Home sakil saab teha protsendiks ·Pidevate arvtunnuste jaoks on vaja klasse. Klasside arvu leiab võttes vaatluste arvust ruutjuure, klassid peavad olema ühepikkused. Klasside intervalli leidmiseks (max-min)/vaatluste arv. Tuleb teha abitabel, kus on klasside ülempiirid, kuid viimase klassi ülempiiri ei pane. ·Klassidele sagedustabeli moodustamiseks vali Data Analysis..... Histogram. Input range: vaadeldavad andmed. Bin range: ülempiirid. Diagrammi tegemiseks kirjuta välja klassid. ·Kas kehamass sõltub pudru söömisest? Pivottable puder läheb row labelisse, kehamass values. Field settings, kui tahad muuta summa nt tudengite arvuks. ·Keskmised, standardhälbed ja standardvead ümardada ühe kohani peale koma ·Data analysis - Descriptive statistics annab kõik keskmised, min, max .. jne ·Alumine ja ülemine usalduspiir - = keskmine -+ usalduspiir
Põlemiskiirus on suurim liigõhuteguri α = 0,85...0,9 puhul. Välise segumoodustamisega mootorites on kütus õhuga ühtlaselt segatud ja seetõttu ei saa teda süttimispiiridest suurema või väiksema liigohuteguri korral süüdata. Põlemise perioodil, mis kostab umbes tuhandik sekundit, pöördub väntvõll 15...25°. Et kolb asub ülemise surnud seisu läheduses, ei muutu maht põlemisel kuigi palju. Seepärast annab põlemisest parema ülevaate diagrammi laotus pθ –koordinaatides 8 induksioon nähtavpõlemine paisumine, järelpõlemine kompressioon segu ei süüdatud
menüüst 4:00 11.3 käsud käsud Insert Stock, Surface or Radar Insert Stock, Surface or Radar Chart-Radar. Chart-Radar. 6:00 11.4 Diagrammi Diagrammi skaala skaala muutmiseks muutmiseks klõpsaklõpsa skaalal skaalal hiire hiire 8:00 11.3 paremat paremat klahvi
diagramm? käitumis Mis vahe on (UML keeles) Mudelil ja Diagrammil (skeemil) ? Kuidas on need mõisted (Mudel ja Diagramm) omavahel seotud? mudelit (analoogia andmebaasiga) ja diagramme kui vaateid mudelisse (analoogia ekraanivormidega). UML on ,,iseennast kirjeldav" (refleksiivne keel) s.t. tema standard (UML metamudel) on kirjeldatud UML keele enda vahendeid (peamiselt klassidiagramme) kasutades. Miks me teeme kasutusjuhtude diagramme? Mis on kasutusjuhtude diagrammi tegemise põhieesmärgiks? Kasutusjuhtude diagramm võimaldab modelleerida SÜSTEEMI ,,musta kastina" lähtudes temaga seotud tegutsejate ROLLIDEST ja EESMÄRKIDEST süsteemiga seoses, millest tuletatakse süsteemi (kasutusjuhtudena käsitletavad) FUNKTSIOONID ja (muud) NÕUDED süsteemile. Millised on kasutusjuhtude diagrammi põhielemendid? Use Case, Tegutseja, Süsteem, seos Kes/mis võib olla tegutsejaks?
Esimene hulkade ühisosa Teine hulkade võimsuste summa Kolmas element kuulub hulka Neljas hulkade summeetriline vahe Viies - hulkade lahutamine(Vahe) Kuues ühendi täiend Seitsmes ühisosa täiend Kaheksas - otsekorrutis ehk ristkorrutis Üheksas üks hulk on teise osahulgaks Millised võrdused kehtivad alati? Alati kehtivad: 1, 2, 4. Millise hulgatehte tulemus on hulgaelementide järjestatud paaride hulk? Ristkorrutis Milline hulgaavaldis esitab millise Venni diagrammi rohelist hulka/piirkonda ? Vasakpoolsele diagrammile vastab keskmine avaldis Keskmisele diagrammile vastab vasakpoolne avaldis Parempoolsele diagrammile vastab parempoolne avaldis
küsitluse, mis postitati Facebooki gruppi ning e-kooli. Küsitlusele vastas 129 õpilast 353-st ning nende vastustest oli võimalik järeldusi teha Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilaste teadmiste kohta street workout`ist. 4. Saadud andmete põhjal koostati 10 sektordiagrammi, kuhu märgiti läbiviidud küsitluse andmed. Sektordiagrammidest on raske aru saada, sest pole kasutatud värvilist printerit, mis teeb diagrammi sektorid suhteliselt ühevärviliseks. Iga sektordiagrammi kohal ära selgitatud küsimuse tulemused, mida sellel diagrammil kujutatakse. Samuti olid kõik vastused ära põhjendatud. 5. Uurimustöö autorid said palju uusi teadmisi street workout`i ajaloost ning sellega seonduvatest teemadest. Saadi teada, et õpilastel on tänavatreeningust vähesel määral teadmisi, kuid enamus ei olnud päris kindlad mis street workout täpsemalt on. Minu
Ta joonistas mitmeid selliseid diagramme järelikult vähemalt 4 aastat enne, kui H. Beck alustas oma vaidlusi Undergraund firma ja hiljem ka Londoni Transpordiga. Igal juhul viis lõpuks nende töö disainimis stiilini, mis on olnud revolutsiooniline maailma metrookaartide jaoks. Harry Beck H. Charles Beck (1902 1974) oli inglise tehnika insener , keda teatakse kui Londoni metrookaardi loojat aastal 1931. Beck joonistas diagrammi oma vabal ajal töötades ise, nagu mainitud, tehnika insenerina London Underground Signal office'is.[6] London Underground, kes on tänapäevani Londoni metrood opereeriv ettevõte, oli esialgu skeptiline Becki radikaalse ettepaneku suhtes- see oli ju vabal ajal kokku joonistatud projekt, mida tutvustati esialgu publikule pisitrükis aastal 1933.[6] See muutus koheselt populaarseks ja London Underground on sellest ajast peale kasutanud skemaatilisi kaarte võrgustikku illustreerimiseks.
