1 LOGOS sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Ka...
- OSUTUS (objekt). Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse midagi, mida ei ole olemas(ükssarvik) Asjade, millel ei ole tähendust, omadustest on mõttetu rääkida, kuna ka omadustel ei ole tähendust. Frege jaoks oli olulisim küsimus: kuidas võib märk midagi tähendada? Tähendus, mis on märgis sees, on Frege järgi Sinn ning osutus on materiaalne ning märkidest sõltumatu Bedeutung. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat objekt. Märgistaja Designaat moodus, kuidas märk maailma nimetab. Märgi sisu Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid:
suhtena 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. „The meaning of meaning”. C Ogdem, J. Richards (filosoof). Frege tõid välja tähenduse kolmnurga → tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine (п- денотат) а смысл- десигнат FREGE Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Osutus (die Bedeutung) on tähistatu (выражение(указание, проявление) необозначено). Tähendus (der Sinn) sisaldab antuse viisi(способы неограниченности)
reaalselt oleks ükssarvik, siis oleks märk see ükssarvik. Osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu (kivi ei koti, kas märk on olemas...). Märgiloomi objekti ei muuda. Märk ei tähendada kogu objekti, sinu jaoks tähendab ta alati mingit osati – see, kuidas sa tõlgendad, ongi kontekst. 8 Märgi sisu on alati tähendusele suunatud!!! See on tähtsam, et annaks mõtte edasi, kui see, et sümboliseerib seda, mis kuskil on. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Kui mõttes tekib asi, kas on võimalik selle päriselt osutada Denotaat – Bedeutung, keeleväline reaalne objekt Designaat - märgi sisu see sama, mis tähendus, nagu Sinn Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga
Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant, kontekst, mis ulatuses märk asendab), teiseks: osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu - "bedeutung" (tähendus, denotaat, tähistatav). Matemaatika on rajatud loogikale, loogika semiootikale. Frege toob välja kaks erinevat märgitüüpi: nimi ja deskriptsioon. (Eristas tegelikult ka suuruse järgi - üksikmärgid ja laused.) Märk võib olla ka kirjeldus (deskriptsioon), üleskirjutatud sisu. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi (pole olemas jaansust), lihtsalt tähistab objekti
defineerida, nt. toolidel on ühised omadused. Pärisnimedel ei ole ühtset kirjeldust, nad ei moodusta klassi, nt. pole olemas ,,kasparlust". Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. Frege ütluste tüübid: * analüütiline - vastab alati tõele. a=a (Ehatäht on Ehatäht) * sünteetiline - võib vastata tõele, aga ei pruugi. Et anda mingit infot, kasutatakse just seda ütlust. a=b. (Ehatäht on Koidutäht) 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole.
uurimisobjektina? Saab võrrelda ei ajastutel tehtud tõlkeid omavahel. Saab võrrelda tõlkimisviise: tekstilähedane, sisuline, selgitav. 4. Tooge näiteid kirjanduse interdistsiplinaarsusest. Kevade raamat ja film, proosateose dramatiseering ja lavastus. 1) Kuidas defineerida ,,märki"? Milliseid märkide tüüpe Te teate? Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. Märkide tüübid on loomulik ja kokkuleppeline. 2) Mis on denotaat ja mis on konnotaat? Kuidas nad seostuvad nn Ogden-Richardsi kolmnurgaga? Denotaat esmane, otsene tähendus. Konnotaat Teine, kaudne tähendus. Konnotatsioon sõltub vastuvõtja kultuurilisest ja isiklikust kogemusest. Symbol (märk) - referent (objekt), denotaat - reference, konnotaat (märgi poolt subjekti teadvuses esilekutsutud mõte sellest objektist). Denotatsioon ,,koer" määrab ära koerad kui klassi Konnotatsioon omaduste hulk, mis koeraga seonduvad
Frege tegeles ka asjade kirjelduste ja nimetustega, eristas nimetusi (tool, kapp) pärisnimedest (Kaspar, Leena). Kirjeldus tähistab funktsiooni. Märk võib olla ka kirjeldus. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi, lihtsalt tähistab objekti. Pärisnimedel ei ole ühtset kirjeldust. Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. 12. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole.
