......................................................... Depressioon eakatel................................................................................. Depressiooni ravi...................................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Infoallikad................................................................................................. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevad referaadis ka selgeks püüan teha. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav.
Depressioon Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt. Vältida saab depressiooni siis kui oled rahul ise endaga. Koolitöödeks oled ettevalmistanud ja muu selline, kuid on ka asju mida on raske vältida ja on suured depressiooni valmistajad. Selleks võib olla suhted vanematega. Palju on selliseid vanemaid veel kes oma lapsest ja tema tegemistest ei hooli, seega on see suur stressi ja depressiooni tekitaja lapsele, mille tõttu võib lapsel koolis suhted teiste õpilastega ja üldse kooli tegemisteg...
Depressioon on tervisele sama ohtlik kui suitsetamine ! Depressioonis olemine suurendas inimeste suremise tõenäosust sama palju kui tunduvalt tõsisemaks riskifaktoriks peetav suitsetamine, kirjutas Physorg. Uurimuse üks autoritest Robert Stewart selgitas: ,,Erinevalt suitsetamisest ei tea me täpselt, kuidas depressioon surma põhjustab, kuid see ei tähenda, et avastatud seost võiks eirata. Seos jäi alles ka pärast paljude teiste faktorite arvesse võtmist." Uurimuses näidati ka, et kuigi depressioon suurendab suremise tõenäosust, siis depressiooni ja ärevushäire kombinatsiooni põdevatel patsientidel on vaid depressiooni all kannatajatest väiksem tõenäosus surra. Stewarti seletuse kohaselt võib ärevus mingil tasemel inimesele isegi kasulik olla.
TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED..........................................................
esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Põhjused selleks arvatakse olevat hormonaalsetes erinevustes, sünnituste mõjus naise organismile, naiste ja meeste erinevates igapäevaelu stressorites. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel, ka alla 20-aastaste inimeste hulgas suureneb haigestumine üha enam. Prognoos Depressioon on haigus, mis võib ravimata jätmisel hakata korduma. Ravi katkestamine enne kolme kuud toob peaaegu alati kaasa depressiooni sümptomite taastekke. Kui depressioon hakkab korduma, on tavaliselt iga järgmine haigestumine eelmisest raskem. Depressioon võib halvendada ka samal ajal esinevate teiste haiguste kulgu ja nendest paranemist.Umbes kolme aasta jooksul pärast depressioonist paranemist on pooled patsientidest uuesti haigestunud. 10– 15 aasta vältel toimunud jälgimisel on uuesti haigestunuid isegi 75–87%. On teada, et tõhusamaks muutunud depressiooniravi aitab vältida haiguse kordumist. Mida kauem
Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga ligi lasta. Ta arvab, et ei ole õige koormata naist sellega, kuidas tema ennast tunneb. Harry ja arst on ühel meelel, et tal on vaja mõna aega tööst eemal olla, ja ta saab kaheks nädalaks haiguslehe. Arst arvab, et Harryl on depressioon ja kasu võiks olla ravimitest. Harry ütleb, et on valmis ,,proovima mida iganes, kui see aitab", niisiis kirjutab arst talle antidepressandi ja käsib tal kahe nädala pärast tagasi tulla. Kahe nädala pärast ütleb Harry arstile, et tal on natuke parem. Tal on häid päevi rohkem kui halbu päevi, kuigi tunneb puhuti tugevat ärritust, eriti poodides. Ta hoiab end tegevuses, käies peamiselt kohalikus võimlas raskusi tõstmas ja töötades aias.
DEPRESSIOON 2012 Mis on depressioon ? *Meeleoluhäire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. *iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Miks tekib depressioon ? * Sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse * Mitterahuldavad suhted minevikus * Perekondlik soodumus Sümptomid Huvi ja elurõõmu kadumine Vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu Tunded, et mis ka ei teeks , sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Raskused mõtlemisega, keskendumisega Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes Unehäired. Täielik energia puudumine.
