Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest 2. Mille poolest erineb õigusriik võimuriigist? Õigusriigis on korra aluseks õiglus, mis kaitseb üksisikuid riigi eest Võimuriigis on korra aluseks aga distsipliin, mis riiki üksikute eest kaitseb Distsipliin surub alla vabaduse, õigus soodustab vabadust 3. Põhiseaduse ülesanne demokraatlikus riigis? Selle järgi valitsetakse riiki. Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele-Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. 4. Kuidas on võimalik muuta Eesti Vabariigi põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja
1 Ehitus Võrdlus VASAKPOOLSED ERAKONNAD PAREMPOOLSED ERAKONNAD Lõhed sissetulekute vahel peavad Inimene peab ise hoolitsema oma olema võimalikult väiksed heaolu eest Astmeline maksusüsteem Võrdeline maksusüsteem Ühiskonnas peab valitsema võrdsus Riik peab tagama heaolu kõikidele inimestele 7.Valimised demokraatlikus riigis Kõrgeima võimu kandja on RAHVAS Kodanikud saavad osaleda referendumil ehk rahvahääletusel, kuid selle toimumise otsustab riigikogu Kui referendum ebaõnnestub ja rahvaenamus ütleb ,,EI'', siis saadetakse parlament laiali ja toimuvad erakorralised valimised Hääleõiguse puhul EI TOHI teha 1. soolisi 2. rassilisi 3. varanduslikke 4. usulisi piiranguid Kandideerimise piirangud 1
vahelisest ajast olemas iseseisvuse kogemus. See on üks peamisi erinevusi võrreldes teiste endise Nõukogude Liidu vabariikidega. Selline ajalooline kogemus on korralikult funktsioneeriva riigi jaoks vajalike institutsioonide (ametkondade) loomisel ülitähtis. Eesti puhul on üsna tähtis olnud naabrus Soomega. Eesti ja soome keelte sarnasus oli oluline eelkõige taasiseseisvumise järgsetel aastatel. Siis saadi aimu turumajanduse olemusest ja peamistest demokraatlikus ühiskonnas kehtivatest reeglitest just Soome televisiooni ja muude kommunikatsioonikanalite vahendusel. See aitas nõukogude ajal pisut mahendada tihedalt suletud raudse eesriide mõju võrreldes näiteks selliste Kesk- Euroopa riikidega nagu Ungari ja Poola, ning muutis võimalikuks informatsiooni vahetamise. Tihedad majandussuhted Soomega mängisid olulist rolli väliskaubanduse ümberorienteerimisel idast läände ja aitasid hiljem kaasa integratsioonile (lõimumisele)
Järjepideva ajakirjanduse ja lugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes või oma lemmiksarja vaadates ei sa üle ega ümber reklaamist. Ostmist, müümist, vahetamist ning päev-päevalt järjest jõulisemalt pühamuteks
Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist "demos" rahvas ja "kratos" võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu. Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust.
- Dem- mitu parteid, võim on rahval, võimude lahusus. Dik- üks partei, võim on ühel isikul, võimude lahusus puudub. Kultuur- Dem- vaba ajakirjandus. Dik- tsensuur- kõik kirjutatu käis kontrollist läbi *Ideoloogia- Dem- konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Dik- natsism, kommunism, fasism 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles´ süsteemis * pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väiksema rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur. Lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema
Parlamentaarne 23. Kellel on õigus valida Riigikogu? Üle 18, kodanik. 24. Kui vanalt võib kandideerida Riigikokku? 21 25. Mis on Riigikogu peamine ülesanne? Seadusloome 26. Mida tähendab võimude lahususe printsiip? Täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim on eraldatud ning eri riigiorganite käes. 27. Kes sõnastas võimude lahususe printsiibi? Montesquieu 28. Mitme aasta tagant valitakse Riigikogu? 4 29. Mis on valimiste peamine ülesanne demokraatlikus riigis? Anda rahvale võimalus poliitikas osalemiseks, hääleõigus. 30. Mitme aasta tagant valitakse põhiseaduslikke institutsioone (Riigikogu, presidenti, KOV volikogusid)? 4,5,4 31. Milline valimissüsteem Eestis kehtib? Proportsionaalne 32. Millised on majoritaarse, millised proportsionaalse valimissüsteemi tunnused? Majoritaarne- 1mandaadilised valimisringkonnad, teiste hääled lähevad kaotsi, kaks suuremat parteid, stabiilne valitsus
Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja manipuleeritavad rahvakihid, kes olid kogenematud ja rahulolematud just seetõttu, et inimesed soovisid majanduslikku õitsengut ja poliitilist stabiilsust. Teine põhjus oli see, et rahvas oli pettunud Versaille' süsteemis, eriti sakslased, kes pidid maksma reparatsioone. Samuti süüdistati vaid sakslasi esimeses maailmasõjas ning seetõttu pididki nad maksma kõrgeid reparatsioone. Kolmandaks põhjuseks on see, et inimesed olid pettunud demokraatlikus riigikorralduses, sest loodeti majanduslikku õitsengut pärast esimest maailmasõda, kuid paraku seda ei tekkinud. Ning neljas põhjus oli see, et olid majanduslikud raskused ja tulevased diktaatorid lubasid kiiret elujärje paranemist ja lahendada riigi kitsaskohad. Totalitaarne diktatuur tähendas seda, et võimul oli 1 parteid või üks isik, valitses üks mõtteviis. Oli palju hukkamisi ja ka koonduslaagreid.
