karvavahetus) 11. Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, sinikud) Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained. pH, CO2 12. Heterotroofide rühmad. Heterotroofide hulka kuuluvad kõik loomad, seened ja arhed, samuti bakterid, kes ei ole fotosünteesijad ega kemosünteesijad. 1) lagundajad e destruendid e redutsendid (decomposers) loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened; 2) nugilised e parasiidid e (parasites) organismid, kes elavad teistes elusolendites (endoparasiidid) või nende pinnal (eksoparasiidid) ning toituvad peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust; 3) röövloomad (predators), siia kuuluvad kiskjad e röövimetajad, röövkalad,
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...
Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi reegliks. · Autotroofid e produtsendid e tootjad (taimed, vetikad, sinikud, kemosünteesivad bakterid), I troofiline tase. ·Konsumendid e tarbijad jagunevad esmasteks (taimtoidulised, II tase), teisesteks (loomtoidulised, III ja järgmised tasemed) ja tipptarbijateks (enamasti kiskjad, IV...VIII tasemetel), Detriit e pude ja pudemesööjad e detrivoorid e detritofaagid (bakterid, seened, kõdutoidulised), · redutsendid e destruendid e lagundajad (raipetoidulised ja pudemesööjad). Bakterivoorid-peamiselt heterotroofsed organismid, kes tarbivad toiduks põhiliselt baktereid (paljud amööbid ja teised algloomad) · Fütofaagid ehk herbivoorid- organismid, kes toituvad ainult taimedest ja teistest autotroofidest. · Heterotroofid- organismid, kes ise ei suuda orgaanilist ainet sünteesida vaid peavad selle ellujäämise eesmärgil ammutama kehavälistest organismidest (kõik loomad, seened, valdav osa baktereid .
1.Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid: Rahvastiku kasv: Põhjuseks on surevuse langemus(arstitea...
mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Tähtsamad ühendid: H2S (gaas) Mineraalsed sulfiidid PbS jt Happevihma põhjustava H2SO4 Proteiinides sisalduv seotud S 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonas. Lagundajad ehk destruendid lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte) Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsatekst anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, mineraalsoolaad), mida saavad taas kasutada taimed. Lõpliokeks lagundajateks on seened ja bakterid. Lahuahel on väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete
Toodavad ise orgaanilist ainet. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad - rohusööjad herbivoorid II astme tarbijad - kõigesööjad omnivoorid III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad karnivoorid Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Aineringe- organismide jaoks vajalike ainete tsükliline liikumine elus- ja eluta keskkonna vahel Aineringe moodustavad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Ökoloogiline efektiivsus: Näidisülesanne: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist. Bakterid aitavad suurendada ka mullaviljakust muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. 1. Rakk pikeneb. 2. Toimub ainete bio-süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. 3. Rakukest ja plasma-membraan sopistuvad sisse. 4. Moodustub rakuvahesein. 5. Tekib kaks tütarrakku Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendid . Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa. Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. Osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku. 2. Evolutsiooni geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsiooniline muutlikkus: Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.
