseisu saab väljendada diagrammi abil, mida nimetatakse rahvastikupüramiidiks. · Eesti rahvastiku loomulik iive on negatiivne- rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne on väike. · Üle poole Eesti rahvastikust elab Harjumaal ja Ida-Virumaal. · Majandusgeograafias uuritakse majanduse ruumilisi seoseid, tootmise paigutuse sõltuvust keskkonnatingimustest(loodus-, sotsiaalne, poliitiline ja majanduskeskkond) ning rahvastikuprotsesside territoriaalseid iseärasusi.
Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müüja nime järgi tabelist M_töötajad, kasutades funktsioone INDEX ja MATCH, määrates nimed vajalikele tulpadele Hind leida liigi ja sordi alusel tabelis P_hinnad funktsiooni VLOOKUP abil Tabelis tekitada vähemalt 20-25 rida Tabeli alusel teha eraldi lehel variandiga määratud koondid kasutades risttabeleid ja funktsiooni SUMIF. Teha omal valikul koondandmete põhjal 1-2 diagrammi Teha omal valikul vähemalt 2 päringut arendatud filtriga. Proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonstreerimiseks. Puidu müük 1 1..* 1 Üldandmed P_müügid Summad firma kuupäev / S_kogus aasta müüja (nimi) / ..
Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müüja nime järgi tabelist M_töötajad, kasutades funktsioone INDEX ja MATCH; määrata nimed vajalikele tulpadele Hind leida liigi ja sordi alusel tabelist P_hinnad funktsiooni VLOOKUP abil Tabelise tekitada vähemalt 20-25 rida Tabeli alusel teha eraldi lehel variandiga määratud koondid kasutades risttabeleid ja funktsiooni SUMIF. Teha omal valikul koondandmete põhjal 1-2 diagrammi. Teha omal valikul vähemalt 2 päringut arendatud filtriga. Proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olge valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonstreerimiseks. Puidu müük se 1 1..* 1 ariandile: Üldandmed P_müügid Summad väljad gi. firma kuupäev / S_kogus
Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müüja nime järgi tabelist M_töötajad, kasutades funktsioone INDEX ja MATCH; määrata nimed vajalikele tulpadele Hind leida liigi ja sordi alusel tabelist P_hinnad funktsiooni VLOOKUP abil Tabelise tekitada vähemalt 20-25 rida Tabeli alusel teha eraldi lehel variandiga määratud koondid kasutades risttabeleid ja funktsiooni SUMIF. Teha omal valikul koondandmete põhjal 1-2 diagrammi Teha omal valikul vähemalt 2 päringut arendatud filtriga. Proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonstreerimiseks. Puidu müük se 1 1..* 1 ariandile Üldandmed P_müügid Summad mil näidatud firma kuupäev / S_kogus
tegelikkusele kajastab sarnasus vaadeldavate (tegelike) tähtedega. Lisaks sellele peab tähtede füüsika (tähemudelid) ära seletama ka erinevate omadustega tähtede esinemissageduse. Tähtede põhiparameetriteks on heledus ja temperatuur. 1905. a., kui oli mõõdetud küllalt paljude tähtede kaugused, leidis E. Hertzsprung seose spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel, alates klassifikatsiooni korrigeerimisest kuni täheevolutsiooni teooriate loomiseni. Ühe tähe elulugu Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses
kaugusel. Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diameetraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedeni. Seda riba hakati nimetama peajadaks. Päike paikneb enam-vähem selle keskel. Peajadast allpool paiknevad ebatavaliselt väiksed ülitihedad tähed, valged kääbused. Peajada kohale jääb väike rühm heledaid tähti. Neist kõrgemal ja paremal paiknevad veelgi haruldasemad üliheledad punased tähed.