40% 29.20% inimesed 20% 11.00% 0.40% 0% Joonis 4. Interneti kasutamine. Allikas:World by Map Mongoolias kasutab Interneti umbes üks kümnendik rahvastikust. Võrreldes arenenud riikidega on see näitaja madal, Euroopa riikides on ligipääs Internetil tublisti üle poole rehvastikul. Samas kasutatavad veel vähem Interneti Aafrika riikide inimesed, nt Kongo Demokraatlikus Vabariigis kasutab seda ainult 0,4 % rahvastikust. Riik Imikusuremus 100 inimese kohta Mongoolia 23,15 Eesti 6,7 Tšaad 90,3 Argentiina 9,96 Tabel 3
Demokraatiaks nimetatakse ühiskonna organisatsioonivormi, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse
Ühiskonna sektorid Ühiskond on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega
kuuluda ainult Eesti kodanikud. Demokraatia on tugev siis, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja kaitsevad. Paljud kodanikud üksnes nõuavad oma õigusi, jättes kohustused unarusse. Armastatakse küll kritiseerida valitsust ja poliitikat, kuid ei vaevuta end probleemida kurssi viima ega ajakirjanduses oma argumente esitama. Ka valimistel hääletatakse sageli huupi, tutvumata kandidaatide programmidega. Tänapäeval on kodanikuõigustel demokraatlikus maailmas sarnased jooned. Demokraatlikud riigid rajanevad põhimõttel, et valitsus peab teenima rahvast, mitte rahvas valitsust. See tähendab, et riik annab oma kodanikele õigused ja vabadused, vastutasuks on aga kodanikud riigile truud ning aitavad kaasa ühiskonna rahumeelsele arendamisele. Õigused, vabadused ja kohustused on demokraatlikus riigis nii tihedalt põimunud et on raske öelda, kas tegu on õiguse või kohustusega. Kodanike õigused ja
15. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 16. Põhiõiguste piirangu formaalne põhiseaduspärasus, selle tingimused Põhiõiguste piiramine on lubatav, kui see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Põhiõiguste piiramise formaalne põhiseaduspärasus eeldab esiteks põhiseaduses sätestatud pädevuse, vormi- ja menetlusnõuete järgimist, teiseks põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse tagamist
idas NSV liidu tsoon. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik ehk Lääne-Saksamaa. Idas tekkis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ehk Ida-Saksamaa. Alguses lootis Nõokogude Liit saavutada võimu kogu Saksamaa üle, kui see ebaõnnestus. Saksamaa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7.oktoobril 1949.a. Selle pealinnaks oli Ida-Berliin. Ida-Saksama pindala oli 108 298 km2. Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule Komiterni karastusega kommunistid eesotsas Walter Ulbrichtiga. Oma parteid nimetasid nad Saksamaa Sotsialistlikuks Ühtsusparteiks ja säilitasid vormiliselt isegi mitmeparteisüsteemi, kui see oli vaid dekoratsioon. Walter Ulbricht läks ajalukku Moskva käskude eriti püüdliku ja pedantse täitjana. Just tema nõudis 1968.aastal innukalt, et surutaks maha tsehhide-slovakkide katse lisada sotsialismi demokraatiat. Ida-Saksamaa oli
