2.1 ÜLDINE KEEMILINE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest enamik neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismide koostises on 70-80 erinevat elementi, elusorganismide talituseks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi e bioelementi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises ja energiarikaste ühendite, näiteks ATP koostises. Väävel S leidub osades ami...
Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest. Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustu...
välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Orgaanilise solvendi lisamine ettevaatamatult kiiresti või suures koguses tekitab solvendi kõrge lokaalse kontsentratsiooni, mille tulemusena võib toimuda valgu pöördumatu denaturatsioon ja sade ei lahustu täielikult. Töö käik: · valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust · tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisasin atsetooni, kuni tekkis sade · lisasin nüüd vett, et lahjendada katseklaasi sisu Tulemused ja järeldused: Atsetooni lisamisel tekkis katseklaasi õrn hägu, mis pärast veega lahjendamist enam ei lahustunud täielikult. Järelikult toimus valgu pöördumatu denaturatsioon. Põhjuseks
VIIRUSED KT 30 September · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli · Neil puudub ainevahetus, nad ei reageri väliskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi ...
Seened Riik --> Hõimkond --> Selts --> Klass --> Perekond -->Liik Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib...
Fotosünteesi kiirus sõltub • CO2 hulgast atmosfääris, selle sisalduse tõus kuni ca 3% õhu koostisest intensiivistab fotosünteesi; • valguse intensiivsusest, teatud tasemeni suurenev valgustatus intensiivistab fotosünteesi; • taime tüübist; erinevus on varju- ja valgustaimede ja paljude teiste puhul; • tuule tugevusest, fotosünteesile mõjub nii taime jahutamine kui CO2 "juurdetoomine"; • temperatuurist, piirides 0°...35° C kehtib van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusmisel 10° C võrra intensiivistub fotosüntees 2...3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; • taime vee-ainevahetusest, fotosünteesiks on soodne väike vee-defitsiit, kuna siis on õhulõhed parajalt lahti — liigse veehulga või kuivuse korral õhulõhed sulguvad; 6CO2 + 12H2O ———» C6H12O6 + 6O2 +6H2O ...
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
Seadused bioloogias : [34. teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageeri...
· Kaitse organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad · Liikumis nt lihasvalgud, nt algloomade liikumine ka · Energeetiline 10. Kuidas kaitseb organism valgu molekule väliste ja siseste mõjutuste eest? Molekuli esimest järku struktuuri püsivusega: aminohappejääke ühendav peptiidside on küllaltki stabiilne. 11. Võrrelge! DENATURATSIOON RENATURATSIOON valk kaotab kõrgemat järku struktuurid valk taastab oma struktuurid 12. Kirjeldage ensümaatilise süsteemi toimumist. Nad on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele, nt tärklist lõhustav ensüüm muid orgaanilisi ühendeid ei lõhusta. 13. AIDS erineb teistest nakkushaigustest selle poolest, et kui teiste viiruste vastu tekivad antikehad, siis HIV toimel lakkab vere rakkudes antikehade teke ja
Peptiidside ühendab aminohappeid. Valkude primaarstruktuur sõltub aminohapete arvust ja järjestusest. Esineb 20 erinevat aminohapet , mis jagatakse gruppidesse olenevalt külgahelate tüübist Polüpeptiid pikem aminihapete järjestus. Valk - polüpeptiid (või nende kompleks), millel on defineeritud 3D-struktuur; sageli olemas ka kvaternaarstruktuur ehk neljandat järku sruktuur. Valgu keskmine molekulmass 113 Da. Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku struktuuri kadumine. Säilib primaarstruktuur, peptiidsidemed aminohapete vahel ei katke. - Renaturatsioon vastandprotsess denaturatsioonile
Struktuur 1. Primaarstruktuur valkude aminohappeline järjestus 2. Sekundaarstruktuur polüpeptiidi keerdumine (alfa-heeliks) või ahelate voltimine (beeta- struktuur). Seotud vesiniksidemetega. Kõõluste, kõhrede, juuste küünte valgud. 3. Tertsiaarstruktuur gloobul (ensüümid, antikehad) või fibrill (verehüübimisvalgud). Seotud vesiniksidemetega. 4. Kvaternaarstruktuur mitme polüpeptiidi ühinemisel (hemoglobiin). Seotud vesiniksidemetega. Denaturatsioon hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Mehaanilisel, keemilisel teel, kuumutades, kiirguse toimel. Renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastuvad Valkude tähtsus 1. Ensümaatiline ensüümid kiirendavad reaktsioone, jäädes ise muutumatuks. Nt amülaas 2. Struktuurne kõikides rakuorganellides, karvad, küüned, suled, viiruste kapslid 3. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides 4. Regulatoorne hormoonid (nt insuliin) 5
Mõisted: makroelement-keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. mikroelement- keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses. biomolekul-molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsio...