Hindamiskriteeriumide püstitamine; Hindamiskriteeriumide kaalumine; Lahenduste üksikomaduste määramine vastavuses hindamis- kriteeriumidele.; Üksikomaduste hindamine punktidega ning korrutamine kaaludega; Koguväärtuse määramine kaaludega korrutatud punktide kokkuliitmise teel. Tehnilis-majanduslik hindamine Hindamisel eristatakse tehnilist ja majanduslikku väärtust, milliste alusel koostatakse tehnilis-majanduslik diagramm. Eelistatum on variant, mille puhul diagrammi punkt asub lähemal ideaalpunktile. Hindamine koos kasulikkuse analüüsiga Koostatakse sihtide puu, millisele märgitakse suhtelised ja absoluutsed kaalud. Edasi toimitakse analoogselt kaalutud punkhindamisele. 39. Aksiomaatilise projekteerimise etapid Aksiomaatiline projekteerimine põhineb hüpoteesil, mis sisaldab kindlaid fundamentaalseid printsiipe, mis kontrollivad head projekteerimise tava ning kus võtme komponentideks on projekteerimise
aluseks, et näidata, milliste tegevuste teostamisel protsessis oleks tarkvarasüsteemist kasu. 27. Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtumi/kasutusjuhu mõiste- Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida väljendatuna infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud. 28. Kasutusjuhtude diagrammi notatsioon- tarkvarasüsteemi kasutaja (System Actor). Keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb tarkvarasüsteemiga ning kasutab selle poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi. Inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis) tarkvarasüsteemi kasutamise lugu või juhtum, kuidas tarkvarasüsteemi kasutades tehakse midagi kasulikku - kasutusloo ainus eesmärk on anda
Võrdlusel on kolm koostisosa: - võrreldav nähtus, mida tahetakse selgitada; - tuntud nähtus, mille abil tundmatut nähtust selgitatakse; - võrdlusalus ehk need omadused, mille alusel võrdlemine toimub. Võrdlus peab esinema mõlemas võrdluse osapooles, vaid siis on nähtused võrreldavad. Võrdlus võib olla mõne lause või lõigu pikkune või tervet tekst organiseeriv printsiip. Võrdlust saab hõlpsasti ette valmistada Venni diagrammi abil. Kirjeldamine Kirjelduse aineks on esemed, olukorrad, nähtused. Kirjelduse osad on dominant ja detailid, järjestus ning vaatepunkt. Kirjeldustel on arutluses illustreeriv ülesanne ning seetõttu ei tohi nendega liialdada. Jutustamine Jutustamise aluseks on konkreetsed sündmused, mis järgnevad üksteisele ajaliselt ja põhjuslikult. Jutustamise kasutamine arutluses on piiratud lõigu mahust 1-2 lauset. Sellega saab
Missing System 560 25,6 Total 2186 100,0 Huvitav väärtus on 11:D Siin on vaja võtta algankeet välja ja vaadata, kas on sisestusviga .Siis tuleb minna tabelisse ja 11 ära parandada 1- V.oluine 2- Küllaltki oluline 3- Vähe 4- Ei ole üldse oluline Väärtused on valepidi pandud, tavaliselt võiks ikka panna et 4 on rahul. Muidu diagrammi tulbad tulevad imelikud Ütle lihtsalt, et 1 ja 4 vahetaks kohad .Selleks ,et muuta on vaja arvutada. Trancform – compter A32_1 pane tah nt P nagu pööratud Edasi Kustuta ära vana A32_1 Kirjuta väärtused Millised vead olid : sisestusviga, skaala ebaloogiline, grupeerimine, palju oli missing. Teisendused on ka veebis olemas –mine vaata. 12.02.03 Võtame kaks intervalltunnust T1 : rahulolu ilmaga T2: rahulolu eluga Loo uus fail: Võta variable view:
