Üks teooria väidab, et ,,parthenon" oli ruum, kus valiti nelja noort tütarlast Kogu-Ateena Festivaliks, kes pidid hoolt kandma Ateena enda eest. Christopher Pelling arvab, et see oli kindel kultus, mis oli pühendatud Ateenale. Selle teooria järgi, sõna ,,parthenon" tähendab ,,neitsi jumalanna tempel". Esimene kirjapanek, kus sõna Parthenon kastutakse kogu hoone nimena, on päris neljandast sajandist eKr ning kirjutas sellest oraator Demosthenes. Viiendal sajandil eKr, oli struktuur kutsutud lihtsalt ,,ho naos" (tempel). Arhitektorid Mnesikles ja Kallikrates kutsusid templit Hekatompedoseks (saja ruutmeetrine ehitis). Esimesel sajandil pKr Plutarch nimetas hoonet Hekatompedon Parthenon. Kuidas kasutati? Kuigi Parthenon on arhitektuuriliselt tempel ning seda kutsutakse ka nii, siiski ei tähenda see ainult seda. Oli välja kaevatud väike pühamu vanema altariruumi seest, mis on arvatavasti pühendatud Ateenale
· Aristoteles filosoof; Platoni õpilane; peetakse paljude teadusharude rajajaks (psühholoogia, loogika); kogus kokki kõik seni teadaolevad mõtted ja hakkas neid süstematiseerima · Philippos II ( elas 382336 eKr) Makedoonia kuningas; Aleksander Suure isa; pani aluse Makedoonia suurvõimule · Aleksander Suur Makedoonia kuningas (336-323 eKr); antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht · Demosthenes Vana-Kreeka oraator ja riigimees; sai kuulsaks oma Makedoonia- vastase hoiakuga (filipikad) · Homeros Vana-Kreeka pime laulik; kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · Usund o Iseloomulik: 12 tähtsamat jumalat (tegelik arv sadades) puudus mõiste ,,religioon" ja elukutseline preesterkond tähtsal kohal ohverdamine erinevad pidustused (suurejoonelisem Ateenas) pühitsemistseremooniad
Satiiriline lühiluuletus, pilkeline luuletus. Epitaaf hauakiri Anakreontiline luule Anakreoni anonüümsete järgijate luule Lüürika kr. Keelpilli saatel esitatav kunstluule, tnp. Ilukirjanduse üks põhiliike, elamuste vahetu kujutamine seotud kõnes. 9. Nimeta klassikalise ajastu proosa liigid ja iga liigi tähtsamad esindajad Ajalooline proosa Herodotos ajaloo isa, Kreeka ja Pärsia sõjad Retooriline proosa kohtud ja kõnekunst - Demosthenes Filosoofiline proosa Sokrates, Platon, Aristoteles 10. Sokrates (470-390 eKr) ei hoolinud välisest edukusest. Ta kõndis mööda tänavaid ja jutles inimestega. Üritas nendega vestlustesse astuda ja neid oma seisukohti põhjendama panna. Tema põhiseisukoht oli: "tunne iseennast". Sellega üritas ta inimesi mõistusele tuginema panna. Teistele näis ta kui tüütu targutaja. Talle esitati süüdistus väärjumalatesse uskumises. Vastupidiselt oodatud vabandamisele
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
üha sagedamini näidendeis käsiltema. Draama naised seisid endi eest. Sealsed ametnikud väitsid, et naised ei tee midagi sõjaliste jõupinguste heaks. Kui olukord on hoopis vastupidi. Naiste panus sõja heaks on ju kahekordne. Kõigepealt sünnitavad nad pojad ja saadavad sõtta. Klassikaline Kreeka naine tema riik oli tema kodu Klassikalise Ateena aega (500-300 eKr) on harjutud pidamanaise ajaloo kõige süngemaks perioodiks. Kogu naise elu möödus koduarestis. Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Klassikalist Ateenat on kujutatud kui emakeskset ja isa vältivat kultuuri. Naiste koduaresti panek praktikas ei teostunud. Naised osalasid ikka avalikel üritustel, religioossed pidustused, atleedivõistlused, vahest teatrietendused. Naisi sunniti ka
· Herodotos - ajaloolane, ,,ajaloo isa" · Sophokles - näitekirjanik. Tuntuim teos ,,Kuningas Oidipus" · Sokrates - filosoof. Õpetas inimesi iseennast tundma (,,Ma tean, et ma midagi ei tea!") · Platon - filosoof. Esitas nägemuse ideaalsest riigist. · Aristoteles - filosoof. Peetakse paljude teadusharude rajajaks. · Hippokrates - arst. Arstikutse ja -eetika rajaja. · Perikles - Ateena riigimees, kes kindlustas demokraatia edu. · Demosthenes - Ateena oraator ja riigimees. Omas Makedoonia-vastast hoiakut. Usund · Zeus - peajumal · Poseidon - merejumal · Hades - allmaailmajumal ja surnute valitseja · Ares - sõjajumal · Athena - tarkusejumalanna · Apollon - kaunite kunstide jumalanna, teadmise jumalanna · Hermes - jumalate käskjalg (omas palju valdkondi) · Aphrodite - ilu- ja armastusejumalanna · Dionysos - veini ja pidustuste jumal
