Keskmin e 0,7351062 d= 15 mm D= 21,5 mm m = d2 / D2 = 0,48675 t1 = 23 °C = 997,8 kg/m3 = 0,95 ·10-6 m2/s F0 = 0,000177 m2 Katseandmete töötlemine. Kõigepealt arvutasin välja ajaühikus läbi diafragma voolanud vee hulga Q. Q' 3 Q= 10 -3 m s 6 3 Q1 = 10 -3 = 0,0001 m 60 s Kus: Q - ajaühikus läbi diafragma voolanud vee hulk [dm3]
Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral
Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni müra. Kirj...
Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 2 DIFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõtetega ning tareerida diafragma kulumõõtur. Sealjuures koostada tareerimiskõverad p=f1(Q) ja =f2(ReD) Kasutatud seadmed 1. Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul 2. Mõõtepaak veeklaasiga 3. Rõhulangu mõõteriist 4. Piesoelktriline muundur 5. Elavhõbedatermomeeter 6. Stopper Töö käik Katse viiakse läbi seitsmel erineval rõhul(1, 2, 3, 4, 5, 6, 8). Veel lastakse mõõdupaaki
2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseks kasutatakse järgmisi vahendeid: mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul, mõõtepaak veeklaasiga, rõhulangu mõõteriist, piesoelektriline muundur, elavhõbetermomeeter, stopper. Joonisel nr 1 on näidatud katseseadme skeem, kus 1 – mõõtepaak; 2 – nivooklaas; 3 – veekulu reguleerimiskraan; 4 – vee sisselaskekraan; 5 – väljalaskekraan; 6 – rõhulangu mõõteriist; 7 – impulsskraanid; 8 – piesomuundur; 9 – veepaak; 10 – pump; A – diafragma sõlm. Joonis 1 Katseseadme skeem Vedeliku voolamisel läbi diafragma tekib joa kohalik ahenemine ja vooluse kiirenemine. Seetõttu suureneb joa kineetiline energia. Potensiaalne energia ja staatiline rõhk vähenevad. Teatud kaugusel diafragmast saavutab voolukiirus oma esialgse väärtuse nind staatiline rõhk osaliselt taastub. Diafragma hüdrodünaamilise takistuse tõttu esineb jääv rõhukadu. Ahendkulumõõtur koosneb kuludiafragmast, piesomuundurist ja nendega ühendatud
reguleeritakse ventiili 3 abil. Vee hulk mõõdetakse nivooklaasilt 2 ja iga veekulu korral loetakse rõhumõõteriista 6 näit. Katse viidi läbi seitsmel korral ja aeg t valiti esimese kolme katse puhul 2 min, ülejäänud nelja puhul 1 min. Peale igat katset sätiti ventiilid 4 ja 5 nii, et paak tühjenes. Aega mõõdeti stopperiga ja temperatuuri elavhõbedatermomeetriga. Andmete töötlus: p – staatiline rõhulang vee voolamisel läbi diafragma Pa; Q – ajaühikus läbi diafragma voolanud vee hulk m3/s; - diafragma kulutegur; ReD – Reynoldsi arv; Kuluteguri α valem: Q 2p (1) A Vee hulk, mis läbib diafragmat ühes sekusndis: Q' Q 10 3 (2) Reynoldsi arvu ReD valem: Q Re D 1,273 (3) D Arvutused: Vee hulk, mis läbib diafragmat ühe sekundi jooksul valemist (2) 21,5
............................................................................................. 13 8. Fotoemulsioon.....................................................................................................................14 9. Fotomaterjali valgustundlikkus...........................................................................................15 10. Ekspositsioon ................................................................................................................... 16 11. Diafragma ja säritusaeg.....................................................................................................17 12. Klassikaline valgustusskeem.............................................................................................18 13. Reproduktsioonide pildistamine....................................................................................... 19 14. Värvustemperatuur, kompenseerivad filtrid......................................................................20 15
võrgustik. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride verre. Süsihappegaas liigub alveoolidesse. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks. Kopsud mahutavad 5-8 liitrit õhku. Kopsudesse jääb alati õhutagavara, et nad kokku ei langeks. Hingamine Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv närvikeskus hingamiskeskus. Signaal edastatakse vajalikesse lihastesse diafragmasse ja roietevahelistesse lihastesse, mille tagajärjel lihased tõmbuvad kokku. Diafragma muutub lamedaks või kumeraks. · Sissehingamisel: roietevahelised lihased tõmbuvad kokku Roided liiguvad ülespoole, vahelihas tõmbub kokku ehk diafragma muutub lamedaks, rindkere põhi laskub allapoole · Väljahingamisel: roietevahelised lihased lõtvuvad ja vahelihas lõtvub ehk diafragma muutub kumeraks
