-Kuidas kirjutada filosoofilist esseed? -Arutlus (loogikareeglite järgimine) -Naerule apelleerivad tehnikad 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Teadmine tähendab suuta tões seista (Heidegger). Teadmine, mis suudab argiteadmise küsimuse alla seada, selles kahelda ja uusi teadmisi luua. Tuleb arvesse võtta selle negatiivset funktsiooni. Küsimused Descartes'i 2. meditatsiooni kohta: 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? ,,Mina" on olemas, sest keegi pettur, ülimalt võimas eksitab seda mina. Eksitagu palju tahab, ,,mina" ei kao ära nii kaua, kui me ise mõtleme, et oleme olemas. ,,Mina" on olemas, on tõde niikaua, kui me seda sõnas väljendame ja vaimuga haarame. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Autor mõistis keha all järgmist: kõik, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda; mis täidab ruumi nii, et
docstxt/14597863445151.txt
Rene Descartes ja Gottfried Wilhelm Leibniz Rene Descartes Gottfried Wilhelm Leibniz Teooria Dualistlik interaktsionism Ettemääratud harmoonia teooria Kas keha ja Keha ja vaim mõjutavad teineteist Keha ja vaim ei mõjuta teineteist. Nii vaim on vastastikku. Vastavalt meie kehalised kui ka mentaalsed omavahel organismis oleva väikese näärme protsessid on Jumala poolt seotud? erinevatele liikumistele, mis on esile kooskõlastatud
Kokkuvõte "Descartes'i Müüt" põhjal Artikli Gilbert Ryle põhiväide on, et Descartes'i müüti kehast ja vaimust on võimalik purustada. Ehk siis, et antud juhul Ryle üritab ümber lükata väidet, et keha ja vaim on kaks erinevat paralleelselt eksisteerivat üksust. Teeb ta seda selgitamise ja näidete abil. Ryle tugineb sellele, et keha ja vaim koos eksisteerides on ühise üksuse ,,Inimese" allüksused. Ta toob selle kohta palju näiteid kus on inimesed segi ajanud üksuse kui terviku ja selle allüksuste jaotust. Ehk siis on segi aetud üksus kui tervik ja paralleelüksused, Ryle näidetena minu lemmik oli see, et kui lähtuda Descartese seletusest siis peaks olema võimalik osta meil parema ja vasaku käe kinnas või paar kindaid aga mitte mõlemaid. Seega ei ole parema ja vasaku käe kinnas nagu ühe üksuse võrdsed allüksused vaid eraldi erinevad üksused ja samaväärsed kui on paar kindaid. Kõlab absurdselt ju. Ryle üritaski läbi kategooriavigade abil seda...
hakati mõtlema aina rohkem mõistuspärasustele, teadusele ja inimeste õigustele. Valgustusaja nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedustest kus tavainimesi alahinnati ja ära kasutati. See kõik mõjutas väga tugevalt ka erinevaid valitsejaid, näiteks Preisi kuningat Friedrich II, Austria keisrit Joseph II ja Venemaa keisrinna Katariina II. Valgustusajastu enamik filosoofe elas Prantsusmaal. Rene Descartes rõhutas kõige rohkem mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Sellest lähtuvalt kirjutas ta 1637. aastal teose ,,Arutlus meetodist". Selles väitis Descartes, et teadmiste ainus allikas on mõistus ja kahelda tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõuda teadmiseni. Tema põhiprintsiip oli ,,Cogito, ergo sum", mis tähendab ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas". François Marie Arouet keda teatakse Voltaire nime all, sai tuntuks vanema valgustajate
Descartes'i 6. meditatsiooni kokkuvõte. Meditatsioonis arutatakse ja uuritakse seda kas materiaalsed asjad eksisteerivad või mitte. Julgelt võib mainida, et autori põhiväide oli minu arvates see, et väliste meelte otsused on ekslikud. Põhiväite argumendid on erinevad. Üheks argumendiks on see, et tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, tunduvad lähedalt hoopis kandilised. Maa pealt vaadates tunduvad kõrgel olevad suured esemed väiksemad, kui algul arvates. Kujutlemiseks on vaja eripärast vaimupingutust, et vaadata kujundite üldist pilti. Kui vaadata kolmnurka oma vaimusilmaga, siis näeme me kolmnurga asemel hoopis kolme joont, mida nimetatakse kujutlemiseks. Ma tajun asju, mis on mõtlemisest täiesti erinevad. See tähendab seda, et erinevad asjad tunduvad erinevates olukordades erinevad. Kuna kehalised asjad eksisteerivad, siis näiteks unes olles võib tunduda kõik tõene, kuid kui ma seda ei tea, siis see pole tõene. Kui a...
