Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja val...
(2 x ) -2 = 2 77. Kui kahekohaline arv jagada tema numbrite korrutisega, siis tekib jagatis 2 ja jääk 1,6. Kui jagada arv tema numbrite summaga, siis tekib jagatis 6 ja jääk 4. Leia see arv. 78. Püstprisma põhjaks on romb. Prisma üks diagonaal on d, mis moodustab põhjaga nurga . Prisma külgpindala on 3 korda suurem põhja pindalast. Leia prisma ruumala. 79. On antud punkt A(2;-1) ja sirge a võrrandiga 4x-7y+12=0. Koosta võrrand sirgetele b ja c, mis läbivad punkti A, kusjuures sirge b on paralleelne ja sirge c risti sirgega a. Tee joonis. x +4 80. Leia funktsiooni y = käänupunktid , positiivsuspiirkond jab 3x + 6 kahanemisvahemik. 81
PLANIMEETRIA KORDAMINE NELINURGAD RÖÖPKÜLIK Vastasküljed on paralleelsed ja võrdsed Vastasnurgad on võrdsed Diagonaalid poolitavad teineteist Diagonaal jaotab rööpküliku kaheks pindvõrdseks kolmnurgaks Lähisnurkade summa on 180º ( Diagonaalide ruutude summa on võrdne külgede ruutude summaga: d 12 + d 22 = 2 a 2 + b 2 ) Ümbermõõt. P = 2( a + b ) Pindala: S = ah S = a b sin ROMB On võrdsete külgedega rööpkülik, seega on rombil kõik rööpküliku omadused. Lisaks on rombi diagonaalid risti ja poolitavad rombi nurgad, Rombi kõrgused on pikkuselt võrdsed. 1 Rombi diagonaalide lõikepunkt on siseringjoone keskpunkt r = h 2 d 12 + d 22 = 4a 2 Ümbermõõt: P = 4a Pindala: S ...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Kunst reklaamis Essee Tallinn 2010 Rockwell Kent ütleb:” Kunstil on kahtlemata sotsiaalne väärtus, see tähendab, et võimaliku suhtlusvahendina tuleb kunst kellelegi suunata ja inimkonnale arusaadavas keeles mõistetavaks teha.” Seega ongi juba aegade algusest kasutatud kunsti kui reklaami vormi, kui mingit võtit, millega inimesi mõjutada. Reklaam ongi rohkem või vähem süstemaatiline ja sihilik manipuleerimine teiste inimeste emotsioonide, suhtumise, tõekspidamiste, tegutsemisega. Siin võib näiteks võtta kas või paleoliitilised koopamaalingud, mida on tõlgendatud mitmeti: neid on seotud jahimaagiaga (hea jahiõnne tagab läbimõeldud tegevus, rituaalid ) ning sotsiaalsete suhete kajastamisega (kes on kõige tähtsam, keda peab kuulama). Reklaamiti ju lihtsalt ennast ja oma hõimu. Mida aega edasi, seda enam on aga kasutatud just monumente ja...
tanα= = a cosα 3 2 1 tan β tan(90o − α ) 2 2 2 sin2α + cos2α =1 P – ümbermõõt, S – pindala, a,b,c,d – küljed, d – diagonaal h – kõrgus, k – kesklõik tanα 1 sin α P- põhja ümbermõõt, H – ruumilise kujundi kõrgus
Paul Gauguin - vaibalikud pildid - suured lokaaltoonidega pinnad, mis on eraldatud joontega. autoportree "Nabid" punane taust ja alt kollane, mehe nägu, kõver nina, kaks õuna taustal "Nägemus pärast jutlust" e "Jakobi võitlus ingliga" (punane taust, naistel valged tanumad peas, ingel võitleb Jakobiga) Pöördeliseks momendiks Gaugini loomingus irreaalne ja reaalne maailm. Moodne vormikäsitlus: diagonaal poolitab irreaalse ja reaalse. Kasutab kontrastiprintsiipi (hele-tumedus) "Kuhu tõttad, hr Gauguin?" rohelise metsa taustal, mees värava taga "Turg Tahhiitil" idamaade naised istuvad pingil reas "Millal sa lähed mehele?" 2 naist mägede taustal kükitavad, neegrid "Nooruse kaotus" e "Sündsuse kaotus" noor tütarlaps lamab maas, rebane lakub haavu, inimeseparv lahkub mööda teed Paul Cezanne
Kuressaare Gümnaasium Suusatamine Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumis...
