CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid
1. Tootmistegurid e. Tootmisressursid: 1) Loodusr. (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimr. (tööjõud) 3) Kapitalir. (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) 4) Ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida). 2. Majanduse põhiküsimused: 1) MIDA JA KUI PALJU, KUIDAS, KELLELE TOOTA 3. SKP- Sisemajanduse koguprodukt- Aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptulemusele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP- Rahvamajanduse koguprodukt- Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade/teenuste kogumaksumus turuhindades. 4. Tsükliline majandus- Majanduskasvule järgnev period, mil kasv aeglustub/langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Majanduse languse põhjused- Nõudluse järsk tõus/langus, ületootmine, üleinvesteerimine. 5. Majandust saab reguleerida- turumajandus 6. Majandustegevuse ee...
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majan...
Proportsionaalne kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne maksumäär alaeb tulude suurendamisel Raha ülesanne Maksevahend teostada vahetustehinguid Arvestusühik ühtsel alusel arvutada Väärtuste kogumise vahend võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha paber- ja metallraha Deposiitraha laenu andes loodud raha Elektrooniline raha virtuaalne e-raha Väärtpaber rahalist kohustust tõendav dokument Likviidsus võmalik raha kätte saada pangast Kurss hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vaaringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud Vaba kurss tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes
maksuseadusega satestatud ja kehtestatud riiklikesd maksudest ning kohalikest maksudest. KOHALIKUD: muugi-, paadi-, reklaamimaks-, lobustusmaks ja parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike? maksevahend, mille abil on voimalik teostada vahetustehinguid arvestusühik mille abil on voimalik uhtsetel alustel arvutada ja vorrelda erinevate kaupade teenuste väärtust väärtuste kogumise vahend, mille abil on voimalik hoida ja koguda vara RAHA LIIGID: kaupraha, sularaha, deposiitraha, elektrooniline raha, väärtpaber 20. Mis on devalveerimine ja inflatsioon ning deflatsioon? INFLATSIOON on raha väärtuse ehk ostujöu langus DEFLATSIOON on keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujöu töus DEVALVEERIMINE on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes 21. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A.) Loodusressursid(maa,maavarad,mets,veevarud) B
ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Sis...
Tarbijahinnaindeks (THI) – tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõus mingil baasperioodil ( %-des). Inflatsiooni põhjused: - nõudmisest tingitud, raha pakkumise kasv - pakkumisest tingitud, tootmiskulud kasvavad - sissetoodud hinnatõus, näiteks nafta hind - hinnatõus, mis tuleneb hindade ühtlustumisest ühises majandusruumis Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Kommertspanga ülesanded on: - raha hoiustamine - laenude andmine - maksete teostamine - investeerimisteenused - loob juurde raha kontode näol - valuutavahetus - finantsnõustamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga. Pank on huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest, sest seda suurem on kasum
Keynesi koolkond- vaatlevad majandust lühiperioodil • Palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele • Kogupakkumise kõver on horisontaalne • Tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes Raha olemus • Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahendamisel • Raha vormide areng Kaupraha- sümbolraha (dekreetraha)- deposiitraha • Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab Rahanõudlus • Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele Reaalne rahatasakaal M/P (M- nominaalne rahahulk, P- majanduses üldine hinnaindeks)- mõõdetav kaubaühikutes Rahanõudluse motiivid • Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP)
probleeme; hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni. ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Pangandussüsteem Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõt- mise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol Panga funktsioonid: Klientide raha Laenu andmine ja inves- hoiustamine teerimine kui kasumi saamise allikad Ülekannete teostamine Panga kasum –
Teema 8 RAHA JA PANGANDUS RAHA Raha on tekkinud tänu kaubavahetusele. Ühtede hüviste ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke.Vahetus toimus esialgu kaup kauba vastu. Sellise olukorra probleemiks oli aga sobiva vahetuskauba puudumine. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida paljud aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. RAHA- on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi va...
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
Seminar 6. Raha teooria 1. Millised on raha kolm põhifunktsiooni? RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse mõõt Akumulatsioonivahend 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina ei reeglina ei kasutata; kasutata; c) kasutatakse juhul, kui riigil juhtub olema väärismetalle. 3. Kaupraha on: a)) defitsiitne d fit iit kaup, k mida id kuskilt k kilt eii õnnestu õ t kätte kätt saada; ...