AKTIIVSED TUNDED tunded, mis sünnivad siis, kui inimene on suutnud tunde muuta mõistuslikuks, st ta moodustab passioonist enda jaoks selge ja täpse idee.Inimene on oma tunnete vang,, tunded (passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid eetika, epistemol., metaf. Mõjud Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29
Vaim ja mateeria Isik Rene Descartes George Berkeley Descartes ei eita materiaalsuse Berkeley arvab, et on olemas vaid olemasolu, ta usub, et olemas on vaim ning sellist asja nagu mateeria nii keha kui vaim, mis on üldse ei eksisteeri. omavahel tihedalt seotud. Ta väidab, et kõik olemasolev on Ta leiab, et hingel pole vaimne. loomupäraselt mingit seost Niinimetatud materiaalsed asjad on
Tallinna Tehnikaülikool Avaliku halduse instituut Filosoofia õpetool Filosoofia HHF3080 Francis Bacon, John Lock´ i ja Rene Descartes´ i tunnetusteooriate võrdlus . Õppejõud: Ülo Kaevats Õpilane: Tallinn 2012 , 17 18 , , . . . , (1561-1626), (1596-1650), (1632-1704). . , , . . , . . . . « ». , . , , . , , . , , , , . , , . . , . - - . , , . . , . , , . , ...
- ldn keeles ,,classicus" - parimad õppijad koolides jne - hakati eeskuju võtma antiikkirjandusest(vorme edasi arendama) - ühtsete reeglite loomine - Prantsusmaal. 17. sajandi lõpul tõusis võimsamaks riigiks(kardinal Richelieu toetas klassitsistlikku kirjandusvoolu) - Louis XIV ajal oli tippaeg, esile tõusis kodanlus ja rahvuslus 1631. aastal I ajaleht 1635. asutati Prantsuse Akadeemia tegeles keele ja kirjanduse küsimustega Hakati normeeima kirjandust. - Descartes - ,,Mõistus on oluline" - klassitsismi tegelased on selgepiirilised, esindavad kindlat iseloomujoont - kired ja tunded on madalamad kui nõrkus - mõistuse ja tunnete vastandamine - kõige levinumad: luule(epigramm, idüll, ood, v.a. Sonett ülejäänud antiigist) ja näitekirjandus(komöödia, tragöödia). Eepikas valm, eepos. - Kirjanduses käsitleti tähtsaid inimlikke ja riiklikke probleeme
1 LOGOS sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Ka...
docstxt/133902057206.txt
John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku õigust enesesäilitamisele; ent oma ellujäämisväljavaadete parandamise nimel loovutavad nad lepinguga osa oma õigustest riigile kui suveräänile ning astuvad sellega ühiskondlikku seisundisee. Erineb Hobbes'i omast, sest Locke'i jaoks ei ole inimene enam mitte loomu poolest egoistlik ja jõhker olend, vaid eetiline su...
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Vastus: Filosoofilist mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Filosoofiline mõtlemine algab aga filosoofilise keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Filosoofia tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Filosoofia püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Filosoofia pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Filosoofia ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Filosoofia peaks ai...
Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole võimalik meeleliselt kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. · Platon: anamnesis · Descartes: selge ja distinktne mõtlemine. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? 1781 Puhta mõistuse kriitika: Mis teeb teadmise võimalikuks ehk, millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? · Ruum · Aeg · Substants · Jne.
tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne
õhele inimesele Riigi institutsiooni eesmärgiks on rahu ja turvalisus, see välhendab tema õigust otsustada nende tagamiseks vajalike vahendite üle. Vabadusest ja religioonist vabadus tähendab vastaseisu pouudumist Vabaduse mõistet ei saa kasutada liikumatute objektide suhtes Hobbes kartis kõige rohkem kirikut Ta oli nõus erinevate religioonide eksisteerimisega, kui need asetasid ennast kindlalt tähtsuselt riigi alla. RENE DESCARTES Sündis 31.märts 1596 hollandis suri 11 veb, 1650 Stockholmis kopsupõletiku 1606 asus õppima jesuiidide kollegiumisse 1616 sai ta õigusteaduste diplomi Poitiers'ist 1628 läks teenima Hollandi Nassau Maurice'I armeesse Looming: 1633 ilmus Traktaat maailmast ja valgusest, milles toetas Gakukeu avastust maakera pöörlemisest 1638 avaldas raamatu Arutlusi Meetodist mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab ...
ühitada (lisaks ka püüd teada saada, mis tegelikult toimus, näit. erinevates linnades). Kreekas oli ka orjuse vastaseid, aga nende filosoofilisi töid ei tunta. Tähtis Aristotelese filosoofia osa on tema vormi-õpetus, tema loogika ja tema dialektika. 9 Descartes'i ratsionalism Metoodiline kahtlus. Absoluutselt kindla teadmise saavutamiseks rakendab Descartes nn. metoodilise kahtluse menetlust. Tuleb silmas pidada, et tegemist on just teadlikult valitud meetodiga, mõtteeksperimendiga, mitte Descartes`i isikuomadusega. Ta lähtub tõdemusest, et inimesed omandavad juba lastena s.t. varases eas, millal mõistus ei ole veel küps paljud oma hilisemaltki usutud arvamused, mistõttu ei ole meie arvamused suures ulatuses mõistuslikult kaalutletud. Nii on meie teadvus mõistuse küpsekssaamise hetkel juba täidetud paljude eelarvamustega
Popkultuuri teooriad 27.03.09 Tõnis Kahu Esimene suurem nn plahvatus peale sõjaaega ROCK MUUSIKA revulutsiooniline murrang mäss/vastuhakk so. rockmuusika algtõukeks. 60" revulutsioon, 70" punk muusika. Räp/hip-hop - ameerika mustade vaba sõna väljendus (vastuhakk,ülestõus). Olla võimalikult tsiviliseeriamata- ja läbi selle seda ka müüakse. Rockmuusika plahvatus räägib in õigluse, võrdsuse tasakaalust, samas on anti- demorkraatlikud. Rock muusika ajalugu on reaktiivne. Alati protesti vorm. Rockstaarid kulutamise/raiskamise/hävitamise lood. 4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne. Räägib alati ,,meie" Mäss on ,, mina" vormis, isikuline Rev. idee on enese valit...
Keha ja Vaim Isik Rene Descartes George Berkeley René Descartes (1596 1650) oli George Berkeley (1685-1753) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja Iiri filosoof. Ta nimetas oma loodusteadlane. arusaama maailmast Descartesilt pärineb kuulus ütlus immaterialismiks. Berkeley nimelt "Mõtlen, järelikult olen (olemas)", eitas mateeria (materiaalse maailma Kes on?
Rene Descartes LÜHIKE ELULUGU Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt alustas õppimist jesuiitide kolleegiumis (range kasvatus). Huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Descartes ise hiljem väitis, et tema haridus andis talle vähe sisu ja et vaid matemaatika oli andnud talle teatud teadmisi. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem oli Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas teda hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Descartes kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu. Seejärel Descartes loobus sõdurielust, kuid mitte reisimisest. TEOSED
prantsuse keeles. Leibniz töötas välja loogilise arvutuse, mis hiljem pani aluse moodsate arvutite arhitektuurile. Ta võttis kasutusele mitu matemaatikasümbolit: korrutamis- ja jagamispunktid, integraali ja diferentsiaali märgid. Tema ideed on mõjutanud bioloogia, meditsiini, geoloogia, psühholoogia ja infotehnoloogia arengut. [10][2] 9) Réne Descartes(1596-1650)oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes oli 17. sajandil ratsionalismi isa. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita
'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga kahtlus, ta otsib meetodeid, milles ei saa kahelda. Autoriteet, komme või harjumus pole piisav, et kahtlemisest loobuda. Kahtluse-meetodi teel jõuab filosoof kõige evidentsema (ilmsema) juurde ja selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool kahtlust, sest vastasel juhul ei saakski ma ju kahelda. Eneseteadvus on vundament, millele Descartes oma filosoofia rajab. Descartes väidab, et ideed võivad pärineda teadvusest endast, välismaailmast või mingilt kõrgemalt astmelt. Sellest tulenevalt jõuab ta Jumala tõestuseni. Jumal ei saa olla seotud välismaailmaga, kuna välismaailm ei ole võimeline selgeid kujutulusi vahedama ning ka iseendast lähtudes ei saa teadvus Jumala kujutlust luua, kuna Jumalal e millelgi täiuslikul ei ole kahtlemisvõimet. Ratsionalisti teeb Descartes'ist idee: tõene saab olla üksnes loogiline ja
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega.
alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati tähele panema, et inimene suudab oma mõistusega maailma muuta. Baconi arvates on 3 tähtsaimat leiutist püssirohi, kompass ja trükikunst – inimese poolt välja mõeldud leiutised, mis muutsid maailma. „Teadmised on jõud!“ Bacon rajab teed filosoofiale, mis võtab keskmesse teadmised. Baconil oli värvikas elu (loeme ise juurde vms) - 23. aastaselt parlamendi liige,
18. Milline reaalne isik oli Machiavelli arvates ideaalse valitseja prototüüp? V: kaval, auahne, hoolimatu ja kirglik olupoliitik Cesare Borgia 19. Mille eest on Machiavellit kiidetud? V: et ta rääkis ausalt politiikast ilma silmakirjatsemata ja ütles kuidas poliitikat reaalselt tehakse ilma idealiseerimiseta 20. Mille eest on Machiavelli laidetud? V: et ta näitas, kuidas riukaliku kõlblusetu ja manipuleeriva poliitikaga võimul püsida Rene Descartes (1596-1650) 1. Kus Descartes sündis? V: Tours'i lähedal Prantsusmaal 2. Mis sajandil Descartes peamiselt elas? V: 17. sajandil 3. Kes oli Descartes'i isa ametilt? V: jurist 4. Kus Descartes õppis? V: jesuiitide kolleegiumis Anjous' ja Poietiers' ülikoolis 5. Mis ametit Descartes algselt pidas Hollandis? V: sõjaväelase 6. Kes oli ametilt Isaac Beckmann, kellega kohtumine ajendas Descartes'i tegelema teadusega? V: arst ja loodusteadlane 7
päritolu. D. William of Ockham 1. What does Ockham’s razor say? Mitme võimaluse seast tuleb valida lihtsaim (st vähimate eeldustega) sobiv variant. 2. According to Ockham, what makes an action right? Õige tegu on ükskõik milline tegu, mida Jumal nõuab. 3. According to Ockham, where does the concept of things exist? Mõistuses. 4. What is the name of Ockham’s theory of knowledge? Nominalism. E. Descartes 1. What is the main question that Descartes is trying to answer? „Kuidas ma saan kindel olla, et ma elan tões?“ 2. Which are four precepts of Descartes' method? Selgete ja eristuvate ideede leidmine (süsteemselt kõiges kahtlemise teel) ja nendega tegelemine; keerukamate ideede analüüsimine (kas keerukam idee koosneb selgetest ideedest?); sünteesi teel selgetest ideedest keeruliste ideede järeldamine; kontroll. 3. Descartes will only accept one specific kind of ideas: which are them? Why only
Võrdlus Otsustasin teha oma võrdluse Rene Descartes'i ja George Berkeley kohta. George Berkely (1685-1753) oli Iiri filosoof. Ta esindas idealismi, nimetades oma arusaama immaterialismiks ning eitas mateeria olemasolu. Rene Descartes (15961650) oli aga Prantsuse filosoof, kes esindas interaktsionismi, arvates, et hing ja keha mõjutavad üksteist. Berkeley arvates võivad meil olla ideed, ilma et oleks väliseid objekte, seega pole materiaalsete kehade olemasolu eeldamine vajalik. Descartes aga ütleb, et aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm. Mõlema arvates saavad üksnes ideed olla teadvuse vahetuks objektiks
alaealisusest’’. Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Selle ajastu esindajateks on: Descartes, Voltaire, Rousseau ja Montesquieu. Eelnev sajand põhines ainult usul. Usuti, et Jumal on kõikide asjade põhjenduseks, kuid valgustusajastu tõukas selle arvamuse ümber. Valgustuse üheks tunnuseks on ratsionalism ehk loogilisus. Selle rajajaks oli Prantsusmaal René Descartes. Descartes pidas teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes. Sellest tuletas ta ka järgmise ütluse: “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”. Seega, kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Valgustuse eeskujuks oli loodus. Loodus on hea ja inimene on hea, kuid kõik halb tuleb ühiskonnast. Seetõttu, peaksid lapsed üles kasvama maal, looduseläheduses. Loodus oli nende silmis väga tähtis ja puhas, kõik muu, mis pole sellega seonduv, vaadati kurja pilguga.