metallpindade kõvaduse määramiseks. Materjalisse surutakse Vickeri pressi abil neljatahuline püramiid, mille tahkudevaheline tipunurk on 136°, jõud 9,8 - 980 N (l - 100 kgf). Jälje diagonaali mõõdetakse Vickersi meetodil mikroskoobiga (joon. l. 17.). Joonis 1.17 Püramiidi jälje diagonaali mõõtmise skeem Kõvadus Vickersi meetodil arvutatakse valemiga kus F -jõud kgf, A -jälje pindala mm, a - püramiidi tahkudevaheline nurk 136°, d -jälje diagonaal mm. Vickersi kõvadust tähistatakse F = 30 kgf ja koormuse kestuse 10.. 15 s korral näiteks 500 HV. Teistsugustel koormustel ja kestusel märgitakse peale tähist HV koormus ja koormamise kestus, näiteks 220 HV 10/40, s.t. Vickersi kõvadusarv 220 on määratud koormusel F = 10 kgf kestusega 40 s. Sõltuvalt materjali paksusest ja kõvadusest käsutatakse jõudu F9,8...980 [N]. Jõud valitakse olenevalt paksusest nii, et s > l ,2 d (terased), s > 1,5 d (värvilismetallid).
Vektorid a ja b on võrdsed (on sama suured), a=b, kui nende pikkus on sama ja nad on samasuunalised Vektorite a ja b summa a+b on vektor, mille alguspunkt on a alguspunkt ja lõpp-punkt saadakse b paralleellükkega a lõpp-punkti, siis a+b lõpp-punkt on b lõpp-punkt. Tihti kasutatakse ka rööpküliku reeglit, kus vektorid a ja b pannakse paralleellükkega algama samast punktist. Summa on siis rööpküliku pikem diagonaal. a-b=a+(-b). Seega ahelreelgi järgi tuleks vektorite a ja b vaheks vektor a-b, mis saadakse a lõppu b vastasvektori b lisamisega. Rööpküliku reeglite järgi oleks vektorite a ja b vahe neile ehitatud rööpküliku lühem diagonaal. Selle suund on selline, et b+(a-b)=a. Kahe vektori summa ja vahe pikkused ja vektorite vahelised nurgad saab arvutada siinus- või koosinusteoreemi abil. Koordinaatidega antud vektorid, tehted nendega Olgu antud vektorid a1, a2, ..
Kui mõjuvate jõudude suunad on vastassuunalised, siis tuleb suuremast jõust maha lahutada väiksema väärtusega jõud. Kui resultantjõu väärtus on positiivne, siis keha liigub edasi samas suunas. Kui resultantjõu väärtus tuleb negatiivne, siis keha hakkab liikuma endisele liikumissuunale vastandsuunas. Erisuunaliste jõudude liitmiseks lihtsaim viis on kasutada rööpküliku reeglit. Selle järgi tuleb liidetavatele jõuvektoritele üles ehitada rööpkülik ning viimase diagonaal ongi resultantjõuks. Kui kehale mõjub suurem arv jõude, tuleb esmalt summeerida kaks jõudu ning tulemusele liita sammsammult ülejäänud. Dünaamika on mehaanika osa, mis käsitleb kehade liikuma hakkamise põhjuseid ja kehade vastastikmõjusid. Dünaamika aluseks on Newtoni seadused, mille inglise füüsik ja loodusteadlane Isaac Newton (1643-1727) avaldas ühes oma põhiteoses „Loodusfilosoofia matemaatilised alused” (1687).
