või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast: näiteks optiline spekter on need elektromagnetlained, mis on inimsilmale nähtavad.
otseselt kauguse ilma täiendavate arvutusteta, kõrguskasv arvutatakse kaldenurga tangensi abil. Reduktsioontahhümeeter Ajalugu • Järgmine oluline etapp automaattahhümeetrite arengus oli diagrammtahhümeeter, millel vertikaalringi asemel on erilise kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik. Diagrammide kujutis projitseeritakse optilise süsteemi abil pikksilma vaatevälja, kus on nähtav viseeritav vertikaalne mõõtelatt. Pikksilma kallutamisega liigub diagramm vaatevälja suhtes nii, et kaks kõverjoont moodustavad kaldenurgast sõltuva vahega kaugusmõõturi lugemi ja teised kaks joont on kõrguskasvu määramiseks. Sellise tahhümeetri abil saab otse diagrammilt lugeda nii horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu. Esimene diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel valmis 1900.aastal. Diagrammtahhümeeter Ajalugu • Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud
VÄNDRA GÜMNAASIUM Lühiuurimistöö SAIA HALLITUS Mihkel Jürgenstein 10.klass Juhendaja: Hille Arumäe Vändra 2012 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Katse.......................................................................................................................................... 4 Analüüs.......................................................................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Kas...
Eesti jalgpallikoondis Gert Christjanson TTG 2013 Sissejuhatus ü Mängijad Eesti jalgpallikoondises. ü Koondise parim mängija. ü Minu lemmik mängia. ü Tulpdiagramm Eesti jalgpallikoondise väravaküttidest. ü Koht kus Eesti koondis treenib. ü Eesti jalgpallikoondise peatreener. ü Lingid. ü Tänusõnad. Eest jalgpallikoondise mängiad Sergei Pareiko Martin Vunk Ragnar Klavan Andrus Ooper Dimitri Kruglov Raio Piiroja Taavi Rähn Joel Lindpere Tarmo Kink Sergei Mosnikov Sander Puri Ats Purje Konstantin Vassiljev Koondise parim mängija Konstantin Vassiljev on venelane kuid räägib Eesti keelt.Sündinud 16.augustil.1984.a.Ta on Click to edit Master text styles tnnustatud 3 hõbe palliga Second level 2009,2011, ...
1989 1990 1991 1992 1993 1994 TALLINNA VÄÄRTPABERIBÖRS AKTSIA EESTI HOIUPANGA lihtaktsia 11.05.1998-15.05.1998 Hind, kr Kuupäev Tehingute maht, kr Min Max Sulgemishind 11.05.1998 131707 25,20 27,75 25,20 Ülesanne: Konstureeri diagramm 12.05.1998 193119 25,50 27,00 26,25 kr ja teisel teljel miini 13.05.1998 149636 24,05 26,00 25,30 Kasuta tüüpi stock, sub 14.05.1998 134507 24,80 26,00 25,30 15.05.1998 460121 25,00 25,75 25,05
(from T öötajate register) 7 Teine iteratsioon 2.1 Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldustest. Diagrammid on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa. 2.1.1 Broneeringute arvestus Broneerimise protsessi kasutusjuhtude diagramm on järgmine: Üldistus Paring koikide broneeringute kohta Subjekt seos Treeningu broneerimine Klient Treener Klienditeenindaja Kliendi registreerimine treeningule
I A Hulga A täiend A I I ÜHE hulga Venni diagramm B Universiaalhulk sisaldab kõiki antud kontekstis vaadeldavaid elemente. A Vokaalide hulga V = { a e i o u õ ä ö ü } vaatlemisel sobib
taimedega? Mõisted: rakk ja üldistamine, jooniste 3) Iseseisev töö: ja piltide kirjeldamine. Venni diagramm, taimede ja loomade võrdlus 2. Vetikate välisehituse 1) Arutelu: kust Loodusõpetus: Keskkond ja Õppevahendid: põhijooned ja tähtsus võib vetikaid Läänemeres kasvavad jätkusuutlik areng: näidised vetikatest
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS TP09 Kenno Jürisson INSENER ISESEISEV TÖÖ Juhendaja: Lidia Feklistova Tartu 2011 Töökirjeldus: Insener on professionaalne inseneriteaduse praktik. Insener disainib rajatised, masinad ja süsteemid samal ajal arvestades piirangutega, praktilisusega, ohutusega ja maksumusega. Insenerid on pühendunud rakendusteaduse teaduskondadele ja nende töö teadus-ja arendustegevus erineb tavapärastest alusuuringutest, mis on tehtud tavapäraste teadlaste poolt. Inseneride töö moodustab seose teaduslike avastuste ja rakenduste vahel, mis vastavad ühiskonna vajadustele. Projekteerimine: Insener loob uusi tehnoloogilisi lahendusi. Enamus inseneri ajast läheb info uurimisele, kättesaamisele ja kasutamisele. Insenerid peavad kaaluma erinevaid projekteerimise valikuid ja valima selle, mis kõige paremini vastab vajalikele nõuetele. Nende oluline j...
Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult OKASMETSAD. 1. Nimeta okasmetsa (taigat) iseloomustavad suurused. a) kõige suurem loodusvöönd b) enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal c) 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC d) suved on soojad vihmased ja niisked e) taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras KLIIMA 2. Mille poolest Norra diagramm erineb teistest? a) Norras on sademete hulk kõrgem b) Temp. Kõikumine on väike 3. Millised tunnused iseloomustavad taiga jõgesid? a) Talvine jääkate b) Kevadine suurvesi TAIMED 4. Kuidas on okaspuud kohastunud lumega hakkama saamiseks? neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud 5. Miks kasvavad okasmetsavööndis vaid kõige vähenõudlikumad lehtpuud?
hõõglambid) 7. Mis on külm valgusallikas? (too näiteid) Külmad valgusallikad- aatomid ei ergastu, kõrge temperatuur aatomeid ergastada (nt: elektrivool, päevavalguslamp, säästulamp, valgus ise, keemiline reaktsioon) 8. Kirjelda valge valguskiire murdumist prismas (Newtoni katse) Prismas muutus valgus värviliseks ja väljudes eraldusid värvid veelgi 9. Mida nimetatakse spektriks? Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast. 10. Mida kujutab endast valge valgus? Valge valgus on liitvalgus mis sisaldab kõikvõimalikke lainepikkustega valgusi 11. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on kindla lainepikkusega valgus 12. Loetle spektrivärvid nende esinemise järjekorras Punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – violetne 13
65 40 11 210 1,91 130 0,17 Z =1,19- j0,7 Z=89,25- j52,5 70 29 12 215 1,55 125 0,16 Z=1,11- j0,45 Z=83,25- j33,75 80 22 11 155 1,41 185 0,24 Z=1,43- j0,05 Z=107,25- j3,75 85 25 8 150 1,77 190 0,25 Z=1,77 Z=132,75 Lisa 1: Smith'i diagramm. 4 Järeldus Kuna Smith'i diagrammiga olen ka varem kokku puutunud, siis see ei olnud midagi uut. Smith´i diagrammi kasutades leidsime liini lõppu lülitatud antennide takistused. 3
Ilmarekordid 4. Mille poolest erineb kliimakaart ilmakaardist? Ilmakaart kujutab kindla päeva või kellaaja ilma aga kliimadiagramm näitab mingi koha keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri 5. Milliseid näitajaid kliimadiagrammil kujutatakse ja kuidas seda tehakse? Sademed ja temperatuur mõõdetakse igapäev aastaläbi sademete hulka ja samamoodi temperatuuri, ning tehakse sellest hiljem diagramm 6. Seleta päikesekiirguse jaotumist Maal. Osa päikesekiirgusest jõuab maapinnani, ilma et see neelduks, peegelduks või õhkkonnas hajuks. 7. Kuidas sõltub õhutemperatuur kaugusest ekvaatorist? Kuidas sõltub see aluspinna omadustest? 8. Kuidas on omavahel seotud päikesekiirte kaldenurk ja õhutemperatuur? Mida kõrgemal on päike ja mida suurema nurga all päikesekiired maapinnani jõuavad, seda enam kiirgust maapind neelab
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk 10a Kadri Kõrm ABORT Referaat Juhendaja: Jana Koel Uuemõisa 2012 1 Sisukord Mis on abort?........................................................................................................................................3 Aborditegemise meetodid.....................................................................................................................4 Kirurgilised aborditegemise meetodid.............................................................................................5 Medikamentoosne abort...................................................................................................................7 Kuidas toimitakse aborteeritud beebide surnukehadega?................................................................7 Kuidas aidata...