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad asutused koosnevad erinevatest allüksustest, mida nimetatakse sellest asutusest erinevate nimetustega, aga nad tervikuna tähendavad sedasama asutust. Samamoodi tuleks tõlgendada ka keha. Kuna inimese keha on keerukalt organiseeritud üksus, siis peab ka vaim olema üks teine keerukalt organiseeritud üksus, ehkki teistsuguse ülesehitusega. Inimkeha on eriline masinavärk, sest mõnd ta toiminguist kontrollib seesmine masinavärk. Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suur...
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad asutused koosnevad erinevatest allüksustest, mida nimetatakse sellest asutusest erinevate nimetustega, aga nad tervikuna tähendavad sedasama asutust. Samamoodi tuleks tõlgendada ka keha. Kuna inimese keha on keerukalt organiseeritud üksus, siis peab ka vaim olema üks teine keerukalt organiseeritud üksus, ehkki teistsuguse ülesehitusega. Inimkeha on eriline masinavärk, sest mõnd ta toiminguist kontrollib seesmine masinavärk. Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suur...
väide valeks ja vaadakem, kas pärast äärmiselt ranget sõelumist üleüldse mõni tõde alles jääb. 3.Cogito ergo sum! Mõtlen, järelikult olen olemas! Metoodilise kahtlemise järgi peaksime kahtlema kõiges, milles loogiliselt on võimalik kahelda. Milles aga ei saa kahelda, on see, et kui ma ka kahtlen kõiges, siis ma pean ise subjektina olemas olema ehk saan kahelda vaid olemas olles. 4.Kaasasündinud ideed ja ratsionalism: Descartes on uusaja ratsionalismi aluse panija. Ratsionalismi alusveendumus: 1.) usk, et kaheldamatu teadmise allikas on mõistus, 2.) et neil on teatud kaasasündinud ideed, teadmised. Need on need teadmised, mis ei ole tulnud elu jooksul LOCKE 1.Ratsionalismi kriitika: Locke usub, et me sünnime absoluutselt teadmatuna kõigest meist ümbritsevast, mitte mingeid kaasasündinud ideesid ei ole, vaid kõigi ideede algupära on kogemuses. Ta
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism
Iren Hansen HJ I AÜ 23.03.2017 Nõukogude kultuurist Iga ajastu, mis on meie maailma valitsenud, on soovinud, et see aeg oleks parem, õiglasem ja ilusam, kui oli eelmine. Renè Descartes tahtis maailma muuta ja alustas kõigepealt oma mõtete korrastamisest (Descartes 2016). Seevastu kuulutas marksismiajastu, et muutes mõtlemist muutub ka keskkond, kus me viibime (Kuzmin 2015). Partei juhtkonnast välja kasvanud kunstnik aga tundis tülgastust lääne ideoloogia mõttevälgatuste vastu ja nii alustangi mina oma esseega nõukogude ajal valitsenud stalinismi ajastust, mil kultuur oli justkui loodud kellegi poolt aga selle tähendus oli määratlemata.
....................V2 F1 F2 4 V1 V2 F1 F2 V – vaimuseisund F – füüsiline seisund Näiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha, vaimu probleem on: Vastasmõju probleem e. interaktsionism- millises seoses on omavahel keha ja vaim? (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist Kuidas nad saavad vastastikku mõjuda? Descartes ei seleta, kuidas on omavahel seotud animaalsed vaimud ja vaimne substants (vaimne objekt). Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria, on tegu ikka mateeriaga. Vastuväited Pierre Gassendi (1592-1655): 1. keha-vaimu interaktsioon (vastasmõju) eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, mõõtmeteta, siis ei saa interaktsioon toimuda. Parallelism ja okasionalism
Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest.
