Ärikasum (EBIT) 8 000 000 ??? DCL=DFL*DOL Intressikulu 1 000 000 Kasum enne makse (EBT) 7 000 000 Tulumaks (50%) 3 500 000 Puhaskasum 3 500 000 6. Arvutada: Finantsvõimendus, Koguvõimendus, Tegevusvõimendus Ettevõtte analüütiline kasumiaruanne perioodil "t" ja prognoos perioodiks "t + 1" on järgmine: intervallhinnang otsin loengu materjaldest 1) t periood DFL DOL DCL 2) t+1 periood DFL DOL DCL FINANTSVÕIMENDUSE SUHTARVUD ! Võimendusanalüüs! S FC VC EBIT puhask NI
Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel, mis kasutavad laenukapitali või mõnda muud finantseerimisviisi, millega kaasnevad püsivad finantskulud. DFL intervallhinnang EPS muutus 46,67 DFL= = =1,33 EBIT muutus 35,00 DFL on suurem kui 1, mis näitab võõrfinantseerimise kasutamist. Üldiselt: mida
kombineeritud efektist, võimendades muutusi müügikäibes ettevõtte tulule aktsia kohta. Seega võib seda vaadelda kui püsivkulude koosmõju ettevõtte äritegevuse- ja finantsstruktuurile. Kõige kõrgem koguvõimendus on olnud aastal 2007 (68,53) ja kõige madalam aastal 1999, mil see oli negatiivne (-6,97). Keskmine koguvõimendus oli 33,70. Standardhälve ehk varieeruvus oli 17,35. DFL (finantsvõimendus) tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. DFL oli kõige kõrgem aasal 1997 (2,51) ja kõige madalam aastal 1996, jäädes negatiivseks (-0,45). Keskmine DFL oli 1,13 ja standardhälve oli 0,67. DOL (tegevusvõimendus) mõõdab ärikasumi tundlikkust müügitulu muutuste suhtes. DOL oli kõige kõrgem aastal 2007 (61,75) ja kõige madalam aastal 1999 (-15,27). Keskmine DOL oli 26,06 ja standardhälve oli 17,49. DOL näitab mitu korda on kasumi protsentuaalne juurdekasv kiirem müügikäibe protsentuaalsest juurdekasvust.
50 0.92 Ärikasum 4,600,000 € Muutus -20000 Tükki Ülesanne 3 on seotud osaliselt finantsanalüüsi ja osaliselt võimendusanalüüsiga. Võimendusanalüüsi ja 5.00 € võimendusnäitajaid (DOL, DFL, DCL/DTL) me käsitlesime viimasel päeval, kuid käsitletud näitest ja Makstakse in tressi m materjalist peaks piisama. 180,000.00 € - 1,625,000.0 € DTL DOL DFL Arve suurus 5,000.00 € Maksetähtaeg (päevades) 30
intervallhinnangu meetodil. Esineb ettevõtetel, mille kulude struktuuris esinevad püsivkulud. DOL Intervallhinnang DOL= % EBITi muutus/% müügitulu muutus Tegevusvõimenduse puudumisel (kui püsikulud võrduksid nulliga) oleks DOL=1 ehk müügitulu muutumine 10% võrra põhjustaks ärikasumi (EBIT) suurenemise 10%. DOL punkthinnang DOL=Müük-VC/Müük-VC-FC Tuleb tähele panna, et DOL väärtus muutub ka siis, kui müügitulu muutub. 18) Finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid DFL Avaldub ettevõtte ärikasumi (EBIT) suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EPS) (EPS tundlikkus EBITi muutustele) Tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Arvutada kahel moel: DFL punkthinnangu kaudu, intervallhinnangu kaudu.
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraam...
Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel, mis kasutavad laenukapitali või mõnda muud finantseerimisviisi, millega kaasnevad püsivad finantskulud. DFL intervallhinnang DFL on suurem kui 1, mis näitab võõrfinantseerimise kasutamist. Üldiselt: mida suurem on DFL, seda suurem on ettevõtte finantsvõimendus ja seega ka finantsrisk. DFL punkthinnang DFL on sama oodatava EBITi taseme juures
948335,1 Käibevara 238890,0 145716,5 Nõuded ostjate vastu (Debitoorne võlgnevus) Varad A 523959,2 Põhivara 285069,2 13586,2 Muu käibevara Võimendusanalüüs - DOL, DFL, DCL DOL EBIT 1 - 0 DOL = %EBIT = Ebit = 0 %Sales Sales 1 - 0 Sales 0 EBIT 1 - 0
Q / Q EBIT intresside- ja maksueelne kasum, V ühiku muutuvkulud, P müügihind, VC - summaarsed muutuvkulud, PV ühiku puhaskate (toodangu maht kasu- Q müük ühikutes, mi/kahjumi piiril) S müük rahas, F püsikulud, DOL kasum > müük DOL = DTL / DFL, kus EBIT0 - esialgne ärikasum EBIT: S*DOL*EBIT0, kus EBIT1 = EBIT0 - EBIT, kus EBIT - ärikasumi muutus EBIT1 - kavand ärikasum S - müügi muutuse % DOL - S muutuse mõju EBIT-le(%) DFL - EPS tundl. EBIT suhtes (%) i
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sosiaalinstituut ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES FINANTSJUHTIMINE Koostajad: xxxxx xxxx xxxxx xxxx Juhendaja: x xxxx Tartu 2010 3 KESKMISE ETTEVÕTE BILANSI STRUKTUURI ANALÜÜS KÄIBE- JA PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna v...
ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. T...
Aastad 0 Müügimaht Ühiku hind Müügikäive Muutuvkulud Püsikulud Amortisatsioon Ärikasum Tegevuslikud rahavood Põhivara soetus -25,000 Muutus puhaskäibekapitalis -5,000 Puhtad rahavood -30,000 Diskontotegur Diskonteeritud rahavood Projekti finantseerimise mõõdikud Laenu hind (%) kd 6% Risikvaba intressimäär (%) 4% Beetakordaja majandusharus 1.04 Projekti finantsvõimendusega beetakordaja 2.08 Tururiskipreemia (%) 1% Väikeettevõtte riskipreemia (%) 8% Omakapitali hind (%) ks 13.04% Kaalutud keskmine kapitali hind (%) WACC 15% Projekti tasuv...
varieerumises väljendub ettevõtte äririsk. Tegevusvõimendus (DOL)= kasumi juurdekasv( %) / müügikäibe juurdekasv(%) 44. Finantsvõimendus DFL* Finantsvõimendus tekib, kui ettevõte kasutab finantsallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele tavaliselt suurema riski. Seda nimetatakse finantsriskiks. 45. Võimenduste koosmõju (koguvõimendus) DCL* Koguvõimenduse mõjuulatus DCL näitab toodangu muutuse mõju aktsiate tulususele. DCL= DFL x DOL 46. Dividendipoliitika teooriad* Sõltumatuse kontseptsioon dividendipoliitika ei mõjuta firma turuväärtust Sõltuvuse kontseptsioon ettevõtte dividendipoliitika kajastub tema turuväärtuses Jääkdividendi teooria dividendid tuleb välja maksta kasumi jäägist, mis jääb järele pärast kõikide investeerimisvõimaluste realiseerimist. 47. Erinevad dividendipoliitikad Stabiilsed dividendid Dividendide muutumatu väljamaksukordaja Kompromisside poliitika 48
0,00 8,00 7,00 6,00 5,00 Müügikogus DFL 4,00 DOL 30 000 1,53 3,00 2,00 DTL 6,14 1,00 0,00
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES 1. Hinnakujunduse paindlikkus Erinevatel toodetel ja teenustel on üsna erinev hinnakujunduse paindlikkus. Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elast...
DOL näitab, kuidas müügi kasvades kasvab EBIT. Mida suurem on DOL, seda tundlikum on ettevõte müügimahu kasvu suhtes. Kui ettevõtte FC=0, siis Dol =1. Näiteks müügimaht kasvab 20%, ning EBIT kasvab 25%, siis DOL = 25/20 = 1.25. Kõrgem Dol näitab mastaabisäästu ehk sellisel juhul on ettevõttel rohkem püsikulusid. DFL- Näitab, kui palju on ettevõtte näitajad finantsriski, mis tuleneb laenu võtmisest. Kui ettevõttel finantssrisk puudub, siis DFL = 1. DFL võrudb ühega siis kui laenukoormus puudub või ettevõte on väga lähedal kahjumile. Tegemist on parabooliga põmst. Näide: Ettevõttel on 2500 aktsiat. Ettevõtte kasum aastal 0 on 10 000 ning EBIT 20 000. Kasum aastal 1 on 20 000 ning EBIT 50000. Arvutan DFL = (8/4)/(3/5) = 3.33 Kuna see on suurem kui 1, siis ettevõttel kõrgem laenumaht Koguvõimendus: Näitab, kuidas müügi kasv mõjutab kasumit Ettevõtted puutuvad oma tegevuses kokku kahte tüüpi riskiga.