(märgitud %). Esimene mõõtmine viige läbi ajahetkel t = 0 s. Esimese mõõtmise ajal mõõtke ära kõikide uuritavate pindade algtemperatuurid. Seejärel registreerige ettenähtud ajavahemike järel üksiku värviruudu (nt punase) temperatuurid. Seejärel laske pindadel jahtuda algtemperatuurini, enne uue värvuse juurde liikumist. Korrake mõõtmisi järgmiste värvidega. Tulemused märkida tabelisse 2. 2. Enne spektrivärvide diagrammi mõõtmist oodake kuni värvikaardi pinnad on saavutanud algtemperatuuri (siis ilmselt on jõudnud jahtuda ka diagramm algtemperatuurini, mis paratamatult on eelnevalt soojenenud värvikaardiga läbiviidud katsete ajal). Korrigeerige lambi asendit diagrammi suhtes. Korrake mõõtmisi sarnaselt eelmise mõõtmise metoodikale. Valige kolm testvärvi ja sooritage esmased mõõtmised, ilma pindu hõõglambiga soojendamata
(märgitud %). Esimene mõõtmine viige läbi ajahetkel t = 0 s. Esimese mõõtmise ajal mõõtke ära kõikide uuritavate pindade algtemperatuurid. Seejärel registreerige ettenähtud ajavahemike järel üksiku värviruudu (nt punase) temperatuurid. Seejärel laske pindadel jahtuda algtemperatuurini, enne uue värvuse juurde liikumist. Korrake mõõtmisi järgmiste värvidega. Tulemused märkida tabelisse 2. 2. Enne spektrivärvide diagrammi mõõtmist oodake kuni värvikaardi pinnad on saavutanud algtemperatuuri (siis ilmselt on jõudnud jahtuda ka diagramm algtemperatuurini, mis paratamatult on eelnevalt soojenenud värvikaardiga läbiviidud katsete ajal). Korrigeerige lambi asendit diagrammi suhtes. Korrake mõõtmisi sarnaselt eelmise mõõtmise metoodikale. Valige kolm testvärvi ja sooritage esmased mõõtmised, ilma pindu hõõglambiga soojendamata
1.4 Välispiirete üksikute kihtide temperatuuride arvutus Välispiirde sisepinna temperatuur valemi järgi Tsi=ts-(ts-tv)* (oC) (Ehitusfüüsika õpik lk 21) Tsi= 22-(22-(-27)) = 18,32 (oC) Ülejäänud piirete temperatuurid valemi järgi Tx= ts-(ts-tv)* (oC) (Ehitusfüüsika õpik lk 21) Ts1= 22-(22-(-27))= 16,62 (oC) Ts2=22-(22-(-27))= -25, 86 (oC) Tse=22-(22-(-27))=-27 (oC) 1.5 Temperatuurigraafik 1.6 Küllastusrõhud Küllastusrõhud leiab kasutades niiskeõhu diagrammi (Ehitusfüüsika õpik lk 27) Esõ leian parameetrite Ts=22oC ja RH=100% juures. Esõ= 2650 Pa Esi= 2140 Pa Es1= 1890 Pa Es2= 80 Pa Ese= 70 Pa 1.7 Materjali aurutakistus Materjali aurutakistus leitakse valemi järgi Ra= (Ehitusfüüsika õpik lk 29) 2 Ra1== 0,17 (m hPa/g) Ra2==1,03 (m2hPa/g) Piirde üldine aurutakistus leitakse valemi järgi Raü= Ras + Rax + ... Rav , kus Aurutakistus piirde sisepinnal ehk Ras= 1,5 m2hPa/g
temperatuur. Temperatuur (K) Värvus 103 nähtavad 3× 103 punased 4 × 103 oranzid 6× 103 kollased 104 valged (3-5)× 104 sinised HertzsprungRusselli diagramm 1905. a., kui oli mõõdetud küllalt paljude tähtede kaugused, leidis E. Hertzsprung seose spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel. Spektriklass - tähespektrite klassifikatsioon, mis on seotud tähtede temperatuuride ja värvidega. Eristatakse seitset peamist spektriklassi. Alates kuumematest ja sinisematest
(märgitud %). Esimene mõõtmine viige läbi ajahetkel t = 0 s. Esimese mõõtmise ajal mõõtke ära kõikide uuritavate pindade algtemperatuurid. Seejärel registreerige ettenähtud ajavahemike järel üksiku värviruudu (nt punase) temperatuurid. Seejärel laske pindadel jahtuda algtemperatuurini, enne uue värvuse juurde liikumist. Korrake mõõtmisi järgmiste värvidega. Tulemused märkida tabelisse 2. 2. Enne spektrivärvide diagrammi mõõtmist oodake kuni värvikaardi pinnad on saavutanud algtemperatuuri (siis ilmselt on jõudnud jahtuda ka diagramm algtemperatuurini, mis paratamatult on eelnevalt soojenenud värvikaardiga läbiviidud katsete ajal). Korrigeerige lambi asendit diagrammi suhtes. Korrake mõõtmisi sarnaselt eelmise mõõtmise metoodikale. Valige kolm testvärvi ja sooritage esmased mõõtmised, ilma pindu hõõglambiga soojendamata. Seejärel hakake pindu
