Oleksin oodanud, et autor oleks konkreetsemalt neid muid allikaid maininud. 7.osa: Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks. Üldiselt oli see tekst oma ehituselt lihtsam kui paljud teised filosoofilised tekstid, seega võimaldas see teksti sisu lihtsamini mõista. Arusaamatuks jäigi see, kas autori eesmärk oli lihtsalt empiriste rünnata /kritiseerida või konkreetselt arutleda sellest, millised on allikad, millel tasuks tugineda. III. osa: Descartes uskus, et kui ta mõtleb, järelikult on ta olemas. Ta oli ratsionalist, Popper oli samuti ratsionalist, kuid tema filosoofiat võib pigem nimetata kriitiliseks ratsionalismiks. Arvan, et Karl Raimund Popperit ei rahuldanud Descartes`i üldkehtiva alus, sest ta oli ka ise ratsionalist ja tema jaoks oli Descartesi üldkehtiva alus liialt pinnapealne.
a) Miski täiuslik peab selle idee inimesse sisestama b) Inimene (ebatäiuslik) ei saa eksisteerida ilma jumalata (täiuslikkuseta) Autori enda vastuväited: Descartes esitab vastuväite oma geomeetria tõestuseile öeldes, et nendes pole midagi, mis veenaks teda nende objektide eksistensis. Ei ole olnud ühtki põhjendit, mis meid oleks veennud, et ideedel on täiuslikkust olla tõelised. Oma poolse kriitika koha pealt on üks põhiline asi, mis mind häiris. Descartes väidab kindlalt, et on olemas Jumal, sest et ei saa olla olemas ebatäiuslikkust ilma täiuslikkuseta. Minu arvates ei pea inimese eksisteerimiseks olema olemas midagi kõrgemat ja ülitäiuslikku. Inimesed ongi ebatäiuslikud, igaüks omal erineval moel ning seeläbi nad täiendavad üksteist. Nõnda tekibki tervikpilt täiuslikkusest kui kõik annavad omalt poolt mingi panuse. III Korduvad väited ja argumendid: 1
Koopaiidolid- mida me kogeme, mõjutab meie arusaamu ( kolme kala näide). Turuiiodlid: arutlusel puudub tähendus kui kasutame termineid millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea. Teatriiidolid: meeldima hakanud seisukohad hakkavadm eeldima ( horoskoop). Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: Empiirikud: nagu sipelgad Dogmaatikud: nagu ämblikud Empiristid: nagu mesilased Saadud andmed tuleb panna avastustabelisse. Selle abil teeme me üldistusi. RENE DESCARTES Elas 16- 17 sajand ning oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Ratsionalismi rajaja. Ratsionalism- teadmine pärienb mõistusest enesest. Descartes seadis kõik asjad kahtluse alla. Descartesi arvates sarnaneb filosoofia puuga kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja oksad rakendusteadused. Descartesi arvates pole tarkus mitte paljuteadmises vaid mõistmises. Descartes on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu on vaid uni. Tema
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on o...
keskuseks figuuriks, osaledes poliitikas. Peateost “Printsess de Cleves” on õigustatult nimetatud esimeseks psühholoogiliseks romaanis. 11. Filosoofiline miniatuur, maksiim, sentents. Miniatuur - Vaimukas lause millesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Maksiim - peamine arvamus või seisukoht või moraalne sentents Sentents - üldine elutõde 12. René Descartes tähtsus ajastul, filosoofilised põhimõtted. Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatika, füüsik, füsioloog ja loodusteadlane. Kartesanismi ja ratsionalismi rajaja. R. Descartes'i rajatud õpetus, sellest lähtuv suund 17-18 sajandi filosoofias ja loodusteaduses. Tunnetusteoreetiline suund, mis peab mõistatust ainsaks tõese teadmise allikaks
valitsuskorralduse, destabiliseerivad monarhid riiki ning takistavad selle loomulikku arengut. Lisaks juhiti tähelepanu ka sellele, et absolutistliku korraga riigis võib üks valitseja olla küll edumeelne ja viia läbi progressiivseid reforme, ent tema järglane ei pruugi seda sugugi olla. Ent kuna ka tollel on absoluutne võim, siis võib ta kõik valgustusreformid tühistada. 5 René Descartes (31. märts 1596 11. veebruar 1650) Rene Descarter oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa. Descartes'ilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb,
Juhtiva meloodia Tartu ülikooli kõlamine peahoone, Toompea mitmehäälses haldushooned ja muusikas. Mõistus ja Kivisild. mõistuspärasus. Tolleaegne prantsuse Descartes' i rajatud muusika ja ka filosoofiline õpetus. enamus tänapäeva Arhidektuuris muusikast. sambad ja kuplid. Muusikas homofoonia Ratsionalism Klassitsis ...