arvude 0 ja 1 kujutised ning sellega määratud ka teiste reaalarvude kujutised. Alguspunkti ehk nullpunkti, pikkusühiku ning positiivse suunaga varustatud sirge. 16. Astendamine 1. võrdsete tegurite korrutise leidmine, kus an on aste, a astme alus ehk astendatav ja n astendaja ehk astmenäitaja. 2. negatiivse astendaja korral a-n =1/an. 17. Biruutvõrrand neljanda astme võrrand kujul ax4+bx2+c=0. 18. Diagonaal hulknurga kaht mitte ühele küljele kuuluvat tippu ühendav lõik või sirge. Hulknurga kaht mitte ühele tahule kuuluvat tippu ühendav lõik. 19. Diameeter ringjoone keskpunkti läbiv lõik, mis ühendab ringjoone kaht punkti. Sfääri keskpunkti läbiv lõik, mis ühendab sfääri kaht punkti. 20. Diskriminant avaldis, mis on ruutvõrrandi lahendivalemis juuremärgi all. 21. Eukleidese teoreem täisnurkse kolmnurga kaateti ruut võrdub selle kaateti
Hallide karkassi tüübid Raami tüübi valikul tuleb arvestada: sillet, hoone kõrgust, koormusi, pinnase iseloomu, jne. Post-sõrestik Kolmnurkferm Trapetsferm Sprengelferm 39 Hallide karkassi tüübid Trapetssõrestiku tüüp: K, TK, N. Sille: puit 9-15m, teras 20-40m, diagonaal >30°. Sõrestiku samm >6m, kõrgus L/8…L/12 (transport) Postid liigend või jäik ühendus 40 20 Hallide karkassi tüübid Post-sõrestik; Tala-post karkass Kahe kaldega tala Bumerang tala Gerbertala 41 Hallide karkassi tüübid Post-sõrestik; Tala-post karkass; Raamid
Kompositsioon KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast "composito", mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid ·...
hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Klassikaline sõidustiil ja vaba ehk uisustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal või vahelduvsammu, käär või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse
külgedega, siis need kolmnurgad on sarnased. RUUT 1. Ruut on võrdsete nurkadega ja külgedega nelinurk. 2. Ruut on tasandiline geomeetriline kujund. 3. Ruutu joonestatakse pliaatsi ja joonlauaga. 4. Ruudu nurgad on täisnurksed. 5. Ruudul on kõik rombi ja ristküliku omadused. 6. Nagu kõikidel rombidel, on ruudu diagonaalid risti. 7. Nagu kõikidel ristkülikutel, poolitavad ruudu diagonaalid teineteist. 8. Ruudu diagonaal poolitab nurga. 9. Ruudu ümbermõõt P võrdub külgede summaga. 10. Ruudu pindala valem on S=a2 11. Definitsiooni põhjal on ruut nii ristkülik kui ka romb. RISTKÜLIK 1. Ristkülik on tasandiline nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. 2. Ristküliku vastasküljed on omavahel paralleelsed. 3. P=2(a+b) 4. S=ab ROMB 1. Romb on nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed. 2. Romb on rööpküliku erijuhtum. Seetõttu on rombil kõik rööpküliku omadused
nurgad 3 ja 5 on põiknurgad teoreem: kui lähisnurkade summa on 180°, siis põiknurgad on võrdsed nurk 1 ja nurk 7 on võrdsed 23.Kahe sirge paralleelsus põiknurkade Ül.692 järgi - kaks sirget on paralleelsed parajasti Joonisel on antud trapets KLMN, diagonaal siis, kui nende lõikumisel kolmanda sirgega KM, ühel poolel nurgad 3 ja 2, teisel poolel tekivad võrdsed põiknurgad nurgad 1 ja 4. Põhjendada, et nurk1=nurk2 ja NB kasutatakse kahe sirge paralleelsuse nurk3nurk4 tõestamisel 1)nurk1=nurk2 trapetsi alused on paralleelsed, nende lõikamisel sirgega
batoksid, mis näitavad vööri ja ahtrit läbivate vertikaaltasandite lõikejoonte kuju batoksi tasandid on CL-st kaugenedes I ; II ; jne. see on horisontaalprojektsioon, millel on kujutatud laeva pikikuju, täävi ja ahtri kuju (CL lõige). Mõnikord nimetatakse seda projektsiooni ka `külje teoreetiliseks jooniseks' näiteks vene keeles ongi profiil . Samuti kasutatakse vähemalt üht diagonaaltasandi lõiget, mis tavaliselt algab DWL ja CL lõikepunktist ja läbib kimmi. Lõikejoon diagonaal (v.k. ) kantakse poolplaani veejoonte CL tasandi joonest allapoole. Järgneb lõplik lõikejoonte korrektuur. Ülitäpne võrgustik on nõutav ilma selleta korrektuur ei õnnestugi. Ahtri profiil Veeliin Poolplaan Korpus Kaar Batoks Vööri profiil (AP)0 1 2 3 4 6 8 10(MS) 12 14 16 17 18 19 20(FP) Joon. 1. Teoreetiline joonis kalalaev SRT Traditsiooniline projekteerimise joonis on ka laeva välisplaadistuse pinna-
t. teda võib mööda tema mõjusirget nihutada mõnda teise punkti Kas jõupaari momentvektor on libisev vektor või vabavektor? Kumb? Selgitada ka, mida see tähendab. Jõupaari momentvektor on vabavektor, selle võib vabalt paralleelselt iseendaga üle kanda keha suvalisse punkti. Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom). Keha ühes punktis rakendatud kahel jõul on resultant, mis rakendub samas punktis ja mida kujutab antud jõududele ehitatud rööpküliku diagonaal. Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom). Ühe keha mõjumisel teisele esineb alati võrdvastupidine vastumõju piki sama sirget. Sõnastada staatika V aksioom (jäiga keha aksioom). Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi mõjul ei muutu, kui keha lugeda deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks. Sõnastada staatika VI aksioom (sidemete aksioom). Iga seotud keha võib vaadata vaba kehana, kui jätta ära kõik sidemed ja
Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu...................................................