hoida. Enne Newtonit ei mõistnud keegi, miks Kuu muudkui Maa ümber ja planeedid ümber Päikese liiguvad. Varem arvati, et neid liigutavad jumalad või siis tõukab neid mingi nähtamatu jõud, kuid Newton leidis selle tegeliku põhjuse. Galileo oli juba välja selgitanud, miks kahurikuulid liiguvad mööda kõverjoont. Newto taipas, et Kuu on nagu hiiglaslik kahurikuul, mis lendab liiga kiiresti, et tagasi maa peale kukkuda. Oma teooria selgitamiseks joonistas ta diagrammi, näidates, mis juhtuks, kui kahurikuuli mäetipust üha kiiremini kosmosesse tulistada. Algul kukuks see ruttu alla. Mida suurem on kiirus, seda laugem tuleks selle tee. Lõpuks lendaks see nii kiiresti, et trajektoori kumerus on väiksem Maa kumerusest. See jääkski lendama, kukkudes pidevalt, aga ei jõuaks kunagi maa peale. Teisisõnu, see jääks orbiidile lõksu. Newton mõistis, et Kuud ei peagi mingi jõud tõukama. Nagu Galileo oli juba avastanud,
moodustab umbes 90% galaktikate massist. Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et enamiku, kui isegi mitte kõigi, galaktikate keskmes asub supermassiivne must auk. Selline objekt asub ka meie Linnutee keskmes. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Esimene, kes üritas kirjeldada galaktika kuju ja Päikese asukohta selles oli William Herschel 1785. aastal. Ta luges kokku tähti erinevates taeva osades ja tegi tulemusest diagrammi, milles ta paigutas Päikesesüsteemi galaktika keskme lähedusse. Kapteyn, kasutades viimistletud lähenemisviisi, nägi Linnuteed kui väikest elliptilist galaktikat (diameetriga umbes 15 kiloparsekit), Päikese asetas ta samuti keskme lähedale. Harlow Shapley ,aga nägi galaktikat hoopis teistsugusena: lame ketas, diameetriga 70 kiloparsekit ning Päike asub galaktika keskmest kaugel. Mõlemad , aga ei võtnud arvesse valguse ja
Esmalt vali lahter, kuhu tahad, et arvuti tulemuse kirjutab, siis, valides vastava funktsiooni, küsib arvuti, millistest elementidest vastavat suurust leida. Selleks anna reale Number1 esimese elemendi lahter ja viimase elemendi lahter (näiteks a3:a33) ja vajuta OK. 3. staff.21k.ee/tiiav/11 kataloogist leiad oma klassi andmed (klass õppeaasta). Koosta oma klassi õpilaste tunnuse pikkus ja kaal ning pikkus ja jalanumber korrelatsiooniväli.Toimi nagu diagrammi tegemisel(insert-scatter). Leia oma klassi õpilaste pikkuse ja kehakaalu korrelatsioonikordaja ning jalanumbrite ja pikkuse korrelatsioonikordaja. Erinevalt eelmisest punktist, tuleb nüüd märgistada mõlemad kogumid: üks reale Array1 aj teine reale Array2. Kumb seos on tugevam? 4. Leia oma klassi antud ainete keskmised hinded ja standardhälbed. Leia 5 ainepaari kohta korrelatsioonikordajad. Missuguste ainete hinded on omavahel kõige tugevamas seoses?
26 Ei julgeta ülemusele öelda 1 13% 6 On lihtsalt rumalad 1 11% 35 Firma liiga kiire areng-puudub struktuur 1 8% 24 Vanameelsed juhtimismeetodid 1 5% 4 Xxxx xxxx 2.2 Diagrammi 20% järeldust mis on 80% põhjuste taga. Vaadates diagrammi kerkib esile 5 faktorit mida võiks lähemalt uurida. Need on: 1) Ei ole ühtset süsteemi 2) Info ei jõua kõigile 3) infokanalid ebapiisavad Infovahetus on tehtud ebamugavaks 4) Kõik ei tea milliseid infokanaleid enamus kasutasid 5) Pole kokkulepitud mängureeglid Pareto printsiibi järgi on need 20% probleemi 80% probleemide põhjustajateks. 3. Afiinsusdiagramm e. ühtivus diagramm
Juhul, kui ´l on fragmendid, mis on oma loomuselt mittevajalikud või ei ole erandid ja
samas ei aita peaeesmärkidest aru saada, siis need fragmendid võib viia sulgudest
välja, loodes uue, laiendava . Algvariandist saab baasvariant, mis omakorda ühendub
laienduse suhtega. Laiendus on märgitud punktiirnoolega, mis on suunatud laiendatava
poole (vt joonis 2, 2b).