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille
Galilei alustatud murrangut. Oma teoses ,,Arutlus meetodist" püüdis ta jälile jõuda küsimusele, kas on olemas sellist mõtlemisviisi, mis oleks iseenesest tõene.Ta soovitab lugejal heita pilk ajalukku, et veenduda, kui palju erinevaid asju on pakutud tõsikindla teadmise allikaks. Pole sellist asja, milles mõtlejad pole kahelnud. Kuid on olemas üks asi, Psühholoogia ajaloost 3 nagu ütleb Descartes, milles keegi pole kunagi kahelnud- see on inimese võime kahelda. Tema arvates on võimalik ainult sellele võimele rajada eksiatuse põhimõtet ja tõest teadmist. Selles seisnebki Descartes´ i tehtud pööre mõtlemises: endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis, mis on usaldusväärse ja tõsikindla teadmise ainsaks aluseks (välised asjad on inimesest kaugel ja teel nendeni võib kergesti eksida, nt meeled on tihti petlikud ja kujutavad asju ekslikult)
Budism väidab, et kui oleks olemas kõikvõimas Jumal, kes on kogu maailma loonud ja kavandanud, siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivallad ja kõik kuriteod. Kui aga mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija. Ja kui ta pole täiuslik eesmärk, milleks siis tema poole kummardada ja palvetada ( Arro, E.2007. Jumalat pole olemas.- http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=3021819.20.12.2007)? · Rene Descartes, kes oli17. sajandi juhtiv filosoof Euroopas ütles: "Inimene on füüsikast" - selle tulemusena kaob inimlikus, inimest ja maailma võetakse kui aparaati. Jumalat ei ole maailmas (Rene...2007. Rene Descartes (1596-1650).-http://64.233.183.104/search? q=cache:cbrFb5RDMhAJ:www.lap.ttu.ee/eix/failid/filosoofia.doc+- +JUMAL+ON+SURNUD+-&hl=et&ct=clnk&cd=49&gl=ee 20.12.2007). · Jean-Paul Sartre ütles: ,, Kuna jumal on surnud, siis inimese igapäevaseks saatjaks on
David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed. Muljed on fundamentaalsemad meie teadvuse vahetud kujutlused, aistingud ja immanentsed tähelepanekud meie oma meele tegevusest. Kõik meie ideed on muljete koopiad. Kui tekib küsimus, kas mõnel ideel on tähendus või mitte, peame küsima: millisest muljest see väidetav idee on tekkinud? Rene Descartes Cogito, ergo sum. II meditatsioon. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas
c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks 05th of April 11:56 Agur Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine >> a. järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem aksioomidest. b. tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile. c. tugineb faktide kindlale vundamendile. 05th of April 15:53 Andres Esimene ilmselge tõde on Descartes'i arvates Mõtlen, järelikult olen olemas. Mida mõistis Descartes mõtlemise all? a. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine. b. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine. c. Mõtlemiseks saab Descartes'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi teoreetilise probleemi üle arutamist. 05th of April 18:35 matis Andres kle pane õige vastus ka kirja:P see peax olema A Esimene ilmselge tõde on Descartes\'i arvates Mõtlen, järelikult olen olemas. Mida mõistis Descartes mõtlemise all? >> a
c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks 05th of April 11:56 Agur Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine >> a. järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem aksioomidest. b. tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile. c. tugineb faktide kindlale vundamendile. 05th of April 15:53 Andres Esimene ilmselge tõde on Descartes'i arvates Mõtlen, järelikult olen olemas. Mida mõistis Descartes mõtlemise all? a. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine. b. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine. c. Mõtlemiseks saab Descartes'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi teoreetilise probleemi üle arutamist. 05th of April 18:35 matis Andres kle pane õige vastus ka kirja:P see peax olema A Esimene ilmselge tõde on Descartes\'i arvates Mõtlen, järelikult olen olemas. Mida mõistis Descartes mõtlemise all? >> a
