hingamispeetuse hood. Füsioloogiline apnoe: kuni 10 sekundit. Hingamishäirete korral esinevad patoloogilised apnoe hood, mis ületavad füsioloogilise piiri, tekitades organismis gaasivahetuse häiret. Hingamist tuleb lugeda ühe minuti vältel Hingamistüübid esimesel-teisel eluaastal Diafragmaalne hingamine e. vahelishase abil hingamine vahelihase abil hingamine on tingitud rindkere iseärasustest (roided horisontaalselt, rindkere silinderjas). kõhuhingamine on tingitud diafragma kõrgasendist ning kõhuõõne elundite mahukusest Hingamistüübid väikelapse- ja eelkoolieas Segahingamine e diafragmaal-torakaalne hingamine. Hingamisel osalevad lisaks diafragmale ka roietevahelised lihased. (hingamislihaste areng, rindkere areng ja roiete asetsuse muutus) Hingamistüüp koolieeas Rinna- e torakaalne hingamine Rinnahingamisel pikenevad hingamisfaasid, hingamine on sügavam ja hingamismaht suurem. Kujuneb hingamitüübi sooline iseärasus:
Raku energeetika K. Port (2015) Energia? · Energia = võime teha tööd · Töö = millegi liigutamine (kg/m) · Mida rohkem ,,kasulikku" tööd energiaga saab teha seda kvaliteetsem on energia (TD) ,,Vaba" energia = töö mida süsteem suudab teha · Süsteemis leiduv energia miinus energia millega ei saa teha tööd · Soojusenergia paneb osakesed liikuma suvalises suunas raske "tööle panna" (saame ca 20% kasulikku tööd). Soojus on kõige madalama kvaliteediga · Valguse energia, keemiline energia, elektrienergia jne on kõrgema kvaliteediga nende abil saab rohkem tööd teha (30-60% kasu) · Kõik energia vormid muutuvad lõpuks soojuseks TD · Termodünaamika Esimene Seadus (TD I) ehk energia jäävuse seadus · TD II tööd tehes kaotab süsteem osa energiat soojusena (korrapäratuse, entroopia kasvuna), mistõttu ei saa protsessi ilma täiendava energ...
valikuga vihmutamise kestel. Vihmutussüsteemiga on võimalik liita väetiste manustamise seadmed, seda võib teha pumpla või vihmutusseadme juures. Väetiselahust võib juhtida pumpla imitorusse, või kasutada selleks eraldi pumpa. Pumpla juures manustamisel on raske välja arvutada seda aega, millal väetiselahus jõuab põllule. Hoopis täpsem on manustamine, kui seda tehakse vihmutusseadme juures. Väetisemanusti ühendatakse siis survetorustikuga, milles survete erinevus saavutatakse diafragma abil. 11. Taimede maksimaalse produktiivsuse kontseptsioon (H. Tooming) ja selle praktiline rakendus saakide prognoosimisel - modelleerimisel. 12. Niisutamise toime mullale (sh. toitainete liikumisele) ja mikrokliimale. Veemahutavus sõltub mulla tüsedusest, lõimisest poorsusest, jt näitajatest. Vesi imbub paremini orgaanika rohkesse ja struktuursesse mulda. Sisenenud kuiva mulda, nõrgub vesi pindpinevus ja raskusjõu mõjul allapoole, moodustades märjatud frondi
tagant või kohe, kui mingil põhjusel on seade olnud avatud (näiteks purunemisel liiklusõnnetuses). 2.12 Reguleerklapp 20 Temperatuuri hoidev reguleerklapp asub vahepaagi ja aurusti vahel. Ülesanne Klapp eraldab seadme ülem- ja alamrõhupoolt ning annustab (aurusti määratud temperatuuri hoidmiseks) vajalikul hulgal külmutusainet alamrõhupoolele. Töökirjeldus Reguleerklapi (ingl. lühend T.X.V) keres asub diafragma ja vedruga juhitav klapp. Diafragmakambrisse tulevad temperatuuriandmed aurusti manomeetriliselt tajurilt, nn termoballoonilt, peene ühendustoru kaudu. Külmutusaine annustamisega * hoitakse aurusti pinna temperatuur (0...2)0C piires, suurendades-vähendades annust sõltuvalt soovitavast siseõhu temperatuurist (jahutustõhususest) * hoitakse ära nii suure külmutusainekoguse sattumine aurustisse, et
Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 22. Maks ja pankreas: Maks – on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: produtseerib sappi, kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre – pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 23. Hingamisorganite üldine iseloomustus. Hingamisaparaati moodustavad hingamisorganid varustavad verd hapnikuga ja vabastavad ta süsihappegaasist. Hingamisteed algavad ninaõõnega. Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks. Ninaõõs jaguneb