Operaator avada arve-avada füüsilise isiku arve-avada juriidilise isiku arve
Veateade arve kontroll
Joonis 2. diagrammi näide
Näitleja
> Mis on protsessi väljund? > Mis on probleemi sisu, kas on olemas selle mõõdikud ja kasutatavad andmed > Määratleda probleemi olulisus kliendile, organisatsioonile ja organisatsioonisisestele gruppidele. > Kas lahendused on ilmselged või vajavad edasist uurimist? > Mida probleem tähendab rahaliselt? > Keda protsess puudutab, kes peaksid olema lahendusmeeskonnas olema? 6 Defineerimisel võib olla vajalik kasutada projekti hartat, kliendirahulolu uuringuid, SIPOC konteksti diagrammi (suppliers-inputs-process-output-customers) või avastuslikku andmeanalüüsi (exploratory data analysis) Probleemi defineerimise etapi lõpuks on sõnastatud probleem. Mõõtmise eesmärgiks on paremini aru saada protsessi hetkestaatusest ning koguda usaldusväärseid andmeid protsessi kvaliteedi, kiiruse või kulude kohta. Toimub protsessi kaardistamine ja olemasoleva mõõtesüsteemi hindamine. Määratleda on vaja
sidemetevaheliste nurkade väärtused, resonants ja resonantsstruktuurid A X n Em VSEPRi valem: Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Formaalne laeng – q = V - (2L+S) , milles q= formaalne laeng; V= valentselektronide arv vabas aatomis; L= elektronipaaride arv; S= sidemete arv ühendis Molekulorbitaali diagrammi joonistamine - O, F, Ne jaoks ühte moodi, teised teisiti. Kui töös on mõni ühend, kus on üks neist sees, näiteks CO, siis arvatavasti kirjutatakse, et kas joonistada diagramm hapniku või süsiniku järgi. Valentselektronide arvutamine, HOMO ja LUMO (siduv või lõdvendav), dia- ja paramagnetism. Gaaside ülesanded - Selle valemi erinevad teisendused, erinevad ühikute teisendused (atm ja bar, kraadi Celsiuse järgi ja Kelvin p1 V 1 p3 V 3
lainepikkusel mitme detektori abil. Multiplex üks detektor registreerib samaaegselt erinevate lainepikkustega kiirguste intensiivsusi. Nt. Fourier spektromeeter. Filtriga ühe või mitme filtriga ühe või mitme lainepikkuse eraldamiseks 17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab
3. Sobitusskeemi parameetrite leidmine a) Et sobitame paralleelse reaktiivsusega, leidsime koormusele vastava juhtivuse Y L diagrammil. Vastav juhtivus asub 0,25 lainepikkuse kaugusel vastavast komplekstakistuse punktist, seega leidsime punkti konstantsel SWR liinil ZL vastas 1800 . b) Liikusime punktist YL piki konstantset SWR ringi generaatori poole kuni punktini Z X =1.0±jx, milles konstantne SWR ring lõikub ringiga, mille aktiivtakistus R=1 ehk on võrdne liini lainetakistusega. Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes ning arvutasime vastava nihke mm-tes. 0,17 - 0,132 = 0,038 l1= 442mm*0,038+442mm = 458,796mm c) Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx reaktiivtakistuse Xx. Viimase kompenseerimiseks valisime liinile lülitatava lühise pikkuse sellise, et tema otstes realiseeruks reaktiivsus Xx. Selleks leidsime lühise takistuse diagrammil, teisendasime juhtivuseks ning liikusime sealt edasi generaatori poole punktini Xx. Saadud nihke teisendasime mm-ks.
80 22 11 155 1,41 185 0,24 Z=1,43- j0,05 Z=107,25- j3,75 85 25 8 150 1,77 190 0,25 Z=1,77 Z=132,75 Lisa 1: Smith'i diagramm. 4 Järeldus Kuna Smith'i diagrammiga olen ka varem kokku puutunud, siis see ei olnud midagi uut. Smith´i diagrammi kasutades leidsime liini lõppu lülitatud antennide takistused. 3
Fotosid nummerdatakse ainult juhul, kui fotosid on mitu ja tekstis on vajalik neile osutada, harilikult piisab allkirjast. Kui töös on vähe jooniseid (kuni 10), soovitatakse ühtset, tööd 15 läbivat numeratsiooni, suurema arvu jooniste puhul võib joonised nummerdada peatükkide lõikes, näiteks Joonis 3.5. Näide lihtnumeratsioonist: Joonis 4 Õpilaste koosseis. Diagrammi puhul märgitakse diagrammi (joonise) number ja allkiri joonise alla. Diagrammi alla lehe vasakusse serva kirjutatakse “Joonis” ja number ilma punktita. Selle järele ilma punktita kirjutatakse diagrammi sisu kokkuvõttev pealkiri. Kui joonis pole ise koostatud, siis pealkirjast üks rida allapoole lisatakse viide. Näide diagrammi kohta: kodus 60 koolis 50
Liigitamised alused: -lasti fsiline seisund - veomoodus - veoresiim fsikalised keemilised omadused. kuiv lastid : puis ja vedel lastid. puistelastid on lastid mis on ilma pakenditeta nt vetised , veoreiimid : reiimsed ja mitte reiimsed. mittereiimsed : lastid , mis ei allu veol seisundit halvenevate teguritele. reiimsed: lastid mis nuavad teatud veoreiimi , peavad olema tagatud teavad temp , niiskuse ja ventileerimisting Fsikalis keemilis omaduste jrgi: Tuleohtlikud. plahvatusohtlikud , isesttivad , isekuumenevad, hgroskoopsed , mrgised , kokku klmuvad liigutamise lastide kokkusoobivuse seisukohalt gruppidesse: Agressiivsetega lastid(soojus, gaas , ise sttivad jne) agtessiivsetele tegurite mjule alluvad lastud(alluva I gruppi ainete toimele) neutraalsed lastid (puuduvad agressiivsed omadused ja ise ka ei allu agressivsetele lastide toimele) Lasti mthikud Joonmtmed- Euroopa - 1m angolaksi maades 1jalg inglise foot , 12meetrit=12t...