Töö käik: · Katseklaasi valasin 2 ml munavalgu lahust. · Tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisasin orgaanilist solventi. Munavalgu lahusele lisasin tilkhaaval lahust. Selle tulemusena tekkisid lahusesse väikesed valged tükikesed ja lahus hägustus. · Lahjendasin katseklaasi sisu destilleeritud veega. Valge sade enam ei lahustunud. Järeldus: Tekkinud valge sade lahuse lahjendamisel enam ei lahustunud. See tähendab, et minu katses tekkis pöördumatu denaturatsioon, mis võis tulla orgaanilise solvendi ettevaatamatu lisamise tulemusena või lisasin seda liiga palju, mistõttu see tekitas liiga kõrge lokaalse kontsentratsiooni ja seetõttu kutsus esile pöördumatu denaturatsiooni. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused: Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse nad:
Ensüümide aktiivsust mõjutavad keskkonnatingimused aktiivsus Temperatuur Temperatuuri optimum on pH tavaliselt 2540oC Ioonne jõud Temperatuuri optimumi kujundab toopt to · kiiruskonstandi kasv temperatuuri tõustes · ensüümi denaturatsioon Mõnede ensüümide pH optimumid koliinesteraas aktiivsus pepsiin Pepsiin magu 1.5 Sahharaas soolestik 6.2
II Peale mõningast algebrad saame lõpptulemuseks: V = k2 [E]t [S]/(Ks + [S]) Võrrand kirjeldab produkti moodustumise kiiruse sõltuvust substraadi kontsentratsioonist, [E]t, k2 ja Ks on konstandid Võrrandi rakandatavuse eeldusteks on: 1. V on ensüümkatalüüsitava reaktsiooni algkiirus, s.t. reaktsiooni kiirus olukorras, kus produkti moodustumine ajas on lineaarne välistab järgmised komplikatsioonid: ensüümi denaturatsioon produktinhibitsioon võimalik pöördreaktsioon 2. Substraat on ensüümiga võrreldes ülehulgas, s.t [S] >> [E]t (NB! mitte segi ajada küllastatusega [S] >> Ks) võimaldab kasutada võrrandis substraadi algkontsentratsiooni Michaelis-Menteni võrrandi tuletamine statsionaarse faasi eeldusel Briggs ja Haldane 1925 Statsionaarse faasi eeldus mingi aja vältel esineb olukord, kus ES
PCR põhietapid. Milleks kasutatakse PCRi. PCR on DNA-molekuli paljundamine kunstlikes tingimustes. Reaktsiooni läbiviimiseks on eelnevalt vajalik teada uuritava DNA lõigu otste nukleotiidset järjestust, mille alusel disainida praimerid, mis on tavaliselt kuni 30 oligonukleotiidi pikkused. Reaktsioonis (PCRis) kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukleotiidid) viiakse kohe algselt ühtebkatsutisse. PCR põhietapid on järgmised: 1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikshelaks kõrge temperatuuriga (90-95C, 40-60 sek.). 2) praimerite seostamine (hübridiseerimine, anniilimine) DNA-le toimub tavaliselt temperatuuril 50-70C (ca 30 sek). 3) komplemetaarse DNA ahela sünteesn DNA-polümeraasi toimel (70-75 C juures, aeg sõltub lõigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Kasutatakse teatud spetsiifiliste molekulid tootmiseks.Sel teel on võimalik produtseerida nii ensüüme kui ka hormoone, mida saab kasutada kui vaktsiine.
mida nimetatakse peptiidsidemeks valgud on liigispetsiifilised ehk rakkudes sünteesitakse aminohapetest igale liigile omased valgud valke lõhustatakse peptiidsideme hüdrolüüsimise teel ensüümi kaasabil asendamatud aminohapped VALKUDE STRUKTUUR geenid määravad aminohapete hulga ja järjestuse primaarstruktuur sekundaarstruktuur tertsiaalstruktuur kvaternaarstruktuur valkude struktuur võib muutuda - > denaturatsioon 6. VALGUD OSALEVAD KÕIKIDES RAKUS TOIMUVATES PROTSESSIDES ENSÜÜMID valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust katalüsaatorid iga reaktsiooni jaoks kindlad ensüümid tegevus rakkudes kooskõlastatud iga ensüüm mõjutab kindlat tüüpi reaktsioone igale ensüümile sobib kindel temperatuurivahemik, mille juures on selle aktiivsus kõige suurem ensüümide aktiivsus on kõige suurem kindlas happesuse vahemikus
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond ...