- L2 2.3.2. Teoreetiliste kaarte pindalade arvutus e. Bonjean'i mastaap Laeva mahulise veeväljasurve ja selle keskme pikipaiknevuse XB arvutamisel tunduva trimmi korral peab arvutama kõigi teoreetiliste kaarte pindalad tegeliku süviseni ja nende integreerimisel saame mahulise vee- väljasurve ning lõpuks kaarte pindalade epüürilt arvutame tegeliku XB. Vajalike andmete kiireks leidmiseks soovitas 19. sajandi algul prantsuse insener Bonjean kolme mõõtkavaga diagrammi Bonjean'i mastaapi. See mastaap koostatakse teoreetiliselt jooniselt saadud mõõtmete alusel, ta kujutab endast pikitasandile projekteeritud laevakere skemaatilise joonise taustal olevaid kõveraid. 2.3.3. Laeva mahuliste elementide arvutus Laeva süvismaht ehk mahuline veeväljasurve on laeva kõige enam iseloomustav geomeetriline suurus. Teades kõigi veeliinitasandite pindalasid, nende integreerimisel süvissammuga T = T/n saab mahulise veeväljasurve ( DISV)
masstoodangulist toodet on kergem asendada. Arvestades pakkimise tingimusi, jagatakse tooted järgmiselt: - tarbitavad kaubad nagu toiduained, ravimid jne.; - pika kasutusajaga kaubad nagu külmikud, autod, elektronkaubad jne.; - tooted tööstuse jaoks, nagu ehitusmaterjalid, tööriistad jne.; - investeeritavad tooted nagu sisseseaded, masinad jne.. Mida erilisem või kauakestvam on toode, seda rohkem tuleb pöörata tähelepanu kauba pakkimisele/pakendile. Joonis kujutab endast lihtsustatud diagrammi faktoritest, mis mõjutavad pakendi valikut ning kuidas on need faktorid omavahel seotud. Toote omadused. Pakend peab rahuldama mitmeid toote omadustest tulenevaid nõudeid nagu: - suurus, kuju, kaal; - vastuvõtlikus vigastustele; - materjali tüüp; - praktiline väärtus; - vahetamise võimalus. Kaal mõjutab seda, mis juhtub, kui veol kauba liigutamist kiirendatakse või aeglustatakse. See mõjutab ka juhul, kui kaup kukub või kukutatakse vette jne
niiskus =100% veeauru partsiaal rõhk võib olla pa=0......pa0 *niiskuse sisaldus(tehniline niiskus) d(või x)- on antud temp õhus oleva veeauru massi ja samal temp kuivaõhu massi suhe d= pv=RT pava=RT>a v=1/a võ=1/õ põvõ=RõT>õ *=d/dmax Mõõdukate rõhu temp *niiske õhu entalpia H=Hõ+Ha[KJ/kg] Hõ=Cpõt r0=2501KJ/kg,oc ha=(2501+1,93t)d*10-3KJ/kg Cpa=1,93KJ/kgK H=t+(2501+1,93)d*10-3[KJ/kg] Niiske õhu oleku diagramm (h-d) Niiske õhu diagrammi kasutatakse niiske õhu parameetrite graafiliseks määramiseks ja kasutatakse niiske õhuga oleku muutuse protsesside graafiliseks kujutamiseks. Olekuprotsessid võivad olla: · Õhu jahutamine · Niiskeõhu kuumutamine · Niiske õhu kuivatamine · Niiske õhu niisutamine · Erinevate paranpeertritega õhuvooluste segunemis protsessi ja määrata selle segu parameetrid Diagramm koostakse kindlale paromeetrilisele rõhule. Tavaliselt
Parameetri b2 hinnang tuleb suurem. See eeldus pole täidetud, kui mudelist on välja jäetud mõni oluline tunnus. 51. Mis juhtub parameetrite hinnangutega, kui juhuslikud liikmed ei allu normaaljaotusele? 5. eeldus. Kui juhuslikud liikmed alluvad normaaljaotusele, siis parameetrite hinnangud on mõjusad: valimi mahu kasvamisel koonduvad nad parameetrite tegelikeks väärtusteks. · Kui see eeldus pole täidetud: hinnangud ei ole mõjusad · Visuaalne kontroll: jääkide diagrammi uurimine. · Formaalsed testid põhinevad jääkliikmete jaotuse kuju võrdlemisel normaaljaotuse kujuga. Jarque-Bera test; Doornik-Hanseni test 52. Jarque-Bera testi idee, nullhüpotees, sisukas hüpotees. Jarque-Bera (JB) testi korral leitakse analüüsitava suuruse asümmeetriakordaja S (skewness) ja püstakuse kordaja K (kurtosis). Normaaljaotuse korral S = 0 ja K = 3. Normaaljaotuse korral JB=0, järelikult nullhüpoteesiks on, et jääkliikmed alluvad normaaljaotusele. Kui JB