hinnang selle kohta, kui palju nähakse vaeva kommentaari kirjutamisega ning kui palju esineb solvamist kommentaariumides. Õigekiri Uurisime kolmes uudisteportaalis olevate artiklite kommentaare. Delfi uudisteportaali ning Õhtulehe ja Eesti Päevalehe veebiväljaandeid. Igast uudisteportaalist vaatlesime 3 artikli esimest 10 kommentaari. Uurisime vaid isikustatud kommentaare. Tegime iga portaali kohta eraldi kokkuvõtva diagrammi. 3 Delfi (joonis 1) 10 9 8 7 6 5 õigekirja vead 4 taotluslik 3 2 1 0 artikkel 1 artikkel 2 artikkel 3 Joonis 1 Õhtuleht (joonis 2) 10 9 8 7 6 5 õigekirja vead
Butler http://de.mongabay.com/travel/files/p10371p.html 1. Mis näitajatega iseloomustatakse riigi metsaressurssidega varustatust? 2. Kui palju võib metsa raiuda, et puidutagavara ei väheneks? 3. Mida tähendab puidu väärindamine? 4. Mis tegevused moodustavad metsatööstuse e puiduklastri? 5. Võrrelge juuresoleva diagrammi põhjal puidu kasutust Soomes ja Kenyas. Püstitage hüpotees: Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia, Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Uurimisküsimused: Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga? Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Koostage võrdlev diagramm.
-40 vaata 37. Hüdrolüüs. 38. Puhverlahused. 39 .Ülekandearvud. 40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad. 41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand. Kindel. 42. Vesinikelektrood. 42.-45 ei tule. 43. Kalomelelektrood. 44. Kontsentratsioonelemendid. 45.Galvaanielemendi termodünaamika Kirjeldage lihtsamat auru ja vedeliku tasakaalu faasidiagrammi kahekomponendilisele süsteemile kui komponendid ei moodusta aseotroopset segu. Kuidas joonistate diagrammi T-x ja p-x teljestikus. Kuidas oleks komponente teineteisest võimalik eraldada? Kuidas mõista termodünaamika seisukohast temperatuuri? Kuidason saadud absoluutse temperatuuri skaala ja tuletatud absoluutse temperatuuri 0 - punkt? Lähtudes termodünaamika 1. seaduse avaldisest q = dU+ pdV + dw` tuletage avaldis Gibbsi vaba energia jaoks ja selgitage tema rakendust protsessi suunakriteeriumina. pH mõiste. Kuidas määrata pH? Milliseid võimalusi teate?
Seetõttu, töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas kunst mõjutab inimese vaimse kultuuri moodustamist. Ka autor soovis tekitada inimestes huvi kunstimaailma vastu. Eesmärkide saavutamiseks ja probleemide lahendamiseks olid kogutud ja analüüsitud materjalid, mis on esitatud teoreetilises osas. Praktilises osas viidi läbi küsitlus õpilaste hulgas, et teada saada nende suhtumist kunsti. Uuringu lõpus olid saadud tulemusi, mis on esitatud töös graafiku ja diagrammi vormis. Uuringust leiti, et enamik õpilasi arvab, et kunst mängib nende elus olulist rolli. See avardab silmaringi, õpetab ilu mõistma. Ka paljud õpilased harrastavad mingi kunstiala, mis aitab neil arendada ja parandada ennast. Seega uurimistöö eesmärk oli saavutatud. 19 RESUME This research work is dedicated to therole of art in a life of younger generation, namely about the
.................................................79 Diagrammide loomine..................................................................................................................79 Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse ....................................................................79 Diagrammiriistad ...................................................................................................................... 80 Diagrammi vaate muutmine......................................................................................................80 Diagrammitiitlite lisamine.......................................................................................................... 80 Diagrammi kohandamine..........................................................................................................81 Üksikute tulpade vormindamine............................................................................
5 rida). 20 väärtusest 15 10 5 0 -10 -5 0 5 10 15 20 -5 oni tabuleerimise kohta -10 y z 15 20 Ülesanne Koostada joondiagramm päevaste õhutemperatuuride kohta. Kasutada diagrammi tüüpi Line with Markers. Lisada diagrammile pealkiri, legend paigutada diagrammi alla. Koostada tulpdiagramm ühe või kahe linna temperatuuride kohta vastavalt variandile. Variandi leidmiseks kirjutada lahtrisse kood oma üliõpilaskood (number). Siia kirjutada oma Kasutada diagrammi tüüpi 3-D Clustered Column. Andmeseeriatel näidata üliõpilaskood
vaid 4 inimest. Seega, korrektsem viis tulemuste esitamiseks oleks järgmine: uuringus osales 17 inimest, kellest 4 olid eelmise aasta jooksul teinud rahalisi annetusi. Soovi korral võib ülevaatlikkuse tõstmiseks sagedusele sulgudes lisada osakaalu: uuringus osales 17 inimest, kellest 4 (23%) olid eelmise aasta jooksul teinud rahalisi annetusi. Jätan meelde! Ühe või kahe arvulise näitaja esitamiseks kasuta teksti, mitte tabelit ega diagrammi. Kui vastajaid on alla saja, kasuta tulemuste esitamisel teksti sees sagedusi. Kui vastajaid on üle saja, kasuta protsente. Küsitluste läbiviimise tarkvara automaatselt koostatud analüüsi suhtu ettevaatlikkusega ning mõtle läbi, kas automaatselt genereeritud tulem on alati parim viis andmeid esitada ...? Erinevuste uurimine kasutades sagedusi ja protsente Kuidas võrrelda poiste ja tüdrukute eelistusi erinevate firmade poolt toodetud telefonide osas?