2.Rahvastik Demograafia-teadus,mis tegeleb rahvastiku uurimisega. 2.1.RAHVAARV a) Rahvaloenduse abil tehakse kindlaks rahvaarv.Viiakse läbi 10a tagant.Jaanuari seisuga. b) Rahvastiku registri abil saadakse ka infot. c) Mahajäänud riikides RV org.määravad hinnanguliselt rahvaarvu.(ÜRO) Rahvaarv on ligikaudu 6,3 mld inimest.Rahvaarvu muutumine maal. Vt diagramm lk 38. Rahvastiku poliitika-riigi poolsed abinõud rahvaarvu muutuste reguleerimiseks. 2.2.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Iseloomustatakse keskmise tiheduse ja asula tüüpide järgi. Keskmise tihedusega iseloomustatakse üldist iseloomu, sest tegelikult inimesed elavad ebaühtlasemalt. Paiknemist mõjutavad tegurid: 1) Looduskeskkonna tingimused(temp,sademed,pinnamood,veekogu lähedus) 2) Maavarade ja teiste looduvarade esinemine(puit, muld, mets, magevesi) 3) Teedevõrk
Suured päikeselaigud säilivad kauem. Päikeselaik liigub üle Päikese esikülge. Selle põhjuseks on Päikese pöörlemine ümber oma telje. Päikesel kulub ühe täispöörde tegemiseks umbes kuu. Sageli võib Päikese välispinna kohal näha kuuma gaasi pilvi. Neid kutsutakse protuberansideks. Tavaliselt on nende märkamiseks tarvis eriseadmestikku, sest muidu kaotavad nad Päikese pimestavasse valgusse. 18. Mida kujutab endast Hertzprungi-Russelli diagramm ning millist teavet saab selle diagrammi koostamisel ja uurimisel? Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Saab teada tähtede vanuse. 19. Mis on galaktika ja kuidas kutsutakse meie kodugalaktikat? gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. meie kodugalaktika- linnutee. 20
Arve_Number Klient Tootekood Toote nimetus AR20030320-1 Elektrikeskus AS RAAM00002 Abikontakt 1ns sisse, 140MN AR20030320-1 Elektrikeskus AS RAAM00004 Toiteklemmid, 140MC/D AR20030323-8 Suur Sadam OÜ RAAM00001 Mootorikaitselüliti 16-25A AR20030518-17 Power OY TRAN00001 Transport Schenker AR20030602-18 Power OY KILP00004 Summer 24V AC AR20030617-19 Hea Paber OÜ SAGM136091 Sagedusmuundur PowerFlex4 AR20030617-19 Hea Paber OÜ MUUD00001 Potentsiomeeter AR20030617-19 Hea Paber OÜ KILP00004 Summer 24V AC AR20030617-19 Hea Paber OÜ MUUD00002 Kontaktplokk AR20030701-20 Trend AS SUJK00001 Sujuvkäiviti AR20030701-20 Trend AS MUUD00004 Seadme paigaldustööd AR20030701-21 Pinge AS ...
telefonijaama abonomentkomplekti rakendumisvool I = U/R = 45,7/6670,8 = 6,85 mA 5.6 valimisimpulsi parameetrid ja skitseeritud kuju pinge rezhiimis "toru hargil" Uh = 54 V pinge rezhiimis "toru võetud" Uv = 20 V pinge valimisketta keeramise ajal Uk = 0 V pinge valimisketta tagasijooksu ajal Ut = 54 V (impulss) või Ut = 0 V (paus) pinge peale numbrivalimise lõppu Ul = 20 V impulsi kestvus ti = 0,058 s pausi kestvus tp = 0,038 s Number "5" valimise aja-pinge diagramm U(t) 54 20 0 ti tp t 5.7 kutsesignaali parameetrid ja skitseeritud kuju alaliskomponent: pinge U = 54 V vahelduvkomponent: maksimaalne pinge Umax = 148 V minimaalne pinge Umin = -46 V pinge anplituud Uamp = 97 V periood T = 0,462 0,503 = 0,04 s sagedus f = 1/T = 1/0,05 = 25 Hz 160 140 120 100 80 60 40 20 0
Sisesta valemid ja vorminda täpselt nii nagu kõrvaloleval pildil Valemid sisesta tabeli algusesse üks kord Vormindamine, suht- ja abosluutaadressid, diagramm Ruumide mõõtmed ja maksumused Hind 80 /m2 Ruum Pikkus, m Laius, m Pindala, m2 Maksumus, ruum_1 5,00 4,00 20,0 1 600,00 ruum_2 4,20 3,70 15,5 1 243,20 ruum_3 5,75 4,90 28,2 2 254,00 ruum_4 8,00 6,70 53,6 4 288,00 ruum_5 5,38 4,12 22,2 1 773,25
5. Võrrelge juuresoleva diagrammi põhjal puidu kasutust Soomes ja Kenyas. Püstitage hüpotees: Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia, Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Uurimisküsimused: Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga? Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Koostage võrdlev diagramm. Andke hinnang, mis riigis neljast on metsa vähe, mis riigis palju. (Mis näitajat hinnangu andmisel kasutate? Põhjendage.) Kuidas on viimase paarikümne aasta jooksul metsa pindala neis riikides muutunud? Mida see näitab? Mis tüüpi metsad nendes riikides kasvavad? Nimetage mõned peamised puuliigid. Mis riigis on metsatööstus kõige paremini arenenud (kõige mitmekesisem), mis riigis kõige halvemini? Milleks raiutud puitu nendes riikides peamiselt kasutatakse
Tallinna Reaalkool Madagaskar Referaat Kristjan Suurorg 8aklass 2010 Sisukord Madagaskar................................................................................................................................. 1 Asendi iseloomustus................................................................................................................... 3 Rahavastiku üldiseloomustus......................................................................................................4 2.1 Rahvaarv........................................................................................................................... 4 2.2 Riigi rahvastiku vanuseline struktuur............................................................................... 4 2....