Kõige tuntum steriod kolesterool. Esineb kõikides loomarakkudes. 2.Mendeli I seadus. Ülesanne siniste silmadega mees on abielus naisega, kellel on pruunid silmad. Perekonnas on sinisilmne laps. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib selles perekonnas pruunide silmadega laps, kui on teada, et pruun silmade värvus on dominantne tunnus ? Pilet 4 1.Valgud. valkude ehitus ja ülesanded. Valgu erinevad struktuurid. Denaturatsioon. Renaturatsioon Valgud on orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed.
Struktuurimotiivid on regulaarsed kombinatsioonid kombineerunud sageli sekundaarstruktuurides. 7. Järjestuste homoloogia, valkude perekonnad. Järjestuse homoloogia võimaldab seonduda erinevad valgud evolutsiooniliselt. Homoloogilised struktuurid pärinevad samast eellasest, kuid ei pea täitma sama funktsiooni. Valgu perekond on grupp evolutsiooniliselt lähedasi valke. 8. Valkude de- ja renaturatsioon. Valgu denaturatsioon on tema kõrgem taseme struktuuride hävinemine rõhu, tempi, aluse, happe vms mõjul. Valgu renaturatsioon on valgu kõrgema struktuuri taastumine detergendi, rõhu, reagendi vms abil. 9. Valkude natiivne pakkimine, chaperonid. Valkude kõrgemad struktuurid on kodeeritud tema järjestuses. Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttransaltsiooniliselt.Pakkimine algab vahetult pärast polüpeptiidi väljumist ribosoomist. Efektiivsus on tagatud
Lineweaver-Burk'i koordinaatides. 4. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. Ensüümide inhibiitorid mõiste, inhibeerimise tüübid, nende analüüs. Temperatuuri ja keskkonna pH mõju põhjendused, graafilised sõltuvused. 1) pH Ensüümid on aktiivsed teatud pH vahemikus; pH mõjutab Km või Vma väärtusi. 2) Temperatuur Temp tõstes ensüümireaktsioonid kiirenevad; kiirus langeb peale 50C valgu denaturatsioon. 3) Inhibiitorid Erinevatel madalmolekulaarsete ainete sidumine võib ensüümi aktiivsuse inhibeerida. 5. Bisubstraatsete ensüümireaktsioonide põhiskeemid. 1. Järjestikune ehk ühekordse ümberasetusega reaktsioon mõlemad substraadid seostuvad ensüümiga ning peale reaktsiooni toimumist vabanevad. a. Juhuslik seostuvate substraatide järjekord pole oluline b. Korrastatud üks substraat seostub esimesena 2
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed. · Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui ühes molekulis paikneb 2 või rohkem valgu molekuli, siis tekib neljanda järgu struktuur. · Denaturatsioon protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu struktuurid. Põhjustavad: temperatuur, ultraviolettkiirgus, vibratsioonid, keemilised ühendid (happed, alused). · Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Ülesanded: · reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. · ensüümiline funktsioon
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine....
Enamasti on keraja kujuga ja kannab seetõttu gloobuli nimetust. Valgu kolmandat järku struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Kõikidel valkudel aga tertiaarstruktuuri pole ning seega jäävad nad väljavenitatult niitjateks ehk fibrillaarseteks. -) Kvaternaarstruktuuri puhul räägitakse kahe või enama polüpeptiidid ühinemisel moodustunud valgust. * Denaturatsioon selleks võib olla valkude kuumutamine, mehaaniline töötlemine. Selle käigus kaotab valk oma kõrgemat järku struktuuri ja alles jääb madalamat järku struktuur. * Renaturatsioon kui denaturatsioon kaob, siis hakkab toimuma denaturatsiooni pöördprotsess ning renaturatsiooni puhul püüab valk taastada oma kõrgemat järku struktuuri (kuumutamisest ei saa renaturatsiooni toimuda valkude jaoks kriitiline temperatuur on umbes 70oC).