WACC võib prognoositava perioodi jooksul muutuda, kui toimuvad muutused inflatsioonitasemes, kapitali struktuuris või süstemaatilises riskis. Kapitali kaalutud keskmine hind on ettevõtte omanike (aktsionäride) ja võlausaldajate (s.o. laenu- ja omakapitaliinvestorite) poolt nõutav tulumäär ehk teisisõnu, s.o. minimaalne tulunorm, mida ettevõte peab teenima oma varadelt, et mitte teenida kahjumit. EBIT-EPS analüüs, võimendusanalüüs (DOL, DFL, DTL), tasuvuspunkti analüüs. EBIT-EPS-i analüüsiga mõõdetakse intensiivfinantseerimise mõju kasumile aktsia kohta (EPS), sõltuvalt intresside- ja maksueelsest kasumist (EBIT) teatud kapitalistruktuuri juures. Uuritakse alternatiivsete finantseerimisplaanide mõju EPSle EBIT-i eri väärtuste puhul. EBIT-EPS analüüs, kus võrreldakse omavahel erinevaid finantseerimisplaane, seondub finantsvõimendusanalüüsiga. EBIT-EPS graafiku tõlgendus:
Väga muutlikus ärikeskkonnas võib juba keskmine laenukapitali osatähtsus viia pankrotini. Finantsvõimendi tuletamisel lähtutakse järgmisest eeldusest: (8.55) I = 0. Antud eeldus tähendab, et intressikulud ei tohi muutuda. Muutus peab tulema EBITis. Kõigepealt tuleb leida protsentuaalne muutus EPSis: EBIT % EPS = EBIT - I = EBIT (8.58) DFL = . % EBIT EBIT EBIT - I EBIT Detailsemalt lahtikirjutatuna võib DFLi esitada järgmiselt: S - VC - FC - D (8.59) DFL = . S - VC - FC - D - I 14 15 Finantsvõimendi tõlgendamine
€; ka F- ftiEZSg =o;5-E+=i3"- -€s t..;.F s q;:= ')'4= ft€ '9= :*i J y=B?Tii itE nt =:> 3 ?- 2-.VG !E'ii=:;riVf i: - i-Yg=- E 5 Et F>^Y,= -,r d s'ir& -c -- == =Ei==': E-=F.*:-€=v2.2; = =.g ,-J; = Z d.i:X:G€{'=13ag4. i-- -,-Yt EglPcElit'=qro- = ...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
D on' t s i g h tf i n dg o o dh o m e s . a n i m a lm y ou agr e e ? A : Def init e l yR. u c k s a c kasre v e ry u s e fu lw hen travel l i ng. I 11 (p. 69) E xerci se t hinkhe ' l ln e e dh i sfl i p -fl o pas n dfl i p p e rstoo. , Our ri versand l akesareverypol l uted.P eoplet hr ow lit t e' B : O h , l d o n ' t a g r e el.d o n ' t t h i n kh e ' l ln e e dh i sf l i p - f l o p s w ast et her e,t oo dump i ndustri al
D on' t s i g h tf i n dg o o dh o m e s . a n i m a lm y ou agr e e ? A : Def init e l yR. u c k s a c kasre v e ry u s e fu lw hen travel l i ng. I 11 (p. 69) E xerci se t hinkhe ' l ln e e dh i sfl i p -fl o pas n dfl i p p e rstoo. , Our ri versand l akesareverypol l uted.P eoplet hr ow lit t e' B : O h , l d o n ' t a g r e el.d o n ' t t h i n kh e ' l ln e e dh i sf l i p - f l o p s w ast et her e,t oo dump i ndustri al
D on' t s i g h tf i n dg o o dh o m e s . a n i m a lm y ou agr e e ? A : Def init e l yR. u c k s a c kasre v e ry u s e fu lw hen travel l i ng. I 11 (p. 69) E xerci se t hinkhe ' l ln e e dh i sfl i p -fl o pas n dfl i p p e rstoo. , Our ri versand l akesareverypol l uted.P eoplet hr ow lit t e' B : O h , l d o n ' t a g r e el.d o n ' t t h i n kh e ' l ln e e dh i sf l i p - f l o p s w ast et her e,t oo dump i ndustri al
D on' t s i g h tf i n dg o o dh o m e s . a n i m a lm y ou agr e e ? A : Def init e l yR. u c k s a c kasre v e ry u s e fu lw hen travel l i ng. I 11 (p. 69) E xerci se t hinkhe ' l ln e e dh i sfl i p -fl o pas n dfl i p p e rstoo. , Our ri versand l akesareverypol l uted.P eoplet hr ow lit t e' B : O h , l d o n ' t a g r e el.d o n ' t t h i n kh e ' l ln e e dh i sf l i p - f l o p s w ast et her e,t oo dump i ndustri al
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