pikselitest koosnev maatriks (LCD TFT), milles transistorid on väiksemad kui tavalised ränipõhised transistorid. TFT eelisteks on väiksem elektrikulu ja kõrgem kiirus ning väiksem interferents, mis tuleneb transistorite paiknemisest vastavate pikslite juures. Näitajad LCD-ekraanide kirjeldustes on antud mitmeid näitajaid, mida on omavahel erinevate mõõtühikute ja mõõtmismeetodite tõttu raske võrrelda. Mõned tüüpilisemad näitajad: · Mõõtmed või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides. · Lahutusvõime ekslikult toortõleg inglise keelest resolutsioon: Näitab, mitu pikslit on ekraanil. Tavaliselt antud horisontaalse ja vertikaalse piksliarvu korrutisena. See tähendab, et 2560x1600 lahutusega kuvaril on horisontaalselt reas 2560 pikslit ja vertikaalselt 1600 pikslit. HD või Real HD võivad tähendada väga erinevaid asju,
Populaarsemad väärtused on 14, 15, 17, 19 ja 21 tolli. Need on nimimõõtmed, mis väidetavasti tähistavad kineskoobi nurkade vahelist kaugust. Kuna aga kineskoop on kumer ja tema nurgad on plastkorpuse all peidus, siis on igal tootjal oma metoodika nurga täpse asukoha määramiseks ning sellest tulenevalt võib ühe firma 14-tolline kuvar vabalt näidata sama suurt pilti kui teise firma 15- tolline. Nimimõõtmest palju olulisem on tegeliku maksimaalse kuvaala diagonaal, mis 14-tollistel jääb tavaliselt umbes 12..13 tolli kanti.15-tollistel on 13..14 tolli jne. Lamekuvaritel mõõtmetega tavaliselt mingeid imenippe ei tehta ja 12,8 tolli tähendab täpselt 12,8-tollise diagonaaliga kuvaala. Siin ongi põhjus, miks näiteks sülearvutitootjad kirjutavad sageli oma kuvari diagonaali taha sulgudesse, kui suure nimimõõtmega CRT kuvarile see vastab. Suuremad monitorid on mõeldud eelkõige juba graafika, masinprojekteerimise (CAD) ja muude
SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaal...
kuvari ekraanist ja arvuti korpusest ei tohi ületada 7,74×10-15A/kg (10,8uR/h); 2) Kaitseks elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja tervisele ohtliku mõju eest kasutatakse tootja sertifikaadiga kaitsevahendeid; 3) Kuvari ekraan peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav, püsiv ja virvendustevaba. Märkide teravus ja kontrastsus peab tausta suhtes olema reguleeritav; 4) Kuvari ekraani diagonaal peab olema vähemalt 38cm. Hoidumine töövägivallast Mis on töövägivald? Töövägivalla mõiste hõlmab üldiselt organisatsiooniväliste inimeste, sealhulgas ostjate ja klientide poolt tekitatud solvanguid, ähvardusi, füüsilist või psühholoogilist kallaletungi töötaja vastu, mis seab ohtu tema tervise, ohutuse ja heaolu. Vägivallal võib olla rassiline või seksuaalne suunitlus. Agressiivset või vägivaldset käitumist iseloomustab:
osavõtt oluliselt pärsitud. · VAESUSE RISKIPIIRKOND inimese toimetulekut mõjutab mistahes negatiivne elusündmus. See võib põhjustada ka asotsiaali seisundisse langemist. 17. Joonista Lorenzi kõver ja too selgitused Lorenzi kõvera abil on võimalik ,,mõõta" õiglust ühiskonnas. Reaalset tulude jaotust (nt. nõgus joon joonisel) kirjeldavat joont võrreldakse teoreetilise 100% õiglase ühiskonna tulude jaotusega (positiivse tõusuga st diagonaal joonisel) 100% ebaõiglases ühiskonnas oleks tulud jaotunud ainult rikastele, seega kõveraks oleksid kasti alumine ja parem külg. 100% Tulude % Õiglus? Tulude jaotus ühiskonnas Lorenzi kõver 0% Tulusaajate % 100% 18. Joonista tulude ja kulude ringkäik (suletud süsteemi korral) T Tasu hüviste eest