Tippkiskjateks on näiteks kotkad, kes rüüstavad pesi ja söövad lindude poegi, hundid, kes murravad väiksemaid imetajaid ning siis alla võib lugeda mõned mõttes ka toonekured, sest nad söövad kalu, näiteks kilusid, kes omakorda söövad planktilisi selgrootuid. Ökopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik Toiduahelad Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduahelad saavad alguse alati taimsest. Taim saab päikeselt energiat ja toodab endas vajalikke orgaanilise aineid. Teiseks lülik on taimtoiduline loom, kolmandaks lüliks kiskja, kes toitub antud taimtoidulisest loomast. Seda kiskjat võib süüa veel järgmine kiskja jne. Toiduahelad lõppevad alati tippkiskjaga. Mõne toiduahela tippkiskja võib olla ka inimene. Päideroog à niidu-rohutirts à kiivitaja Aruheinà rohutiguà metsprussakasà harilik kärnkonnà must-toonekurg
(ökotoop) on omavahel seotud aineringe kaudu. * Biotsönoos ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. * Ökotoop ala, kus asub biotsönoosi elupaik. * Vastavalt toitumisuhetele jagatakse organismid troofilistele tasemetele. Need, kes on ühel tasemel, tarbivad ainet, mis on teinud läbi sama palju muundumisi. On olemas produtsendid, konsumendid (herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid), destruendid (lagundavad surnud orgaanilist ainet). Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Toiduahel -) Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane bakterid ja seened (tagasi algusesse). Laguahel. NB! Ained on ökosüsteemis pidevas ringluses. * Kui suur on rebaste maksimaalne biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised. -) 1000kg nisu 100kg närilised 10kg rebased
baktereid. 42. Konsument ehk heterotroofid on organismid, kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismi välist orgaanilist ainet. Ainevahetuse üldtüübil on heterotroofid kemo- või fotoorganotroofid (saavad energiat vastavalt kas valmis orgaanilisest ainest või Päikese valguse kiirgusest). Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. 43. Redutsent Lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid on surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). Lagundamine toimubensüümide toimel. 44. Parasiidid nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides(endoparasitism) või nende pinnal (ektoparasitism) ja kasutavad nende koostis või toiteaineid. Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma;
temperatuur jne) Biootilised tegurid organismide kooselu · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Herbivooria · Konkurents Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeene tegur inimtegevus Ökosüsteem: · Biotsünoos taime-, seene-, looma-, mikroorganismide kooslus · Ökotoop õhk-, vesi-, muldkeskkond Tarbijad konsumendid Tootjad produtsendid Lagundajad destruendid Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele.
Ajaline kestvus ja järgnevus koosseisulised, ööpäevased, sessoonsed, eriaastased muutused, taastumised 4. Ühendavate ökoloogiliste seoste kogum · Tootjad e produtsendid saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) · Tarbijad e konsumendid surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi · Lagundajad e destruendid kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened. Energeetiline efektiivsus energia ülekannet iseloomustav protuktsiooni energia ja toiduenergia suhe. Primaarprodutsioon e esmane toodang protutsentide assimilatsioonil seotud energia. Ülejäänud koosluse liigid kasutavad tootjate poolt loodud energiat, orgaanilisi ühendeid. Sekundaarproduktsioon tarbijate poolt kasutatav energia.
homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. · Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metapõlengu või lageraie tagajärjel). · Stratosfäär atmosfääri kiht, mis algab troposfääri lõpust ehk tropopausist ja ulatub umbes 45 km kõrgusele maapinnast. · Toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. · Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum . · Troofiline tase - organismi toitumisse puutuv või toidu ja toitainete hulka ja liikumist iseloomustav tase. · Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Seletada pikemalt · Millest koosneb ökosüsteem?
TOITUMISSUHTED Populatsiooni omavahelised suhted avalduvad kõige ilmekamalt toitumissuhetes, selle alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduvõrk kujuneb toiduahelate põimumist. Esimeseks lüliks on alati taimed, põhjus on selles, et nad sarnastavad C, CO2 õhust, mis otsa ei lõppe. Rohelised taimed on tootjad produtsendid, neid söövad e. tabivad konsumendid mitme astmena. Kui taimed, loomad, surevad alluvad nad lagunemisele ja seda teevad lagundajad ehk destruendid. On mitmesugused toiduahelad nt. laguahel alab elutegevuse jääkidest e. surnud organismidest ning lõppeb alati lagundajaga. nt. kõdunenud lehed, vihmaussid, lestad, lesti söövad bakterid ja mkroseened. Nugiahel, see on parasiit, seened, lehetäi, sööb organismilisi ained, õunapuuleht. Nugiahel, kiskjad ise osutuvad saakloomadeks, kusjuures viimane lüli on tippkiskja. Iga järgmise toiduahela lüli e. troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja ne...
orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid. *Teisel troofilisel tasemel on konsumenddid ehk tarbija, kes kasutavad toiduks orgaanilist ainet (loomad, seened).Tarbijad jaotatakse vastavalt toiduobjektile esimese astme tarbijateks ehk rohusööjateks, teise astme tarbijateks ehk kõigesööjateks ning kolmanda astme tarbijateks ehk lihasööjateks ehk kiskjateks. *Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad, kes tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseteks (selgrootud, bakterid, seened). Tekkinud ained on eelduseks järgnevate produtsentide elutegevusele. Toitumissuhted koos destruentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk aineringe. Toiduahelates toimub aine ja energia muundumine. Üleminekul ühelt lülilt teisele hajub 90% energiast, organismidesse salvestub 10%. *Ökoloogiline püramiid on toiduahela graafiline kujutis.
maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton- kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Trofilised tasemed: Tootjad e produtsendid – saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) Tarbijad e konsumendid – surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi Lagundajad e destruendid – kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened. Energia ökosüsteemis- energia ülekannet iseloomustav protuktsiooni energia ja toiduenergia suhe. Aineringe ökosüsteemis- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või sfääride vahel. Süsinikuringe – atmosfääri süsinikdioksiidist fotosünteesil tekivad orgaanilised süsivesinikud, osa sellest hingamiseks ja lagundajatele, milletõttu taas süsinikdioksiidiks ja tagasi atmosfääri. Lämmastikuringe. Veeringe.
Referaadi esimeses peatükis vaatlen seeni üldiselt ja siis järgmises peatükis lähemalt punast kärbseseent. Kolmandas peatükis punase kärbseseene esinemist erinevates animistlik-samanistlikes kultuurides ja lõpuks Eestis kärbseseenest ,,teadvate" inimeste arvamust temast. 4 1 SEENERIIK 1.1. Seentest üldiselt Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid, st. nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja seltsiga, millest üks on kübarseente selts, kuhu kuulub ka Amanita muscaria ehk
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
41. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Kõik loomad, parasiittaimed ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. 42. Konsument heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 43. Redutsent surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). 44. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jne). 46
Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 45. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante. Stratosfäär paikneb kõrgusel 1345 km. 46. Sünergism ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju. 47. Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad; üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. 50
Produtsendid on autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides. Kõige tähtsamad produtsendid on rohelised taimed, nad toodavad looduses esmast orgaanilist ainet. Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. Seega lagundajad lagundavad surnud org. aine taas lihtsamateks min. aineteks, mida võib taaskasutada produts. protsessis. Ökosüsteem on isereguleeriv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond (s.o. elutu loodus). Toitumisahel. Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Kotkasrebanejänesrohi Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise.
(loomadel saagi püüdmine, taimedel kinnitumine). Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid ja nende keskkond. Populatsioon on samast liigi st samal territooriumil elavad isendid, mille arvukuse muutumist nimetatakse populatsiooni dünaamikaks. Kooslus on piirkonna kõigi olendite populatsioonide kogum. Toiduahelas on produtsendid, konsumendid ja destruendid. Energiavoog loob korda (kaotab juhuslikkuse, laiendab korda) läbi erinevate energia vormide, stabiilsuse ja universaalse vahendaja ATP. Heterotroofne energiavarustus ehk hingamine ja käärimine (dissimilatsioon, lagundamine, tekib energiat). 1. Anaeroobne (glükolüüs ehk käärimine, saadakse 2ATP, hapnikku pole piisavalt, lõpeb piimhappe või etanooli tekkega). Glükolüüs: glükoospüruvaat+2NADH+H+
Termoneutraalne tsoon - temperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Tertsiaarne mälu - mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi. Tertsiaarstruktuur (kolmandat järku struktuur) - biopolümeeri molekuli kõrgemat, kolmandat järku ruumiline kuju (valkudel gloobul). Toiduahel - toitumissuhte alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Tootja (produtsent) - toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakterist). Totipotentsus - rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. Transduktsioon - viiruse poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liikide organismide vahel.