on ühendatud nn. dünaamiline toru, mis on suunatud vastu fluidumi voolu, ning mõõdab piesomeetrilise ja kiirussurve summat, ning staatiline toru, mis mõõdab ainult piesomeetersurvet. Mõõteriista ühendatakse diferentsiaalmanomeetriga, mille peal on saadav kõrguste vahe, mille abil leitakse eespool toodud skeemi järgi fluidumi kiirus. Joonis 3.5 Pitot-Prandtli toru Drosselseadmtes, nagu diafragma ja Venturi toru, mõõdetakse vedeliku mahtkulu toru ristlõike ahenemisel tekkiva survekao järgi, mida vahetult mõõdetakse diferentsiaalmanomeetriga. Voolamise pidevuse võrrandist teame, et toru ahanemisel peab selles kasvama fluidumi liikumise kiirus. Sellega kaasneb kiirussurve kasv ja staatilise rõhu vähenemine. Seega, kui mõõta diferentsiaalmanomeetriga rõhkude vahet enne toru ahenemist ja ahenemise kohas (või
Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, otsmikukoopad) on lapsel puudulikult
· Siduriketas Tavasõiduauto siduriketas Kiirendusautode siduriketas · Sidurikorv · Lahutusmuhv Hõõrdsiduri koost lahtilõigatuna A cutaway view of a clutch assembly, three finger type. Image courtesy of McLeod Industries. Kuidas sidur lahutatakse ? Juht vajutab siduripedaali. Siduripedaal kas tõmbab siduritrossi abil sidurikojas asuvat sidurikahvlit või toimub sama protsess hüdrauliliselt. Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem dihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega toimub siduri ühendamine. Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale
alveoolidega .¤ neis toimub gaasivahetus. HINGAMISLIIGUTUSI JUHIB NÄRVIKESKUS HINGAMISKESKUS. SISSEHINGATAVÕHK VÄLJAHINGATAVÕHK 02 21% 02 16% C02 0,03% C02 3,6% Veeaur 0,5% Veeaur 6,2% N2 79% N2 75% Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole Vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku ja liigub allapoole. rinnaõõne ruumala suureneb- õhk kopsudesse Kopsud osalevad passiivselt, sest tema lihased ei tööta. Väljahingamine Roietevahelised lihased lõtvuvad , roided liiguvad sissepoole. Diafragma lõtvub ja liigub ülespoole Rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse välja Kopsud ei osale, sest tema lihased ei tööta Kopsukelme- õhuke, libe ja sidekoeline , katab kopse. Rinnakelme- õhuke, libe ja sidekoeline, vooderdab rinnaõõnt
vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat Respiratoorne kompleks - hingamiselundid Organid: · trahhee e. hingetoru, · bronhid, · kopsud, · vahelihas, · rindkere, · roided Funktsioneerimine Kopsud käsnjad
Hingamisregulatsioon-piklik aju saadab signaari rindmikule ja diafragma lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele. Roietevahelised konkureerivad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb. Termoregulatsioon-kohastunud soojas kliimas elamiseks: väike rasvakiht, karvkatte puudumine, higinäärmed kogu keha nahas.Hüpotamus-mõõdab vere temp ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Veresuhkru regulatsioon-1)Glükoosi tase tõuse,vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb,
kopsutorud ehk bronhid- juhivad õhu kopsudesse, mis seal hargnevad. Kopse katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3'ks vasak 2'ks kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega, seal toimub ka gaasivahetus Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole Vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku ja liigub allapoole. rinnaõõne ruumala suureneb- õhk kopsudesse. Kopsud osalevad passiivselt, sest tema lihased ei tööta. Väljahingamine Roietevahelised lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole. Diafragma lõtvub ja liigub ülespoole. Rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse välja. Kopsud ei osale, sest tema lihased ei tööta. Hingamissagedust reguleerib piklikaju. Normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis. Hingamine