Fosfolipiidid ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeh...
kujuliseks heeliksiks. Heeliksit hoiavad koos vesinik sidemed. · Kolmandat järku struktuur (tertsiaarstruktuur) keraja kujuga ja kannab nime gloobul. Gloobulit stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. · Neljandat järku struktuur (kvaternaarstruktuur) moodustub, kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon kui valk kaotab teist ja kolmandat järku struktuuri (temperatuuri tõusu, mehaaniliste vigastuste jms tagajärjel). Katkevad ainult nõrgad sidemed, peptiid sidemed ei katke - seetõttu säilib ka esialgne kuju. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess, mis toimub vaid siis, kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga tugev. Erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid
Saadused Polümeerid Monomeerid Seos org vanusega Ülekaalus noortel Vanematel Seos ensüümidega Vajalikud ensüümid Vajalikud ensüümid Näited protsessidest Foto-, valgusüntees, Rakuhingamine, seedimine, denaturatsioon,glükogeeni replikatsioon,polüpeptiidi hüdrolüüs, neutraalrasva moodustumine, nukleotiidide oksüdatsioon, oligosahhariidi teke ühinemine,vitamiinide teke polüsahhariidist Toimumiskoht rakus Tsütoplasmavõrgustikul, Mitokondris kloroplastidel 3
Määrab ära valgu ülejäänud omadused. Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel. Valgu kolmandat järku struktuur (tetriaarstruktuur) moodustub molekuli edasisel keerdumisel. Enamasti on see keraja kujuga ning kannab gloobuli nimetust. Valgu neljandat järku struktuur (kvarternaarstruktuur) tekib siis, kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. · Denaturatsioon on nähtus kui valgulahuse kuumutamisel soojusenergia nõrgad keemilised sidemed katkevad ning selle tulemusena kaotab valk esmalt kolmandat ning seejärel teist struktuuri. Lisaks kõrgele temperatuurile võivad valke denatureerida mehhaanilised tegurid, happed, raskmetallid, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jm. · Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess. · Ensüümideks nimetatakse valke, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust.
1. DNA/RNA (sh. mRNA, tRNA, rRNA) DNA Struktuuri alusühik on nukleotiid Nukleotiid koosneb: 5-C suhkur (desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin) Nukleotiidid seonduvad kovalentselt, moodustades suhkur-fosfaat ühenduse. Iga suhkur liitub kahe fosfaadiga – 5’ süsinik ja 3’ süsiniku kaudu – antud muster määrab ahela suuna. Lämmastikalused seonduvad kovalentselt iga suhkru 1’ süsinikuga ja seonduvad teise ahela komplementaarsete lämmastikualustega. Antiparalleelsed ahelad 5’ -> 3’ ja 3’ -> 5’ Iga ahela pealt kopeeritakse uus DNA ahel Lämmastikualuste järjestus määrab ära DNA koodi RNA Üksikahelaline nukleotiididest koosnev molekul: 5-C suhkur on riboos; 4 lämmastikalust – adeniin, uratsiil, guaniin, tsütosiin; fosfaat. Informatsiooni e. Messenger RNA (mRNA) – kannab DNA infot komplementaarse koopiana; info esineb kodoonitena (...
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefekt...
Kui on tegu mitmeetapilise reaktsiooniga, kus üks on palju kiirem etap, kui teised, siis määrab kogu reaktsiooni kiiruse selle aeglasema reaktsiooni kiiruskonstant. , kus , kui k2>>k1, siis k~k2, kui k1>>k2, siis k=k1 23.11.2017 Aktiivsete põrgete teooria Vaatame võrrandi v Toimub ensüümi denaturatsioon eksponentkuju selle sisu on tõenäosus, et antud põrkel on energia T Ea või üle selle. RT on keskmine soojusliikumise energia, energiad on sellega läbi jagatud. 25° juures on RT (8,314J/molK)298K2,5kJ/mol. Tuleb vaadata, kuidas muutub:
Kus on tärkliseterade pildid?" Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk 123695 Õppejõud: Tiina Randla Esimene osa: Valkude reaktsioonid. Töö teoreetilised alused: Valgud polüpeptiidid, milles aminohaped on seotud amiidsidemete abil. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid: 1) Primaarne 2) sekundaarne 3) tertsiaarne 4) kvaternaarne Denaturatsioon valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: - Värvusreaktsioonid - Väljasadestamine - Väljasoolastamine Kvalitatiivsed reaktsioonid: - Universaalsed on omased kõikidele valkudele - Kvalitatiivsed on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.1.1 Biureedireaktsioon. Teoreetilised alused: Ühendid mis sisaldavad 2 või rohkem peptiidsidet, moodustavad alulises keskkonnas Cu2+
Organismi keemiline koostis: keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat fotosünteesil, lõpp-produktina). elementi. Enamusi väga 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; ...