institutsioonidevahelises raamistikus, mis tugineb eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingule ja ELi üldeelarve suhtes kohaldatavale finantsmäärusele. Euroopa Kontrollikoda, kui ELi sõltumatu välisaudiitor, kaitseb ELi maksumaksjate huve. Tal ei ole seadusandlikke volitusi, kuid ta tegutseb selle nimel, et muuta ELi eelarve haldamine Euroopa Komisjoni poolt tõhusamaks, ning koostab ELi eelarvet käsitlevaid aruandeid (Euroopa Liidu ametlik veebisait, http://europa.eu). Toimivas demokraatlikus ühiskonnas on vajadus eelarve täitmist ja poliitika elluviimist käsitleva täieliku, täpse ja kergesti kättesaadava teabe järele. See on aluseks nii tõhusale kontrollile, kui ka otsuste tegemisele, parandab finantsjuhtimise usaldusväärsust ja sellele tugineb aruandekohustuse täitmine. Nagu iga liikmesriik, nii vajab ka EL välisaudiitorit, kes saaks tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. Koosseis
pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Diktatuur- valitseja piiramatu võim ja autoriteet. Puudub rahvamandaat. Puuduvad kodanikevabadused. Olukorrad, mis pärast I MS aitasid kaasa diktatuuri tekkele: Valimisõiguse laienemisega tekkisid uued valijad, kes olid kogenematud ja rahulolematud ning seetõttu kergesti manipuleeritavad. Pettumine Versailles´süsteemis, lepingut püüti ebaõiglaseks ning toetati juhte, kes arvasid sama. Pettumine demokraatlikus riigikorras- demokraatia kriis. Majanduslikud raskused Jagunevad: autoritaarsed -Riigi sekkumine majandusse. -Võimu koondumine ühe inimese või ühe inimeste rühma kätte. -Reformid toimuvad eelneva seadustiku baasil. -Rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimises. -Võimu haaramine toimub revolutsiooni või riigipöörde teel. Näiteks: Portugal, Poola, Leedu. totalitaarsed miks said diktaatorid võimule, totalitaarseid riike
mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi (mänedzer, direktor, juhataja või totaalse võimu korral diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema poolt omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada). Kaasaegne juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed ei allu võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus. Seetõttu tuleb inimesed juhi poolt kaasata tegevusse vabatahtlikkuse alusel. Juht peab seetõttu käskude ja keeldude asemel looma visiooni ja näitama isiklikku eeskuju visiooni alusel seatud eesmärkide saavutamiseks. Juht on tänapäeval aina enam liidri ehk teenäitaja rollis. Juht peab tulemuste saavutamiseks suutma luua arusaadava visiooni tulevikust ja seadma selle alusel eesmärgid, millega inimesed saavad oma isiklikke eesmärke siduda
Milline poliitiline ideoloogia on sulle südamelähedasem? Miks? Põhjenda oma arvamus vähemalt 3 argumendiga. (poliitilised ideoloogiad) Liberalism. Mulle meeldib vabadus, loodusõigused ning demokraatia, mille aluseks on võimude lahusus. Demokraatia ei ole ilma tugeva kodanikuühiskonnata mõeldav. Miks? (demokraatia. kodanikuühiskond) Sest demokraatia põhineb kodanikel. Mida tähendab poliitiline pluralism? Kuivõrd oluline nähtus see on demokraatlikus riigis? (erakonnad ja survegruppid) Mitmeparteilisus, kodanikel on võimalus valida omale meelepärane partei. Milliste kanalite kaudu saab rahvas oma huve vahendada? Mida tähendab kaudne ja otsene surve? (erakonnad ja survegruppid) Rahvas saab valida enda huvisid esitava partei valimistel, liituda survegrupiga ning mõjutada seeläbi parteisid.
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal...
Valitsemise korraldamise põhimõtted: 1)võim ei tohi koonduda ühe isiku kätte 2)võim peab olema avalik ja kontrollitav 3)võim peab seisma rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigu...