pinna kõige sügavamatesse kohtadesse Rull, millel kortsuline sinine kile- Mõeldud efektvärvimiseks, pind jääb hiljem selline, nagu oleks kortsus teksariie seina naelutatud Kummist mustrirullid- Näiteks struktuurvärviga kaetud pinnale konkreetse mustri tegemiseks. Valmistatakse pehmest kummist, mõnikord tõmmatakse üle pehme nahaga või kinnitatakse kummialusele kummilõike, või muud materjali mis jätab värvitud pinnale iselaadi jäljendi Sinise diagonaal triibuga rull Veluur rull Musta triibuga rull Sinise kilega rull Erinevad mustrirullid Põhilised maalri tööriistad Pintsel, värvirull,värvivann, värviprits Pahtlilabidas, lihvimistald, pritsepüstol Tapeedilabidas, tapeedihari, tapeedi lõikaja Lapp ,käärid Liimihari või -rull Kruvikeeraja Nuga, lood, pliiats Kraabits, terashari Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...............................................................
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
25 cos2 5 cos 12 0 ja . 2 8. (24.05.2000, I, 15 punkti). Rombi ühe tipu juures olev nurk rahuldab tingimust 3 sin cos 2 . Leidke rombi pindala, kui pikem diagonaal on 24. 9. (24.05.2000, II, 15 punkti). Kolmnurga ühe tipu juures olev nurk rahuldab tingimust sin 3 cos 2 . vastaskülg on 6 ning lähiskülg 6 3 . Leidke kolmnurga pindala, kui kolmnurga küljed on erineva pikkusega ja nurga 2 cos x 1 3 10. (24.05.2000, I, 20 punkti)
19. Nelinurkse piirkonna jaotamine elementideks? Nelinurksed tsoonid jaotatakse elementideks nii, et ühendatakse omavahel vastaskülgedel asuvad vastavad sõlmpunktid. Elemendid võivad olla nii kolm- kui nelinurksed, enamasti on nad ikka kolmnurksed. Kolmnurksete elementide korral soovitatakse esialgselt saadud nelinurgad jaotada kolmnurkadeks lühemate diagonaalide abil. See suurendab veidi ülesande lahendamise täpsust. Kui lühem ja pikem diagonaal oluliselt teineteisest ei erine, siis pole tähtsust, kumma abil jaotamist teha. Sõlmede arv nelinurga vastaskülgedel peab olema ühesugune (kui ei toimu võrgu tihendamist või hõrendamist). Vahekaugused sõlmede vahel võivad olla erinevad. Kui vastaskülgedel olevad sõlmed omavahel ühendada, siis tekkivad lõikepunktid loetakse samuti sõlmedeks. 20. Elementide arvu arvutusvalem kolmnurkses tsoonis.
Loomsed kiud Alpaka Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom Lama pacos. Villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, ...
Suusatamine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................................4 1.1. Ajalugu......................................................................................................................................4 1.2. Sõidustiil...................................................................................................................................5 2. Mäesuusatamine...............................................................................................................................6 2.1. Ajalugu......................................................................................................................................6 2.2. Mäesuusa...