2 k 2 [A][B] Tasakaalukonstandi seos Gibbsi energiaga: G°T = - RTlnKT Tasakaalu nihkumine: Le Chatelier' printsiip kui mingi välismõju (T, p, c) rikub süsteemis keemilist tasakaalu, kulgevad protsessid süsteemis selles suunas, mis vähendab tekitatud muutust. Keemilist tasakaalu mõjutavad tegurid: kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste ainete korral), temperatuur. Tasakaal heterogeensetes süsteemides: aine oleku diagramm faasidevahelise tasakaalu tingimuste diagramm. Ühekomponentsed süsteemid koosnevad ühest komponendist (ainest); kahekomponentsed süsteemid koosnevad kahest komponendist (kahest erinevast ainest). p C Vee oleku diagramm: vesi
Tasakaalukonstandi seos Gibbsi energiaga: ∆G°T = - RTlnKT Tasakaalu nihkumine: Le Chatelier’ printsiip – kui mingi välismõju (T, p, ∆c) rikub süsteemis keemilist tasakaalu, kulgevad protsessid süsteemis selles suunas, mis vähendab tekitatud muutust. Keemilist tasakaalu mõjutavad tegurid: kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste ainete korral), temperatuur. Tasakaal heterogeensetes süsteemides: aine oleku diagramm – faasidevahelise tasakaalu tingimuste diagramm. Ühekomponentsed süsteemid – koosnevad ühest komponendist (ainest); kahekomponentsed süsteemid – koosnevad kahest komponendist (kahest erinevast ainest). p C Vee oleku diagramm: vesi
Inimgeograafia Maailmas on 6,7 miljardit inimest 1,3 miljonit inimest elab eestis 150 000 inimest Tartumaal ja 101 000 Tartus Arvatakse ,et maailmas on 6800 keelt e rahvust Maailmas enim räägitud keeled on Mandariinihiina, Hispaania, Inglise, Hindi ja Araabia 1) Negriidne-tumedanahaline,krässus juuksed, madal lai nina, suured huuled Elavad:Sahaarast lõunas, Malai saarestik ja Austraalia 2) Monguliidne: mustad aga sirged juuksed, kollakas nahavärv, pilusilmad, kitsad sirged huuled Elavad: Hiina-Jaapani rahvad, Aastia põhjaosad, Ameerika põhja ja lõuna osad 3) Europiidne-lainelised juuksed, hele nahk, pikk sirge nina Riigil on 3 tunnust: 1) Territoorium 2) Rahvasik e. kodanikud 3) Rahva poolt valitud valitsus Inimeste Paiknemine: Palju inimesi elab- Lääne-Euroopas, Indias, Hiinas, Jaapanis, Põhja-Ameerika idarannikul, Mehhikos, Kagu-Brasiilias Hõredalt elab inimesi-: Aasias, Põhja-Aafrikas, Austraalias, Kalahari kõrbes, Kanada...
Geograafia KT 3 Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Vesi 100% Mage vesi 2,8% Suur ja väike veeringe: Veeringe lülid Sademed Auramine Jõgede äravool Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK Rannikutüüp, kus Rannikutüüp, kus Deltarannik on merelaht, mida eraldab Rannikutüüp, kus mere kõrge kaljune rannik keerukalt liigestunudel rannikutüüp, kus ...