Depressioon Koostas Z.Kubinets Mis on depressioon? · Seletus Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib
tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid. Töö teises osas keskendutakse kodeerivale allikale, milleks on Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (kasutades RFK kontroll-loendit), võttes aluseks erinevad depressiooni raskusastmed. Lisaks eelnimetatule sisaldab teine osa häire sümptomeid ja jaotuvust. 3 1. Ülevaade depressiooni olemusest, sümptomitest, raskusastmetest ja tagajärgedest Meditsiiniliselt on depressioon selline psüühikahäire, mis on põhjustatud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest (Inimene 2012). Neurotransmitter ehk virgatsaine, on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmetest ja tagab närviimpulsi informatsiooni ülekande närvirakkude vahel ühelt rakult teisele (Eesti Parkinsoni...2012). Häire tekkides on olulise tähtsusega psühholoogilised tegurid, milleks on s
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest
Depressioon Me kõik tunneme end aeg ajalt halvasti - oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud- need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele. Need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat, kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused
Depressioon Ülljo Pihus 11a Mis on depressioon • Püsiv meeleolu alanemine • Emotsionaalne reaktsioon kaotusele ja pettumusele • Kujuneb järk-järgult pika aja jooksul, mitmete tegurite koosmõjul • Tingitud Neurotransmitteri funktsioonihäirest Sümptomid • Kurvameelsus, meeleheide • Huvide vähenemine • Suhtlusprobleemid • Madal enesehinnang • Negatiivne mõtlemine • Unehäired • Väsimus ja energia kadumine • Võimetus tunda rõõmu • Enesetapu mõtted
Referaat Poliitika ja depressioon Sisukord Mis on depressioon? 2 Depressiooni sümptomid 3 Depressiooni tüübid 4 Depressioon poliitikas 5 Kokkuvõte 6 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus.
depression/ 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni nii, et inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ja enda maailmapildi ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi silmade ning kogemuste. Ehk kokkuvõtlikult asetada end depressioonis inimese asemele. Autor üritas kirjeldada sõbranna kogemust ja mõista teda samal ajal. 2) Kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? Depressioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese kogu maailm on depressiivne, must ja tühi. Neil võib olla raskusi keskendumisega. Kes kannatavad depressiooni käes, on öelnud, et mõnikord tunnevad nad ennast täielikult segaduses ja ei suuda selgelt mõelda mitte millelegi. Inimesed, kes kannatavad depressiooni käes tunnevad samuti suurt väsimust, neil pole söögiisu ning nad ei suuda isegi huvituda
Suurim risk enesetapu sooritamiseks on meestel vanuses 45-54 aastat, mis on 3 korda kõrgem kui maailma keskmine. Müüdid Depressiooni tekitavad elulised raskused või negatiivsed üleelamised. Tegelikult: Tekib seoses ajurakkude keemilise tasakaalu (serotoniin) häirega. Depressiooni all kannatavad vaid "nõrgad" inimesed Tegelikult: Depressioonil ei ole mingit pistmist iseloomu tugevusega, vaid on haigus nagu iga teinegi. Depressioon möödub ise, kui see ära kannatada Tegelikult: See ei lähe ise üle ja võib hoopiski muutuda krooniliseks, kui jääb ilma arsti tähelepanuta. Antidepressantide kasutamine viib sõltuvuseni. Tegelikult: Tänapäeva antidepressantid taastavad vaid aju rakkude keemilise tasakaalu ja aitavad inimesel muutuda endaks. Psühholoogilised depressiooni soodustavad tegurid Lapsepõlvetraumad (vanemate kaotus, armastuse ja hoole puudumine, füüsiline ja
Suur Depressioon Miks tõi Suur Depressioon kaasa enneolematu viletsuse? Suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks Musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Seda krahhi peetakse Suure Depressiooni alguseks ja sümboliks. Üheks ajendiks loetakse seda, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult väga madalale. Ühe päevaga kaotasid aktsiaomanikud tohutult suuri summasid. Viis päeva hiljem ehk 29.oktoobril levis
Suur Depressioon Toomas Veromann Seda väga laiaulatuslikku ja kauakestvat majanduskriisi, mis arvatavasti sai alguse 1929. aastal USAs, nimetatakse Suureks Depressiooniks. Suur Depressioon haaras peaaegu kõiki maailma riike. Arenenud riikides jäi kokku töötuks umbes 30 miljonit inimest. Maade finantsolukord oli väga halb. Lõpetati välismaiste laenude tasumine. Paljude riikide valitsused ei suutnud pikka aega leida tõhusaid meetmeid, mis oleksid toonud murrangu paremuse poole. Suure Depressiooni põhjustes ei olda üksmeelel. Kindel on see, et Suur Depressioon oli majanduskriis, mis oma ulatuse ja tagajärgede poolest ületas kõik ajaloos varem aset leidnud kriisid.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Krista Villem STRESS JA DEPRESSIOON Referaat Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 STRESS Selgitus Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (Stress 2013). Ülevaade Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed. Stress ei ole alati paha
TRESS JA DEPRESSIOON coolguys DEPRESSIOON Depressioon on meeleoluhäire, Lisasümptomid mida iseloomustab ennekõike tähelepanu ja keskendumisvõime alanenud meeleolu, alanemine huvideringi kitsenemine ja enesehinnangu alanemine süü ja väärtusetusetunne elurõõmu kadumine ning pessimism tuleviku suhtes energia vähenemine. unehäired söömishäired
Fenomenoloogia ja depressioon 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni sellisel viisil, et kui inimene jätab kõrvale eelarvamused, eelnevad teadmised ja kogemused ning suudab ära kuulata depressioonis oleva inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda. Depressioon ei ole vaid mentaalne seisund, vaid hõlmab ka kogu füüsilist keha.
Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus
Depression What is depression? · Serious medical illness · Varity of symptoms · Risk factors · Treatments · 1/3 of the times Symptoms · Psychological · Physical · Social Interesting facts · 15 million people · Suicides · Postpartum depression · Support from family · Abraham Lincoln · "Sunny People" · Colds Thank you for your attention
Depressioon Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Kui teiste peale paistab päike, siis depressioonis inimene elab pilvise taeva all. Või kui teised vaatavad värvilist filmi, näeb tema mustvalget ekraani. Depressioon võtab elurõõmu, häirib töötegemist ja võib hävitada suhteid. Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus. Muutuste täpsed põhjused on teadmata, kuid soodustavateks teguriteks peetakse pärilikku ja omandatud bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, erinevaid haigusi, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi.
Sünnitusjärgne depressioon Mis see on ? Sünnitusjärgne depressioon on tõsine haigus, mida kontrollivad hormoonid. Selle ravimata jätmine on ohtlik nii emale kui lapsele. Lapse eest hoolitsemine muutub emal väga raskeks. Sünnitusjärgne depressioon võib alata lapse sünniga või ka mõned kuud peale sünnitust. Kuidas see tekib ? Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. Emal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Tekivad tuju muudatused ja närvilised olekud. 7 sümptomit 1. Laps on kohustus: tundub, et ei saa hakkama ja ei tahagi saada. 2. Väga madal enesehinnang. 3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5
Saksa lapsed mängimas rahapakkidega, mis olid muutunud väärtusetuks inflatsiooni tõttu. Majandusliku õitsengu ajastu · Majanduslik tõus- inimesed võimelised rohkem ostma- saab rohkem toota (konveier) · Tõus eriti kiire USA-s- USA autostub+ Euroopa turg · Ohud - USA-s 1% käes 2/3 tuludest - üliagar laenamine (valitsus soodustas) Suur ülemaailmne majandus-kriis. Suur depressioon 1929-1933 · Börsikrahh - "Must neljapäev" (24. okt 1929) suurinvestorid kiirustavad müüma väärtpabereid (laenuintress tõusis) - "Must reede" (25. okt 1929) NY börsi kokkuvarisemine - "Must teisipäev" (29. okt 1929) üleriigiline paanika- ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopast ära tooma Börsikrahh ei olnud Suure Depressiooni põhjus. Majanduskriisi põhjused · Ületootmiskriis · Struktuurne kriis
Depressioon Depressioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on depressioon? Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. On olemas ka hooajaline (talvine) depressioon, mille põhjuseks on loodusliku valguse (päikesevalguse) vähenemine. Sümptomid ilmnevad septembrist märtsini. Depressiooni avaldusmisviisid MUUTUSED MÕTETES JA TUNNETES Tunded, et mis ma ka ei teeks, sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne,
Suur Depressioon Ülemaailmne majanduskriis 1929 - 1933 1929.aasta suvi Riigid üle terve maailma rõõmustavad saagi üle Oma panuse maailmaturule annab ka Nõukogude Liit Kuid vilja on juba hangedes ja enam ei piisa labidastki, et endale liikumisruumi teha Vilja hind langeb Farmeritele ja tervele turule suur ebaõnn..keegi ei jaksa enam vilja ära pugida.. Inimestes on suur ebakindlus rahakotis pole enam baktereidki Lahendus - kõik börsile!!! Krahhhhh.... Inimesed kaotavad oma töökohad..kaotavad oma varanduse..kaotavad laenumakse võimalused.. Kõik on rasketes oludes ning riigi pangandus variseb kokku :( Ja siis tuleb mõte! Küsime võõrastelt võlad, kehtestame võõrastele maksud ja lõpetame võõraste kauba tarbimise küll siis kriis rahuneb KUID .. 30 000 000 töötut Miljonid vaesunud pered Nälgivad kahejalgsed Tootmise vähenemine 44% Rahva pettumine demokraatias Kuni tuli mees, kes haaras ...