Kopsupõletik – viiruslik/bakteriaalne Difteeria – bakteriaalne Gripp Kopsuvähk 6. Kuidas suitsetaja kahjustab oma tervist? 1) Hävib ripsepiteel hinge- ja kopsutorus –> kaasnevad hingamisteede haigused 2) Suurem risk haigestuda kopsuvähki (jt vähktõbedesse) 3) Kopsudesse koguneb pigi –> kopsumaht väike 7. Lihased sisse- ja väljahingamisel Sissehingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma tõmbuvad kokku –> rinnakorv suureneb ja kopsud täituvad õhuga Väljahingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad –> rinnakorv väheneb mõõtmetelt ja kopsud lähevad õhust tühjaks 8. Mis tähtsust omab hingamisel piklik aju? Kui lähed ruumi nt kus on vähe õhku, siis CO2↑ –> impulss piklikusse ajusse –> hingamislihastesse –> toimub sissehingamine 9
ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerg...
Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 9. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 10. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 11. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, Deltalihas, Reie sirglihas.
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus.
Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium, - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk suureneb ja õhk surutakse välja. 3
7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 8. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 9. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 10. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, deltalihas, reie sirglihas. 11. Õlavarre eesmise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 12. Sääre tagumise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 13
kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Sissehingamine on aktiivne protsess, mis toimub hingamislihaste osavõtul. Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Pleura välimine leste liigub negatiivse rõhu tõttu väljapoole ja pleuraõõne ruumala suureneb. Seega aga muutub rõhk rindkereõõnes veelgi negatiivsemaks (väljahingamisfaasis on rõhk 2...- 4 mmHg, sissehingamise alguses 6...-8 mmHg). Selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole s.o
Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb ja kopsudes muutub atmosfäärist rõhk kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja on toimunud väljahingamine. Pneumotooraks ehk õhkrind tekib siis, kui rikutakse pleuraõõre hermeetilisus
verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse.
sulgemiseks on vajalik teatav aeg. Sellepärast kasutatakse absoluutse ja efektiivse säriaja mõisteid. Absoluutne säriaeg on ajavahemik, mille jooksul valgustundlik kiht saab samasuguse särituse kui absoluutse säriaja puhul, kuid eeldusel, et valguskiirte juurdepääsu fotomaterjalile saab avada ja sulgeda silmapilkselt. Efektiivne säriaeg on alati lühem kui absoluutne säriaeg; nende omavahelist suhet nimetatakse katiku optiliseks teguriks. Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ahendav seadis. Diafragmaga saab vähendada fotomaterjali valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. Ta kujutab endast harilikult objektiivi sisse paigutatud valgustihedat tõket. Kasutatavaim on iirisdiafragma, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid sujuvalt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava.
Rasestumisvastased vahendid Illuka Kool Ragnar Dietrich Bioloogia 9.klass Hormonaalmeetod Tooted mis sisaldavad kahte hormooni,östrogreeni ja progestiini: Kombineeritud rasedusvastased pillid Rasetumisvastane plaaster Tuperõngas Ainult progestiini sisaldavad vahendid: Progestiini pillid Progestiini süstid Mujal maailmas on kasutusel ka implantaadid, kuid Eestisse ei ole need veel jõudnud. Emakasisene meetod Emakasisesed vahendid (ESV): emakasisene süsteem (ESS) hormooniga; vaskspiraal. Barjäär meetod Vahend: meeste kondoomid. Olemas on ka naiste kondoomid, kuid Eestis ei ole neile turgu ja sellepärast neid Eestis ei müüda. Vaginaal meetod Vahend: Spermitsiidtooted. Mujal maailmas kasutatakse ka teisi vaginaalseid kontratseptiive nag...