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese
Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias. Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias
Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust ,,Euroopa õigusajalugu" Loomuõigusest valgustusaja kodifikatsioonideni. Absolutism (valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim) René Descartes (1596-1650) hea varanduse, hariduse ning mainega teadlane. Tolleaegse filosoofilise süsteem tundus talle vaieldav ja ebakindel. Lõi uue geomeetrilise meetodi uue mõttetehnika abil. Ta väitis ainult seda, mida oli ilmselgelt suutnud oma mõistusega tõeseks väita. Ta tunnistas kõige kõrgemaks mõistuse. Juba varem oli Johannes Althusius esitanud oma õigusõpetuse mõistepüramiidide kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17
Ta oli alles kuue aastane, kui suri tema 71-aastane isa. Samast ajast on juba teada tema huvi ajaloo vastu. Koolis käis ta Leipzigis, haris end aga siiski eelkõige agara lugemise teel isa raamatukogus. Kaheksa aastaselt hakkas õppima ladina keelt ja kaheteistkümneselt valdas seda niivõrd hästi, et võis kirjutada värsse. Siis võttis ta käsile kreeka keele ja õppis sellegi iseseisvalt selgeks. Sel vaimse arenemise astmel juhtus temaga sama mis Descartes ´igagi. Keelte uurimine ei rahuldanud enam ja ta võttis käsile loogika. Katsed 15 aastase noorukina reformida humanistide ja skolastikute pakutud loogikat said aluseks tema universaalsele matemaatikale. 15 aastaselt hakkas õppima õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Kummatigi ei tegelenud ta ainult õigusteadusega. Esimesel kahel aastal luges ta palju filosoofialaseid teoseid ning sai esmakordselt teada, et moodsad ehk natuurfilosoofid, nagu Galilei , Kepler ja Descartes, olid avastanud uue
Fielding, Laurence Sterne, Tobias Smollett, Daniel Defoe, Jonathan Swift 5 Saksamaa valgustus - tegelased ja jooned Oluline oli draamakirjandus. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise ja paremaks muutmise teel. Lessing, Leibniz, Herder, Goethe, Schiller. 6 Prantsusmaa valgustus - tegelased ja jooned Mõjutused Inglismaa filosoofiast Ratsionalism Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Diderot, Descartes. 7 Satiiriline ja filosoofiline proosa. Swift ja „Gulliveri reisid” Ta on pärit Dublinist, vaesest vaimulikust perest. Satiiriline filisoofiline proosa saab alguse Jonathan Swiftist. Jutustav, arutlev aga teravalt pilkav jutustav teos. Tema peateos on ‘'Gulliveri reisid’’, filosoofiline satiir. Seikluslik ja imepäraste juhtumistega teos. 8 Daniel Defoe ja robinsonaad Daniel Defoe oli Inglise kirjanik, ajakirjanik, spioon
Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M. Voltaire, 4) J. J. Rosseau Valgusperioodi tunnused on: 1) tehnika areng 2) uus mõtteviis 3) hariduse areng Inglismaa valgustus: Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Inglise filosoofia taotles keskaja skolastilise teaduse asendamist looduse uurimisega. Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment.Inglismaa muutus töotatud maaks , kuhu
Mis on valgustus? Valgustusajastu on periood 18. sajandil Euroopas, sellega kaasnes religiooni ebapopulaarsus, ratsionaalne mõtlemine, demokraatia ning inimõiguste väärtustamine. Kasvas ka huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu. Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus
Mis juhtub siis kui empiiriline allikaotsing kannab vilja ja leitakse kõige algallikas? Kuidas mõjutab optimistlik või pessimistlik tunnetusteooria teadmiste õigsust? III OSA Descartes`i väitis, et kui kõrvale jätta kujutlusvõime ja kõik meeltega tajutav ning keskenduda ainult mõttetegevusele, siis saab järeldada, et kui ma mõtlen, siis järelikult olen olemas ning eksisteerin end ümbritsevas keskkonnas. Enda olemasolu saab ära tunda vaid intellekt ise. See tähendab, et Descartes määras ära ühe kindla pidepunkti, vankumatu seisukoha, mille olemasolu ei saa lihtsalt ära kaotada. Kui nüüd mõelda empiirilisele allikaotsingule ja Popperi väitele, et inimesed ei küündi tõeni, vaid saavad ainult selle piire kombata, siis on märgata vastuolu. Descartes`i väide on tõde: kui intellekt saab aru, et ta on olemas, siis nii ka on. Siin pole vaidlemisruumi. Popperi väite kokkuvõte oleks aga järgmine: inimautoriteet ei saa mingi määrusega kehtestada tõde
kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige inimmõistust. Sellist mõtteviisi tõi aga eriti esile Renè Descartes. René Descartes [rön'ee dek'art], ladinapäraselt Renatus Cartesius. Ta oli prantsuse filosoof ja matemaatik. Descartes õppis jesuiitide gümnaasiumis lugedes seal keelatud raamatuid. Descartes viibis tihti Pariisis, elas 20 aastat Hollandis ja lõpuks oli kuninganna Kristiina õpetaja Rootsis. Seal ta ka suri. 31. märts 1596 11.
ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng. Teadus pani inimese kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Valgustus oli peamiselt kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured ulatusid 17. sajandi teadusalastesse saavutustesse. 18. sajandil muutis valgustus oluliselt valitsejaid. Valitsejad hakkasid rohkem nägema oma kohustusi alamate suhtes. Alamad hakkasid nägema iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Valgustajate jaoks oli tähtsamail kohal inimmõistus. Vanat korda ja maailmakäsitlust peeti mõistusevastaseks, tulevane ühiskond pidi aga kujunema mõistusepäraseks ja inimlikumaks.
Uus filosoofia ja mõtteviis: René Descartes'i "Arutlus" (1637) Descartes'i peetakse üldiselt kaasaegse filosoofia rajajaks. Ta oli esimene silmapaistvate filosoofiamõtetega mees, keda mõjutasid arenev füüsika ja astronoomia. Ta oli küllalt söekas, et mitte aktsepteerida vanemate filosoofide veendumusi, püüdes rajada eimilleski täiuslikku filosoofilist süsteemi, mida polnud tegelikult proovinud teha keegi Aristotelesest saadik. Descartes arendas välja lihtsa, otsese ja selge kirjandusliku stiili, millest said aru kõik intelligentsed inimesed. Descartes rõhtutas esimesena inimmõistuse suurt rolli. Descartes arvas, et inimhingel on kaks omadust: Mõistus mis võimaldab teadmisi saada ning tahtevabadus mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida . Olles veendunud jumala olemasolus, lahutas Descartes teadused kahte ossa. Esimene osa on mateeriat uurivad teadused, näiteks füüsika ja arstiteadus, mis
INIMENE ÜHISKOND KULTUUR UUSAEG 5.Peatükk VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL Valgustus(algas 17.saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e
Euler oli väga mitmekülgne ja viljakas. Ta erines paljudest suurtest teadlastest hämmastava üldistus- ja analüüsivõime ning juba avastatu kasutamisoskuse poolest. 1911. aastal alustas Sveitsi Loodusuurijate Selts Euleri koguteoste väljaandmist. Teosed on jaotatud nelja seeriasse: I matemaatika, II mehaanika ja astronoomia, III füüsika ja mitmesugust, IV teaduslik kirjavahetus ja tähtsamad käsikirjad. Euleri matemaatiku tee alguseks oli Descartes, Newton ja Leibniz viinud matemaatika võrreldes keskajaga uuele tasemele, kuid paljud tolleaegsed matemaatikavaldkonnad koosnesid üksikutest probleemilahendustest, ilma kogutud teadmiste süstematiseerimiseta. Eriti puudutas see algebrat ja trigonomeetriat. Euleri tööd on olulised ka füüsikas.Üks tolle ajajärgu tähtsamaid töid oli 1736. aastal avaldatud artikkel mehaanikast, mis ilmus peaaegu sada aastat pärast seda, kui Descartes oli üldsusele esitanud oma analüütilise geomeetria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