- paks/nahkne (nagu tamme leht ikka, ümarad beebi laadsed hõlmad, tuhm) * Quercus rubra - punane tamm - leht hõlmine - äraspidine - hõlmad teravatipulised - üksikud teravatipulised hambad ja niitjad teravikud - paks/nahkne (tuhm kollakas roheline, pikklik, terav, niitjas) * Fagus sylvatica - harilik pöök - kõige varieeruvam ! - terve servaline, nõrgalt hambuline, laineline, servas pikad hallid karvad (ümarad, õrnalt saagjad servad, diagonaal siserood) * Juglans mandshurica - mandzuuria pähklipuu - paralleelsed sirged lehed - liitleheroots näärmekarvane - 11-19 lehte - peensaagja ripsmelise servaga (tume tumeroheline, suurem, piklik) * Juglans cinerea - hall pähklipuu - leht piklikum, teravam (elliptiline, piklik, tumeroheline) * Fraxinus excelsior - harilik saar - 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam) * Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar
kuvari ekraanist ja arvuti korpusest ei tohi ületada 7,74 × 10-15 A/kg (10,8 uR/h); 2. kaitseks elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja tervisele ohtliku mõju eest kasutatakse tootja sertifikaadiga kaitsevahendeid; 3. kuvari ekraan peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav, püsiv ja virvendustevaba. Märkide teravus ja kontrastsus peab tausta suhtes olema reguleeritav; 4. kuvari ekraani diagonaal peab olema vähemalt 38 cm. Arvuti igapäevane hooldus Kõvaketta failisüsteemi korraline hooldus Failisüsteem Teie arvuti kõvakettal vajab optimaalse ja kiire töö tagamiseks korralist hooldust iga paari nädala tagant. Selleks on MS Windows operatsioonisüsteemidel kaasas sisseehtitud programmid SCANDISK või CHECK DISK ning DEFRAGMENTER. Vastavate programmide eestikeelsed kasutusjuhendid Leiate operatsioonisüsteemi abifailist, mille omakorda leiate arvuti
ekk.edu.ee Tööd asuvad keskkonnas www.kool.ee 23.05.1998 a matemaatika riigieksam Lehe haldamist toetavad Topauto ja meelespea.net 6! 3! 4 5 6 m = C63 = = = 20 3! 3! 3! 1 2 3 m 20 5 p( C) = = = n 56 14 Vastus: 1) 15/28; 2) 3/28; 3) 5/14. 5. (15p) Võrdhaarses trapetsis on suurem alus kaks korda pikem väiksemast ja diagonaal poolitab teravnurga. Avaldage trapetsi küljed, kui trapetsi pindala on S. Arvutage trapetsi küljed, kui S =3 3 . Lahendus: antud on a = 2b; S = 3 3 ; a ja b on trapetsi alused, c on haar ja h on trapetsi kõrgus. a+b 2b + b 3b 3b S= h= h= h; S = h 2 2 2 2 = , kui põiknurgad paralleelsete sirgete lõikamisel 3. sirgega, d-ga.
Kliima kujuneb kliimategurite (kiirgusbilanss, õhutsirkulatsioon, veeringe, maismaa ja mere jaotus, reljeef, hoovused, lumikate jne) mõjul. 32. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Läänemere mõju järgi on Eesti jaotatud kliima valdkondadeks, mida jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal. Õhu voolamisel merelt maale mõjub suurenev turbulents sademeid suurendavalt 30-60 km ulatuses sisemaa suunas. Merebriisid ulatuvad maismaale maksimaalselt 20 km kauguseni ning määravad suures osas ranniku väiksema pilvituse ja suurema päikesepaiste. Kõige väiksem on mere vahetu mõjutusjoon, kus väheneb järsult nt. öökülmade sagedus, väiksem on äikesevihmade sagedus, tuule kiirused on suuremad jne. Merel võime soojust akumuleerida. Lumikate. Temperatuurid püsivamad. 33
Maalikunst: loobutakse eestvaate rõhutamisest ja Caravaggio ( 1573- 1610) pidulikust tasakaalust, toonitatakse liikumist, asümmeetriat ja paatost, heleda-tumeda kontrastid, jõud, ilmekus, kangelaslikkus, inetus, vulgaarsus, tõusev diagonaal, materjalide loomutruu edasiandmine, ruumi avardumise efekt, soojad ja küpsed värvitoonid, sujuvad värviüleminekud, 17.saj barokk Hispaania Värviline, naturalistlik puuskulptuur, Maalikunst:
Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus Vektoreid nim kollineaarseteks, kui peale ühisesse alguspunkti viimist nad asuvad ühel ja samal sirgel. Kollineaarsete vektorite definitsioonist järeldub et nad on kas sama- või vastassuunalised. Vektoreid nim komplanaarseteks kui pärast ühisesse alguspunkti viimist nad asuvad ühel ja samal tasandil. Vektorite summa ja vahe Vektorite summaks nim niisugust vektorit, mis väljub nende ühisest alguspunktist ja on niisuguse rööpküliku diagonaal, mille külgedeks on liidetavad vektorid. Mõnikord võib kasutada vektorite liitmisel ka kolmnurga reeglit et veektorite liitmisel viiakse teise liidetava alguspunkt esimese liidetava lõpp-punkti. Kui liidetavaid vektoreid on enam kui kaks siis kasutades liitmisprotsessis kolmnurga reeglit, et summa leidmiseks tarvitseb iga järgmise liidetava alguspunkt viia eelmise liidetava lõpp-punkti ning summavektori määrab tekkinud murdjoone
1. Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest. Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurde...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................7 Ajalugu.........................................................................................................................9 Võistlused...................................................................................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................
1. Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis Töökaitse on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspets...
Sõlme tugevuskontroll a.Vöö pinna kandevõime Ni,rd=[(8,9 kn fy0 t0 ²())/sini ][( b1+ b2+ h1+ h2)/4 b0] kn =1,3-n/ ;n=N0sd /(A0 fy); N0sd = N01+ N1 cos=178,6+254,7cos47°=352,3 n=352300 /(6057x235)=0,248 kn =1,3-0,4x0,248/0,708=1,16; = b0/( 2t0)=6 Ni,rd=812,6x0,708=575,6kN>254,7. Kandevõime on tagatud. b.Vörguvarraste kandevõime sõlmes N1,rd= fy1 t1(2 h1 -4t1+ b1 +beff); beff=(10 t0² b1)/( b0 t1)=194 beff=70 N,rd=188,9kN>150,5 Kandevõime on tagatud. Analoogselt surutud diagonaal. N2,rd= fy2 t2(2 h2 -4t2+ b2 +beff); beff=(10 t0² b2)/( b0 t2)=167 beff=100 N,rd=446,5kN>254,7 Kandevõime on tagatud. c.Vöö pinna lõikekandevõime Tõmmatud diagonaalil N1,rd= [(fy0 t0)/((3)sin1)][(2 h1/sin 1)+ b1+ be,p] be,p=58,3 ; N1,rd=477,6kN>150,5 Kandevõime on tagatud. Surutud diagonaalil N2,rd= [(fy0 t0)/((3)sin2)][(2 h2/sin 2)+ b2+ be,p] be,p=83,3 ; N2,rd=847,4kN>254,7 Kandevõime on tagatud. Eelnevatest arvutustest selgub ,et sõrestiku sõlmedel on kandevõime
4h × h = 196 4h² = 196 h²= 49 h= ± 49 = ±7 h 1 = -7 ei sobi h = 7 (cm) alus on 4h = 4 × 7 = 28 (cm) Kontroll: 7 × 28 = 196 (cm²) Vastus: rööpküliku kõrgus on 7 cm ja alus 28 cm NB! Rööpküliku teist külge me veel praeguste teadmiste juures (15. nov) ei oska leida. 285 Olgu rombi lühem diagonaal d, pikem on siis 2d 2d × d = 36 2 d² = 36 d= 36 = 6 (cm) Pikem diagonaal on 2d = 2 × 6 = 12 (cm) 6 3 ×12 Kontroll: = 36 (cm²) 21 Vastus: rombi diagonaalküljed on 6 cm ja 12 cm 286 Antud: ü= 150m; S= 1400m². Leida pikkus ja laius. Lah
284 Olgu rööpküliku kõrgus h, alus on siis 4h 4h h = 196 4h² = 196 h²= 49 h= 49 = 7 h 1 = -7 ei sobi h = 7 (cm) alus on 4h = 4 7 = 28 (cm) Kontroll: 7 28 = 196 (cm²) Vastus: rööpküliku kõrgus on 7 cm ja alus 28 cm NB! Rööpküliku teist külge me veel praeguste teadmiste juures (15. nov) ei oska leida. 285 Olgu rombi lühem diagonaal d, pikem on siis 2d 2d d = 36 2 d² = 36 d= 36 = 6 (cm) Pikem diagonaal on 2d = 2 6 = 12 (cm) 6 3 12 Kontroll: = 36 (cm²) 21 Vastus:rombi diagonaalküljed on 6 cm ja 12 cm 286 Antud: ü= 150m; S= 1400m². Leida pikkus ja laius. Lah
284 Olgu rööpküliku kõrgus h, alus on siis 4h 4h h = 196 4h² = 196 h²= 49 h= 49 = 7 h 1 = -7 ei sobi h = 7 (cm) alus on 4h = 4 7 = 28 (cm) Kontroll: 7 28 = 196 (cm²) Vastus: rööpküliku kõrgus on 7 cm ja alus 28 cm NB! Rööpküliku teist külge me veel praeguste teadmiste juures (15. nov) ei oska leida. 285 Olgu rombi lühem diagonaal d, pikem on siis 2d 2d d = 36 2 d² = 36 d= 36 = 6 (cm) Pikem diagonaal on 2d = 2 6 = 12 (cm) 6 3 12 Kontroll: = 36 (cm²) 21 Vastus:rombi diagonaalküljed on 6 cm ja 12 cm 286 Antud: ü= 150m; S= 1400m². Leida pikkus ja laius. Lah
1) Leidke funktsiooni nullkohad ja muutumispiirkond. 2) Joonistage funktsiooni graafik. 3) Kasutades saadud graafikut, leidke a) funktsiooni positiivsus- ja negatiivsuspiirkond; 1 b) argumendi x väärtused, mille korral y . 4 III Ristkülikukujulise plekitahvli diagonaal pikkusega d moodustab lühema küljega nurga . Plekitahvel keevitatakse mööda pikemat külge toruks. Arvutage toru läbimõõt ja ruumala, kui d 3,6 dm ja 56,3 . Vastused 7 11 I 1) X 0 0; ;2 ;Y 2;2 . 3) a) X 0; ; X ;2 ; b) x ; . 6 6