Diktatuuride tekke põhjused Mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatilkku riigikorraldust ja nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ja viiks riigi majanduslikule õitsengule- kommunistlik liikumine, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Tunnusjooned:1) uute kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2)pettumine Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena
" Kuid Tarand oli arvamusel, et põhiseadust peaks muutma, nimelt tahtis ta, et presidendist saaks ka kaitsevägede juhataja, mis ei ole väga hea idee. Indrek Tarand on olnud küll 3 aastat Nõukogude Liidu armees sundkorras ja ka reservohvitser tagantjärele, kuid siiski ei oleks ta piisavalt pädev riigikaitse kõrgema juhi kohale. Samuti ei oleks see väga kasulik muudatus demokraatlikule riigile. Võimude lahusus on väga oluline demokraatlikus riigis. T. H. Ilvese juures meeldib mulle kõige rohkem see, et ta on oma ametiaja jooksul kordades suurendanud Eesti rahva isamaatunnetust. ,,President peab kasvatama Eesti vaimu, tegema seda suuremaks ja Eestit kaalukamaks. Nii maailmas kui oma rahva südames koos kõigi vaba riigi ettevõtlike vabade kodanikega." nii ütles T. H. oma viimaste valimiste teesides, minu arust on ta sellega väga hästi hakkama saanud. Ma arvan, et I
nupuga. Samas on ka ajalehtedel moderaatorid ja robot, kes kõik töötavad selle nimel, et kõrvaldavad ebatsensuursed kommentaarid. Peeter Normak arvas, et üheks võimaluseks oleks kommenteerimisvõimalus lihtsalt kinni keerata ning teine, aeganõudvam variant oleks heade sisuliste kommentaaridega ise sekkuda. Arvan, et netikommentaaride teema on ülepaisutatud ja ülespuhutud. Mina isiklikult ei näe probleemi, elame demokraatlikus riigis ning igaüks võib rääkida mida heaks arvab. Kui selleks on väga õelad ning ebatsensuursed kommentaarid, siis pole midagi parata ning häbenema peaks vaid inimene, kes selle kommentaari on kirjutanud. Kuigi kõige tõhusam variant netikommentaatorite ohjamiseks oleks ilmselt sisuliste kommentaaridega ise sekkuda, nagu arvab Peeter Normak. Kirjand Interneti virtuaalmaailm Tänane maailm on internetiseerinud. Kõik käib läbi interneti ning tavaline paberile
jäävad demokraatlikuks (Inglismaa, Prantsusmaa, USA) 2. Maailma riigid 1930ndatel. Arutle: Miks osad riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? Osades riikides säilis demokraatia, sest I MS olid sõjas peale jäänud peamiselt demokraatlikud riigid. Kuid samas mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Diktatuuride tekke põhjused: pettumine Versailles ' süsteemis ning demokraatlikus riigikorralduses , majanduslikud raskused. 3. Saksamaa 1930.aastail. Natsipartei võimule saamise põhjused? Hitleri sise- ja välispoliitika (pärast võimule saamist) 1932. aasta valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. Hitler oskas hästi manipuleerida ning kasutas majanduskriisi oluokorda ära, majandus oli nõrk jms. Sisepoliitika- Hitler loob sõjaväe, keelustab kõik erakonnad, võtab juutidelt ära kodakondsuse
Diktatuur- (hirmuvalitsus)- mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim. Olemus: Totalitaarne riigikorraldus Võimu koondumine ühele juhile Kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ning üldse kogu elu üle. Demokraatlikud õigused ja vabadused on piiratud. Poliitiliste erakondade piiramine. Rikutakse inimõigusi Olulisel kohal on propaganda. Sala- ja julgeolekupolitsei Diktatuuri tekke põhjused: 1. Pettumine Versailles’s 2. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. 3. Majanduslikud raskused 4. Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: Rahvas osaleb valmistel Regulaarselt toimuvad ausad valmised Sõnavabadus Inim- ja kodanikuvabadused Võimude lahusus. Itaalia (fašistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja
sündinud vaesena on sul lootust teha karjääri ja mitte jääda vaeseks. Tänu neile hakkasid inimesed raha koguma ja investeerima. Puritaanide halvad küljed olid: Neil olid lõbustused keelatud; pidid musta riietuma, pikad juuksed ei tohtinud olla, vaid pidi olema traditsiooniline meestesoeng. Puritaanlus aitas kaasa kapitalismi kiiremale arengule nii, et 11. Selgita Inglismaa näite varal, miks peab demokraatlikus riigis parlamendi võim olema tasakaalustatud teiste parlamendist sõltuvate institutsioonidega (president, ülemkohus). See peab olema nii, et ei oleks tülisid. Kui need on tasakaalustatud, siis on kõigil sõnaõigust ja ei ole ainult üks inimene kes kõiki riigiasju otsustab ja see aitab omakorda hoida ära kodusõdasid. 12. Kas nõustud merkantilistliku majanduspoliitika seisukohtadega? Põhjenda oma arvamust.