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDZ ÕPPEKAVA ,,NOORSOOTÖÖ" Nikita Anissin RETOORIKA AJALOOST Referaat Juhendaja lektor Jelena Rootamm-Valter NARVA 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 I. RETOORIKA AJALUGU........................................4 Antiik Kreeka.......................................................4 Vana-Rooma........................................................5 Retoorika kesajal...................................................6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther..................7 Eestikeelse kõnekunsti areng.....................................8 II. TEGELASED...................................................9 1. Sokrates..........................................................9 2. Platon.....................
stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 70. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Isokrates oli kõnemees, kes rajas 390. aastal eKr Ateenasse retoorikakooli. Ta sai õpetust sofistidelt, ent oli hilisemas elus kriitiline nende apoliitilise ja edule suunatud kõneõpetuse suhtes, enda õpetust nimetas philosophiaks. Ülistab oma teostest Ateena riiki, samas ka valgustatud monarhiat. Teosed: "Helena ülistus", "Euagoras". 71. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Demosthenes oli kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik, kes on tuntud oma kõnedega (filipikad) Makedoonia kuninga Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat vallutada. 72. Mis on filipikad? See on üldnimetus ägedatele süüdistuskõnedele, mida hilisemalt kirjutas ka Cicero. Algupära: Demosthenese kõned Makedoonia kuninga Philippos II vastu. 73. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? Akadeemia 74
Ateenas mõjule rahumeeleolud. Toonane mõjukaim riigimees Eubulos soovitas pühenduda sõdadest hoidudes riigi rahalise seisu parandamisele. Riiklike pidustuste fondi (theorikon teatrifond) hoidjana juhtis ta pädevalt riigi rahaasju ja võitis kodanike poolehoiu pidustuste korraldamisega, mis oli sõjast siiski märksa odavam. Raha jagus ka kaitserajatiste täiustamiseks. Samal ajal tõusis Eubulose ja tema pooldajate vastasena esile noor kõnemees Demosthenes, kes nägi ateenlaste välispoliitilises vaoshoituses loidust ja püüdis õhutada kaaslinlasi aktiivselt sekkuma, kus Ateena traditsioonilised välispoliitilised huvid seda nõudsid. Peamist ohtu Ateena võimsusele ja Hellase vabadusele nägi Demosthenes järjest tugevnevas Makedoonias. Otsese ajendi sekkumaks Kreeka asjadesse andis Philipposele 356. a. puhkenud Püha sõda Delphi oraakli pärast. Delphi paiknes Fookise maakonnas, kuid allus riikidevahelisele eestseisusele amphiktyoniale
353 purustas Philippos Tessaalias fookislaste väe ja allutas Tessaalia. 446 sõlmis Philippos rahu Ateenaga: Ateena jättis fookislased kaitseta ja Philippos tõusis Delphi pühamu eestseisjaks. Põhja-Kreeka ja osa Kesk-Kreekast olid langenud Makedoonia võimu alla Kreeka alistamine Makedoonia ülemvõimule 346 337 Makedoonia-vastasuse peamiseks keskuseks oli kujunenud Ateena, kus Philippose- vastaseid meeleolusid õhutas Demosthenes (Ateena juhtivaid kõne- ja riigimehi 350datest aastatest alates). Püha sõja järel kujundasid ateenlased Demosthenes juhtimisel järkjärgult Makedoonia-vastase liidu ja alustasid edukat meresõda Musta mere väinades. 339 ajendas uus konflikt Delfis Philippose uue sissetungi Kesk-Kreekasse. Teebalased liitusid nüüd ateenlastega Makedoonia vastu. 338 toimus Chaironeia lahing, kus Philippos purustas peamiselt ateenlastest ja teebalastest koosneva Kreeka liiduväe. Teeba
Sophokles on tuntud oma tragöödiate (näiteks "Kuningas Oidipus") poolest. Kirjutas 123 näidentit, millest säilinud 7. Sophokles ei pea inimeste üle kohut, ta püüab nende tegusid psühholoogiliselt põhjendada. Aristophanes (5.s.eKr) oli vanakreeka komöödiakirjanik, kes elas Peloponnesose sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida. Demosthenes (384322 eKr) oli VanaKreeka kõnemees ja Ateena riigimees. Eriti kuulsad on Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Herodotos (umbes 484 eKr umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks".
Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos),
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
Makedoonia töus ja klassikalise ajajärgu löpp Makedoonlased olid kreeklastega lähedane sugulasrahvas nad osalesid olümpiamängudel ja nende ülikkonna seas levisid kreeka kultuur, keel, kombed. Makedoonia kuninga Philippos II valitsusajal muutus Makedoonia Balkani riikudele ohtlikuks. Philippos ei astunud nendega küll otsesesse lahingusse, olles kellegi liitlane, saades kreeklastelt isegi poolehoidu. Makedoonia peamiseks vastuhakkajaks oli Ateena, eesotsas riigi- ja könemees Demosthenes, kes väitis, et Philippos tahab hoopiski kreeklasi orjastada. Loodi Kreeka liiduvägi Chaironeia, kuid see sai 338 eKr lüüa, millega löppes Kreeka linnriikide iseseisvus ja ka klassikaline ajajärk. Algas hellenismiperiood (§20) §15 Riik ja ühiskond polis kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond oli väike. Linnriiki valitsesid ja ka kaitsejöu moodustasid kodanikud. Kodanikud oli meessoost pöliselanikud, kes suutis oma linnriiki kaitsta
Bukooliline luule, teisisõnu idülli looja. Meieni jõudnud kogumik 30 idülliga. Tema idüllid väga teatraalsed, mitte mõeldud teatris ettekandmiseks. Epigramme kirjutas ka vigurluuletused, nt ,,Syrinx". Karjuseluule Daphnis oluline karjuse nimi. Tema mõju on järgnevale lüürika arengule väga suur. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? 1) ajalooproosa; Herodotos, Thukydides, Xenophon 2) retooriline proosa ehk kõnekunst Lysias, Isokrates, Demosthenes 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon, Aristoteles. 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos esimene ajaloo kirjanik. Cicero nimetab teda ajaloo isaks. Reisis väga palju, kuulus Periklese ringi, oli Sophoklese sõber. Pani joonia murdes kirja kõik nähtu ja kuuldu teoses ,,Historiai", see tähendab uurimust, meie arusaama järgi ajalugu. Tema teos on väärtuslik allikas Kreeka-Pärsia sõdade
Äärmiselt subjektiivne, ülistab iseennast (sarnaneb Caesariga), ei pelga palgasõduri tööd. Osaleb sõjakäigus Pärsia printsiga, kes hukkub, avaneb võimalus juhtida suurt armeed. Uuendus ajalookirjandusse kirjaniku portree loomine. ,,Kyrose kasvatus" tõstab esile Pärsia riigi rajajat Kyros vanemat (6. saj eKr), näitab, kui õilis, tark kuningas ta on, on näha, et sooviks olla sama suur. Iseloomusta retoorilist proosat: Lysias ja kohtukõne, Demosthenes ja poliitiline kõne Retooriline proosa Kõnade kirjutamine: · poliitiline kõne · kohtukõne · pidupäevakõne Kohtukõne Lysias Elukutseline kohtukõnede kirjutaja. Väga viljakas/edukas, kirjutas hea tasu eest ka mõrvarite kaitseks. Ülesehitusstruktuuri põhiline nüanss on kohtunike psühholoogiline mõjutamine kõigepealt emotsioon ja esmamulje, seejärel faktid.
ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus. Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5
See andis vabad käed Makedooniale. Makedoonlased olid üle võnud nende keele, kombed ja kultuuri ja seega ei tahtnud kuningas Philippos II kreekalastega sõjalisse konflikti sattuda ning sekkus Kreekas asjadesse ühe või teise riigi liitlasena ning näitas end sõbra ja kaitsja rollis. Osa kreeklasi suhtus sellesse poolehoiuga ja lootis, et Philipposel õnnestus hellenid taas ühendada. Ateenale see aga ei meeldinud. Kõnemees Demosthenes kutsus kõiki üles kerkiva ohu vasti. Ta väitis, et Philippos on hoopis orjastaja. Selle tagajärjel moodustus suur Makedoonia-vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga, kuid 338 eKr sai nend esõjavägi hävitavalt lüüa. Philippos kuulutas end juhiks ning oli lõppenud Kreeka linnriikide iseseisvus ja klassikaline ajajärk. RIIK JA ÜHISKOND Kreeka polis Tüüpiline kreeka linnriik (polis) oli üsna väike koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikke
ta alati kaitses kedagi, enda seisukohalt õigluse eest. Ta oli haritud mees. Taolid probleemid alkoholiga. Tal oli palju naisi, kuna kõik liidud sõlmiti abieluga. Tema teine naine oli kõige olulisem, nimi oli Olympios, tal sündis Alexandros, keda kasvatati kui troonipärijat Põhivaenlane oli Ateena. Mereliit oli äsja lagunenud. Nad üritasid rahu hoida. Pigem kasutada raha sisemisteks eesmärkideks kui sõjalisteks, seega Makedoonia esiletõus oli silmas pinnuks. Demosthenes oli rikast päritolu, ta teenis elatist kohtkõnede kirjutajana. Pidas varakult poliitilisi kõnesid ja kujundas hoiaku Makedoonia vastaseks. Tema kõned ärgitasid välispoliitilist aktiivsuse taastamist tema silmis Philippos oli Ateena vaenlane ja isegi paar kõnet olid tema vastu. Tema kõned on suures osas säilinud, olles oluline ajalooallikas. Kreeka-Makedoonia konflikt, kus vastasmängijad ongi Philippos ja Demosthenes. Isokrates
Hellenismiajastul ja hiljem said Isokratese kooli eeskujul loodud retoorikakoolid hariduskolleteks, omamoodi ülikoolideks. De mos the ne s (38 4 -3 22 e. Kr. ) Kõnekunsti areng saavutab oma haripunkti IV saj. suurima pol. kõnemehe Demosthenese isikus. Alguses tegutses logograafina, kuid tuntus siiski tänu pol. kõnedele. Asus võitlema Makedoonia kuninga Philippose rünnakute vastu. Tähtsamad kõned: "Olynthose kõned", "Kõned Philippose vastu" ja "Kuritegelikust saatkonnast". A. 340 oli Demosthenes Ateena üldtunnustatud juht. Pärast kreeklaste alistamist makedoonlaste poolt Chaironeia lahingus kirjutab vaid ühe silmapaistva pol. kõne - "Kõne pärjast Kiesiphoni kaitseks". Kui makedoonlased Ateenasse tungisid, oli ta sunnitud sealt pagema ja kui makedoonlased tal 41 kannul olid, võttis ta mürki. Tema nime all on säilinud 61 kõnet. Vastandina külmale ja
Jaotas kõned kolme liiki: kohtukõne, poliitiline kõne (rahvakoosolekul), ilukõne (ehk epideiktiline kõne): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul. 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine) 71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Kuulus Ateena kõnemees, rajas Ateenasse retoorikakooli. Teos ,,Busiris" 72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik, kõned Makedoonia kuningas Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat allutada. 73. Mis on filipikad? Filipikad on ägedad süüdistuskõned; algselt olid need Demosthenese kõned Philippose vastu. 74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? akadeemia 75. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? Tundis end sellist zanri kirjutades mugavalt? Isiklik eelistus. 76