Kui ta ütleb sulle, et ta on 26 ja näeb välja nagu 26, on ta kurat peaaegu 40.(chris rock). "Mis on õiglus?" Sokrates. "Kõik on saav, miski pole olev" Platon. "Soov teada on inimesele loomuomane" Aristoteles. "Inimene on olemuselt poliitiline loom" Aristoteles. "Hinge tunned tegudest" Aquino Thomas . "Sõnad on vaid asjade kujutised, armuda neisse on kui armuda pildisse" Bacon. "Ma mõtlen, järelikult ma olen" Descartes. "Terve mõistus on kõige paremini jaotatud kaup maailmas, sest igaüks on veendunud, et tal on seda piisavalt" Descartes. "Jumal on kõigi nende asjade põhjus, mis temas sisalduvad" Spinoza. "Kuid looduse vastu ei saa, see säilitab oma kindla ja muutmatu korra" Spinoza. "Valitsuse tõeline eesmärk on vabadus" Spinoza. "Loodus ei tee kunagi viletsaid või kasutuid asju" Locke. "Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuse piirest" Locke.
UUSAJA FILOSOOFIA Koostaja: Merili Rohulaid 17. Sajand Lõppesid ususõjad Kinnistus uus territoriaalriikide süsteem Paavstivõim kaotas oma tähtsuse Esikohale tõusis valitseja Prantsuse valitsejad kõige tähtsamad Kasvas linnakodanluse osatähtsus Filosoofias hakkas olulist rolli mängima mõistus Olulised on ka loomuõigluslikud käsitlused Tähtsaks muutusid loodusteaduslikud meetodid Tähtsamad Filosoofid Rene Descartes Galileo Galilei Francis Bacon Isaac Newton Rene Descartes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane Teine tase Ta oli 17. sajandi ratsionalismi Kolmas tase Neljas tase isa. Viies tase Ta kirjutas filosoofiast, geomeetriast ja hinge loomusest. Tema väide: "Kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on"
Ratsionalism eitab kogemuse osa teadmiste saamises, viidates asjaolule, et kogemuse annavad meile meelte andmed, kuid meeled võivad petta (optilised illusioonid, hallutsinatsioonid jt. meelepetted). R.Descartes Descartes loob uue tervikpildi, mis tõukab troonilt aastasadu valitsenud Aristotelese poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud oli vaja vaid leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Descartes uskus, et tema oli selle meetodi leidnud Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - see on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Descartes leidis olemasolevatest teadmistest üksnes visandeid.
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid
Küll taotleti vabariiki, kontstutsioonilist monarhiat ja ka muud. Valgusfilosoofia Prantsusmaal Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Tõuke andis Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. a. kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes , välja arvatud kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire oli suurima mõjuga mees kõigist valgustajatest. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) oli teadlane ja kirjanik, kelle peateos on "Seaduste vaim". Selles analüüsib ta kõikvõimalikke valitsemisvorme, leides, et ideaalne on konstitutsiooniline monarhia.
Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? Uhked rõivad Baroki kujunemine Loodus muutus maalimisobjektiks Klassitsistliku suuna kujunemine Millega on ajalukku läinud Moliere? Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Ta oli parim prantsuse komöödiakirjanik. Kuna ta pälvis oma etendustega Louis XIV huvi siis hakkas ta esinema kuningalossis. Millega on läinud ajalukku Descartes? Rene Descartes oli prantsuse filosoof. Ta avaldas raamatu "Meditatsioonid esimesest filosoofiast", mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos. Samuti on kuulus üks tema poolt öeldud lause - Mõtlen, järelikult olen olemas (ladina keeles Cogito, ergo sum). Selle lausega püüdis Rene väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis sellest mõtlemine tähendabki seda, et ta on olemas.