7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia( kuulub keele ja aja alla!). Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18
lausetel. Keelemärgi osad Keelemärgil on kaks osa: 1) formatiiv (märgi vormipool, signifikant, tähistaja) – see on produtseeritav ja reprodutseeritav üksus. Formatiiv esineb psüühilise märgikujuna, mis on keeleloome ja -vastuvõtu mentaalne ekvivalent, ning märgi kandjana (tavaliselt akustiline või graafiline kuju); 2) tähendus, mis on salvestatud inimese mälus ning millele vastab denotaat (see, mida märk tähistab, osutatu). Tähenduspoole kohta kasutusel termin semeem. Keelemärgi osad (skeem) Denotatsioon • Lekseemi kui keelemärgi denotatiivne e. asjatähendus on neutraalne keelesüsteemis kinnistunud tähendus, mis on kõigi keelekasutajate jaoks ühine. • Denotatsiooniks nimetatakse suhet leksikaalse üksuse ja igasuguse tähistatava objekti vahel. Konnotatsioon • Konnotatsioon e
Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant, kontekst, mis ulatuses märk asendab), teiseks: osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu - "bedeutung" (tähendus, denotaat, tähistatav). Matemaatika on rajatud loogikale, loogika semiootikale. Frege toob välja kaks erinevat märgitüüpi: nimi ja deskriptsioon. (Eristas tegelikult ka suuruse järgi - üksikmärgid ja laused.) Märk võib olla ka kirjeldus (deskriptsioon), üleskirjutatud sisu. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi (pole olemas jaansust), lihtsalt tähistab objekti
Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant, kontekst, mis ulatuses märk asendab), teiseks: osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu - "bedeutung" (tähendus, denotaat, tähistatav). Matemaatika on rajatud loogikale, loogika semiootikale. Frege toob välja kaks erinevat märgitüüpi: nimi ja deskriptsioon. (Eristas tegelikult ka suuruse järgi - üksikmärgid ja laused.) Märk võib olla ka kirjeldus (deskriptsioon), üleskirjutatud sisu. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi (pole olemas jaansust), lihtsalt tähistab objekti
OSUTUS kui ka TÄHENDUS. Osutus on objekt, millele märk osutab, näiteks "laud", "tool" jne. Kuid on olukordi, kus erinevatel märkidel on ainult üks osutus, näiteks nii "Ehatäht" kui "Koidutäht" osutavad ühele ja samale planeedile. A.H. Tammsaare ja "Tõe ja Õiguse" autor osutavad ühele ja samale isikule. Kuna märgid on erinevad, leiab Frege, et neil on seetõttu erinev tähendus, vaatamata identsele osutusele. MÄRK OSUTUS (die Bedeutung) (nimi) ehk denotaat (sõnaühend) (objekt) (kirjamärk) TÄHENDUS (der Sinn) ehk signifikaat Märk tähistab osutust (objekti) ja väljendab tähendust. Märgile vastab kindel osutus ja kindel tähendus, kuid osutusele võib vastata mitu märki. Samuti võib esineda märk, millel on küll tähendus, kuid puudub osutus, näiteks "Maast kõige kaugem taevakeha", "rahva tahe", "ümmargune ruut", "kodukäija", "abrakadabra".
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
assotsiatsioonid. Klassikalisim puhas nimi Vercingetorix. Sellest ei osata midagi välja lugeda. Üks prantslane nimetas pärisnimedeks lindude nimetusi, sest ise ta neid ei tundnud. Nimi definitsioon loogikas. Loogikas semantiline kolmnurk. Esmalt nimi e tähis, nimed jagunevad üld- ja pärisnimedeks. Pärisnimed jagunevad objektiklassinimeks (inimkond), üksikobjektide nimed (põhjapoolus). Üldnimed on objekti klassi tähistajaks (inimene). Esmalt on nimi e tähis, siis objekt ise e denotaat (reaalne objekt) kolmandaks nime mõte e kontsept vajalik selleks, et üht objekti võib tähistada erinevate nimedega, sel juhul on nime mõte teine. Nt Koidutäht ja Ehatäht tähendavad üha objekti, aga tähendavad eriasju. On olemas asju, millel denotaate pole. Nime mõte jääb alles, reaalmaailmas ei ole (nt näkineid). Nimi keelelises mõttes. Nimi pärisnime tähenduses ja nimetuses üldnime tähenduses. Nimed ja nimetused pole vastandid. Nimetus ei tähenda nimeta olekut.