d) Biomassi ja produktsiooni vaheline seos. Kuidas inimene seda ära kasutab? • Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Teades Eesti kuusikutes kasvavate kuuskede aastast juurdekasvu ehk produktsiooni, saame lähteandmeid meie puidutööstuse arengukavade väljatöötamiseks e) Produtsendid, (primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed) konsumendid, destruendid - vaheline seos • Produtsent ehk tootja – rohelised taimed toiduahelas – plankton • Konsument ehk tarbija – toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks elusaid organisme – primaarne (vesikirbud) – sekundaarne (koger) – tertsiaarne (ahven) – kvaternaarne (haug) • Destruent ehk lagundaja – surnud tootjad ja tarbijad lagundatakse destruentide poolt (teod) f) Toiduvõrk ja toiduahel. Tee vahet. Ja tea, et need joonised saavad alati alguse nn
katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja keskkonna saastumise astet. (Indikaatorliikideks heterosügootsust. sobivad kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid). Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 1 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Biokeemiline reaktsioon organismis või rakus Destruendid ehk lagundajad lagundavad surnud ensüümide poolt juhitav keemiline reaktsioon. orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte). Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral Bioloogiline surm organismi (ka inimese)
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA ...
Õpik lk. 21 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsioon on ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. 2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tideduse mõistet. Populatsiooni arvukus on ühe populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus on ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid esmase orgaanilise aine orgaanilise aine tarbijad surnud orgaanilise aine loojad lagundajad valdavalt rohelised taimed valdavalt loomsed valdavalt seened ja bakterid organismid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4. Kuidas on ökotoop seotud biotsönoosiga? Mõlemad on elukooslused. 5
Ökosemiootika 9.09.2015 Teadusliku ökoloogia teke Ameerika ökoloog Frederic. E. Clements (1874-1945), Research Methods of Ecology (1905), Plant Succession (1916) Metoodika uuritava piirkonna taimestiku kirjeldamiseks (isendite kokkulugemine teatud piiratud alal ja selle põhjal järelduste tegemises laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaa...
aine tootjad - toodavad ise orgaaniline aine - rohelised taimed ja autotroofsed bakterid Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad - saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga - I astme tarbijad on rohusööjad - herbivoorid - II astme tarbijad kõigesööjad - omnivoorid - III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad - karnivoorid Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad(raipesööjad) - imetajad, ussid, linnud, bakterid, seened - bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades neid taas mineraalseks Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela Ühe ökosüsteemi hargevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu Toiduahelate erivormid Nugiahel ehk parasiittoiduahel - iga järgmimne lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
kulutatud energia. Neto-produktsioon e puhastoodang on energia, mida esindab produtseeritud biomass ja respiratsioon e hingamine on neto- ja üldproduktsiooni vahe. Produtsendid on taimed, järgmistel troofilistel tasemetel on konsumendid. Konsumentide hulka kuuluvad herbifoorid (taimtoidulised), karnivoorid (lihatoidulised) ja omnivoorid. Esimese astme konsumendid oleks primaarsed karnivoorid ja teisel astmel sekundaarsed karnivoorid jne. Lagundajad e redutsendid e destruendid e saproobid e saprofaabid. Produktiivsus on organismi koosluse või biosüsteemi bioproduktsiooni võime. Herbivooride ökoloogiline efektiivsus: , kus n energia, mis voolab ajaühikus troofilisele tasemele ja n-1 energia, mis voolab sealt järgmisele troofilisele tasemele. Primaarsete kiskjate ökoloogiline efektiivsus: . Mõlemas valemis on kasutatud üldprojektsiooni.
Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Spoorid moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spooride abil bakter ei paljune. Generatsiooniaega on aeg, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Looduses on bakteritel asendamatu roll orgaanilise aine lagundajana destruendid. Bakterite tegevuse piiramine: Pastöörimine: lühiajaline kuumutamine 80-90° juures 1 minuti jooksul hävivad spoorideta bakterid. Steriilimine: pikaajaline kõrgel (üle 100°) temperatuuril kuumutamine 20-30 min Toiduainete soolamine, suitsutamine, kuivatamine, marineerimine, hapendamine, sügavkülmutamine. IV ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Transpiratsioon aitab keha jahutada. Veevarustus. Taim omastab CO2 läbi õhulõhede ja vaid läbi niiskete rakuseinte. Sellega kaasneb veekadu ja –kulu. Osa veest kulutatakse orgaanilise aine ülesehitamiseks. Nt aeglane transpiratsioon (okaspuud) – õhulõhedel on punnid, mis ei lase veel ära auruda. Nt juurestiku suurus oleneb suuresti vee (ja mineraalainete) kättesaadavusest taime elu algusjärgus. Temperatuur. Tuul. 12.Heterotroofide rühmad. Lagundajad ehk destruendid – loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Nugilised ehk parasiidid – organismid, kes elavad teistes elusolendites või nende pinnal ning toituvad peremehe kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Röövloomad – siia kuuluvad kiskjad ehk röövimetajad, röövkalad, röövlinnud, röövputukad. Nad toituvad saakloomadest, kes tüüpilisel juhul surmavad.
otseselt või kaude autotroofide (roheliste taimede) poolt toodetud orgaanilist ainet, on kosumendid (leksikon) seega kõik heterotroofid. Sõltuvalt toitumisobjektist, jagatakse tarbijad: primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed ja kvaternaarsed tarbijad. Surnud produtsendid (taimed) ja konsumendid (loomad) lagundatakse destruentide poolt: need on mikroorganismid, seened, mitmed selgrootud loomad. Toiduahela moodustavd omavahel toitumissuhetes olevad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Surnud produtsendid (taimejäänused) ja konsumendid (surnud kalad) lagundatakse destruentide poolt» mikroorganismid, teod, lülijalgsed, kes lagundavad surnud organismide orgaanilist ainet. Koosluste organismid moodustavad enamasti palju toiduahelaid. Sama liiki organismid võivad kuuluda erinevatesse toiduahelatesse. Selle tulemusel moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk. Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelaid.
muutumatuna. Liigirikkus on suurenenud ja populatsioon on stabiilne. Struktuuri omadused Troofilised tasemed - liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat o Tootjad e produtsendid, energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. Nad on autotroofid ehk isevarustajad o Tarbijad e konsumendid, surmavad oma saagi, vöövad taimi ja teisi loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie. Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine.
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
Üldiselt evolutsioon ei soosi peremeest väga tugevalt kahjustavat parasitismi (ka uute viiruste puhul jäävad lõpuks alles nõrgestavad, kuid mitte tapvad tüved), tavaliselt saab peremeesorganism mingit kaudset kasu või kujuneb suhe talle neutraalseks (kommensalism). Amensalism ühele neutraalne, teisele kahjulik. Elu kui toiduahel, toiduvõrgustik Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduahela tasemed: I tase autotroofid (toodavad ise orgaanilist ainet) II tase fütofaagid (toituvad eelmistest, taimtoidulised loomad) III ja järgnevad tasemed zoofaagid (loomtoidulised loomad) Toiduahelad jaotatakse: · karjamaa tüüpi toiduahel (selle lõpus kisklussuhted;) · laguahel ehk detriitahel; · nugiahel ehk parasiittoiduahel. Iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Seetõttu püramiidi tipus asuvate
vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Laguahel e. detriitahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaanilisteks aineteks). Lagundajad e. redutsendid e. destruendid loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. L-te tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Letaalannus e. letaaldoos (sümbol DL või LD, lad. dosis letalis), surmav mürkkemikaaliannus. Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega (DL50), so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad (fütofaagid). Heterotroofid ehk tarbijad on organismid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest. 110. Toiduahelad, troofilised tasemed. Troofilise struktuuri kujunemine ja ökoloogilised püramiidid (arvukuse, energia, biomassi). Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduahela tasemed: I tase – autotroofid II tase – fütofaagid III ja järgnevad tasemed – zoofaagid (primaarne—primaarne konsument—sekundaarne kosnument—tertsiaalne konsument) I astme tarbijad- rohusööjad e herbivoorid II astme tarbijad- kõigesööjad e omnivoorid III astme tarbijad- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid Toiduahelad jaotatakse: karjamaa tüüpi toiduahel (selle lõpus kiskahel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