Dear Madam I write about your advertisement in the www.hyppelaud.ee ( http://www.hyppelaud.ee/43463 ). I want to apply on the volunteer position. I am 18 years old and come from Estonia. At the moment I am a student at Tartu Descartes`i Lütseum. I have been learning English for 10 years and one of the reasons I am applying for this job is that I want to practise my English. I have always been interested in working with people. I am outgoing and cheerful and I can communicate with other people very well. I have finised a course in psychology and in the near future I would like to continue studying it. The job as a volunteer would be a great opportunity for me to improve my knowledges. I am available for interview at any time. I can be contacted on 5134428 at any time. I am available to start work from the end of June. Thank you for considering my application. I look forvard to hearing from you. Yours faithfully, Mari Saar
Maadeavastused Uue mõtteviisi teke hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet,vaatluste ja katsete tulemusel saadud teadmisi René Descartes (15961650) "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" (Cogito, ergo sum.lad.k) Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus Euroopas sõna ja trükivabadus vaimne vabadus Üle Euroopa levis Prantsusmaa kaudu kogu kõrgem seltskond Euroopas valdas prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine
romantiline Uusaeg maal, muusika, poeesia GIAMBATHISTA VICO: 1668 — 1744 Ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik. Tõusuetapp — kunst langus – mõistus, filosoofia Homeros Platon Dante Descartes Ajalugu Vicol: Hegelil: tsirkulaarne lineaarne Vico – historistlik mõtleja – ajalugu liigub vastavalt kindlatele, paratamatutele seaduspärasustele. Vico hindas kujutluse jõudu. Andis kujutlusele tõeväärtuse.
perfektne teooria vaimu seletamiseks. Mida kujutab endast vaim? Vikipeedia seletab vaimu mõistet, mida kasutatakse olendi tunnetus- ja tundeelu kohta, aga kuidas on vaim seotud ajuga? Mida ütleb aga dualism¹ vaimu teooria kohta? Uusaegse filosoofia rajaja Rene Descartesi arvates on vaim mittemateriaalne ja idee kehast, kuivõrd keha on ulatuvusega asi, mitte mõtlev, siis on kindel, et ma olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata ( René Descartes, lk 1656 ). Ryle arvates on Descartes keha-vaimu probleem kategooria viga, sest kuivõrd mehaanikaseaduses seletavad liikumist ruumis teiste ruumis toimuvate liikumiste tagajärjena, siis teised seadused peavad seletama vaimu mitteruumilist toimimist vaimu teiste mitteruumiliste toimimiste tagajärjena ( Gilbert Ryle, lk 1674 ). Ta tahab öelda, et fraas "leiavad aset mentaalsed protsessid" ei tähenda sama sorti asja kui "leiavad aset füüsikalised
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline;
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
3. mesilase tunnetus eesmärgipärane, annab tulemusele uue kvaliteedi. Ratsionalism Kõiges olemasolevas tuleb kahelda. Deduktsioon jagada olemasolevad teadmised üksikosadeks ja lahendada iga üksikosa eraldi. Üksikosa oma lihtsuses muutub kaheldamatuks aksioomid. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas. Mõni mõtted on minust enesest. Alahindasid kogemusel põhinevat tunnetamist. 17. saj. esindajad olid Descartes, Leibniz ja Spinoza. Rene Descartes prantsuse filosoof, matemaatik, füüsik ja füsioloog. Filosoofia lähtealuseks peab mõtlemist. Mõtlemise tulemusena jõuti maailma olemise tõsikindlate seaduspärasusteni. Nendeks on tema arvates mõtlemistulemid e. aksioomid. Üldised tõed maailma nähtuste, asjade kohta ei vaja mingit empiirilist tõestamist, sest need on mõistuslikult ilmselged. Mõtlemise tulemusena tekkivad aksioomid ongi tegelikkuse tõepärane olemine. 2