hingamisteede sekretsiooni aspireerimine; röntgenmuutused rindkeres; vajadus stimuleerida köha suu hügieen, et hoida ära limaskestade kuivus, parandada limaskesta kahjustusi, vähendada janutunnet, värskendada suud ja suurendada heaolutunnet. Hambaid puhastatakse hommikul ja õhtul. Loputa suud mitu korda, vajadusel aspireeri loputusvedelik aspiraatoriga. Määri huultele pehmendavat kreemi või vaseliini. Ära rebi koorikuid – pehmenda neid. hingamise harjutused õige hingamine on diafragma - kõhuhingamine. Patsient istub voodi serval või on voodis selili (võib olla ka külje peal), põlved on kõverdatud, kõhulihase lõdvestatud. Patsient paneb käed külgedele kõhu keskosas ja hingab läbi nina sügavalt sisse – diafragma peab tõusma üles. Väljahingamine peab toimuma suu kaudu, sellel ajal kõhulihased kontraheeruvad ja kogu õhk pressitakse välja. Patsient peaks sellist hingamisharjutust tegema 5 – 10 minutit igas tunnis,
NB! Süsteemi koguneva niiskuse tõttu tuleks vahepaaki vahetada kahe aasta tagant või kohe, kui mingil põhjusel on seade olnud avatud (näiteks purunemisel liiklusõnnetuses). 2.12 Reguleerklapp Temperatuuri hoidev reguleerklapp asub vahepaagi ja aurusti vahel. Ülesanne Klapp eraldab seadme ülem- ja alamrõhupoolt ning annustab (aurusti määratud temperatuuri hoidmiseks) vajalikul hulgal külmutusainet alamrõhupoolele. Töökirjeldus Reguleerklapi (ingl. lühend T.X.V) keres asub diafragma ja vedruga juhitav klapp. Diafragmakambrisse tulevad temperatuuriandmed aurusti manomeetriliselt tajurilt, nn termoballoonilt, peene ühendustoru kaudu. Külmutusaine annustamisega * hoitakse aurusti pinna temperatuur (0...2)0C piires, suurendades-vähendades annust sõltuvalt soovitavast siseõhu temperatuurist (jahutustõhususest) * hoitakse ära nii suure külmutusainekoguse sattumine aurustisse, et
piirkondades seda mitte kasutada. •Tuumaga pinnasepaisud ehitatakse juhul kui paisukeha materjal on vett vähepidav ehk ei leidu plastilisi kohalikke materjale (nagu ka ekraaniga paisud). Tumm tehakse vettpidavast plastilisest materjalist, ülaosas paksusega vähemalt 0,8 m ja all vähemalt 0,1H ehk 1/10 survekõrgust. •Diafragmaga pinnasepaisud rajatakse samuti vett läbilaskva paisukeha materjali korral. Diafragma ise tehakse kas betoonist, raudbetoonist või bituumenmastiksist. Paksus analoogne ekraaniga paisudele. •Nii tuuma kui ka diafragmaga paisude korral võib vesi olla mõlemas bjeffis. Diafragma puudused on samad, mis jäigal ekraanil. Analoogselt ekraanile süvendatakse tuum ja diafragma aluspinnasesse kuni 1 m. B. Pinnasepaisud vett läbilaskvatel aluspinnastel. •Vett läbilaskvatel aluspinnastel asuvates pinnasepaisudel lisandub
rohkenemine, silelihaste hüpertroofia, bronhioolide topistumine limakorkidega või nende valendiku kitsenemine. Võib katkeda bronhioolide ja alveoolide vaheline ühendus. Hingamisteede obstruktsioon KOK puhul on primaarselt pöördumatu ning põhjustatud väikeste bronhide põletikulistest ja destruktiivsetest muutustest ning alveoolide septide kadumisest. KOK tagajärjel kujuneb parema südamepoole hüpertroofia ja dilatatsioon, tekib respiratoorsete lihaste hüpertroofia ja diafragma atroofia. (KOK 1997) 1.5. Sümptomid Enamesinevateks sümptomiteks on hingeldus füüsilisel koormusel, köha, lühiajaline kehatemperatuuri tõus, hommikused peavalud, kehakaalu langus, isutus ja päevane unisus. Harva esinevateks sümptomiteks on valu rindkeres ja veriköha, depressioon. (KOK 1997; Astma.ee) 1.6. Diagnostika Haiguse diagnoosimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: · laboratoorsed uuringud
ärkvelolekus ja vaevusteta ning möödub 12 (-18) elukuuks. Kui lapsevanemale tundub, et toidu tagasiheidet esineb rohkem kui tavaliselt, tasub nõu pidada tervishoiutöötajaga. GÖR võib esineda ka pikali olles ilma toidu tagasiheiteta ehk varjatult. Gastroösofageaalse refluksi sümptomid: Toidu tagasiheide, oksendamine (toidu tagasiheide tekib äkki, ilma iivelduseta, ebameeldiva aistinguta ning toimub kõhupressi ning diafragma osavõtuta). kõrvetised, rindkerevalu (öised), ülakõhuvalu. paha maitse suus, halb hingeõhk. kõhu täistunne. nina kinnisus, hingamistakistus. hingeldamine, sissehingamisraskus. hääle kähedus. sage köha, köhatused. kurguvalu, tükitunne kurgus. lõrisev norskamine või hingamine. uneapnoe (une ajal hingamise peetus normist pikemaks ajaks), öised ärkamised, unehäireid.