Rahvastiku tihedus on 200-300 inimest ruutkilomeetril, kõige tihedam on see S veitsi platool (üle 60% elanikest elab seal), kus asuvad ka suuremad linnad. Loomulik iive on väike, 0,7%. Rahvaarv suureneb peamiselt välismaalaste sisserännu ja nende suures sündivuse tõttu. Euroopa maade seas on Sveits riik, kus välimaalaste tähtsus on üks suuremaid, see moodustab 18,5% rahvastikust. Räägitakse väga mitmesuguseid keeli, seda iseloomustab diagramm. Riigis on katoliiklasi 48%, protestante 44%. MAJANDUS S veits on kõrge arengutasemega tööstus- põllumajanduslik- maa, maailma üks suuremaid
Tuuleenergia Kuidas toota tuulenergiat? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. Juhul kui te diagrammi ei näe, tuleb selle vaatamiseks installida flash.1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema.2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori.3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit
Riidekuivatina ilmselt imeline Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis.Pärast seda on vastav tehnika kiirestiarenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW.Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kuidas töötab tuulegeneraator? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. 1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. 2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades. 5
vesi, liiv ja hele pind peegeldub soojeneb aeglasemalt, aga maapind, mets ja tume pind neeldub soojeneb kiiremini. Eesti kliima erinevused eristatakse mandrilst ja merelist kliima valdkonda tänu Läänemerele, 20 km kaugesel Läänemerest muutuvad järsult temp. Amplituut ja merebriis takistab pilvede teket 30-60 km suureneb sademete hulk, vahetuv mõjutsoon ülatub paari km kaugusele, on tugev tuul, harvem öökülma ja äikesevihma, 10 m kõrgust lisab 1% sademeid, tuuleroos diagramm, mis iseloomustab tuule suunda ja selle esinemis sagedust. Õhutemperatuur külmem kuu veebruar -5,2´C (-43,5´C võrus, jõgeval), soojem kuu juuli 16,6`C (35,6´C võrus), valitsevad edela- ja läänetuuled, novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus ja tugev tuul, tromb, sademed 550- 800 mm, sademete rikkad (aprill oktoober, vihmasem august) kõrgustikud ja vaesed (september november, kuivem veebruar) lääne eesti saared ja madalikud, lumikate kõrgustikel (40-50 cm)
mingit väikest kingitust. OHUD ARVUTILE Ø Spioonitarkvara - hinnanguliselt 80% arvutitest sisaldavad selle kasutajale teadmata spioonitarkvara. Ø Viirused ja troojalased - levivad peamiselt e-posti vahendusel või interneti "tumedatest" nurkades. Ø Spämm - See pole küll niivõrd suur oht arvutile, kuid võidelda sellega ilmselt tuleks. Ø Ja kindlasti kasutaja ise - kõige suurem oht arvutile on alati selle kasutaja. % Diagramm ohtudest arvutile 15% Spioonitarkvara Viirused ja 45% troojalased Spämm Kasutaja ise 35% 5% KUIDAS KAITSTA OMA ARVUTIT ? Ø Kasutage riist- ja tarkvaralist tulemüüri! Ø Paigaldage arvutisse viirusetõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda. Ø Laadige regulaarselt alla uuendusi ja täiendusi. Ø
Murdumisseaduse rakendamine. Ülesanded 10. Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused. Difraktsioon-lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ning nende paindumist tõkete taha Interferents-kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevaid ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 11. Elektromagnetlainete skaala. Elektromagnetlainete skaala on diagramm, kus kõik elektromagnetlainete liigid on reastatud sageduse või lainepikkuse järgi. Elektromagnetlainete peamised liigid on: raadiolained, optiline kiirgus(infravalgus, valgus ja ultravalgus), röntgenikiirgus ja gammakiirgus.
Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 308 kinnitatud "Arhiivieeskirjaga" Dokument- mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. teabekandja sisu faktid, millest dokument räägib vorm viis, kuidas sisu on esitatud füüsiline vorm dokumendi välised tunnused intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja Dokumendid vormistatakse dokumendiplankidele. Igal asutusel on: Üldplank (nii paber- kui ka digitaalsel kandjal). Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse " Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu alusel ( kuni vastavate standardite väljatöötamiseni ).
Kodutöö: Looduskaitse. Globaalökoloogia. Vasta ja esita vastused (Moodles, lae üles omanimelise failina Kodutööde esitamine nr 1): 1) Ökoloogiline jalajälg. Vasta Ökojalajälje kalkulaatori küsimustele (http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/ ) ning: 1.1. kopeeri oma saadud tulemuste diagramm siia kodutöö vastuseks. 1.2. analüüsi lühidalt, miks on kalkulaatoris uuritud inimeste tarbimist just nendes valdkondades (Kodu; Transport; Söök ja jook; Kaubad ja teenused). Kuna arvatavasti on need ju inimese igapäevaelu kõige olulisemad asjad, me kasutame transporti liikumiseks, sööki-ja jooki et elada ja kodu on koht kus me saame puhata. Need on kõikide jaoks esmavajalikud asjad ja seetõttu on just neid asju vaja uurida.