Pentateuh-5 moosese c) verifikatsioon - (ld verus ”tõene‘, ld facio ”teen‘) on väite tõesuse raamatut, millega algab vana testament. kindlakstegemine. d) Bacon - Inglise mõtleja, empirismi rajaja (tunnetuse aluseks on kogemus ja kogemuste d) cogito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas Descartes aluseks katsed e eksperimendid), utopist; iidolid, homo mensura - inimenen on asjade mõõt e) nirvaana - budismis 8-osalise tee lõpus vabanetakse kannatustest (meelelisus e) Spengler - Saksa filosoof, kultuurifilosoofia, peateos "õhtumaa allakäik" kadunud, elujanu kustunud), sinna tuleb jõuda tahtejõuga, enda pingutustega. f) Comte - Prantsuse filosoof, positivismi rajaja, maailma tunnetamine on teaduse
omavoliline. ◉Hinduismis- meeled on ainuke jumal maailmas. ◉Budismis- reaalsus on objektiivne. SOLIPSISMI EESTVEDAJA LÄÄNE KULTUURIS Esimene solipsist võis olla vanakreeka sofist ja reetor Gorgias. Ta väitis: ◉ Midagi ei eksisteeri. ◉ Isegi kui olemine on, siis seda ei saa teada. ◉ Isegi kui seda saaks teada, siis seda ei saa väljendada. ◉ Isegi, kui seda saaks väljendada, siis seda ei saa mõista. VEEL SOLIPSISMI EESTVEDAJAID LÄÄNE KULTUURIS Rene Descartes George Berkeley ◉Dualist- tunnistas ◉Monist- tunnistas materiaalset ja vaid vaimu vaimset maailma. olemasolu. ◉Arvas, et inimese keha ja hing on seotud läbi aju küljes paikneva organi, käbikeha. KOLM ARUSAAMA SOLIPSISMIST Metafüüsiline Epistemoloogilin Metodoloogiline e Välismaailm ja Ainult mõtetes teised inimesed Isiku mentaalses saab kindel olla
( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone? *Universaalne näoväljendus. *Esineb ka teiste primaatidel.
John Locke (29. august 1632 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja. Aastal 1693 avaldas Locke teose "Mõned mõtted haridusest" ("Some Thoughts Concerning Education"), mis mõjutas Jean-Jacques Rousseau'd. Pooldas parlamentarismi ja usuvabadust. Arvas, et riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest. Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Rene Descartes (31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes'ilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on. Charles-Louis de Montesquieu (18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja
BAROKK (1600-1750) · Teksti tähtsuse tõus · Afekti õpetus ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist · "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" (René Descartes). · 1600 suhteliselt järsk stiilimurrang (uued zanrid ooper, oratoorium, Caccini "Uus muusika") · Muusikaline barokkstiil pärit Itaaliast · Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata · Raske rääkida ühtsest barokkstiilist, igal maal omad eripärad Uue stiili kujunemine · 1600 paiku uued zanrid, eelkõige ooper, solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik · Monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias; saatega monoodia meloodiaga käib kaasas saade. · Camerata - poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring. (Firenze).(huvi vanakreeka luule ja draama vastu, luu...
KLASSITSISM Kirjanduses Arhitektuuris Kunstis Muusikas Mis on Klassitsism Classicus (lad.k.) eeskujulik,korrapärane Kultuuriperiood 1750(80)1820 Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks Mis iseloomustab klassitsismi Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga Välditi juhuslikku, segast, korratut Toetuti antiigile Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Tõmmati range piir "kõrge" ja "madala" vahel kunstis Klassitsism kirjanduses Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast Komöödiazanris hinnati õpetlikkust Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja, koha, ja tegevusühtsuse) põhimõte Luules hinnati puhtaid riime Klassitsism arhitektuuris Andrea ...
Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud.