geotekstiilalusel, c tehismaterjalist ekraaniga pais, d vettpidavast pinnasest ekraaniga pais, e tuuma ja hambaga pais, f vettpidava diafragmaga pais, g vettpidava ponuuriga pais, h paisualust filtratsiooni tõkestava diafragmaga pais; 1 paisu pinnas, 2 nõlvakindlustis, 3 geotekstiil, 4 drenaazprisma, 5 pöördfilter, 6 ekraani kattepinnas, 7 tehismaterjalist ekraan, 8 saviekraan, 9 paisu tuum, 10 vahekiht, 11 diafragma, 12 ponuur Paisu harja laius: ·Kui paisu harjale teed ei kavandata, on selle laius 34 meetrit. Paisu hari profileeritakse teljest mõlemale poole kaldega 35 kraadi ning kaetakse heinaseemne- ja kasvumullaseguga. Kui paisu harja pidi kulgeb tee, valitakse harja laius tee kategooria järgi (nt majandisisese tee muldkeha laius on 6,5 m, millest sõiduosa on 3,5 m). Paisu harja kõrgus: ·Paisu harja kõrgus üle normaalpaisutustaseme oleneb veehoidla pikkusest ning sellest
Näiteid: saak (aga mitte voos), neljakandiline laud (aga mitte ristkülikukujuline),peeneks minema (aga mitte peenduma), raadio (aga mitte raadiovastuvõtja). Oskussõnad ehk terminid on erialamõisteid tähistavad keelendid. Oskussõnavarast vajab iga keeletarvitaja ainult väikest osa oma ametile vastavalt, nt mõeldagu siinjuures terminivara peale, mida vajavad fotograaf, jurist või õmbleja. Esimese sõnavarra kuuluvad: adapter, ammooniumtiosulfaat, diafragma, digikaamera, emulsioonikiht, fotokemikaalid, katik, kinnistama,... 8. Neologismid, historismid, arhaismid Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd, kobarkino, mälupulk, naabrivalve, pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma,
Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks siganaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Ühtlasi suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nende kahe suurenedes alaneb vere pH tase.
1. Valu rinnaku taga, tingituna süd. · Taga kiiresti rahu ja vajadusel hapnik; kutsu õde või lihase verevarustuse häirest, süd. arst hapnikuvaegusest südamelihases. · kõrgendatud peaalus 2. Raske hingamine (hingeldus) · Äkki tekkinud hingamispuudulikkuse korral kutsu tingituna kopsude ebapiisavast õde või arst. ventileerimisest, südame · anna hapnikku verevarustuse häiretest, diafragma · istuv asend kokkusurumisest või kopsupaisest. · magamine kõrgendatud peaalusega · piira igasugust füüsilist koormust, abista elamistoimingute tegemisel. 3. Tursed, tingituna vedeliku · Jälgi joodud ja eritunud vedeliku hulka peetusest · paku ilma soolata toitu
13 http://www.meelespea.net/ee/rasedus/rasedale 11 avanemisest loote väljutamiseni.Kui emakakael on täielikult avanenud, hakkavad loote pea ja tuharad laskuma läbi emakakaela. Selles faasis lootekestad rebenevad ja lootevesi eraldub. Sünnituse lõpus korduvad kokkutõmbed iga 1-2 min järel ja kestavad 60-80 sekundit. Kui loode hakkab avaldama survet vaagnale, võib naine tunda tungi allapoolesurumiseks. Pressid on kõhulihaste ja diafragma reflektiivsed kokkutõmbed, kui surve kõhuõõnes tahtmatult suureneb. Naine saab presse ise kontrollida - suurendada või vähendada nende intensiivsust. Esmasünnitajatel kestab antud faas 1-2 tundi ja korduvsünnitajatel 5-10 min kuni 1 tund. Sünnituse kolmas faas ehk päramistefaas. Sünnituse kolmas faas algab pärast loote väljumist ja lõpeb platsenta väljutamisega.Harilikult kestab antud periood 5-20 min. Mõnikord võib see kesta 3 minutist 1 tunnini
1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub difusioon 2. Gaaside transport Hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse 3. Sisemine e. koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel (difusioon), ning rakusisene hingamine 4. Hingamises osalevad lihased Roietevahelised lihased ja diafragma 5. Hingamisteede ülesanded 1) Atmosfäärõhu juurde toomine sissehingamisel 2) Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine Osakesed kinnituvad hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine 6. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus Hingamisliigutuste arv minutis