lisanduvad oma keele käände- ja pöördetunnused, nt e-mailile, halloween'ile, spaas, koalitsioonis, referendumile, ufod, missioonist. Laensõnad - Võõrastest keeltest laenatud sõnad, mis on keeles kodunenud ja kohandatud keele hääldussüsteemi ja häälikulise struktuuriga. Keelekasutajad ei taju neid sõnu enam võõrastena, neil puuduvad võõrsõna tunnused (struktuurivõõrused), nt kool, kahvel, kapsas, sink, suhe, tehas. Internatsionalismideks nimetatakse sõnu, mille denotaat kuulub algselt väljapoole mingi rahvuskeele kogemusvaldkonnast. Nende sõnade keeldetulek on rahvusvahelise kultuurivahetuse tulemus, nt viski, sigar, kaaviar, dollar, baar jt. Need jagunevad laenatud moodustusstruktuurideks, st eesti sõnadeks, mis on moodustatud võõra eeskuju järgi, nt isamaa (sks Vaterland), eeskuju (Vorbild), seebiooper (soap-opera) ja tähenduslaenudeks, kus omasõna saab võõra eeskuju kohaselt juurde uue tähenduse. Nt rohelised, täht,
tunnuste kasutamisel. Peirce: tähendus on see, mida märk asendab Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. ,,The meaning of meaning". C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine R. Carnap Ameerika filos. tormiline areng algas. Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust
Peirce: tähendus on see, mida märk asendab Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. ,,The meaning of meaning". C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine 17 Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine R. Carnap Ameerika filos. tormiline areng algas. Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõt...
sünonüümia- ja ekvivalentsiseoste hulk kasvab terminite arvu kasvades kiiresti, mistõttu ei ole mõtet endale võtta nende sisestamise ülesannet – niikuinii jääb mõni kahe silma vahele. 80 Terminoloogia 11.9 Denotaatsamasus ja designaatsamasus Sünonüümia sai üldkeele eeskujul siingi defineeritud kui samatähen- duslikkus, mis ei tarvitse siiski olla piisavalt täpne: kokku võib langeda kas designaat või denotaat või mõlemad. Kõige levinumal juhul, kui mõlemad langevad kokku, ei olegi mingit muret. Huvitav on aga olukord, mida Henn Saari (1980: 666) on nimetanud denotaatsamaseks mõttelahkseks sünonüümiaks, kus sama objekti on võimalik tajuda kuuluvana mitmesse mõistesüsteemi. Saari näide on N2 O5 , mida saamisviisi järgi nimetatakse lämmastikhappe anhüdriidiks ja koostise järgi dilämmastikpentoksiidiks. Objekt (denotaat) on üks, mõisteid (designaate) kaks ja termineid samuti kaks.
Nimekorraldus on põhimõtete ja praktiliste abinõude süsteem, mis peab riigi ja ühiskonna huvides kaasa aitama nimede põhifunktsiooni täitmisele. Põhifunktsioon tuleneb nime enda definitsioonist, mis levinuimal kujul sisaldab järgmist: nimi on nominaalfraas, mis ökonoomsel viisil, atributatsiooni vältides, eraldab ühe üksikobjekti tema tülikalt sarnaste liigikaaslaste seast (Saari 1963 põhjal). Nimekorraldus hõlmab kolme nime funktsiooniga seotud aspekti: 1) nimeobjekt e nime denotaat, s.o olend, ese või nähtus, mida nimega tähistatakse; 2) nimi (tähis) ise; 3) nimetamise akt e see, mille abil luuakse seos nime ja nimeobjekti vahel. Neist nimeobjekt huvitab nimekorraldust eeskätt sedavõrd, kuivõrd täpselt on see piiritletud. Kohanimede puhul on nt tähtis fikseerida nime nn toimeulatus, s.o kui suurt ala mingi nimega tähistatakse; raskusi võib nt olla soode, metsade ja muude pindalaobjektide, samuti jõgede, tänavate jm joonobjektide
Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest ja faktidest. Üldnimede tähendust tuleb loogiliselt kirjeldada erinevate deskriptsioonide ja kvantorite koosluste kaudu. Tähendus osutus (Frege Sinn - Bedeutung) Husserl Bedeutung/Sinn Objekt (Gegenstand) Peirce Tõlgend (interpretant) objekt Morris Designaat, hiljem denotaat signifikaat (ei sõltu ühe või teise interpretaatori ind.omadustest) Ogden & Tähendus (meaning) referent Richards John Mill konnotatsioon denotatsioon Carnap intensionaal Ekstensionaal lauses predikaat subjekt Trad.loogika sisuloogika mahuloogika Lingvistilise relatiivsuse hüpotees
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