Tuuleenergia Kuidas toota tuulenergiat? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. Juhul kui te diagrammi ei näe, tuleb selle vaatamiseks installida flash.1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema.2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori.3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades.5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti).6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud es...
Sobitusskeemi parameetrite leidmine Et sobitatakse paralleelse reaktiivsusega, leidsime koormusele vastava juhtivuse YL diagrammil. Vastav juhtivus asub 0,25 lainepikkuse kaugusel vastavast komplekstakistuse punktist, seega leidsime punkti konstantsel SWR liinil ZL vastas 1800. Liikusime punktist YL piki konstantset SWR ringi generaatori poole kuni punktini Z X = 1,0 ± jx, milles konstantne SWR ring lõikub ringiga, millel aktiivtakistus R = 1 ehk on võrdne liini lainetakistusega. Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes, milleks saime 0,176 0,134 = 0,042 Valemi l / järgi saame leida vastava nihke mm-tes, mis on sobituselemendi liinile lülitamise kohaks. l1 = 430 * 0,042 = 18,06 mm Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx reaktiivtakistuse Xx. Viimase kompenseerimiseks tuli liinile lülitatava lühise pikkus valida selline, et tema otstes realiseeruks reaktiivsus X x.
kolmest värvist (roosa, helesinine ja kollane) kõige suurem lainepikkus ja sarnaselt punasele valgusele neeldub temas seega kõige rohkem energiat. Kõige vähem energiat peaks neelduma helesinises, sest tal on kõige väiksem lainepikkus ehk temalt kiirgab rohkem energiat. Aga mõõtmiste ebatäpsuse või värvide erinevate heleduste tõttu kollane peegeldas rohkem energiat kui helesinine. Spektrivärvide diagrammi soojenemine aja 32 jooksul 31 30 29 Temperatuur (◦C) 28 Kollane 27 Roosa
Näiteks 2014. aastaks olid okaspuu hinnad kasvanud juba mitmendat kvartalid järjest (Hepner, 2014). 50000 45000 40000 35000 30000 25000 Metsa lageraie (ha) Metsa uuendus (ha) 20000 15000 10000 5000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Diagramm 2. Metsa lageraie ja uuenduse võrdlus Tegin võrdluseks ka diagrammi, kus tõin välja kogu lageraie Eestis 6 aasta jooksul ja samuti ka metsa uuenduse (külv ja istutamine). Näha on, et metsa uuendamine on võrreldes lageraiega väga väike. 2015. aastal tehti lageraiet 44572,2 hektarit ja samal ajal uuendati metsa ainult 6534,43 hektarit. Samuti võrreldes 2013 aastaga on metsa uuendamine vähenenud 2015 aastaks 4100,19 hektari võrra. Samal ajal vaadates raiete ulatust, võiks metsa uuendus samuti suureneda. KOKKUVÕTE
-Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes. T Millised kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad on kaardil? Milline antud riikidest kasutab oma metsavarusid majanduslikult kõige kasulikumalt? Põhjenda -B, sest paber on kõige tasuvam toode, mida eksportida, metsasus on suur, kuid puidutooteid ekspordis vähe Põhjenda miks kaardil märgitud piirkonnad on kalarikkad 2tk Nimeta 2 tähtsamat püügipiirkonda -islandi ümbrus, vaikse ookeani loodepiirkond Tooge diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandi teisel poolel 3tk -tööjõu vähenemine, Nimeta kalavarude vähenemise põhjusi maailmameres 2 tk -kaasaegse tehnoloogia tõttu suurem väljapüük-rohkem püütakse kui kasvab -reostus põhjustab arvukuse vähenemist Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? 2tk -kala hinnatõus, töökohtade kadu
1,8 1,03221334 1,9 1,16314611 0,5 2 1,30685282 0 0 0,5 1 1,5 ide Salvestage iga funktsioon eraldi töölehele ja pange töölehtedele funktsioonide nimed. Saadud tabeli 2 veeru (x ja y väärtused) , järgi moodustage funktsiooni graafik (valige diagrammi tüüp X-Y Scatter). Funktsiooni graafik salvestage tabeli mmuga 0,1 kõrvale. Y=x2/2-ln(x) 5 1 1,5 2 2,5 x y=x3-250x2 + 1250x 0 0 0,5 562,625 1 1001 1,5 1315,875 2 1508 2,5 1578,125 3 1527 3,5 1355,375 4 1064 4,5 653,625
1.4.1. tabel, millele annate sisule vastava pealkirja Tabel 1. Allikate erinevused. Allikas nr 9 Allikas nr 10 Puurkaevu sügavus, m 500m 81,5m Vee keskmine vanus, aasta 30000 - 40000 a 30000 - 40000 a Vee summaarne mineraalide 3085mg/l 1028mg/l sisaldus, mg/l 1.4.2. joonis mineraalsest koostisest (soovitan kasutada võrdlevat tulp- diagrammi e joonist) 2. LEIA AS VÄRSKA VESI TOOTEID (min 4 erinevat) JA ESITA TABELI VORMIS NENDE KEEMILINE KOOSTIS Toote Värska Värska Värska nimetus Värksa Sidruni Originaal Allikavesi Vurstvasser Koostis, mg/l SO4 16 - 21 mg/l 16 - 21 mg/l 8,0 - 10,0 mg/ 16 - 21 mg/l
· Ekstrakti maht(V) = 30ml · max: tipp1 = 473 nm (optilne tihedus=0,1252abs) Tipp2 = 451,5 nm (optiline tihedus = 0,1290) Tipp3 =423 nm (ot= 0,0919) · Teatmeteose järgi tegeme järeldus, et uuritavas proovis sisalduvad - karoteen(neeldumismaksimumud) 425, 451, 482nm) ja zeaksantiin (423, 451, 483) · Uuritavas aines ei oli klorofilli(neeldumismaksimumid 470,630). (NB! kahjuks ei saa neeldumisspektri diagrammi esitada sest olen kaotanud seda!) Arvutame karotinoidi sisaldus. Kasutame antud valemit. 1) -karoteen = 2560 K=(0,1252 *30*0,703*1000) / (2560 * 1,55) =0,615mg% Internetist leidnud andmed: 2 mg B-karoteeni 100g produktile kohta. 2) Zeaksantiin = 2340 451nm juures K = (0,1290 *30*0,703*1000) / (2340 * 1,55) = 0,75 mg% Kokkuvõteks. Karotinoidid on absorbeerivad nähtavas valguses, mille tulemusena me näeme nende värv.