....................................................17 12. Bajonett..................................................................................................18 13. Fotoemulsioon...........................................................................................19 14. Fotomaterjali valgusetundlikkus.....................................................................20 15. Ekspositsioon...........................................................................................21 16. Diafragma...............................................................................................22 17. Särituse aeg.............................................................................................23 18. Klassikaline valgustus skeem........................................................................24 19. Reproduktsioonide pildistamine.....................................................................25 20. Värvustemperatuur, kompenseerivad filtrid...............................
Hääl 2 Hääle organiteks nimetatakse... · Hingamiselundid (kopsud , diafragma e vahelihas ja hingetoru). · Hääle tekitaja (kõri ja häälepaelad). · Resonaatorid (suukoobas , ninakoobas , huuled ja hambad). Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest , mida pikemad need on , seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda seda madalam on hääl. Vastsündinu häälepaelte pikkus on umbes 2 mm , täiskasvanud naiste häälepaelte pikkus 11-14 mm , täiskasvanud meeste oma 15-22 mm. Hääletämber on seotud inimese häälepaelte
Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist · Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) · Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; · Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, · Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks)
Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks)
vedelikega st omandaksid vedelvoolavuse omaduse. Nimetatud põhimõtet kasut laialdaselt pulbriliste materjalide transpordivahendite lossimis- ja laadimissüsteemides. Aerorenn koosneb renni pealmisest poolest, mis varustatud akendega õhu väljapääsuks ja tihedate filtritega, vältimaks materjali eraldumist ümbritsevasse keskkonda, alumisest renni poolest ja nende vahele asetatud perforeeritud diafragmast. Olemas oleva ventilaatori abil antakse õhk renni alumisse poolde diafragma alla. Läbinud diafragma avad, satub õhk diafragma peal olevasse materjali ja rikastab selle sel määral, et osakeste vahelised kontaktid kaovad, kuid osakesed ei hakka õhuga kaasa liikuma. Tänu sellele kaob materjali osakeste vaheline sisehõõrdumine ja pulbriline materjal muutub voolavaks nagu vedelik. Kui rennile vastab teatud kalle, hakkab materjal seda mööda voolama. Vedelvoolavus säilib materjalil seni, kuni õhk ei ole materjalist täielikult väljunud. 13
Hingamine Hingamine hoiab sind elus. Sa hingad ööpäevas 20 000 korda-seda on üsna palju. Kõik inimesed vajavad eluks gaasi, mida nimetatakse hapnikuks. Seda gaasi sind ümbritsevas õhus. Sisse ja välja Kui sa hingad sisse, tõmbad sa oma kopsud õhku täis. Õhus olev hapnik läheb verre, reisib su kehas ringi ja annab sulle energiat. Kui sa hingad välja, surud sa õhu kopsudest välja. Õhus olnud hapnik on ära kasutatud. Selle asemele on tulnud gaas, mida su keha ei vaja-süsihappegaas. Kopsud Sul on kaks kopsu, mida kaitsevad luud, mida nimetatakse roieteks. Kopsude all on vahelihas ehk diafragma. Kui sa sisse hingad, liigub vahelihas alla-ja roided väljapoole, tehes kopsude paisumisruumi. Kas tead? Magades hingad sa palju aeglasemalt kui üleval olles. Vagusi olles ei vaja su keha palju hapnikku. Kui sa jooksed, siis vajab keha palju rohkem hapnikku ja su hingamine kiireneb. ...