1 3 3 1 6 6 2 1 1 2 6 4 3 1 2 4 3 2 4 5 5 2 2 3 4 3 6 2 4 2 2 4 1 3 2 1 2 5 3 1 4 1 3 1 4 5 2 6 3 2 5 5 3 2 1 2 6 6 5 5 2 6 1 2 1 4 1 1 3 5 2 3 1 4 5 4 4 2 3 2 2 2 2 5 5 6 6 2 2 5 3 5 2 3 3 6 4 3 3 6 5 3 1 1 Viidi läbi küsitlus kontoritarkvara MS Office osade kasutamise kohta tudengite seas. 1. Kleebi vastused lahtrisse vastused 1 väärtustena. 1. Loo sagedustabel 2. Koosta 4 erinevat diagrammi, millele lisa kõik vajalikud elemendid. 8 punkti MS Office osade kasutamise sagedus 70 59 60 52 50 46 48 50 40 35
Võrdlusel on kolm koostisosa: - võrreldav nähtus, mida tahetakse selgitada; - tuntud nähtus, mille abil tundmatut nähtust selgitatakse; - võrdlusalus ehk need omadused, mille alusel võrdlemine toimub. Võrdlus peab esinema mõlemas võrdluse osapooles, vaid siis on nähtused võrreldavad. Võrdlus võib olla mõne lause või lõigu pikkune või tervet tekst organiseeriv printsiip. Võrdlust saab hõlpsasti ette valmistada Venni diagrammi abil. Kirjeldamine Kirjelduse aineks on esemed, olukorrad, nähtused. Kirjelduse osad on dominant ja detailid, järjestus ning vaatepunkt. Kirjeldustel on arutluses illustreeriv ülesanne ning seetõttu ei tohi nendega liialdada. Jutustamine Jutustamise aluseks on konkreetsed sündmused, mis järgnevad üksteisele ajaliselt ja põhjuslikult. Jutustamise kasutamine arutluses on piiratud lõigu mahust 1-2 lauset. Sellega saab
Põhivara juurdekasv K = K*1 K*0 ongi puhasinvesteeringute h i i juurdevool, j d l kuna k K = I. I 4. U/MPk mudeli ja MEI diagrammi vertikaaltelje 1.Kui kasutamiskulu ühendamine on võrdlemisi keeruline. keeruline langeb tasemelt U0 tasemele U1, siis... U0 Probleem siis, kui me suurendame kapitali K*1-ni, kuid kasutamiskuluks jääb U0 U1
Foto 3. Kuvatõmmis mängust FIFA 15. (Origin 2015) 1.3. eSport´i ajalugu eSpordi ajalugu ulatub 1980’ndatesse kui võistlused toimusid mängusaalides. 1990’nendatel muutusid konsoolimängud populaarsemaks ja videomängude võistluseid hakati korraldama suurema auditooriumi ees ja muudel suurematel areenidel. 2000’ndate aastate algul, kui arvutimängude võistlused kogusid rohkem populaarsust, muutus ka eSport veelgi populaarsemaks (vt diagrammi 1). Paari viimase aasta jooksul on internet edendanud uue ajastu eSpordis. Põhjuseks on toodud välja mängijate võimalus osaleda võistlustel ka kodust lahkumata (Christensson 2012). 8 Diagramm 1. eSport´i võistluste kasvu graafik Põhja-Ameerikas. (Figueira 2014) eSport´i matše korraldatakse vägagi sarnaselt tavaliste spordivõistlustele. Mängurid peavad jälgima kindlaid reegleid ja kohtunik viib läbi ja jälgib mängu
Eesti Päevaleht, 12. november 2002, lk. 15 C EL-is sõltub meie maksukoormus pigem sellest, millised erakonnad on võimul. Eduka majandusarengu korral on Eestil võimalik kaudsete maksude suurema laekumise puhul vähendada muid makse või tõsta tulumaksuvaba sissetulekut. ... Siim Kallas. Maksud sõltuvad võimulolijast. Eesti Päevaleht, 12. november 2002, lk. 15 a) Milliseid makse on diagrammi (allikas A) ja ajaleheartikli (allikas B) katkete põhjal riikides sisse seatud? b) Süstematiseeri need a) eraisikute ja b) ettevõtete maksudeks. c) Millises riigis on diagrammi (allikas A) andmetel: -kõige kõrgem ettevõtte tulumaks, -kõige kõrgem eraisiku tulumaks, -kõige madalam ettevõtte tulumaks, -kõige madalam eraisiku tulumaks? d) Kanna need riigid konturkaardile! 12