Vali üks: a. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. Õige vastus! b. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põhjus. c. on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi põhjust. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Esimene ilmselge tõde on Descartes'i arvates Mõtlen, järelikult olen olemas. Mida mõistis Descartes mõtlemise all? Vali üks: a. Mõtlemiseks saab Descartes'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi teoreetilise probleemi üle arutamist. b. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine. c. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst
taevavaatlusi :uuris Jupiteri kuid ja Kuud,avastas seal kraatrid ja mäed Maa tiirleb ümber Päiksese.loobus Avastas vabalangemise seaduse sellest ideest inkvisitsiooni tõttu Filosoofia Rene Descartes Inimmõistuse teel on võimalik Vabastas teoloogia mõju alt ning teadmisi saada rõhutas tahtevabadust Füüsika Isaac Newton Sõnastas mehhaanika seadused Leiutas peegelteleskoobi ja analüüsis
KAUR RIISMAA Raul Tiitus KAUR RIISMAA Ta on sündinud 24. märtsil 1986 Tartus Eesti luuletaja Kirjanike Liidu liige 2012.aastast Näitekirjanik Dramaturg ja näitleja HARIDUS Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes`i lütseumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi Aastail 2005–2010 õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat KIRJANDUSLIK LOOMING Erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne Paistab silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu Ta huvitub aktiivselt teistest inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu LUULEKOGUD "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". "Rebase matmine". "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat". "Metamorfoosid". "Teekond päeva lõppu". "Merimetsa". NÄIDENDID "Tulvavesi vaatama" "M.P.T.T. ehk Mida polnud...
nimed, mis on pandud olematutele asjadele. Kui asi on oma olemuselt fantastiline siis kuidas on võimalik sellist asja nimetada ühe sõnaga? Sellised sõnad on näiteks fortuuna, esmaliikur, planeedi ringid, element tuli jne. Teatriidol. Neljas iidol on meisse rännanud mitmesugustest erinevatest mõtteviisidest ja filosoofiatest. See tähendab, et me ei sündinud sellega vaid see on sisenenud meisse ajajooksul. Nad on meisse selgesti juurdunud ning nendest on keeruline lahti öelda. 5. Descartes: 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku + võrrelge seda Descarte`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest (Arutlus meetodist I osa 1 lõik) 1. reegel
6. Emotsioonide avaldumine- Inimese näoväljendused, hääletooni muutumine. Kui inimene tunneb rõõmu, avaldub see naeratuses; kui viha, võib ta vibutada rusikat 7. Regulatsioon- Emotsioonide avaldumist on võimalik pidurdada ja võimendada. Emotsioonide kontrolli määravad individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid. Põhiemotsioonid 17.sajandi keskpaigas kirjeldas Hollandi filosoog René Descartes oma raamatus ,,Hinge kired" kuut põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha, kurbus. Kõik ülejäänud olid Descartes´i arvates eelnimetatute kombinatsioonid. Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Põhiemotsioonidel on 9 kriteeriumi: 1
20saj Lääne filosoofia jaguneb – analüütliseks ja kontinentaalseks – esindajateks kaks suurjuku Gottlob Frege ja Edmund Husserl. Mõlemale traditsioonile on omane sisemine õpetuslik heterogeensus. Erinevad üksteisest filosoofilise stiili poolest. Kiiresti on saabumas aeg, mil pole enam kasulik vastandada neid kahte traditsiooni tervikuna. Mõlema traditsiooni sisemised lahknevused on lihtsalt liialt ilmsed ja taustalt liialt keerukad. Descartes on kaasaegse filosoofia isa. Descartes võib olla tähtis tegelane filosoofia ajaloos, kuid tema huvipakkuvus seisneb rohkem tema vigade parandamises kui tema meetodi või doktriinide taaselustamises. Institutsiooniline jaotus kontinentaalse ja analüütilise vahel on tõsiasi, ja seda tõendab analüütilise koolituse saanud filosoofide ülekaal ingliskeelsetes filosoofiaosakondades – ülevõim, mis on püüdnud aja jooksul ühemõtteliselt kindlaks määrata seda, mida tähendab teha filosoofiat. Seda kinnitab ka
Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;duetid;
Barokk muusikas: 1600-1750. Rene Descartes: helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi. Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati ...