Maksa ehitus ja talitlus Maks on pruunikaspunane, peelgelsileda pinnaga, ehituslikult võrkjat tüüpi torunääre. Maksa kude on pehme ja rabe, mitte väga elastne, seepärast võib maks trauma korral kergesti rebeneda. Enamus maksast asub kõhuõõne ülaosas parema roidekaare ja diafragma kupli all, väike osa ulatub ka keha keskteljest vasakule. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Maks on inimese suurim siseorgan ja jääb kõikidest inimorganitest suuruselt alla vaid nahale. Täiskasvanud inimese maks kaalub umbes 1-1,5 kg, looteaeas täidab maks enamuse loote kõhuõõnest. Maksa peamiseks funktsiooniks on viia läbi toitainete rasvade, karbohüdraatide ja vitamiinide lagundamist, sünteesi ning ladustamist. Seedenäärmena eritab seedimisse sappi,
Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 aastaselt lapsel kõik piimahambad Hammaste vahetumine 5-6 aastaselt Jäävhambaid 32 3a. peaks olema külastanud hambaarsti Närvisüsteem: Kõige vähem arenenud süsteem Esimesel eluaastal kasvab aju 1g ööpäevas Vegetatiivne närvisüsteem ebaküps Seedeelundkond: Looteeas seedetrakt steriilne Rinnapiima lapsel- piimhappebakter, kunsttoidu lapsel- soolekepike Huulelihased hästi arenenud
musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m
võimalik edastada informatsiooni, aga ka väljendada emotsioone ja meeleolusid. Laulmine e. vokaalmuusika on vanik muusikaliik. Erinevates muusikastiilides klassikaline muusika, rahvalaul, pop- ja jazz-muusika jm- on ka hääle tekitamise viis erinev. Hääleorganiteks nimetatakse kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadki häälepaelad ehk häälekurrud. Kahe häälekurru vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma e vibreerima
SAADAV ESEMESARNANE PILT. · FOOKUSTAMINE- EKRAANI JA LÄÄTSE VASTASTIKUSE ASENDI LEIDMINE. · TÕELIST KUJUTIST SAAB TEKITADA EKRAANILE. · NÄILIST KUJUTIST EI SAA FOTOGRAFEERIDA, KUID SAAB SILMAGA VAADELDA. FOTOAPARAAT · ... ON OPTIKASEADE, MILLEGA JÄÄDVUSTAATAKSE KUJUTISI. · KUJUTISE FOOKUSTAMINE TOIMUB OBJEKTIIVI NIHUTAMISEGA EKRAANI SUHTES. · SUUMIMISEL MUUDETAKSE OBJEKTIIVI FOOKUSKAUGUST. · VALGUSE HULKA KAAMERAS REGULEERIB DIAFRAGMA. SILM · NORMAALNÄGEMISEGA INIMESE SILMALÄÄTSE FOOKUSKAUGUS SAAB PIISAVALT MUUTUDA, ET VÕRKKESTALE TEKIKS TERAV KUJUTIS. · LÜHINEGIJA (MIINUSPRILLID) NÄEB SELGELT LÄHEDAL OLEVAID ESEMEID, KAUGEID ESEMEID AGA EBASELGELT (KAUGELENÄHIJAGA ON VASTUPIDI). OPTIKARIISTAD · PEAMISTEKS OPTIKARIISTADEKS ON PRILLID, LUUP, MIKROSKOOP, TELESKOOP, FOTOKAAMERA, PROJEKTOR. · TELESKOOPE ON PEAMISELT KAHTE TÜÜPI: REFRAKTORTELESKOOP JA REFLEKTORTELESKOOP.