Eesmärgi kategooria Õppeeesmärk Teadmine Rakendamine Kokku Eristada rangeid ja eelistatavaid seoseid 1 küsimus 1 Teha vahet erinevatel planeerimistehnikatel 1 küsimus 1 Valida sobiv planeerimistehnika 1 küsimus 1 Tunda diagrammi detaile 1 küsimus 1 Tunda diagrammi koostamise reegleid 1 küsimus 1 Analüüsida kriitilist teed 1 küsimus 1 küsimus 2 Analüüsida diagrammi korrektsust 1 küsimus 1
D. üle poole töötajaist on hõivatud tööstuses E. peamiseks tootmisüksuseks on uurimis- või teenindusasutus Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut? A. peamisteks majandusharudeks on tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm B. tööd tehakse peamiselt käsitsi C. peamiseks kasutatavaks ressursiks on maavarad D. üle poole töötajaist on hõivatud põllumajanduses E. maailmamajanduses osalevad vaid üksikud kaubad Selgita diagrammi põhjal, miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev? (NB! arengumaade hõive teeninduses võib olla suur, kui tegemist on turismimaaga, maksuvabades piirkondades). Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? Kuidas on võimalik, et rahvastiku hõivatus arengumaades ei erine statistiliselt oluliselt hõivatusest arenenud maades? Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?
avaldama Suure Õpetaja mälestusele. Need väravad olid tavaliselt kaunistatud skulpturaalsete nikerdustega, mis tähistasid Buddha elukäiku, samuti budistlike pühakukujude ja teiste taevaste olenditega. Nagu keskaegsete kirikute portaalidki, polnud nende eesmärk eelkõige mitte ornamentaalne vaid usuline - juhendada usklike, kes olid sisenemas pühasse ruumi. Isegi stuupa põhiplaan oma kultuslikku iseloomu, sest oma geomeetriliste kujunditega moodustab ta sümboolse diagrammi, kus nelinurkne aed oma nelja värva ja ümmarguse stuupaga keskel kujutab endast iidser päikesesümbolit svastikat. Kuna Sanchi stuupad ehitada üsna pika ajavahemiku jooksul (III-I saj eKr), siis on ilusti näha skulptuuri erinevaid arenguastmeid. Bharhutiga samaaegsed relfeefid on madalamad, figuurid on väga tasapindsed ja taustast eristuvad nad selge uuristatud kontuuri abil. Viimasena (varasel Andhara perioodil) valminud reljeefidel on märgata
59% Soojuselektrij aamad 17% Tuumajaama d 19% Hüdroelektrij aamad 64% soojuselektrij aamad Kahe diagrammi võrdlus: 16 Argentina ja maailma elektritoodangus on ülekaalus soojuselektrijaamade elektri toodang. Argentinal on see 59% ja maailmal 64%. Hüdroelektrijaamade toodang on Argentinas 34% ja maailmas kõigest 19%. Tuumajaamade todangut kasutatakse Argentinas 6% aga maailmas kokku 17%. Alternatiivset energiat ei kasutata ültse põhiliselt. Põllumajandus Argentina asub lähistroopilises vöötmes
1 Jah 24% 2 3 76% Ei 8 Selle diagrammi järgi saab otsustada, et 76% vastanutest ei ole kunagi küberkiusatud ja 24% ehk 12 inimest on elus küberkiusatud. Soolise jaotuse järgi: (kas sind on kunagi küberkiusatud?) Tabel 17 Sooline jaotus Tüdrukud Poisid Jah Ei Jah Ei 20% 80% 28% 72% 15 Kui jah, siis kuidas?