Normaalseks seedetegevuseks vajavad linnud kruusa või liiva. · Puuduvad piima näärmed võimalus tibusid kunstlikult üles kasvatada. Neerud on paarilised ja suhteliselt suured. Uriin väljutatakse koos väljaheidetega. · Loode areneb lindudel väljaspool emaorganismi, mis võimaldab kasutada kunstlikku hautamist. Tibud hautatakse välja haudeaparaadis ehk inkubaatoris. Kaasaegsed inkubaatorid mahutavad 45-65 tuhat muna. · Lindudel puudub diafragma, mis eraldatakse rinnaõõnt keha õõnest. · Lindudel on väljaarenenud ainult vasakpoolne munasari. Isaslindudel on seemnesarjad paarilised. · Lindudel puuduvad higinäärmed- järelikult on temperatuuri regulatsiooni puudulik, seepärast peab lindlates olema sobiv temperatuur. Kui õhutemperatuur on madal, kasutavad linnud söödaenergiat soojusproduktsiooniks ja halveneb söödaväärindus. Nahanäärmetest on
Antikehad ehk kaitsevalgud. 61 Õgirakud. Rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ning keha kaitsevõime tagamine. Seotud venoosse vereringega. 15 Hingamiselundkond 15.1 Hingamiselundid 15.2 Hingamine Sissehingamisel: Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse. Lihased tõmbuvad kokku. Roided liiguvad üles- ja väljapoole. Diafragma ehk vahelihas tõmbub kokku ning rinnaõõs suureneb. Väljahingamisel: Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. Lihased lõtvuvad. Roided liiguvad alla- ja sissepoole. Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb. 62 15.3 Hingamiselundite lisafunktsioonid Haistmine, Hääle tekitamine, Vee ja jääkainete eraldamine 15.4 Hingamismaht Suurem hingamismaht on mehel, kuna hingamismaht oleneb keha mõõtmetest, vanusest,
N laryngeus recurrens'i ühepoolsel halvatusel on häälekur liikumatult keskpidises asendis. · Rr cardiaci thoracici plexus cardiacus'sse · Rr bronchiales plexus pulmonalis'esse · Rr pericardiaci perikardile, rr oesophagei söögitoru alumisele osale. Kõhuosa puudub ühtne tüvi, närvikiud põimuvad sümpaatiliste kiududega; levivad aga edasi perivaskulaarsete põimikutega. Kõhuosa harud: · Trucus vagalis anterior et posterior läbivad koos söögitoruga diafragma ja annavad väikese maokõveriku piirkonnas rr gastrici anteriores mao eesseinale ja maksale; rr gastrici 8 posteriores mao tagaseinale. Suurem osa tagumisi kiude rr coeliaci suundub piki a
Kinnituvad: naaberroietele. Funkts Langetab ja tõstab roideid, sisse-ja väljahingamine b) Eesmine saaglihas - Algab: roietelt. Kinnitub: abaluule. Funkts abaluude tõmbamine, õlavarre tõusmine c) Suur rinnalihas - Algab: rangluult, rinnakult, ja kõhu sirglihaselt Kinnitub: õlavarreluule. Funkts Tõmbab õlavart ette ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. d) Vahelihas e. diafragma -Algab: rinnakult, roietelt, nimmelülidelt. Funkts Vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase toimel rinnaõõs suureneb, mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, vahelihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse välja. 63. Kaela lihased: a) Eesmine, tagumine, keskmine astriklihas - Algab: kaelalülidelt. Kinnitub: roietele Funkts Astriklihased tõstavad roideid ja painutavad lülisamba kaelaosa.
Kopsukude on vahetult ümbritsetud kopsukelme ehk pleuraga (???). Pleural on kaks lestet (???): sisemine ja välimine – nende vahele jääb pleura õõs. Kopsukelme on liikuv ja vastavalt sisse- või väljahingamisele muutub pleura õõne ruumala ja rõhk. Pleura õõs on hermeetiliselt suletud, välisõhk sinna ei pääse. Hingamiselundite hulka kuuluvad ka hingamislihased. Hingamise põhilihasteks on roietevahelised lihased: sisemised ja välised. Põhihingamislihasteks on ka diafragma. Hingamisel on elunditel ka abilihased – nende abil saab hingamist muuta sügavamaks. Abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Hingamiselundite iseärasused lastel * Ninaõõs kitsas ja limaskest õrn, veresoonterikas. Imik ei oska läbi suu veel hingata ja tema puhul on nohu esialgu tõsiseks probleemiks – takistab hingamist. Pisaranäärmete ja ninaõõne vahel on avar kanal – infektsioon kandub ninaõõnest silma. Ninaõõne kõrvalkoopad on puudulikult arenenud