............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................
Stress, kriis ja depressioon Stress on pinge, millegi või kellegi üle. Stresse on kahte laadi. Mõlemad põhjustavad ärevust (ei suuda korralikult mõelda) ja pinget pikaks ajaks, kuid lõpuks see taandub. Positiivne stress on healoomuline ja õnnelikke emotsioone tektitav. Üllatused, sünnipäev ja muud pidustused, lapse sünd, kõik see tekitab inimestes häid emotsioone. Ka siis kui on võistlused ja saavutatakse hea koht, enne seda ollakse närvis mis koht saadi, ning enne ja peale tulemuste teada saamist on inimene närvis ja ootab häid uudiseid. Kuid siis vajab inimene ikkagi tuge, kellega oma rõõmu jagada. Kuid kui ta näeb, et mitte kedagi ei ole kellega ta tahaks seda jagada, siis ta tõmbub endasse ja muutub väga kurvaks. Negatiivne stress on kurnav, pahaloomuline ja kurbi emotsioone tekitav. Õnnetused, mured, surm tekitavad inimestes halbu emotsioone. Inimene on kurb ja õnnetu, ning endasse tõmbunud. Ei suuda keskunduda, tunded...
Meeleolu häired Depressioon Referaat Koostas: Tartu 2005 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................lk.3 2. Mis on depressioon?...............................................................................lk.4 3. Sümptomid ja tunnused..........................................................................lk.5 4. Depressiooniravi.....................................................................................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus.................................................................
Majanduskriis lemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon Ü Ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini
selgitab, miks inimesed langevad masendusse, millised on peamised depressiooni sümptomid ning liigid. Samuti sisaldab see artikkel nõuandeid, kelle poole pöörduda depressiooni ilmnemise korral ning mida peaks tegema kui mõni lähedane on depressioonis. Valisin selle artikli, sest tänapäeval on masendus ning sellest tulenevalt ka enesetapud väga aktuaalseks teemaks ning seda just eelkõige laste ja noorukite seas. Depressioon noorukitel esineb teistsugusel kujul kui täiskasvanutel ning seetõttu jääb see tihtipeale tähelepanu ja ravita. Kui depressioon jääb korralikult ravimata, võib see põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib depressiooni kui levinud psüühikahäiret, mille esinemise tundemärkideks on masendunud meeleolu, huvi ning rõõmu kadumine, madal enesehinnang, unehäired, häiritud söögiisu, energiapuudus ja keskendumisvõime
o Tablettravi Pole operatsiooni, millega valu välja lõigata, valu ei ka kohe, vaid sellega tegeletakse tasapisi o Ravi eesmärk on õpetada ise endaga hakkama saama (kui valu puhul kogu aeg kusagilt abi saab, siis inimene ei õpigi end ise aitama, vaid otsib abi kogu aeg mujalt, sõltub teistest). o Pole mõtet kasutada ravimit, mis valu koldeni ei jõua. o Kas depressioon mõjutab ravi efektiivsust? Paljud antidepressandid head ka valuravis. Järelkontroll 4 o 2, 4, 6 nädala pärast jne. Remissioon. 1-2 kuu tagant. Kui 3 kuud remissioon siis arutelu kas ravi lõpetada või jätkata, kui kaua ravi kestis (5a puhul 3 kuud vähe). Eelmisele annusele tagasiminek. Ravi lõpetamine ettevaatlikult
Depressioon Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Depressiooni põevad umbes 11% inimkonnast sh naistest ligikaudu 15%, meestest 7%. Depressiooni võib haigestuda suvalises eas, siiski on Eestis enam ohustatud isikud vanuses üle 65. aasta. Keskmine vanus haigestumisel on kahekümnendate eluaastate lõpp, siiski depressioon võib alata suvalises eas. Tüüpiliselt depressiooni sümptomid arenevad päevade või nädalate vältel.
