Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime. Tulemused võisid olla üsna tavatud, näiteks "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti oluline paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatut motet või ilmalik laul. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osa koosnevad Kyrie eleison, Gloria in excelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus, Benedictus ja Agnus Dei. Barokkajastul missa väljendas jõulise inimese tundeid. Pingestatus, suured kontrastid, sageli äärmuslik tundelisus kõik see on iseloomulik vokaalsümofoonilistele suurteostele ning sealhulgas ka missale. Muusikateoses tõusis esikohale meloodia. Laulu sisu, sõnad ja tekst olid väga olulised. Muusika järgis sõnade loomulikku rütmi, muusika ja luule olid tasakaalus. Missale ajavahemikus 1750 1820.a. oli iseloomulik vormitäitus
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
(gregoriuse laulu) aluseks · Laulus on olulised tekst ja sõnum · Missa igapäevane peamine jumalateenistus · Missal lauldavad laulud jagunevad: 1. Prooprium laulud, mis vahelduvad vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele 2. Ordinaarium laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel · Ordinaariumi osad: I Kyrie eleison Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo au olgu Jumale kõrges III Credo in unum Deum Ma usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala Tall 7. Gregooriuse koraal · Sai nimetuse paavst Gregorius I järgi · Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele · Madala aeglustuva tempoga, pillide ja laulja vaheldumine, hea harmoonia, astmeline meloodia · Ühehäälne, saateta, vaba meetriumiga, sõnarõhku arvestav 8. Keskaegne noodikiri · Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel
või koor. Tekkis missa katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11
. Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: proopriumiks ja ordinaariumiks. Prooprium laulud vahelduvad iga päev. Ordinaarium laulud kõlavad kõikidel teenistustel. Kyrie eleison Issand, halasta Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum Mina usun ainsasse Jumalasse Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei Jumala Tall 8. Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? Noodikirja areng. ,,Guido käsi" 8.-9.sajandil, mil tekkis Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9.sajand neumad kirjutati sõnade kohale, noodijooni ei tuntud, need tähistasid 1-4 helist
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
Omnis Determinatio Est Negatio Lõplik määratus on eitamine Non Omnis Moriar ma ei sure täielikult Quid prohibetis aquis miks te takistate vett Usus communis aquarum est vee kasutamine on kõigile tasuta Nunc est bibendum nüüd tuleb juua Sub aqua vee all Et tu, Brute! ka sina, Brutus! Quod licet Jovi, non licet bovi mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Vale! Ole tervitatud! Arma virumque cano relvi ma laulan ja meest Dulce est desipere in loco hea on unistada õigel ajal; hoolivus on käituda lollilt teatud kohas. Graecum est, non legitur see on kreeka keeles, seda pole vaja lugeda Aere perennius vasest kestvam Exegi monumentum teoks ausamba ma teinud Politeia riik Memento mori mäleta surma Ridet hoc, inquam, Venus ipsa seda nerab, ma ütlen, isegi Venus Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu! Permitte divis cetera muu jäta taevaste hoole...
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Ko...
· Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Etendati lihtrahvale. · Tänapäeval tunneme kahte liiki missat, mida esitatakse ladina keeles: 1) Missa, kui katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles oli 5 osa. 2) Missa, kui osadest koosnev kooriteos. · I Kyrie eleison Issand halasta II Gloria in excelsis Deo au (au olgu Jumalale kõrges) III Credo in unum Deum usun (mina usun ühte Jumalat) IV Santacus/Benedictus püha/kiidetud olgu V Agnus dei Jumala tall (lõpus loetakse Meie Isa Palve e. Pater Noster). · Kuna kirikutele kirjutasid muusikat oma ala profid, tekkis just kirikutes mitmehäälne muusika, mida kirjutati kirikukooridele. · Keskaegsed tuntumad muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Reekviem
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
teenistustel (nn missa ordinarium). Alates 14. sajandist on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab nimetust "missa" ning on üks lane kirikumuusika põhivorme. Ordinarium Kyrie eleison (Issand, halasta) - lauldakse missa sissejuhatavas osas Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) - lauldakse missa sissejuhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse) lauldakse pärast jutlsu sõnaliturgia lõpulauluna Sanctus/ Benedisctus (Püha/ Kiidetud olgu) - lauldakse altarirituaali ajal Agnus Dei (Jumala Tall) - lauldakse enne armulaua jagamist MISSA PROPRIUM ORDINARIUM SISSEJUHATUS Introitus
koori- ja tantsustseene, tema balletinumbritest tegid orkestrisüite juba ta kaasaegsed. Lully on läinud ajalukku esimese suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu. Jean-Philippe Rameau 1683-1764, peenutseva ja mängleva hilisbaroki suurkuju Prantsusmaal, teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus.teoreetik, "Harmooniatraktaat" (1722)
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusik...
31.01.07 Missa on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm mille toimingid hakkati saatma 4-5 saj laulutega. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ( muutumatud osad, mis on kohustuslikud) prooprium (muutuvad osad mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri järgi ) Missa muutumatud tekstid 1. Kyrie elaison ( Issand halasta ) pavelaul 2. Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrgus ) kiidulaul 3. Gredo in ukum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse ) usutunnistus 4. Sanctus / Benedictus ( püha ) (kiidetud olgu ) kiidulaul 5. Argnus Dei qui tollis peccata mundi ( Jumala Tall, kes sa maailma patud endale võtad.halasta meie peale palvelaul Meie Isa palve Meie Isa, kes sa oled taevas Pühitsetud olgu sinu nimi Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu Nagu taevad nõnda ka maa peal Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev Ja anna meile andeks meie võlad nagu
Missa koosneb kahest osast - eelmissast (sissejuhatavad laulud ja sõnaliturgia) ja peamissast (keskseks altarirituaal ja armulaud). Suur osa tekstidest muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid osi nimetatakse propriumiks. Nii tunnipalvuses kui missas on aga tekste, mis jäävad alati samaks ehk igal päeval korduvaid missaosi nim. ordinariumiks. Missa ordinariumi osad: Kyrie eleison - Issand, halasta Gloria in excelsis Deo - Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei [anjus] - Jumala tall Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. 8. Keskaegsed põhihelilaadid (lk. 43) Keskajal oli kasutusel 4 põhi- e. autentset helilaadi (dooria, früügia, lüüdia ja miksolüüdia) ning 4 tuletatud laadi. Neil on ühine finalis (toonika ehk põhitoon), kuid erinev tenor (retsitatsioonitoon). Nimede kokkulangevus vanakreeka laadidega on juhuslik!
Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Missa - katoliku jumalateenistuse põhivorm Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) Missa - tsükliline kooriteos Hiljem kujunes välja ka iseseisev muusikaline missa kui tsükliline kooriteos: · mida esitatakse a´cappella või instrumentaalsaatega · võib sisaldada ka soolo- ja ansamblisolisti · tekst on enamasti ladinakeelne · 5 põhiosa on ordinaariumiga samad
tantsustseene, tema balletinumbritest tegid orkestrisüite juba ta kaasaegsed. Lully on läinud ajalukku esimese suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu. Jean-Philippe Rameau 1683-1764, peenutseva ja mängleva hilisbaroki suurkuju Prantsusmaal, teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t. Paremad teosed on tema viis tsüklit kontsertpalu viiuli ja viola da gamba saatel. Oli muus.teoreetik, "Harmooniatraktaat" (1722) rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lis...
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................