kasutatud materjal: kaart, lipp, vapp en.wikipedia.org (5.10.08) riigi arengutase, riigi rahvaarv, rahvastiku tihedus ja paiknemine, loomulik iive, keskmine eluiga, Nepali rahvastiku soolise-vanuselise jaotuse tabel, linnastumine, tööjõud, rahvastikupoliitika, riigi energiamajandus, Nepali ekspordi - ja impordipartnerite diagrammid. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/np.html (5.10.08) riigi arengutase, Nepali SKT inimese kohta diagramm, Eesti ja Nepali IAI võrdluse diagramm http://globalis.gvu.unu.edu/indicator_detail.cfm?IndicatorID=19&Country=NP (26.04.09) IAI ja SKT näitajad http://hdr.undp.org/external/flash/hdi_gdp/ (17.05.09) majandusorganisatsioonid http://www.wto.org/ (17.05.09) http://www.imf.org (17.05.09) Riigi rahvaarv, rahvastikupoliitika http://www.photius.com/rankings/population/population_2007_1.html (17.05.09) rahvastiku püramiid http://www.census.gov/ipc/www/idb/ (17.05.09)
Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne ja ammendav) vastus (kõik ülejäänud/mitteparimad vastused loetakse valeks): kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad toetavad tegutsejad arvutisüsteemid primaarsed tegutsejad inimtegutsejad 17. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? ärikasutusjuhtude diagramm klassidiagramm tegevusdiagramm olekudiagramm 18. Milline alljärgnevatest väidetest on õige (või vähemasti tõele kõige lähemal)? Valige õige vastusevariant: Mõlemad on võrdselt tähtsad Domeenimudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Domeenimudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 19. Süsteemi jadadiagrammi käsitletakse (C. Larmani raamatus ning kontseptuaalse
või References - Cross-reference (ristviidet on võimalik lisada alles siis, kui joonisele on pealdis lisatud). Otsing ja asendus Replace -More - Special - Paragraph Mark Kasutatud kirjanduse tabeli täitmine kui allikaks veebiaadress (nt viki) 1 EXCEL Graafikute kujunduse valimine (kehtib kõikide erinevate diagrammide puhul) tee soovitud diagramm. Kujunduse muutmiseks vajuta diagrammile, üles ilmub ,,chart tools"-> ,,design (pildil ,,kujundus")". File Options Proofing AutoCorrect Options: & ja delete OK et & ei muutuks ,,ja"-ks NIMEDEGA TABEL o =A1&" "&B1 et ühendada kahe tulba sõnad ja nende vahele tühik o =PROPER(C1) lahtri C1 sisu suurte algustähtedega o =LEFT(B1) Jätab alles esitähe o =PROPER(E1&". "&A1) liidab lahtrite E1 ja A1 sisu ning paneb nende vahele
Tähistaevas Palja silmaga näeme öises taevas umbes 3000 tähte ja tähtkujusid on 88. Tähtkuju all mõistetakse kindlalt piiritletud ruumilist taeva ala. 1. Mis on tähtkuju ja kuidas määratakse ühe tähe koordinaate? 2. Sõnasta kolm Kepleri seadust. 3. Iseloomusta ühte maatüüpi planeeti (Merkuur, Veenus, Maa või Marss). Arvulised andmed planeedi kohta, planeedi pinnaehitus, planeedi siseehitus, atmosfääri koostis, eluvõimalused antud planeedil, kaaslase info. 4. Iseloomusta ühte hiidplaneeti(Jupiter, Satur, Uraan, Neptuun). Arvulised andmed planeedi kohta, planeedi siseehitus, atmosfääri koostis, eluvõimalused antud planeedil, kaaslase info. 5. Iseloomusta Päikesesüsteemi väikekehi(komeedid, asteroidid, meteoorid). 6. Iseloomusta Päikest (tekkest, arengust ja surmast on ka vaja rääkida). 7. Iseloomusta teisi tähti. 8. Iseloomusta galaktikaid. 9. Universumi teke, areng ja häving. Tegelik ...