rahapuudus ja domineeris poliitiline suund , mis püüdis hoida rahu nii palju kui võimalik ja sellega seoses sunnitlus oli et pigem kasutada raha sisepoliitikas kui välispoliitliseks. Loodi teatrietenduste fond, kust finantseeriti pidustusi ja mis oli kokkuvõttes odavam kui sõjapidamine. Ainult et nüüd kui makedoonia hakkas tugevnema , ateenlased polnud valmis näitama initsiatiivi makedooniale vastuhakkamiseks, selle initsiatiivi võttis endale Demosthenes, kes oli rikas, oli varakult jäänud orvuks ja tema hooldajad raiskasid tema raha, alustas kohtukarjääri et oma varandust kätte saada. Hakaks elatist teenima kohtukõnede kirjutajana, hakkas pidama ka poliitilisi kõnesid, kujundas selgelt makedoonia vastaseks oma hoiakult. Tema ideaal oli 5 saj ateena. Teda peetakse tavapäraselt kreeka parimaks kõnemeheks kelle omadest meieni on need kõned säilinud. Raha tuleb kulutada
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
tutvustamisel. Inimesed levitavad oma sõnumit, et propageerida erinevaid ideid. Heale kõnele reageerib kuulajaskond elavalt ning lahkub rahulolevana. Meeldejäävalt esitatud kõnel võib olla sügav mõju nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale. Kes suudab oma mõtteid mõjuvõimsalt esitada, see suudab ka oma ideid tutvustada ning levitada. Heaks kõnelejaks saab järjekindla harjutamisega. Paljud ajaloost tuntud kõnemehed (nt. Demosthenes, Cicero) on tõestanud, et meisterlikkuseni jõuab suure visaduse, tahtejõu ja tööga. 3.1. Kõnede liigid Haarav ja huvitav kõne jääb meelde, ebaõnnestunud kõne muudab kuulajad rahulolematuks. Selleks, et kõne õnnestuks, tuleb põhjalikult valmistuda. Kõneleja 1 peab eelkõige lähtuma kõne eesmärgist. Pidulike ehk olmekõnede puhul on
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid nee...
Tegelikult tekkis kõnekunst 5. Saj. demokraatia oludes- tekkis retoorika (kõnekunsti teooria), kuju võtsid tulevase retoorilise proosa eriliigid, ent veel 5. Saj. ei leidnud kõnekunst kirjalikku fikseerimist. Sofistid seadsid endale ülesandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema moraali ja poliitika küsimustest. Rööbiti nende küsimuste sisulise käsitlusega toimus kunstipärase proosastiili ja uue distsipliini retoorika väljaarendamine. Tuntuimad kõnemehed: Lysias, Iokrates, Demosthenes. 23. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? Kirjutas sellest teoses ,,Poeetika". Kunsti olemuseks on matkimine, kuid see pole ümbritseva tegelikkuse orjalik kopeerimine, vaid selle loominguline reprodutseerimine. Poeedi ülesandeks polevat kõnelda sellest, mis on tõeliselt toimunud, vaid sellest, mis võiks juhtuda, mis loomupäraselt ja paratamatult on võimalik.
järgult hegemooni positsiooni Kreekas. IV sajandi keskel kujunes Kreekas välja üsna tugev makedoonia-meelne partei. Ateenas oli selle juhiks Isokrates, kes kutsus üles Makedoonia kuningas Philippos II allutama endale Kreekat ning alustama kreeklaste ja makedoonlaste ühist pealetungi Aasiale, et ‘muuta barbarid helootideks’ (heloot – teatavat tüüpi (päris)ori). Vastasleeri tuntuimaks esindajaks oli üks kuulsamaid kreeka oraatoreid Demosthenes, kelle Makedoonia ehk Philippose vastaseid kõnesid nimetatakse filip(p)ikateks. IV sajandi II poole alul peetud sõdades saavutas Philippos kontrolli enam-vähem kogu Kreeka üle. Aastal 337 eKr kutsus Philippos kokku kõigi Kreeka poliste kongressi Korintoses. Ainult Sparta keeldus osalemast. Kongressil rajati Üle-Kreekaline liit Makedoonia hegemoonia all – kuulutati välja üldine rahu, sõjad poliste vahel keelati,
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
Rohketes kõnedes kaitses ta senati mõjuvõimu ja mõistis hukka neid, kes isiklikust auahnusest või kasuhimust aetena püüdsid riigis võimu enda kätte haarata. (www.wiki.ee) (Kõiv, M. 1994) Constantinus Suur- Rooma keiser aastatel 306-327. Suhtus pooldavalt ristiusku. Andis 313. Aastal välja seaduse, millega lubas kristlastel vabalt tegutseda. Demosthenes – Vana-Kreeka kõnemees ja riigimees, Ateena kodanik. Tema kõned on omaaegse kreeka kultuuri suursaavutus ning aitavad mõista tollast poliitikat ja kultuuri. Demosthenes sai tuntuks oma Makedoonia-vastase hoiakuga ning tänu oma osavale sõnaseadmiskunstile suutis ta enda poolele meelitada paljud kreeklased. Ta pidas Makedoonia kuninga Philippos II vastu mitu teravat kõnet, mida hakati nimetama filipikateks. Tema