BIOKEEMIA Biokeemia kirjeldab, kuidas organism töötab kui „keemiline süsteem“ molekulaarsel tasandil ning pakub lahendusi: Kuidas „keemiline süsteem“ paremini töötaks (nt. toitumise biokeemilised alused) Kuidas diagnoosida probleeme ning neid ületada (täpse diagnoosi tagamine, haiguste põhjuste väljaselgitamine) Kuidas ravida (haiguste kulu prognoosimine, sobiva ravi määramine, ravitulemuste hindamine) Konfiguratsioon – aatomite või aatomgruppide ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes Orgaaniliste ühendite mittetasapinnalisus on tingitud: C-aatomi sp 3 hübridisatsioonist Aatomitevahelistest interaktsioonidest molekulis Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui po...
2) Laeng tuleb aminohapete radikaalide laengutest, mis annavad valgule summaarse laengu. 3) Denatureeruvus valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine, alles jääb primaarstruktuur. a) organismi omastest teguritest põhjustatud. (esimesel kohal). Palavik-et denatureerida vaigust tekitavad valgud. Toiduvalgud mao soolhappe toimel. b) organismi välised tugevatoimelised faktorid: kiirgused, happed/alused, vibratsioon, temperatuurid. Denaturatsioon võib olla pöördumatu. Muna keetmine, praadimine, vahustamine. Pöörduvad denaturatsioonid esialgne molekul taastub: keele maitsetundlikkuse taastumise (retseptorvalkude renaturatsioon). Denaturatsiooni käigus kaob ka valkude veesiduvusvõime. 4) Hüdrolüüsuvus valkude hüdrolüüsi käigus moodustuvad vabad aminohapped, toimub peptiidsidemete lõhkumine. Toiduvalkude hüdrolüüs seedumisel. Osaline hüdrolüüs puljongi keetmisel.
Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. · Ehitus: Orgaanilised ühendid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõigi aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. STRUKTUURID: · Primaat aminohappeline kett · Sekundaar spiraal · Tertsiaar gloobul (ensüümid, antikehad) · Kvatemaarstruktuur on ühinenud, mitu gloobulit. Denaturatsioon ehk valgusstruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denatureerib inimese kehas haigustekitajaid valke. NT: mehaanilisel teel, kõrge temperatuur, keemilisel teel, kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. NT: juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge veelaks muutumine. JAOTUS
Transkriptsioon- RNA molekuli süntees DNA info põhjal. DNA ahelale sünteesitakse komplementaarne RNA üksikahel, mida nimetatakse transkriptiks. RNA- üksikahelaline polünukleotiidide ahel. Suhkruks on riboos. Alusteks adeiin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekulide tüübid: mRNA- kodeerib valke (translatsioon) tRNA- transpordi RNA rRNA- ribosoomide koostises snRNA- väikesed tuuma RNAd, osalevad nitronite splaissimisel. RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit. Iga RNA molekuli süntees algab uue molekuli sünteesiga päris algusest. RNA polümeraas- ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Pöördtranskriptsioon e. revertaas- ensüüm, mis sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Vajab praimerit. Promootor- DNA järjestus, millele RNA polümeraas seondub. Selle abil saab reguleerida geeni ekspressiooni. Konstitutiivne promootor- ekspressioon toimub kogu aeg igas taime osas. ...