roheline, kollane, punane. Reageerivad värviüleminekutele. Silmaliigutused on sakaadilised (järjestikused hüppelised liigutused objekt ilt objektile). Ühtlased silmaliigutused arenevad 2. Kuul - Pööravad pilgu objektide silmatorkavatele omadustele (nt liikumisele) Kuulmine Hakkab funktsioneerima u 4 kuud enne sündi. Loode kuuleb vaid valjusid helisid, kuna keskkõrv on täidetud lootevedelikuga. Kuuleb kõige tõenäolisemalt ema kõnet, mis kandub läbi diafragma looteni.Tunnevad ära ema hääle, eelistades seda teistele. Keeravad pead hääle suunas Maitsetundlikkus Vastikus hapu maitse suhtes (näoväljendused) Rahulolu magusa maitse suhtes Lõhnatundlikkus Tunneb ära ema lõhna (ja emapiima lõhna) Ebameeldiva lõhna puhul pöörab pea ära Refleksid On aluseks keerulisematele tegevustele. Imemisrefleks Haaramisrefleks –kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul)
2.1. Fotograafia eellugu Esimese pildini jõudmine polnud üldsegi lihtne. Kogu areng algas tegelikult juba 5. saj e.Kr. Vana- Hiinas, kui kirjeldati kujutiste peegeldumist läbi väikeste aukude. Nimelt läbi avause paistev valgus tekitas vastasseinale väljaspool ruumi oleva kujutise. Seda seadet nimetati Camera obscura. Antud seadet saab juba vabalt kutsuda fotoaparaadiks. Hiljem täiendati seda lisaks objektiividega, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil. 4 ,5 2.2. Fotograafia sünd Fotograafia ajaloo algust ei saa eriti täpselt määratleda. 17. sajandil tehti fotograafia leiutamist soodustavaid avastusi juba ridamisi. Sellel ajal olid väga populaarsed mitmesugused keemilised katsed, eeskätt muidugi püüti valmistada odavatest ainetest kulda ja kalliskive. Taoliste katsete käigus uuriti aga ka paljude keemiliste ühendite omadusi ja nii avastatigi muuhulgas hõbedaühendite valgustundlikkus.6
Kopsude ventilatsioon- õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel. - Mitu korda me õhku hingame 1 min jooksul sisse ja välja. - suurus sõltub kui suur on meie organismi hapniku tarbivus antud hetkel Sissehingamisel: Väljahingamisel: ¤ Välimised roietevahelised lihased ¤ Seesmised roietevahelised liased ¤ Sisemised kõhrevahelised lihased ¤ Kõhulihased ¤ Diafragma ehk vahelihas 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). HINGAMISE SÜGAVUS E. HINGAMISE MAHT:(Vt) on see õhk, mida hingame tavalisel rahulikul hingamisel. Rahulolekus 500-600 ml; kehal. töö ajal sõltub organismi O2 vajadusest Saame kergesti allutada tahtele. Hingamismahtu ei saa lõpmatuseni suurendada. Maksimeaalne hingamismaht on just nii suur, kui suur on kopsumaht! HINGAMISSAGEDUS (f) -- Rahulolekus 10-18; (lastel 20-30)(väikelastel 30-40)(vastsündinutel 40-
Jooga rõhutab, et hea tervise saladus on pikem hingamine. Üks põhjus miks me jääme haigeks, on hapniku puudus meie keha rakkudes, mis tekib sellepärast, et me ei hinga õigesti. Stressi ja negatiivse meeleolu tulemusena muutub meie hingamine pindmiseks ja ebaregulaarseks. On tõestatud, et kui me teadlikult hingamisrütmi aeglustame ja hingame sügavamalt kasutades oma diafragmat, kogeme rahulikku meelt ja keha saab lõdvestuda. Naer ja jooga hingamisharjutused ergutavadki vahelihase ehk diafragma ja kõhulihaste liikumist. See aitab aktiveerida parasümpaatilist närvisüsteemi, millega kaasneb lõõgastus- ja rahuseisund. Südame töö aeglustub. Kokkutõmbunud ja pinges diafragma takistab nii hingamist, naermist kui ka söömist. Õpi sügavalt kõhu kaudu hingama - see lõdvestab keha ja rahustab meele. Naerujooga treening on nelja astmeline: 1. rütmiline plaksutamine HO-HO-HA-HA-HA koos tantsuliigutustega tõstab energiataset ja grupi sünergiat. 2
Tüüpiliseks aerotranspordi vahendiks on aerorenn (vt TV lk 16 joonised 8.1 ja 8.2), mida kasutatakse pulbriliste materjalide transportimiseks. Aerorenn koosneb renni pealmisest poolest 1, mis varustatud akendega õhu väljapääsuks ja tihedate filtritega 4, vältimaks materjali eraldumist ümbritsevasse keskkonda, alumisest renni poolest 3 ja nende vahele asetatud perforeeritud diafragmast 2. Ventilaatori 6 abil antakse õhk renni alumisse poolde diafragma alla. Läbinud diafragma avad, satub õhk diafragma peal olevasse materjali ja rikastab selle sel määral, et osakeste vahelised kontaktid kaovad, kuid osakesed ei hakka õhuga kaasa liikuma. Tänu sellele kaob materjali osakeste vaheline sisehõõrdumine ja pulbriline materjal muutub voolavaks nagu vedelik. Andes rennile vastava kalde hakkab materjal seda mööda voolama. Vedelvoolavus säilib materjalil seni, kuni õhk ei ole materjalist täielikult väljunud. Nimetatud
Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan- Boltzmanni integraalse kiirguse seadusel keha soojusvoo ja tema temp-i seose kohta reaalsetele kehadele: E 0 = 0T 4 , kus keha mustusaste, 0 absoluutselt musta keha kiirgustegur (konstant) Skeemid: Radiatsioonpüromeetri teleskoop 11 1 - objektiiv 2 piirav diafragma 3 - termopaarid 4 - okulaar 5 silma kaitseklaas 6 kummitopendiga tuts Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad 2 õhuke vilkplaat 3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt. Rõhu mõõtmise meetodid. Rõhumõõteriistade klassifikatsioon. 12 Rõhu mõõteriista nim manomeetriks (man)
mittespetsiif. haiguste vastane kaitse Lümfisüsteem algab: (umbsetest) lümfikapillaaridest (rakkudevah. ruumides) koosn.: lümfisooned, -juhad, -sõlmed, lümfoidsed elundid - lümfifolliikulid, mandlid, põrn ül: ainevah., vereloome, kaitsefunkts., valm. immunkehi, rakkudevah. vedeliku kogum. ja suun. 7. Hingamiselundkond koosn.: hingamisteed -- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid; kopsud, diafragma e vahelihas tööt.: kopsuhingamine -- kopsude ventil. uuend. alveoolide gaasisegu, kopsukapillaarides rikast. veri hapnikuga, annab ära süsinikdioksiidi; koehingamine -- hapniku kas. bio. oksüd., energia transform. , lõpp-prod.: süsinikdioksiid ja vesi; hapniku trans. verega -- põhil. seotult hemoglobiiniga (erütrotsüüdid) O2 siduvate om. nõrgen. -> O2 äraandm. kudedele, süsinikdioksiidi trans. verega -- peam
tagajärjel häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? · Ninaõõs (cavum nasi) · Hingetoru (trachea) · Kopsutorud (bronchi) · Kopsud (pulmones) 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: · Sissehingamine (inspiratio) aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale). · Väljahingamine (expiratio) passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena. · Hingamispaus Hingamise liigid: · Jõudehingamine (kui inimene ei räägi, sisse- ja väljahingamisfaas on ühepikkused) · Kõnehingamine (inimene räägib pidevalt, sisse hingatakse kiiresti, välja aeglaselt)
Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan- Boltzmanni integraalse kiirguse seadusel keha soojusvoo ja tema temp-i seose kohta reaalsetele kehadele: E 0 = 0T 4 , kus keha mustusaste, 0 absoluutselt musta keha kiirgustegur (konstant) Skeemid: Radiatsioonpüromeetri teleskoop 11 1 - objektiiv 2 piirav diafragma 3 - termopaarid 4 - okulaar 5 silma kaitseklaas 6 kummitopendiga tuts Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad 2 õhuke vilkplaat 3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt. Rõhu mõõtmise meetodid. Rõhumõõteriistade klassifikatsioon. 12 Rõhu mõõteriista nim manomeetriks (man)
vahendeid. 2.5. Patsiendi õpetamine postoperatiivse probleemidega toimetulekuks. Haigele õpetakse hingamisharjutusi, köhimistehnikaid, sügavat hingamist, võimlemisharjutusi kätele ja jalgadele. Hinnata patsiendi seisundit ning planeerida õpetamiseks sobivaim aeg. 2.5.1. Hingamisharjutused. Võib teha nii haige istuvas kui ka lamavas asendis. Jälgi, et riided ei takistakse hingamisharjutuste tegemist. Õpetatakse diafragma kõhuhingamist ( hingatakse sügavalt läbi nina sisse ja seejärel läbi suu aeglaselt välja kõhulihased pingulduvad ning õhk surutakse kopsudest välja) Hingamisharjutusi tehakse 5-10 minutit tunnis. Hingamise kergendamiseks võib kasutada ka õrna rindkerele koputamist. Selleks pane näpuotsad kokku nagu hoiaksid nende vahel hernest. Koputa kergelt roietele ülevalt alla ja vastupidi, tekitades positiivse vibratsiooni
Üleminek laminaarselt turbulentsele voolamisele hakkab kui Rekr≈2300(kr - kriitiline) 𝑅𝑒 < 𝑅𝑒𝑘𝑟 laminaarne 𝑅𝑒 > 𝑅𝑒𝑘𝑟 turbulentne 34. Termodünaamilise keha drosseldamine. α arvestab joa ahenemise iseloomu, energiakadu voolamisel läbi diafragma ning kiiruste ebaühtlast jaotust joa ristlõikes. Standarddiafragmade korral on kuluteguri arvutamise valemid antud standardiga. Kulutegur α sõltub toru ja diafragma läbimõõdust ja voolamisrežiimi määravast Reynoldsi arvust. Drosseli paigalduse nõuded Voolus peab olema stabiilne, st. drossel paigutatakse sirgele torulõigule, eemale põlvedest (käänakutest), torustiku armatuurist ja muudest kohalikest takistustest, mis muudavad vooluse hüdrodünaamikat. Vajalik sirge torulõigu minimaalpikkus drosseli ees ja taga sõltub drosseli kujust (moodulist).