5,6 1,35 * 2,40 1 1 1 Pi, = * 1,35 * (2,40 - 1) + * (1 - 1,27 -1 ) - * (1 - 1,34 -1 ) = 2,26 (MPa) 12 - 1 1,27 - 1 5 1,34 - 1 12 tegelik indikaator rõhk Pi arvutakse välja valemiga: Pi = Pi, * ü (MPa) Pi = 2,26 * 0,97 = 2,19 (MPa) ü indikaator diagrammi ümardustegur, valitakse vahemikus = 0,95...0,97. Valin = 0,97 ühe silindri poolt arendatav indikaator võimsus Nis arvutakse välja valemiga: D2 × S × n N is = 12,8 pi z 0,6 2 ×1,944 ×110 N is = 12,8 * 2,19 = 2157.9 kW
korrastati andmed: autor liigitas kõik andmed riigiti ning analüüside teostamiseks muutis andmete vormindust. Kõik analüüsid viidi läbi Microsoft Exceli programmis. Regressiooni analüüsis uuriti, millisel määral mõjutab keskmine oodatav eluiga 66-aastaste või vanemate inimeste vaesuse määra, ning korrelatsiooni analüüsis analüüsiti kahe atribuudi seose tugevust. Analüüside tulemustest koostati tabelid ning regressiooni analüüsile koostas autor lisaks ka diagrammi. Regressiooni analüüs on välja toodud Lisas 1 ning korrelatsioonianalüüsi tulemused on välja toodud tabelis 1. 9 3 TULEMUSED JA ANALÜÜS 3.1 Korrelatsioonianalüüs Korrelatsioonianalüüsi eesmärgiks on uurida, kas oodatava eluea pikkuse muutumine on 66- aastaste või vanemate inimeste vaesuse määra muutumise eeldus. Samuti uuris autor korrelatsioonianalüüsiga seose tugevust ja suunda.
Valguse difraktsioon. Valguse difraktsioon on nähtus, mis laseb otsustada, et valgus on laine. Valguse difraktsiooniks nimetame valguslainete paindumist tõkete taha. Difraktsiooninähtus esineb ka mehaaniliste lainete korral, näiteks merelained või häälelained, ka need painduvad tõkete taha.Kui paigutada laine levimise teele ette takistus, avaga ekraan, siis on võimalikud kaks juhtu. Laine, mis pääseb avast läbi tekitab laine ainult ava taga ja ekraanil näeme ava suurust valguslaiku. Kui aga tagada teatud tingimused tekitab seesama laine valgustatud ala ka selles ekraani piirkonnas, kus ta esimese katse ajal seda ei teinud. Teises katses on selgelt näha, et valgus rikub oma sirgjoonelise levimise omadust. Kõigepealt, millised on need tingimused, mis peavad olema täidetud? Ava või tõke peab olema lainepikkuse mõõdus. Edasi, kuidas selgitada laine paindumist tõkke taha? Lähtudes Huygensi printsiibist s...
hõredamini ja tihedamini asustuse põhjused(2) 2. Määrata kaardi abil hõredamini ja tihedamini asustatud piirkonnad ja tuua välja põhjused 3. Osata arvutada Eesti ja teiste riikide rahvastiku tihedust 4. Nimeta üks viljakas jõeorg ja viljakas tasandik.Põhjenda, miks need alad on viljakad. 2+2p. Maailma rahvaarv ja selle muutumine 5. Kuidas arvestatakse tänapäeval ja arvestati minevikus rahvaarvu riikides?(3) 6. Osata lahti mõtestada isikukoodi numbreid 7. Osata analüüsida Õ: lk. 9 diagrammi, lk. 10 tabelit 8. Milles seisnes Thomas Robert Malthuse rahvastikuteooria? 2p. Rahvastiku loomulik iive. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid 9. Osata arvutada loomulikku ja suhtelist iivet etteantud arvude abil 10. Osata analüüsida diagramme Õ: lk. 15 11. Millest on tingitud erinevused sündimuses madala ja kõrgema inimarenguga riikides? 2+2p. 12. Sündimust mõjutavad tegurid a) Põhjariikides(3) b) Eestis c) Lõunariikides( 3) 13
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Noorem tarkvaraarendaja Helena Himanen KONTORITARKVARA Referaat Juhendaja: õpetaja Anne Rand Kuressaare 2016 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Tekstitöötlus.................................................................................................................