100 Jahu 0 2000 2001 2002 Aasta 32% Diagramm (Chart) peegeldab graafiliselt tabeli andmeid. Saab teha eri tüüpi diagramme (tulp, joon, ring jne.). Samade andmete pealt saab teha suvalise hulga erinevaid diagramme. Diagramm võib paikneda otse töölehel (nn. hõlmatud diagramm - embedded chart) või asuda eraldi nn. diagrammil Chart2,..). Diagrammide loomine: Insert, Charts Page 1 Diagrammid. Üldine Sektordiagramm - Pie 23%Liha Piim Jahu 45% 32% õi asuda eraldi nn. diagrammilehel (Chart1, Page 2
Abiturient Keskkooli lõpetaja; keskkooli lõpetama valmistuv isik Absoluutne Tingimatu, piiramatu; täiuslik, täielik Abstraktne Mõtteline, mittekonkreetne, üldistatud Absurdne Mõttetu, võimatu Akadeemik Akadeemia liige Akrobaat Tsirkusevõimleja Alfabeet Tähestik Alkohol Etanool e viina piiritus Anekdoot Lühike, teravmeelne naljalugu Apelsin Lõunamaine puuvili Aplodeerima Heakskiidu või poolehoiu avaldamiseks käsi plaksutama Arhitekt Ehituskunstnik Asfalt Teekattematerjal, pigitaoline aine Balansseerima Tasakaalustama, tasakaalus hoidma; tasakaalu säilitama Barbaarne Metsik Bariton Keskmise kõrgusega meeshääl; teatud vaskpuhkpill Barjäär Tõke, kaitsevõre Barokne Barokile omane Barrikaad Kaitsetõke, teesulg Bluffima Eksitama, eksiteele juhatama Boheemlane Ebakorrapärase, muretu eluviisig...
Õhutemperatuuri väike kõikumine. Õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merealalise kliimaga aladel soe, Talvel on mandrilise kliimaga aladel suvel on ilm jahedam. külmem, suvel on ilm soojem. Põhjapoolkeral kõige külmem on veebruaris. Kõige külmem kuu on jaanuar. Kõige soojem kuu on augustis. Kõige soojem kuu on juuli. · Koosta tabeli põhjal kliima diagramm. · Kuidas tekivad briisid ja mussoonid? Mere ja maismaa erineva soojenemise tõttu kujuneb rannikualadel omapärane õhu liikumine, mida nimetatakse briisideks. Mussoon on aastas kaks korda suunda muutev püsiv ja suure ulatusega tuul, mis puhub suvel ookeanilt mandrile ja talvel mandrilt ookeanile ja mis tekib veekogu ja maismaa erinevast soojenemisest ja jahtumisest.
. neis mõlemas on samapalju elemente . . . nad mõlemad on mitteloenduvad hulgad . . . nad mõlemad on tähistatud mingi suurtähega . . . nad mõlemad on loenduvad hulgad . . . nad koosnevad täpselt samadest hulgaelementidest . . . nende mõlema elementideks on täisarvud . . . nad mõlemad on lõplikud hulgad . . . nad mõlemad on lõpmatud hulgad Küsimus 18 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Vali kõik viisid / vahendid, mida kasutatakse hulkade esitamiseks: Vali üks või enam: Hasse diagramm tõeväärtust omava lause kaudu, mis on tõene iga hulgaelemendi korral hulgaelementide täielik loetelu loogikaavaldis numbriline kümnendesitus hulgaelementide osaline loetelu, millest nähtub mingi regulaarne seaduspärasus tõeväärtustabel Venni dagramm koos hulgaelementidega Küsimus 19 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Hulgaelementide loetelut esitatakse Vali üks: [ nurksulgude vahel ] { loogsulgude vahel } ( tavaliste sulgude vahel )
mannekeen riideid, soenguid demonstreeriv inimene reporter uudist tegev ajakirjanik reportaaž sündmuste vahetu kommenteerimine allee puudega palistatud tee disainima kujundama panoraam objekti ülevaade kõrgemast kohast vakantne vaba diagramm joonis poeet luuletaja korrektne korralik büroo ametiruum montaaž osade ühendamine tervikuks frittima õlis küpsetama ergonoomiline inimesele kohandatud, sobilik debüüt esmakordne esitlus
Ülemine kvartiil on tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsoonreas 25%. _ Kv= 62 Standarthälve Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. Mõõdetava suuruse standardhälbe ühikuks on selle sama mõõdetava suuruse ühik. = 6,75 Max-Min= 80 42= 38 Variatsioonikordaja Variatsioonikordaja on standarthälbe ja keskväärtuse suhe. V= 0,119 Diagramm 10 9 8 7 6 5 Tüdrukute 4 kehakaal 3 2 1 0 42 48 50 51 52 54 55 56 57 58 59 60 62 63 65 73 80 Andmete analüüs ja järeldused Kehakaalu tunnusetüüp on arvuline ja pidev.
Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac max = Hi + h2. 12 Indikaatordiagrammi diagnoosi näited: (vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele 23 kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s 2), ning avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2), Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti , mistõttu osa imemistaktist (s2) läheb kaduma , Diagramm d - imiklapp on ebatihe ning
3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev väljavool; 7. Joonte lõhestumine= magnetvälja tugevus; 8. Heledad emissioonjooned= paks atmosfäär ümbritsemas väga kuuma pinda. 19. Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada? 1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20. Mis on peajada? Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90%
kombinaatortunnusjoon combinator curve kombinatoorne juhtimine combinator control koonilisus conicity, cone (taper) angle koonus cone, taper koostatav composite, built up kroominikkelteras chromium-nickel steel kruvijoon helical line, spiral kruvijoone samm spiral pitch kruvipind helicoidal surface, helicoid käigudiagramm running diagramm käigusamm advance käituri ketas propeller disc laba blade laba kand blade foot laba profiil blade section shape laba tipp blade tip libisemine slip liist key lisatud kiirus velocity increase liugeklots, kivi sliding block nimivõimsus (maksimaalne nominal output, maximum continous
sündmustest, siis P(B)=P(A1)P(B/A1)+P(A2)P(B/A2)+... P(AB)=P(A)P(B/A)=P(B)P(A/B) *Sündmuste A ja B +P(An)P(B/An) Tõestus: kuna sündmused A1+A2+...+An vahe A-B on sündmus, mis toimub siis, kui toimub A, moodustavad sündmuste täieliku süsteemi, siis sündmuse aga ei toimu B B toimumisega koos toimub üks ja ainult üks sündmustest 3. Vastandsündmuse tõenäosus. Venni diagramm Ai, i=1,2,...n, st. Saame avaldada B=BA 1+BA2+...+BAn. Sündmused B=BA1+BA2+...+BAn on niisamuti üksteist välistavad. P(B)=P(BA1+BA2+...+BAn) = P(BA1)+P(BA2)+...+P(BAn) Tõenäosuste korrutamise 4
Peab saama koostada statistikat klientide või pearioodi lõikes Peab saama näha, mitu pakkumist on esitatud Peab saama näha, millised pakkumised on kinnitatud Peab saama näha, kes tegeleb kliendiga pakkumise staadiumil Peab saama näha, mitu väljastatud arvet on ettevalmistatud transpordiks Peab saama jälgida, millised arved on veel maksamata Funktsionaalsetele nõuetele vastav kasutusjuhtude diagramm on järgmine: 7 Joonis 2. Kasutusjuhtude sõnaline seletus on alljärgnev: Nimi: 1. Kliendi krediidiinfo kontroll Tegutseja: klienditeenidaja Kirjeldus: klienditeenidaja kontrollib, kas klient on juba olema andmebaasis. Sellise info puudumisel klienditeenindaja kontrollib üldkättesaadavatest allikatest kliendi info ja võlgnevusi. Protsessi käigus vaadatakse KLIENT andmeid. Nimi: 2. Uue kliendi loomine Tegutseja: klienditeenindaja
Diagrammid on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa. 6 Pileti ostmine Püsiklient Pileti broneerimine Pileti broneeringu tühistamine Tavaklient Pileti broneeringu muutmine Joonis 2. Piletimüügi haldamise kasutusjuhtude diagramm Pileti ostmine Tegutseja: Püsiklient, Tavaklient Kirjeldus: Püsiklient või Tavaklient valib etteantud valikust filmi, mida vaatama minna soovib. Püsiklient valib koha saalis ja asub pileti eest maksma. Süsteem juhib Püsikliendi internetipanka maksma. Kui piletit soovib osta Tavaklient, suunab süsteem ta kasutajakontot registreerima. Pileti broneerimine Tegutseja: Püsiklient Kirjeldus: Püsiklient valib etteantud valikust filmi, mida vaatama minna soovib. Püsiklient valib
Hulgad: Hulk kooseb hulgaelementidest. Hulka saab esitada täieliku hulgaelementide loeteluna, osalise loeteluna, nähtava seaduspärasusega ning valemina, mis kehtib iga hulgalemendi korral. Hulgad on võrdsed, kui nad koosnevad täpselt samadest hulgaelementidest. Hulga osahulgaks nimetetakse seda hulka, mis täielikult sisaldub teise hulga sees. Kaks hulka on üksteise osahulkadeks, kui nad on võrdsed. Venni diagramm on hulkade illustratiivne esitusviis. Universaalhulk on hulk ning tema täiend. Hulga täiend on kõik hulgaelemendid, mis ei kuulu sellesse hulka. Tühi hulk on hulk, kus pole ühtegi hulgaelementi. Tühi hulk on iga hulga osahulgaks. Iga hulk on universaalhulga osahulgaks. Astmehulk on hulga kõikide osahulkade hulk. Astmehulgaks n-elemendilisele hulgale on 2^n. Lõplik hulk on hulk, kus on teatud arv hulgalemente.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