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni.....................
tähelepanu olulisele kasutavad näitematerjale, küsivad kuulmispuudega lapsi rohkem). Samuti tunnist osavõtt sõltub akadeemiliseste võimekusest ja sotsiaalsest kompetntsist algkoolis. 6. Miks on kuulmispuudega lastel raske lugema õppida? Esiteks, sellepärast, et neil ei ole eeloskusi, mis arenevad tänu kuulmismeelele, nt. alghäälikute ja riimi ära tundmine. Teiseks, sellepärast, et neil on väiksem sõnavara. Emotsionaalsete häiretega lapsed. Depressioon. 7. Millised on depressiooni iseloomulikud jooned? Meeleolu langemine ehk elurõõmu kadumine, huvideringi kitsenemine, aktiivsuse vähenemine, kalduvus kiiresti väsida 8. Mis on kõige hullem, milleni depressioon võib inimese viia? Enesetapp 9. Milliseid depressiooni põhjustavaid faktoreid on? Pärilik ja omandatud bioloogiline kalduvust, inimese isiksuseomadused, päikesevalguse vähesus, pidev meelemürkide
Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimestega jne. Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu rahutus/ärevus, depressioon, kõrge vererõhk, südametegevuse häired, seedehäired, psühholoogilised haigused. 1.2. Stress jaguneb: Distress on ,,negatiivne stress." See ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevusttekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetulekuvõimega. Eustress on "positiivne stress" ja tekib tavaliselt positiivsete sündmuste tagajärjel või mõnusat väljakutset pakkuvas olukorras. Eustress suurendab
aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga
Depressioon Energia vähenemine, elurõõmu ja huvide puudumine ja meeleolu langus. Kui see esineb rohkem kui 2-3 nädalat 1. Inimene kõhnub või tüseneb märgatavalt. 2. Sööb rohkem või märgatavalt vähem 3. Kaebab pea või kõhuvalu, pidevat väsimust, on apaatne(tuim) 4. Magab palju rohkem või vähem kui tavaliselt 5. ei kohtu enam sõpradega, eelistab üksi olemist 6. ei tunne enam huvi varem huvi pakkunud tegevuste vastu 7. kergesti ärrituv, ilma põhjuseta solvuv ja solvav 8. ei suuda keskenduda 9. ei suuda asju meelde jätta 10. ei suuda otsustusi vastu võtta 11. muutub agressiivseks 12. kaotab ohutunde 13. väljendab oma väärtusetust 14. räägib soovist surra 15. jagab laiali oma asju Depressioonis inimese aitamine: 1. räägi ausalt oma murest ja küsi kuidas saaksid teda toetada 2. julgusta teda abi otsima spetsialistidelt 3. ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema 4. aita t...
sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja
staadiumi (Katrin Orav, artikkel, Stress). Kriisid võivad olla olulised, sest nad võivad olla kaasaitajaks elumõtte otsinguil. Tegude tagajärjed. Teel teismelisest õigete tõekspidamistega ja tasakaaluka käitumisega täiskasvanuks peab noor kindlasti kogema oma tegude tagajärgi (Meie teismeline, R. Campell, lk 74). Murdeealisel ehk noorukil või tekkida ka kergelt depressioon- kriisi üks osa, selle tunne ära tihti pidevast soovist olla omaette ja suhtlemine katkeb. Kui depressioon on alles alguses on seda kergem ohjes hoida ning edaspidist süvenemist peatada. Noorukieas tekivad erinevad küsimused enda kohta: Kes ma olen? Kuhu ma kuulun? Kust ma tulen? Miks ma olen just selline nagu ma olen? Vastuste puudumisest tuleneb rahulolematus aga ka huvi teada saada. (Inge Ojala, Mõista mind teismelist, 2005). 5 Kuidas kriisi üle elada?
Eestis 2000. aastal läbiviidud uuring näitas kõrget depressiooni esinemise taset eakate inimeste hulgas. raskemate depressioonide osa vanusega väheneb. Üle 64- aastastel meestel on raske depressiooni esinemissagedus umbes 2-3%, naistel 3-5%; kergemate depressioonide osa inimese vananedes suureneb: 65- aasta vanustel meestel esinemissageduseks 15-22%, naistel 19-30%. DEPRESSIOONI ISEÄRASUSED vanurite kaebusi ei võeta sageli kuulda, mistõttu on nende depressioon ka aladiagnoositud; depressiooni põhisümptomiks olev meeleolu alanemine ei pruugi alati olla põhiliseks kaebuseks; kunst eristada ,,normaalset" meeleolualanemist haiguslikust; väärtust omab kõik: patsiendi kehakeel, hääletoon, riietus, esitatavad vaevused ja ka eelinfo lähedastelt. PÕHJUSED depressiivsete häirete olemasolu mõjutab teiste krooniliste haigustekulgu ja ravi;
Emotsionaalne areng Depressioon on meeleoluhäire, mil meeleolu alanemine on püsiv ega sõltu erinevatest olukordadest (http://www.regionaalhaigla.ee). Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu).