eelnevat kasutusjuhtu ja lisab täpsustava kirjelduse Include Kindlasti toimub (tellimuse puhul arvelduskonto), 11.Kasutusjuht (We must go deeper, sempai notice me) Ovaalina kujutatakse (ära sa proovigi ringi teha), süsteemi poolt pakutav funktsionaalsus, vastab enamasti kasutaja eesmärgile seoses süsteemiga, annab tegutsejatele ühe jälgitava väärtuse. Tegutseja jaoks kirjeldatakse kasutusjuht teksti v muude UML diagrammidega. 12. Süsteem (Kasutusjuhu diagrammi puhul) Ristkülik, UML paketi sümbol või ei kujutatagi, esindab kõiki võimalike kasutusjuhtusid, tegutsejad (kes paigutatakse süsteemi piiridest väljapoole), kes moodustavad süsteemi jaoks keskkonna. 13. Tegutseja Ehk see, kes suhtleb süsteemiga, käivitab kasutusjuhu. Ei pruugi olla tingimata füüsiline isik, aga enamasti on. 14. Kuidas mudelid mõjutavad töötavat tarkvararakendust? Isiku ja varade mudeli näide. Nt algul sai isik omada ainult maju, aga kui mudelit muuta saab
Lähene probleemile süsteemselt ·.Ajurünnak lahenduste või vaatenurkade leidmiseks Avatud mõtlemine Korrastamine Analüüs · Kirjuta üles mõtet ja · Mõtte korrastamine · Mis ideed on olulised vaatenurgad · Jagunemine probleemi puhul · Kasuta mõistekaarti (kategooria/rubriik/rühm) · Pane olulised mõtted või diagrammi tähtsuse jarjekorda Mõtte süstematiseerimine ja korrastamine 3. Kogu lisateavet ja kontrolli, kas oled faktidest õigesti aru saanud. ·.Informatsiooni kogunemine ·.Näited ·.Põhjendamine seisukohta ·.Omatõlgendus Pead olema kindel, et kogutud info on arusaadav! Mõtte süstematiseerimine ja korrastamine. 4. Kontrolli mõtete olulisust. Kas informatsioon vastab probleemidele?
Word 2016 põhioskused
3.10.2018
WORD 2016
ildi lisamiseks valige menüüst Lisa käsk Pildid. Lõikepiltide lisamiseks aga valige
P menüüst Lisa käsk Veebipildid ja tippige pildi temaatika. Järgmisena valige sobiv lõike-
pilt ning topeltklõpsuga lisage see teksti. Teksti vormindamiseks kasutage kirjade ja kirja-
suuruste bokse. Tekstiefektide loomiseks WordArti abil valige menüüst Lisa käsk WordArt.
Teksti märgistamiseks hiire abil:
sõna märgistamiseks tee topeltklõps tekstilõigu märgistamiseks tee selle
sõnal; kõrval valimisribal topeltklõps või
lause märgistamiseks hoia all
Metallide mehaanilised omadused Töö eesmärk: Tutvudametallmaterjalide Töövahendid: Brinelli,Rockwelli ja katsetamisega tõmbele,löökpaindele.Tutvuda Vickersi masin.Löökpendel.Teimid. metallmaterjalide kõvaduse määramismeetoditega. Tõmbeteim Materjalide põhilised mehaanilise tugevuse näitajad tõmbel määratakse katselisel teel koostatud toimiva jõu ja absoluutse pikenemise ja pinge ning suhtleise pikenemise vahelise diagrammi põhjal.Määratakse järgmised tugevus-ja plastsusnäitajad: Tugevusnäitajad: Tõmbetugevus Rm-maksimaaljõule F m vastav pinge. Voolavuspiir ReH(ülemine)ja ReL(alumine) ReH-pinge väärtus,mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, ReL-pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Tinglik voolavuspiir Rp-pinge,mille juures vaasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. Plastsusnäitajad: Katkevenivus A%(suhteline pikenemine protsentides purunemiseni)
Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda...
Liikumine Valu on keha hoiatussignaal Valu tundmine on selle märk, et meie kehal on midagi viga. Neid signaale tuleb võtta tõsiselt ja valu põhjust tuleb üksikasjalisemalt uurida. Valu on see, mida me tunneme, kui stimuleeritakse tundlikke närvilõpmeid. Selliseid närvilõpmeid leidub hulgaliselt nahas ja teistes kehaosades. Valusensorid võivad tajuda erinevaid stiimuleid, nagu kuumus, rõhk või väänamine. Nende reaktsioonist lähtuvad signaalid võivad samuti varieeruda. Iga inimene tajub valu erinevalt ja psühholoogilised tegurid võivad taju täiendavalt mõjutada. Valu on üldiselt hoiatusnähuks, et organism on ohus, ülepingutatud või haige. Valu tugevus Valu tugevust ei saa mõõta, sest valu tunnetus on erinev. Seetõttu kasutatakse valutugevuse hindamiseks sageli küsimustikke. Kõige lihtsamaks valu kvantifitseerimise meetodiks on nn visuaalne analoogskaala (VAS). Patsiendil palutakse kirjeldada valu tugevust vahemikus 010, kus 0 on valu p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