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida. neuro (närvisüsteem) humoraalne > annavad käsu hormoonidele Elu iseloomu...
radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Valk sadestub lahusest välja ning võib pöörduvalt denatureeruda. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse tilgakaupa ja segu loksutades orgaanilist solventi, kuni tekib sade. Seejärel lahjendada katseklaasi sisu veega. Tulemus: Orgaanilise solvendi lisades tekkis sade, kuid veega lahjendades see ei lahustunud. Toimus pöördumatu denaturatsioon. See võis olla tingitud orgaanilise solvendi lisamises liiga suures koguses. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on arvukas bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Lisaks sellele, et monosahhariidid ehk monoosid täidavad organismides olulist energeetilist rolli ja kuuluvad
Töö teoreetilised alused Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul mängib tähtsat rolli tema aminohappeline koosseis ja järjestus, lisaks valgu ruumiline struktuur. Siin puhul on abiks värvusreaktsioonide tekitamine, väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide l...
võib põhjustada valgu pöördumatu denaturatsiooni. Töö käik Katseklaasi valatakse 2ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja pidevalt loksutades lisatakse etanooli kuni sademe tekkimiseni, millest annab tunnistust lahuse hägustumine. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega ja jälgitakse, kas tekkinud sade lahustub või mitte. Järeldus Etanooli lisamisel denatureerus ja sadenes valk. Vee lisamisel valgu sade ei lahustunud uuesti, seega toimus pöördumatu denaturatsioon, mille võis põhjustada etanooli kiire lisamine lahusesse. 1.2. Süsivesikute reaktsioonid 1.2.1. Molisch'i test Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse testi annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi - naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik
sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madal - molelaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik Katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja lisasin mõni tilk CCI3COOH lahust . Loksutasin hoolikalt ja jälgisin. Tulemus CCI3COOH lisamisel lahus muutus valgeks ja häguseks. Järeldus Pärast CCI3COOH lisamist toimus valgu denaturatsioon ja valk sadestus. Toimus valgu eraldumine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. See tulemus näitab, et lahuses olevate peptiide molekularmass on suurem, kui 10 000. 1.1.4. Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Sadestumist mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused
Katalüüsi soodustavad faktorid: 1. Lähedus ja orientatsioon 2. Entroopia vähenemine ES moodustumisel 3. ES destabiliseerimine. Mida suurem ES energia, seda suurem kiirus. ES energia tõstmine antud EX energia korral, tõstab katalüüsi kiirust. ES energia kasvule aitavad kaasa: a) entroopiavähenemine ES moodustumise tulemusena b) ES destabiliseerimine struktuuriliste deformatsioonide, desolvatatsiooni ja elektrostaatiliste efektide tõttu Valgu denaturatsioon nõrkade vastasmõjude katkemine Valgu hüdrolüüs kovalentsete (peptiid)sidemete katkemine Milliste faktorite mõjul valk denatureerub?Valgu denaturatsiooni e. nõrkade vastasmõjude katkemist põhjustavad: ekstreemne pH (happed-alused) ja temperatuur, tugevate ioonsete sidemete tekitajad, tugevate H-sidemete tekitajad, orgaanilised solvendid. V. ENSÜÜMIKINEETIKA. (Õpik lk 81-88, 100-108) 1. Keemilise kineetika põhimõisted - reaktsiooni kiirus, kiiruskonstandid, reaktsiooni järk
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
tooda, vaid peab saama toidust. aminohapped, mida inimese rakud ei suuda sünteesida(asendamatud) *Ile - Isoleutsiin *Thr - Treoniin *Leu - Leutsiin *Trp - Trüptofaan *Lys - Lüsiin *Val – Valiin *Met - Metioniin *Phe - Fenüülalaniin DENATURATSIOON - - valgu kõrgema järgu struktuuri hävimine a)mehhaanilise teguri mõjul (nt muna vahustamine) b)tempi mõjul (valk keetmisel kalgendub) c)hapete mõjul piim kalgendub d)kiirguse mõjul e)reskemetallide mõjul RENATURATSIOON - - denaturatsiooni pöördprotsess, kõrgemat järku struktuuride taastamine, kui denatureeriva teguri mõju pole liiga suur ja valgustruktuurid pole veel lõplikult hävitatud.
Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: Katseklaasi valame 2 ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisame orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lahjendame katseklaasi sisu veega ja jälgime, kas tekkinud sade lahustub või mitte. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele atsetooni, tekib sade. Seejärel lahjendan veega, kuid sade ei lahustu ära. Toimus pöördumatu denaturatsioon. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on arvukas bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Lisaks sellele, et monosahhariidid ehk monoosid täidavad organismides olulist energeetilist rolli ja kuuluvad koensüümide ning nukleiinhapete koostisse, on nad ka oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks"
Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädrok...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