com/bjog. Valisin antud artikli, kuna see teema pakkus mulle huvi ja leian, et psühholoogilisest ja sotsiaalsest aspektist lähtuvalt on ema vaimne tervis oluline juba enne lapse sündi. Artikkel avaldati 20. märtsil 2008. aastal ning artikkel põhineb laiaulatusliku ALSPAC (Avon Longitudinal Study of Parents and Children) uuringu andmetel, mis koguti 1991. aasta aprillist kuni 1992. aasta detsembrini Edela- Inglismaal Avoni piirkonnas. Artikli autorid lootsid tõestada, et rasedusaegne depressioon mõjutab lapse arengut eraldiseisvalt rasedusjärgsest depressioonist. Artikkel on oluline, kuna käsitleb lapse arengus mahajäämuse põhjuseid laiemas perspektiivis. Varasemalt on lapse arengulise mahajäämuse põhjuseid uuritud sünnihetkest alates, kuid selles uurimuses üritatakse tõestada, et probleemid võivad alguse saada juba ema vaimsest seisundist raseduse ajal. See on uudne ja tähtis vaatevinkel, kuna aitab ennetada lapse arenguprobleeme (näiteks iseseisvuse ja usalduse
Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendina välja võetakse. Selle seadusesätte aluseks on riigi soov soodustada investeerimistegevust. Teine fiskaalpoliitika teostamise vahend on riigieelarve kulutused. Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks. Riigi sekkumine majandusse toimub järgmistel juhtudel: Kogutoodang langeb ja töötus kasvab depressioon ehk majanduslangus. suurendab kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodanut müüa, palgata uusi töölisi suurendab raha pakkumist, raha hulk majanduses kasvab ning raha hind ehk intressid langevad vähendab investeeringutele ja uute töökohtadele seotud piiranguid Majanduse ülekuumenemine liialdane nõudlus, kõrge inflatsioon ja kiire toodangu kasv: piirab tarbimist maksumäära tõstmine, riiklike kulutuste või raha pakkumise vähendamine
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsük...
.. Paranoiline. 10) Situacija: patsined on võluv,tahab et teda imetleksid jne....mis häirega on tegemist?Histriooniline 11) söömishäirega ei ole tähtis...? 12) Obsessiiv kompulsiivne häire - Ärevushäired,sundmõtted ,sundteod. Teperj nado bilo napisatj samim: 13) Mida õde peab tähtsaks töötades lapspatsiendiga kellel on psüholoogiline häire? 14) Mis on kolm tunnust mille poolest söömishäired ja depressioon sarnased? madal eneshinnang; kaalu langus; muutused mõtetes 15) Mis on kolm tunnust mille poolest depressioon ja ärevushäired erinevad? Depressioon: mõtted-minevikuvormis; üldised mõtted ,,kõik"; mõtted on minavormis Ärevushäire: mõtted-tulevikus; konkreetsed,valikulised mõtted; mõtted situatsiooni olukorraga 16) Midagi oli veel vaja lahtikirjutada,mida sa pead tähtsaks töötades psüholoogilise patsiendiga nagu õde kasutades KKT ?
Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel õnnetud ning ebaõnnestumiste korral on täiesti normaalne, et tuju läheb halvaks. Kuid see ei tähenda kohe, et inimesel on depressioon. Me kõik hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet kui tema abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu, kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kui hobid ja sõbrad inimest enam ei huvita, kui tal on tunne, et ta on kasutu ja ta ärritubkergesti iga väikese asja peale, see kõik viitab depressioonile
Psüühiline vananemine Psüühiline vananemine........................................................................................................................................1 Muutused psüühilistes protsessides.................................................................................................................1 Vananemine ja taju..................................................................................................................................... 1 Mälu muutused............................................................................................................................................2 Intellekt, õppimine ja loovus.......................................................................................................................3 Isiksus.........................................................................
........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