kreeklastele ja Philippose poolt ümber korraldatud Makedoonia armee võimsaimaks Balkani poolsaarel. Philippos püüdis vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega, näidates end nende sõbra ja kaitsjana. Kreeklaste omavahelistesse suhetesse sekkus ta ühe või teise kreeka riigi liitlasena. Osa kreeklastest nägi Philipposes kreeklaste ühendajat ja suhtus Makedoonia tugevnemisse soosivalt. Makedoonlaste peamiseks vastasseisjaks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Demosthenese sütitavate kõnede mõjul moodustus makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku kreeka riikide esindajate kongressi ja lasi ennast seal kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Kreeka oli langenud Makedoonia ülemvõimu alla. Filosoofia ja teadus
kreeklastele ja Philippose poolt ümber korraldatud Makedoonia armee võimsaimaks Balkani poolsaarel. Philippos püüdis vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega, näidates end nende sõbra ja kaitsjana. Kreeklaste omavahelistesse suhetesse sekkus ta ühe või teise kreeka riigi liitlasena. Osa kreeklastest nägi Philipposes kreeklaste ühendajat ja suhtus Makedoonia tugevnemisse soosivalt. Makedoonlaste peamiseks vastasseisjaks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Demosthenese sütitavate kõnede mõjul moodustus makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku kreeka riikide esindajate kongressi ja lasi ennast seal kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Kreeka oli langenud Makedoonia ülemvõimu alla. Filosoofia ja teadus
371 eKr, ülemvõim lõppes Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp linnriigid sõdisid omavahel, võimalus avanes Makedooniale, makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas, osalesid olümpiamängudel, nende ülikkonnas levisid kreeka keel, kombed, kultuur; 4.saj-l Philippos II ajal (359-336 eKr) muutus Makedoonia ohtlikuks, nende sõjavägi oli võimsaim, kuningas püüdis vältida sõjalist konflikti, osa kreeklasi lootis, et ta ühendab hellenid; riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus üles Philippose vastu, moodustus Makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr saadi Chaironeia lahingus lüüa, Philippos laskis end kuulutada kõigi hellenite juhiks 9.Kreeka: riik ja ühiskond Linnriik e. polis väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest, seda valitsesid kodanikud, kes olid ka põhiline kaitsejõud, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed, osades polistes nõuti tingimusena
2. RETOORILINE PROOSA tekkis seoses kõnekunsti arenguga. Praktiline vajadus kõne kirjapaneku järele tekkis muutunud kohtukorralduse tõttu. Kuna kodanik pidi ise kohtus kõnevormis oma õigusi kaitsma ja kõik polnud võrdselt sõnaosavad, siis tekkis vajadus elukutseliste kohtukõnede kirjutajate järele. Oluline koht oli kõnepidamisel ka poliitikas, kus rahvast tuli oma seisukohtade õigsuses veenda. Kuulsaim poliitiline kõnemees oli Demosthenes. 3. FILOSOOFILINE PROOSA. Varased filosoofid andis oma mõtteid edasi peamiselt suuliselt. Tõuke filosoofilise kirjaliku dialoogi tekkimiseks andsid kuulsa Sokratese vestlused oma õpilastega. Sokrates ise midagi ei kirjutanud, kuid pärast tema surma jäädvustasid paljud autorid nn sokraatilisi vestlusi, kus õpetaja osava vaidlejana viib õpilase kimbatusse ja õpilane on sunnitud oma loogikavigu tunnistama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