Pidurikambrid rakendavad rattapidurid tööle. Vedruakuga pidurikamber Vedruakuga pidurikamber koosneb kahest eraldi töökambrist: Pidurikambrist kuhu juhitakse suruõhk sõiduki pidurdamisel. Vedruakust mille ülesanne on hoida sõidukit pidurdatuna kui suruõhk on vedruakust väljunud. Kolmemembraaniga pidurikamber Pidurikambril on kaks suruõhu sisendava ja kolm diafragmat. See võimaldab pidurikambrit juhtida eraldi, teineteisest sõltumatute magistraalide kaudu. Kolmanda diafragma ülesanne on vältida mõne diafragma purunemisel suruõhu pääsemise ühest magistraalist teise. ·Pidurite pöörahoob Pidurite pöörahoova ülesanne on kanda pidurikambri poolt tekitatud liikumine üle pidurite pöörale ning klotside ja piduritrumli vahelise pilu reguleerimiseks. Pidurite elektriline juhtimine Pidurite pikavõitu reageerimisaeg tänu õhu aeglasest liikumisest torustikus tingis elektripneumaatiliste pidurisüsteemide väljatöötamise. ELB ja EBS Pidurisüsteemi osad
Tüümus ehk harknääre- immuunsussüsteem Kõhunääre- toodab insuliini, glükagooni Neerupealised- Toodavad hormooni adrenaliin.Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Sugunäärmed- östrogeen, suguhormoonide tootmine. Energiabilanss: E=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) Kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab. Hingamise regulatsioon: Hingamislihased- roietevahelised lihased + diafragma. Hingamisregulatsioon- neuraalne (närvisüsteemi kaudu) Retseptor-tundenärv-piklikaju-liigutusnärv-diafragma ja roietevahelised lihased. Südame töö regulatsioon: Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Neuraalne regulatsioon. Südame töö regulatsiooni mõjutavad adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk. Veresuhkrusisalduse regulatsioon: Organism saab suurema osa energiast glükoosi lagundades.
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon. Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus: Inimese füsioloogia ja anatoomia Nienstedt,W.;Hänninen,O.;Arstila,A.;Björkqvist,S-E.(2001) Inimese füsioloogia Kingisepp,P.-H.(Tartu 2000) Täname kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
seamaks Sotsiaalmaks ja seamaks on küll elus täiesti erinevad asjad ning neil on erinevad tähendused saab nende vahel tuua paralleele ja võrdlusi. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Seamaks või maks üldse on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all. Peale sotiaalmaksu on olemas ka palju teisi makse tulumaks, käibemaks, aksiis see vastu seamaksale lisaks veel veisemaks ja meile kõige tähtsam inimese maks. Sotsiaalmaks tuleb siis tööandjalt, kes maksab töötaja pealt 33%. Seamaks on algselt juba sea organismis looduse poolt loodud. Kui sotsiaalmaks varustatakse maksumaksjate rahadega siis seamaks varustatakse verega, mis tuleb pärismaksaartist ja värativeenist. Sotsiaalmaksu tulu jaotatakse kaheks 13% haigekassale
4 tsenter 10 samba kalde seadmise käsiratas 5 nõjas 11 - valgusti 6 optiline pea 12 pikinihkekruvik 13 töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 hõõglamp 8 objektiiv 2 kondensaatori lääts 9 prismade süsteem 3 valgusfilter 10 limbiga okulaarvõrk 4 diafragma 11 okulaar 5 pööratav peegel 12 lugemismikroskoop 6 lääts 13 minutiskaala 7 töölaud 14 okulaar Hõõglambi 1 valguskiired läbivad kondensaatori läätse 2, valgusfiltri 3, diafragma 4, peegelduvad peeglilt 5, läbivad läätse 6 ja valgustavad klaasist töölauale 7 tsentrite vahele kinnitatud mõõdetavat keeret. Objektiiv 8 projekteerib keerme kujutise okulaari 11, kus asub
· Orgaaniliste molekulide süntees Energiat saame rakuhingamisest · Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks. Hingamise regulatsioon · Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine, sest tekib piimhape · Piklikaju hingamiskeskus saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele, suureneb hingamis- ja südeme löögisagedus süsihappegaasi eemaldamiseks verest ja hapniku kontsentratsiooni tõstmiseks · Ei allu tahtele Vereringe regulatsioon · Südame tööd kiirendab: o Adrenaliin o Jäsemete liigutamine o CO2 tõus Veresuhkru sisalduse kontroll · Glükoosi hulk veres on 80-90 mg / 100 ml-s · Inimese normaane veresuhkru tase on 3.3 5.5 mmol/l