3. Vererõhku alandava refleksikaare osa: rr. cardiaci cervicales superiores et inferiores gangl. inferius gangl. superius n. vagus nucl. solitarius 3.4.3 Rinnaosa N. vaguse rinnaosa asümmeetriliselt. Vasak vagus ristub aordikaarega, parem a. subclavia dextraga. Vasak vagus moodustab plexus oesophagus anteriori 16 (söögitoru eesmisel pinnal), parem vagus moodustab plexus oesophagus posteriori (söögitoru tagumisel pinnal). Diafragma juures koonduvad plexused uuesti 2 tüveks: truncus vagalis anterior et posterior (sisaldavad mõlema vaguse kiude). Rinnaosa harud: 1. N. laryngus recurrens: parem vagus pöördub tagasi ristumiskohalt a. subclaviaga, vasak ristumisel aordikaarega. Kulgevad hinge- ja söögitoru vahelises vaos kõri suunas ülespoole. Trahheale, söögitoru ülaosale, innerveerivad kõiki kõri lihaseid (va m. cricothyroideus) ja limaskesta allpool häälepilu. 2. Rr
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest
ajaliselt lühem. Tupp on ühendus emakakaela ja väliskeskkonna vahel, mis sünnituse ajal moodustab osa sünnituskanalist. Lahkliha on piirkond tupeava ja päraku vahel. Sünnitusjõud on emakakontraktsioonid e. kokkutõmbed. Neid nimetatakse ka tuhudeks. ageli öeldakse siinkohal ka "valu", sest kontraktsiooni tajub sünnitaja sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele väitused e. pressid, mil emakalihase kokkutõmmetele lisanduvad diafragma ja kõhulihaste kokkutõmbed. Loote pea survest sünnituskanalile tekib väljutusperioodis vastupandamatu soov pressida. Platsenta on ajutine rasedusaegne organ emakas, mille ülesandeks on olla raseduse ajal loote ainevahetuse keskus ja sisenõrenääre. Platsentat katavad lootekestad ja keskele kinnitub nabaväät, milles asuvad veresooned: üks viib verd lapseni ja kaks toovad selle lapselt platsentasse tagasi. 3
surfaktandist, alveoolidest ja veresoontest ning nende vahel moodustuvast seinast) Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja (1p) kopsud (hingamislihased, pleura) Vasak peabronh (2p) a) on pikem kui parem peabronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb vasakusse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) otsmikuurge b) kuulmetõri c) tüümus d) kopsutüvi e) rinnajuha f) kõhukelme Väljahingamislihased (1p) on sisemised roietevahelihased ja diafragma Kopsupleura (1p) a) katab kopsu b) vooderdab kõhuõõnt c) vooderdab rindkereõõnt Hapnikku transporditakse veres seotuna (millega) hemoglobiiniga Lihastes a) suurendavad b) vähendavad hemoglobiini hapnikusiduvust (3p) temperatuuri langus, PH muutmine 12 Funktsionaalse surnud ruumi moodustavad: alveolaarne surnud ruum ja anatoomiline
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
võimalik eristada erinevaid unefaase ja ärkvelolekut ning nende kestust. Korrelatsioonis teiste registreeritud näitajatega on võimalik selgitada nende seost erinevate unefaaside või ärkvelolekuga. · Elektrookulograafia (EOG) registreerib silmamunade liigutusi une ajal. REM- ehk kiirele unele on iseloomulikud kiired silmamunade liigutused, samas on EEGs registreeritud aju elektriline aktiivsus sarnane ärkveloleku aktiivsusega. · Suu-nina õhuvoolu, rindkere ja diafragma hingamisliigutuste registreerimine võimaldab saada ülevaadet hingamise rütmist, liigutuste amplituudist ning registreerida hingamisseiskuse episoode ja nende kestust. · Norskamisheli registreerimine salvestab norskamise intensiivsuse, nende episoodide sageduse ja kestuse, samuti seose unesügavuse ja hingamisliigutustega. · Kehaasendi registreerimine annab ülevaate, millise kehaasendi korral patsiendil esines hingamisseiskus.
8. imetamine (laktatsiooniamenorröa): kuulub füsioloogilise kontratseptsiooni alla. On suhteliselt haruldane, et munarakk irdub enne esimesi sünnitusjärgseid menstruatsioone - rasestumisoht on last regulaarselt imetaval naisel 2%. Kui aga tekivad uuesti menstruatsioonid, ei saa imetamist enam lugeda usaldusväärseks raseduse vältimise meetodiks. 2. Barjäärimeetod e. mehaanilised kaitsevahendid Mehaanilisteks kaitsevahenditeks loetakse 1. kondoom (meeste, naiste) 2. diafragma, käsn 3. emakakaela pessaar 4.spermitsiidid e. keemilised vahendid: tupeküünaldena, tupetablettidena või kreemidena. Toimeaineks 9-nonoksünool või benzalkooniumkloriid. Võib kasutada eraldi või kombineerituna kondoomi või pessaariga. Spermitsiid manustatakse korduvalt enne iga suguühet, korduva suguühte puhul tuleb tuppe asetada uus tablett, küünal või kreemidoos. Tablett viiakse võimalikult sügavale tuppe 8-10 min., küünal vähemalt 5 min. enne suguühet.
Hingamisteede respiratoorsed e gaasivahetuslikud osad: respiratoorsed bronhioolid, alveolaarjuhad-, kotikesed ja alveoolid; enne neid konduktiivsed e õhku juhtivad osad. Kopsude arteriaalne verevarustus Kopsuarteris süsteemsest vereringest venoosne veri, bronhiaalarteis aordist arteriaalne veri. Kopsuarterid varustavad alveolaarkapillaaristikku, toimub hapnikuga rikastumine. Venoosne äravool toimub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta. Sissehingamislihas- diafragma, välimised roietevahelised, väljahingamis- sisemised roietevahelised, kõhulihased. Vereringe Kehavereringe: v v p k, kopsuvereringe: p v v k Vatsakeste ja kodade vahel atrioventrikulaarklapid (võimaldab verel liikuda vaid ühes suunas, kojast vatsakesse). Poolkuuklapid lubavad verel liikuda vatsakesest veresoontesse (vasakul aordiklapp, paremal pulmonaalklapp). Südamelihas e müokard. Kontraktsiooniga tekib AP, mis levib mööda rakumembraani ja T-tuubuleid
peabronhi sooritatud intubatsiooni. Samas asetsevad peabronhid võrdnurkselt, mistõttu võib tekkida nii parem- kui vasakpoolseid endobronhiaalseid intubatsioone. Lühike trahhea ja kitsad hingamisteed võivad ülemäärase selgroo painutuse või sirutuse korral põhjustada hingamisteede sulguse (Reisdorff jt 1993). rn limaskest ja rohked kapillaarid hingamisteedes soodustavad turse tekkimist ja valendike ahenemist (Tunell 1998.). Laste peamine hingamislihas on vahelihas ehk diafragma. Takistused hingamisel võivad põhjustada kiiresti ebapiisavat spontaanset hingamist. Ka kops ei ole vastsndinutel nii elastne kui täiskasvanutel ja muutub venivaks järk-järgult lapse vanemaks saades. Vastsndinutel on ka väga minimaalne hingamisvaru ja kopsuhingamise kompenseerimisvõime, mistõttu tuleb hingamise abistamisel olla kiire (Kallas jt 1999, Tsaikina 2005). 4. INTUBATSIOON LASTEL 4.1. Intubatsiooni olemus ja intubatsiooni viiside eelised ning puudused lastel
nurga all. Funktsiooniks liikumise toetamine ning keha pöörete teostamine. 62. Rinna lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Sisemised roietevahelihased algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine. * Välimised roietevahelihased algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. * Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega. * Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). * Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt.