Fourth level Fifth level Kui sirgjooneline vahemaa on suunaga põhjast lõunasse või idast läände, võib kaugust võrrelda lähima koordinaatteljega. N757 kaartidel on koordinaatteljed üksteisest 2 cm kaugusel, mis maastikul võrdub 1 km-ga. Kui mõõdetav vahemaa on koordinaatjoonte suhtes enam-vähem diagonaalne, on ka lihtne kaugust hinnata, sest iga diagonaal on peaaegu 1,5 km pikkune (täpsemalt 1,41 km). Kui mõtteline sirge jookseb läbi külje keskpunktide, on joone pikkus umbes 0,7 km. SIRGJOONELISE KAUGUSE MÕÕTMINE MÕÕTESIRKLI ABIL Võtame sirkli haarade vahele kauguse ning asetame selle joonmõõtkavale. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
SUUSATAMINE Hanna-Liisa Kool 10.klass Avinurme Gümnaasium 2012 Sisukord: Üldiselt Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal...
Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimo...
Mil moel neid lahendada? Kokkuvajunud poos - ekraan on madal ja tuleb ettepoole koogutada Käelabad on ülalpool kui küünarvarred Lahendus - sülearvutile stand ja väline klaviatuur Eraldi monitor ja klaviatuur sülearvutile 6.Millisele kõrgusele (silmade suhtes), on soovitatav asetada monitori ülemine serv? Milliseid soovitusi oskad veel anda monitori kohta? Ekraani ülemine serv 10-15 kraadi allapoole silmadest, paiguta ekraan nii, et see ei peegeldaks valgust. Piisavalt lai diagonaal monitoril. Kasutada ekraani filtreid, mis blokivad silmi väsitavad valgused. Valgustus: 1.Milleks on adekvaatne töökeskkonna valgustus töötajale vajalik; mida võib töötajale kaasa tuua puudulik valgustus? Adekvaatne töökeskkonna valgustatus aitab suurendada tootlikkust, parandab tähelepanuvõimet ning vähendab riski nägemise halvenemiseks. Puudulik valgustus vähendab hea enesetunde osakaalu tööpäevas, suurendab tööõnnetuste riski ning vähendab tootlikkust
Mil moel neid lahendada? Kokkuvajunud poos - ekraan on madal ja tuleb ettepoole koogutada Käelabad on ülalpool kui küünarvarred Lahendus - sülearvutile stand ja väline klaviatuur Eraldi monitor ja klaviatuur sülearvutile 6.Millisele kõrgusele (silmade suhtes), on soovitatav asetada monitori ülemine serv? Milliseid soovitusi oskad veel anda monitori kohta? Ekraani ülemine serv 10-15 kraadi allapoole silmadest, paiguta ekraan nii, et see ei peegeldaks valgust. Piisavalt lai diagonaal monitoril. Kasutada ekraani filtreid, mis blokivad silmi väsitavad valgused. Valgustus: 1.Milleks on adekvaatne töökeskkonna valgustus töötajale vajalik; mida võib töötajale kaasa tuua puudulik valgustus? Adekvaatne töökeskkonna valgustatus aitab suurendada tootlikkust, parandab tähelepanuvõimet ning vähendab riski nägemise halvenemiseks. Puudulik valgustus vähendab hea enesetunde osakaalu tööpäevas, suurendab tööõnnetuste riski ning vähendab tootlikkust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