O P A F Töö käik 1. Asetage valgusallikas , polaroidid ja fotoelement optilisele pingile 2. lülitage lap sisse ja kontrollige ,kas valgus langeb polaroidide ja fotoelemendi keskkohta. Kui ei ,siis saavutage see detailide kõrguse ja valguskiirte suuna muutmisega. 3. reguleerige polaroidide polarisatsioonitasandid teineteisega paralleelseks. Suurendage valgusallika ees oleva diafragma valgustatust seni,kuni mikroampermeetri näit enam ei suurene. 4. mõõtke fotovoolu tugevus polarisaatori ja analüsaatori tasandite vahelise nurga erinevate väärtuste puhul. Selleks pöörake analüsaatorit 0 kuni 180 ni ,mõõtes fotovool tugevust I iga 10 järel 5. Katseandmete põhjal koostage graafik If =f(cos2) ja võrrelge seda teoreetilisega. Töö teoreetilised alused. Polarimeetrit läbinud valguse intensiivsuse määrab Malusi seadus.
1) Mida nimetatakse hääleorganiteks? Hääleorganiteks nim. kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. 2) Mille järgi hääleorganid jagunevad? Nimeta hääleorganite kolm alagruppi. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: *hingamiselundid (kopsud, diafragma, hingetoru) *hääletekitaja (kõri, häälepaelad) *resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad. 3) Kuidas tekib hääl? Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 4) Millest sõltub hääle kõrgus, tämber ja tugevus? Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl
2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid).Lühikesed häälepaelad võnguvad kiiremini ja tekitavad kõrgemat tooni. nais- ja meeshääled jagunevad: Naishääled- Sopran, Koloratuur, Metosopran, Alt, Kontraalt
Vastsündinud magab 16-17 tundi ööpäevas. Uni sõltub riietusest, temperatuurist, turvalisusest. Päevauni parandab mälu, õppimist, ning lapson aktiivsem. Füüsiline aktiivsus ja mängimine Alatest neljandast elukuust suureneb lapseaktiivsus. 7-9 kuuselt hakatakse roomama, ning tahavad olla rohkem iseseisvad. Neid hakkavad huvitama klotsid. Kuni 1 aastased lapsed tahavad ise riietuda. 4-7 aastased jaotavad mänguasju. Suureneb tähelepanu, püsivus. Hingamine Imik hingab diafragma abil, 20-40 korda minutis. Väikelapsel areneb rinnahingamine, hingamissagedus on 20-30 korda minutis. Eelkoolieas domineerib rindkerehingamine, hingamissagedus sama mis väikelapsel. Eritamine 0-3 kuused lapsed kakavad iga toidukorra järel või koguni kord nädalas. 4-6 kuulised lapsed, kes toituvad rinnapiimast, nende väljaheide on tumedast kollakaks. Need kes on rinnapiima asendajal, nende väljaheide on kollakast helepruuniks. Söömine ja joomine
erinevus on selles, et spirograafia korral väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute komponentide muutusi: mahu vähenemist, gaaside difusiooni häireid, bronhide läbitavuse vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi muutudes (sõltub diafragma asendist) lihaste treenitus sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel madalamad võrreldes meestega suitsetamine hingamisteede haigused aastaaeg ja päevane rütm - vitaalkapatsiteet tõuseb hommikul ja hakkab langema pärast lõunat 2 tundi ilma stimulante toiduaineteta, Hoiduda suuremast kehalisest koormusest, 4 tundi suitsetamata, 1,5 ööpäeva ilma alkoholita, Astma ja KOKi haigetel: kuni 24 tundi enne uuringut ei kasutaks pikatoimelist ning kuni 12
2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? 1/10 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel laieneb ja rindkere suureneb, atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin, noradrenaliin. 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