- Fonotatsioonielundid (ülesandeks hääle tekitamine) - Artikulatsioonielundid (ülesandeks hääle kujundamine häälikuteks). Hingamiselundid: - ninaõõs (cavum nasi) - hingetoru (trachea) - kopsutorud (bronchi) - kopsud (pulmones). Hingamise faasid: - sissehingamine (aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale) - hingamispaus - väljahingamine (passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena). Hingamise liigid: - jõudehingamine (kui inimene ei räägi, sisse- ja väljahingamisfaas on ühepikkused) - kõnehingamine (inimene räägib pidevalt, sisse hingatakse kiiresti, välja aeglaselt) - kõhuhingamine - roidehingamine
20. Lümf ja lümfiringe Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (B- ja T rakud). Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. Lümfotsüüte todavad põrn, harknääre e tüümus, mandlid. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Toimub õhu (O2 ja CO2) vahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel. Sissehingamine – välimised roietevahelised ja sisemised kõhredevahelised lihased ning diafragma tõmbuvad kokku → rindkere sisene maht suureneb → kopsusisene rõhk langeb (madalamaks väliskeskkonna rõhust) → GAASID LIIGUVAD MADALAMA RÕHU SUUNAS Väljahingamine – lihased lõdvestuvad → ruum muutub väiksemaks → rõhk tõuseb → õhk liigub välja (küllaltki passiivne protsess) Kui sügavamalt väljahingata, siis tõmbuvad kokku seesmise roietevahelised lihased ja kõhulihased. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon. 3
SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA · Definitsioon ,,isiksus" 1. kordumatu, eripära, omapära 2. korduv ja püsiv osa inimloomusest Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks sokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi. Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks. Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla ...
Pedagoogika, nii ema- kui võõrkeele õpetamisel Kõnekunsti (= retoorika) õpetamine Hääleravi Kohtufoneetikas kõnetuvastamiseks helilindilt Kõnetehnoloogias kõnesüntees, -tuvastus ja kõnelejatuvastus Kõneelundid Kõneelundeid (= kõneaparaat) on vaja kõne loomiseks. Hingamiselundid – hääle tekitamine ja vajaliku õhuvoolu tagamine. Nina, hingetoru ehk trahhea, 2 kopsutoru ehk bronhi, 2 kopsu, vahelihas ehk diafragma Hingamise3 faasi: sissehingamine (aktiivne hingamisfaas; vahelihas tõmbub kokku, roided tõusevad, mis laiendav rinnaõõnt, mille abil õhk saab kopsudesse voolata) väljahingamine (passiivne hingamisfaas; kopsumaht väheneb, õhk liigub kopsudest välja) hingamispaus Jõudehingamine – õhuvoolu ei kasutata kõnelemiseks. Hingamisfaasid on ühepikkused, rahulikus rütmis vahetatakse kopsudest sisse-välja õhku. Vahetatakse välja 0,5–1 l õhku
väljahingamisel. Selle tulemusel toimub alveolaarõhu pidev uuendumine. Kopsude ventilatsioon sõltub hingamise sügavusest e. hingamismahust ja hingamissagedusest (12- 16 korda min.). Sisse- ja väljahingamise vaheldumise aluseks on rinnaõõne mahu perioodilised muutused. Sissehingamine toimub sissehingamislihaste aktiivse talitluse tulemusel (välimised roietevahelised lihased, sisemised kõhrevahelihased ja diafragma e. vahelihas). Kontraktsiooni tulemusena roided tõstetakse üles, diafragma langeb alla, rindkereõõs suureneb. Rõhk alaneb ning on madalam kui väliskeskkonnas. Kopsus tekib vaakum. Kõrgema rõhu all olev õhk tungib kopsu. Väljahingamine toimub tänu sissehingamislihaste lõõgastumisele. Sügaval väljahingamisel on töös väljahingamislihased ( seesmised roietevahelihased, kõhulihased). Tavaline väljahingamine on täiesti passiivne
- 11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine) - 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid. Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist. Kõige tähtsam piklikaju keskus. Diafragma ja roietevaheliste 4 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8
11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine) 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid. Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist. Kõige tähtsam piklikaju keskus. Diafragma ja roietevaheliste lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega: 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