väärtuse kaotusele põhivarad(materiaalsed) on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust 7 raha emissioon - paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale raha pakkumine - laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1 rahabaas - kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud raha; tähistatakse enamasti M0 rahade asendamine - situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha asemel ringlema kas mingid kaubad või teised valuutad rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks
organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega. · deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha · devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine · diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele · diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega)
missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega. deposiitraha – kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine diskontomäär – intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega)
kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Universaalpangad (pakuvad suurt ulatust finantsteenuseid) - mis tegelevad kõikide pangandusoperatsioonidega (Eestis kõik kommertspangad). 11. Pank (it. banca< banco pink, lett, pikk töölaud; ingl. bank; sks. Die Bank )- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. 12. Krediidiasutus (credit institution)(dasKreditinstitut )( )-
raha definitsioon Raha on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend. 6. raha funktsioonid Maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik (väärtuse mõõt), akumulatsioonivahend(raha toodab raha), laenamisvahend, üldise hinnataseme mõõtmine. 7. raha tüübid läbi aegade Täisväärtuslik kaupraha (kuld, hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha. 8. likviidsuse mõisted. Näited Likviidne rahaline v kergesti rahaks muudetav. Likviidsus sõltub: kui kergesti seda saab osta v müüa; tehingukulude suurus; hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. (Kõige likviidsem) raha, tähtajaline hoius, arvelduskonto, valitsuse võlakirjad, firmade võlakirjad, aktsiad, materiaalne kinnis- ja vallasvara. 9. väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused
tuleb palkade alandamise asemel suurendada kogunõudmist valitsuse kulutuste kasvu teel). TASAKAAL < POT. TOOTMISMAHT Teema 9 RAHA FUNKTSIOONID: 1. Raha kui vahetusvahend – raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: • kaupraha , s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; • sümbolraha – s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, kroon. • deposiitraha – s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik – kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend – inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). Raha pakkumine. - on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval.
kasulikkuse mõõtmise ja seda kasulikkust kajastavate hindade avaldamise vahend, Akumulatsioonivahend raha reaalväärtus M/P, kus M on raha ja P hinnad, Laenamisvahend 7. Raha tüübid läbi aegade Rahatüübid on: Täisväärtuslik kaupraha rahana ringlev väärismetall, nt.kuld, hõben Sümbolrahad: fidutsiaarrahad reservidega täielikult kaetud paberraha , fiatraha rahana ringlev väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraga, deposiitraha kommertspankade poolt loodud raha, surrogaatraha raha, mis ei täida oma funktsiooni ja mida ei usaldata 8. Likviidsuse mõiste. Näited. Likviidne - on rahaline või kergesti rahaks muudetav, Likviidsus sõltub järgmistest asjaoludest: 1)kui kergesti seda saab osta või müüa, 2)tehingukulude suurus, 3)hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Nt. kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiate likviidsus, sest
Eesmärgid on saavutada täistööhõive ja suurendada koguprodukti toomata kaasa inflatsiooni. Reaalses elus ei õnnestu sageli eelarvepoliitika kaudu hinnataset alandada, seega on eesmärgiks pigem hinnatõusu külmetamine, mitte hindade reaalne alandamine. 8. Rahaturg ja pangandus Kaupraha kaubad, mis muutusid üldtunnustatud vahetusvahenditeks, sümbolraha paber või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha e sümbolraha? , deposiitraha pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt
Eesmärgid on saavutada täistööhõive ja suurendada koguprodukti toomata kaasa inflatsiooni. Reaalses elus ei õnnestu sageli eelarvepoliitika kaudu hinnataset alandada, seega on eesmärgiks pigem hinnatõusu külmetamine, mitte hindade reaalne alandamine. 8. Rahaturg ja pangandus Kaupraha – kaubad, mis muutusid üldtunnustatud vahetusvahenditeks, sümbolraha – paber või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha – e sümbolraha? , deposiitraha – pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu – saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat – raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas – keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha – saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon – majandussubjektide poolt
Tänapäevastega sarnased pangad hakkasid tekkima alles 14. ja 15. sajandil Itaalia kaubalinnades. Pankade tekkimise eeldused: · inimeste säästutegevus · säästude säilitamise ebapiisav · turvalisus · säästude parem kasutamine 16. Panga mõiste Pank (it. banca< banco pink, lett, pikk töölaud; ingl. bank; sks. Die Bank)- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-sepa äridest. Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid
RAHATURG JA INFLATSIOON 11.11.2013 Hinna suhtes langev nõudlus ja tõusev pakkumine hind S D raha Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahetamisel. Raha vormide areng: kaupraha sümbolraha (dekreetraha) deposiitraha Raha funktsioonid · Vahetusvahend raha abil palju mugavam osta, kui kaup kauba vastu tehingute puhul · Arvestusühik · Väärtuse säilitamise (rikkuse kogumise) vahend Rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele reaalne rahatasakaal M/P (likviidne raha) Kui palju nominaalse raha eest teatavaid kaupu osta saab. Rahanõudlus näitab seda, kui suurt osa oma olemasolevast varast soovib inimene hoida
tõuseb hind+ tootmismaht! 9. 1 Raha funktsioonid Raha on likviidne finantsvara, millega saab maksta kaupade ja teenuste eest. 1. Raha kui vahetusvahend raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: kaupraha, s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; sümbolraha s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, kroon. deposiitraha s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 Raha pakkumine, Raha agregaadid (selgitus)
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e
2. Raha ja pangandus. Devalveerimine. Inflatsioon. Pangandus. Ühiskond vajab raha oma elu korraldamiseks. Rahal on mitu ülesannet: Maksevahend – teostada vahetustehinguid Arvestusühik – ühtsel alusel arvutada ja võrrelda kaupade ja teenuste väärtust Väärtuste kogumise vahend – võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha – väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha – paber- ja metallraha Deposiitraha – laenu andes loodud raha Elektrooniline raha – virtuaalne e-raha Väärtpaber – rahalist kohustust tõendav dokument Likviidsus – võmalik raha kätte saada koheselt (nt pank) Kurss – hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vääringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud (nt kullastandard) Vaba kurss – tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste
majanduslikku heaolu- näiteks neg sokid suurendavad järsult tööpuudust ja/või inflatsiooni. 58. Millised on eelarvepoliitika eesmärgid? Kuidas mõjutab eelarvepoliitika kogutoodangut ja hinnataset? Eesmärgid: tööhõive saavutamine ja koguprodukti mitteinflatsiooniline kasv. 59. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? Vormid: a) kaupraha b) sümbolraha c) deposiitraha Funktsioonid: raha, kui maksevahend ehk kui maksete teostamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuse ebastabiilsus on olnud peamisteks põjusteks, miks ka parim kaupraha- kuld- on asendunud sümbolrahaga. 60. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? M0- ringlusesse lastud sula- ja kontoraha, M1- sularaha majanduses, nõudmiseni hoiused (sh Eesti kroonides/Eurodes, välisvaluutas, , M2- tähtajalised säästu- ja muud hoiused. (eh
8. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500, avaliku sektori kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis kodumajapidamiste KMP sääst (erasääst) võrdub: 500 rü Teema 3 Testid 1. Milline loetelu funktsioonidest või tegevustest ei kuulu raha funktsioonide hulka? Kaitse inflatsiooni vastu, omakapital, kliiring e tasaarveldusrehing, barter 2. Sularahamäära cr (sularaha ja deposiitraha suhte) kasvades suureneb ka raha tegelik multiplikaator VALE 3. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui vahetus vahendi funktsiooni VALE 4. Kui rahapakkumine kasvab 12%, ringluskiirus alaneb 4% ning hinnatase kasvab 5%, siis reaalse SKP muutus peab olema 3% 5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius pangas(jooksev arve), 3. säästuhoius, 4. tähtajaline pangahoius, 5. ettevõte aktsiad 6
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
majanduskasvu aeglustamine 23 Ekspansiivne rahapoliitika raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga. Tagajärjel intressimäär langeb, investeeringud suurenevad, toimub majanduse üldine elavnemine. 8.1. Raha erinevad vormid Kaupraha ehk kuld; sümbolraha, milleks on kas paber või mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud täitma raha funktsiooni; deposiitraha ehk pankadesse hoiustele paigutatud raha. Raha erinevad funktsioonid Raha funktsioonideks on olla vahetusvahend, arvestusühik ja väärtuse säilitamise vahend. Raha kui vahetusvahendi ehk kui maksete teostamise vahendi funktsioon tuleneb kõige otsesemast soovist kokku hoida bartermajandusele omaste tehingukulude arvel ning tõsta üldist majanduslikku efektiivsust. Raha kui arvestusühik mingi kaup või teenus on täpselt niipalju väärt, kuipalju saab teda
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
et raha on justkui majanduse vereringe, mis teenindab majandussüsteemi erinevaid osi. RAHA FUNKTSIOONID: 1. Raha kui vahetusvahend raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: · kaupraha, s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; · sümbolraha s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, mark, kroon. · deposiitraha s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 RAHAPAKKUMINE
Õige 73. Omakapital kujutab endast varade (aktivate) rahalist väärtust, millest tuleb maha arvata kohustused (võlad). õige 74. Finantsvara on likviidne, kui selle ostu-müügiga kaasnevad suured tehingukulud, ja vähelikviidne, kui tehingukulud on väiksed. Vale 75. Lihtsaim rahamultiplikaator ehk reservivõimendi on võrdne kohustusliku reservimääraga rr juhul, kui pankadel ei ole lisareserve ja sularaha väljavoogu pangasüsteemist ei toimu. Vale 76. Sularaha ja deposiitraha suhe ehk sularahamäär cr näitab raha omanike poolt sularahana hoitava raha protsentuaalset osakaalu pangadeposiitidest ning selle näitaja kasv vähendab raha pakkumist pankade poolt. Õige 77. Panga lisareservid XR on reservid, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem kohustuslikust reservist. Vale 78. Mõiste ,,raha likviidsus" käsitlemisel peame arvestama, et: kõik eelpool nimetatud on
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