Ladina keel on saanud etruski keelest vähe mõju, sai tähestiku. Etruskid võtsid üle lääne-kreeka tähestiku, mis oli ebatäiuslik võrreldes ida tähestikuga. Keltide kaudu läks germaanlastele, selle tulemus on ruunikiri. Haruspiitsid- ohvri looma sisikonna vaatamine, eriti maksa. Etruskidele on inimene jumala mängukann. Kõige tähtsam on teada saada jumalate tahtmine lindude vaatlemise ja ohvri loomade sisikonna vaatamisega. Riituse korralik läbiviimine, mis tagab pax deum ehk jumalate rahu. Roomlastel fragmaatiline suhe jumalatega. Sacer esto- isatapja, olgu neetud. Teda võidi tappa või minema ajada. Väga tähtis roll oli etruskidel rooma kultuuri kujunemisel, ainult etruskide kaudu tuli kreeka mõju, nt alfabeet. Kuni vabariigi ajani kreeka mõjude kandjad. Al 509 ekr lähevad etruskide ja roomlaste teed lahku, rooma linn ja territoorium e latium. Etruurias endiselt suur kultuuriline ja majanduslik õitseng. Rooma samal ajal on sulgunud iseendasse
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all ...
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omand...
his works that was a great success. In 1989, the Council of the Tallinn Conservatoire bestowed an honorary doctoral degree upon Arvo Pärt. During his creative years in Germany, Pärt entered a different cultural and musical atmosphere. He devoted his attention first and foremost to sacred vocal compositions. In Berlin, the second redaction of St. John’s Passion was completed (1982), followed, by several, in my opinion profound, compositions: Te Deum (1984- 1985), Miserere (1989) and Berliner Messe (1990-1992). From these high-level compositions, Te Deum became especially appreciated. As it obviously stands among the best achievements in Estonian sacred-symphonic output, let us make a short review. Pärt remarked: Te Deum was a search for something that was lost long ago, not found yet. A search for something that is believed not to exist but that is so real, genuine, that exists not only inside of us but also outside our existence.1
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides laulud algselt ühehäälsed laulud olid ühehäälsed gregooriuse koraalid zanrina kujunes välja 14-15 saj alates 18 saj tuntud kontsertteosena esitajaks koor ladinakeelne ja muutumatu tekstika osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastale eestlastest autoreid: A Pärt, U Sisask osad: Kyrie eleison (issand halasta) - palve (üks missa vanimaid osasid) Gloria in excelsis Deo(au olgu Jumalale kõrges) - kiidulaul Credo in unum Deum (mina usun ainsasse Jumalasse) - usutunnistus Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) - kiidulaul Agnus Dei, qui tollis peccata mundi (jumala tall, kes Sa maailma patud ära kannatad) - palve Gregooriuse koraal: vt mõistete alt Mõisted: Pilet nr. 16- Katoliku kiriku kultuur Gooti kunst ja arhitektuur Prantsusmaal ja Itaalias: Itaalia gootika kasutas stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid
» «Kas tõesti?» küsis vader üllatunult. Coictier hakkas sunnitult naerma. «Te näete nüüd ise, et ta hull on,» ütles ta üsna tasa vader Tourangeau'le. «Ta ei usu isegi astroloogiasse.» «Kuidas võib kujutleda,» jätkas dom Claude, «et iga tähekiir on niit, mis iga inimese pea kohale on kinnitatud!» «Millesse te siis usute?» hüüdis vader Tourangeau. ülemdiakon jäi pilguks kõhklema, siis aga vastas ta sünge muigega, mis ta vastuse näis ümber lükkavat: «Credo in Deum 8.» «Dominum nostrum 9,» lisas vader Tourangeau ja lõi risti ette. 8 Usun jumalasse (lad. k.). 9 2 «Ameti,» ütles Coitier. «Aulik meister,» jätkas vader, «ma olen rõõmus, et te nii kindlalt usklik olete. Aga kas te suure teadlasena, mida te ju olete, tõesti olete jõudnud nii kaugele, et te enam teadusessegi ei usu?» «Ei,» vastas ülemdiakon, haarates Tourangeau'l käsivarrest kinni, kuna ta tuhmides silmades lõi põlema vai-mustusleek, «ei, ma ei eita teadust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