Sõltumatute sündmuste korral P(B|A) = P(B). Sõltumatud on alati kahe niisuguse järjestikuse katsega seotud sündmused, kus esimese katse tulemus ei mõjusta teise katse võimalike tulemuste hulka ega tulemuste võimalikkust. Sõltumatute sündmuste korral kehtib võrdus P(A B) = P(A) P(B). so sõltumatute sündmuste korral võrdub sündmuste korrutise tõenäosus korrutatavate sündmuste tõenäosuste korrutisega. SÜNDMUSE JA HULGA VAHELISED SEOSED Venn'i diagrammi interpreteerides, kujuta ette, et punkt asub ristkülikus juhuslikus kohas. Iga punkt ristkülikus väljendab katse tulemust, iga piirkond diagrammil esindab sündmust, et punkt asub selles piirkonnas. TÕENÄOSUSTE LIITMINE JA KORRUTAMINE 1.1 Valemid teineteist mittevälistavate sündmuste tõenäosuse arvutamiseks 1.1.1 Tõenäosuste liitmislause Olgu A ja B suvalised ühe ja sama katsega seotud sündmused. Kehtib järgmine avaldis. P(A U B) = P(A + B)= P(A) + P(B) P(AB).
infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud. Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtumi/kasutusjuhu, - loo mõiste Tarkvarasüsteemi kasutusjuhud on tarkvarasüsteemile esitatavad funktsionaalsed nõuded, mida on tarkvarasüsteemiga võimalik teha ja kes seda kasutab andes välise pildi tarkvarasüsteemi käitumisest vastusena kasutajapoolsele tegevusele. Kasutusjuhtude diagrammi notatsioon · tarkvarasüsteemi kasutaja (System Actor). Keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb tarkvarasüsteemiga ning kasutab selle poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi. Inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis) · tarkvarasüsteemi kasutamise lugu või juhtum, kuidas tarkvarasüsteemi kasutades tehakse midagi kasulikku - kasutusloo ainus eesmärk on anda kasutajale mingit väärtust (infosüsteemi kontekstis lisada,
Ei 38% Jah Jah Ei 62% Joonis 7.2 Kas Te heidate magama ja ärkate harilikult kindlal kellaajal, ka nädalavahetustel? Unekvaliteedi tagamiseks on väga oluline minna magama ja ärgata kindlal kella ajal, sest kui keha harjub ära kindla une ajaga on lihtsam ärgata, samuti aitab see vältida unehäirete tekkimist. Diagrammi vaadates selgub, et rohkem kui pooled küsitluses osalenutest on endale seadnud kindla kellaaja nii magama minekuks kui ka ärkamiseks. (Joonis 7.2) 2 10% 7 33% Mitte kunagi Harva Sageli 12 57% Joonis 7.3 Kui tihti tunnete vajadust tukastada?
laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunast kiirgust. Suures kontsentratsioonis mürgine. Kontsentratsioon: inimorganismi hakkab kahjustama kui CO 2 on üle 1% , 8% - narkootiline toime. Silmanägemine halveneb, kuulmine halveneb ja palju muid vaevusi. CO2 seovad taimed. Kasutatakse laborites, transportimisel toiduainete säilitamisel ja laevanduses, survepesu, jookide tööstus 1. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). Seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temperatuur).
959994 1.172248 -0.902505 -2.756294 hy -0.02122 -0.015613 -0.006183 0.00476 0.014538 Valem funktsiooni z(x, y) väärtuste -4.04596 -2.976865 -1.178929 0.907649 2.772004 arvutamiseks teha tabeli esimesse -4.350864 -3.201201 -1.267773 0.97605 2.980902 lahtrisse, kasutades sega-aadresse ja -0.655603 -0.482368 -0.191032 0.147075 0.449173 paljundada teistesse lahtritesse Diagrammi tüübiks valida Surface z=asin(x)cos(y) 4.5 5 5.5 6 6.5 7 7 8 9 10 11 12 13 14 5.5 6 6.5 7 7 8 9 10 11 12 13 14 ntud kahemuutuja funktsiooni bel ja graafik ed e x ja y piirväärtused ja ay, by rv mõlemas suunas y. sel leida sammud - ax) / nx ja hy = (by - ay) / ny orid x ja y, mis sisaldavad muutujate väärtusi tides xi = xi-1 + hx, y0 = ay, yi = yi-1 +
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