Keha ja vaim? Kõigil inimestel on arvatavasti keha ja vaim(hing),kuid loomad puhul on see siiski veel vaieldav. Veel eristatakse kehalisi ning hingelisi rõõme ja kannatusi.Lisaks saab keha ja vaimu teooriad jagada kahte gruppi:dualistlikeks (ld duo 'kaks') ning monistlikeks (kr monos'ainus').See arutlus käsitlebki nende kahe teooria erinevusi ja sarnasusi.Dualistlikku teooriat esindas René Descartes ning monistlikku Gottfried Wilhelm Leibniz. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest,millel on atribuudid ja moodused. Materiaalsel substantsil (res extensa) on ainult üks atribuut - ruumilisus ehk ulatuvus.Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad
Valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse.Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus.Esiplaanile seati inimene.Rene Descartes-Sündis väikeaadliku pojana.Tema põhiteos ,,Arutlus meetodist".Rõhutas et teadmiste ainuke allikas on mõistus.Arvas et kahelda tuleb kõiges. Voltaire-Oli kirjanik,poeet,jurist ja ajaloolane.Lähtus loodusõiguse teooriast.Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele j...
- individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni Boccacio "Dekameron" (100 lugu katku eest pagenutelt) W.Shakespeare "Hamlet", "Othello", "Macbeth" Miguelde Cervantes Saavedra "Don Quijote" Klassitsism: 17.saj - toetub antiigile, aga renessansist erinev - mõistusepärane, reeglitele alluv - Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e
ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa
MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega...
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
Minu kokkuvõtte Descartes'i 6. meditatsioonist. 1. Mis on minu hinnangul antud artikli põhiväide? Minu jaoks on antud artikli põhiväide arusaamine/arusaamatus, kas on olemas füüsiline keha ilma vaimuta ja kui on, siis kas see keha eksisteerib kõigi jaoks ühesugusena või meie vaim ja loomus ka eksitab meid. Sellele leiab Descartes erinevaid võimalikke vastuseid, uurides, kuidas tema tajub ümbritsetavat ja kuidas on vaim ja keha omavahel seotud, kui üldse on. 2. Millised on põhilised argumendid selle väite kinnituseks? Esiteks, ta esitas võimaliku väite, et eksisteerivad ainult matemaatiliselt tõestatavad kehad. Siis ta järeldas, et need kehad eksisteerivad tänu mõistmisele ja kujutlemisele. Ta hakkas mõtisklema, kas ka teised kujutletavad objektid olemas on.
Kui korraga paistab kaks või rohkem üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. · Vikerkaare uurimise ajalugu - Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles, kes selgitas vikerkaare ümmargust kuju. - Roger Bacon mõõtis esimesena peavikerkaare nurga 42 kraadi(kõrvalvikerkaar on 8 kraadi kõrgemal). - Isaac Newton selgitas värvide pärinemist. - Rene Descartes tõi välja esimesena uurimistöö tulemused valguskiirte murdumisest vikerkaares. · Vikerkaar meie elus.. Vanarahvas on vikerkaare kohta öelnud nii: Ammukaar joob udu, aga vikerkaar joob vett. Üle ilmamaa look. Vikkerkaar tõmbab vihma pilvesisse ülesse. Vikerkaar toob meile palju rõõmu oma värvikireva spektri ja kaarja kujuga.
Tartu Descartes`i Lütseum Mehhiko rahvastiku ja majanduse analüüs miniuurimus Tartu 2012 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ÜLDANDMED Pindala : Mehhiko on riik Kesk-Ameerikas, mille pindala on 1 964 375 km ² (mandriosa pindala on 1 959 248 km ² ja saarte pindala on 5127 km ²) . Rahvaarv : 2010 aasta seisuga on Mehhiko rahvaarv 112 322 757 . Pealinn elanike arvuga : Mexico on pealinn Mehhikos, kus elab 2004.aasta seisuga 8 605 000 inimest. Rahaühik : Mehhiko rahaühikuks on peeso (MXN). Keeled : Mehhikos on riigikeeleks hispaania keel. Vanas kirjaviisis kirjutatakse hispaania keeles "México". Usuline koosseis : 2000. aasta seisega: Katoliiklus 76,5 % , protestantlus 6,3 % (nelipühilased 1,4 % , Jehoova tunnistajad 1,1 % , muud 3,8 % ) teised 0,3 % spetsialiseerumata 13,8 % mitte ükski 3,1 % Riigikord : Mehhiko on föderaalne vabariik (hajutatud võim), mis koosneb 3...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