Ühiskonnaõpetus I Kordamisküsimused ja -teemad (23-33) arvestustööks 1. Mis on koalitsioon, opositsioon, enamusvalitsus ja vähemusvalitsus? Miks on Eestis kehtiva süsteemi juures oluline parlamendi enamuse toetus valitsusele? Mis mõjutab valitsuse eluiga? Koalitsioon on ühendus või liit, mille põhjal moodustatakse demokraatlikus riigis valitsus, mis tegutseb koalitsioonileppe alusel. Opositsioon on koalitsiooni vastasrinne. Opositsiooni partei ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suurest erinevatel seidukohtadel. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti. Vähemusvalitsusel on alla poole valitsuse kohtadest. Vähemisvalitsus saab toimida, kui opositsioonipartei pole üksmeelel. Vähemusvalitsuse eluiga on
rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal. 6)Isikud Perikles-Ateena riigijuht, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Kleisthenes-Ateena viimane türann, kes kehtestas esimese demokraatia maailmas Solon-Kreeka luuletaja ja riigitegelane 7)Kangelased Herakles-kreeka armastatuim kangelane, heerold, jumala ja inimese laps
Polised Sparta ja Ateena: sarnasused ja erinevused Polised e. linnriigid tekkisid Kreekas arhailisel ajajärgul, kui seal algas uus tsivilisatsiooni tõus. Need olid linnad, koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Kreekas oli neid ca. 1500. Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda 431.-404 eKr) Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Iga aasta valiti üle 30-aastaste koda...
oleme hetkel sellises situatsioonis, kus kurssi tuleb muuta. Näited sellest, kuidas valitsuse koosseisud muutuvad pidevalt, sest ei suudeta leida ühist keelt ning viia plaane ellu ning sellest, kuidas Eesti kui demokraatliku ühiskonna näidet varjutavad mitmed korruptsiooniskandaalid, mis riigi võimuladvikus aset leidnud on, ei ole tunda, et oleme liikumas õigel suunal. Liikudes sellisel kursil ei ole tunda, et järeltulevate põlvede tulevik on kindlustatud demokraatlikus heaoluühiskonnas, mille poole püüdleme. Muuta on väga palju, kuid alustada tuleb sellest, et kaasata Eesti poliitikaellu ka vähemusrahvused ning inimesed, kes veel praegusel hetkel poliitikast ei huvitu, tehes neile selgeks, et poliitika on valdkond, mis mõjutab nende igapäeva elu. Vaid riigis, mida juhib kindlakäeline, intelligentne ja korruptsioonivaba riigivõim, saab riigi tegevuse viia vastavusse sellega, mida demokraatliku
enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto). esimene lõige (lg)-üldine reegel teine, kolmas, neljas-täpsustus punktid (p)-loetelu lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Seaduse nimedel on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti. Seaduse tõlgendamine: Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Teleoloogiline- mõttekohane, eesmärgiline tõlgendamine. Mis oli seadusandja eesmärk, mida ta tahtis saavutada. Selle alusel kohaldada. Süstemaatiline- lähtub normide süsteemist või asukohast, tõlgendatakse koos teiste sätetega/õigusaktidega
Küsimused, mis aitavad ajakirjanikul jälgida oma objektiivsust: Tasakaalustatud kõikide loo aspektide ja inimeste suhtes? Keda lugu haavab? Kellele toob kasu? Kas olen kasutanud erinevaid allikaid? Kui palju on mu enda eelarvamusi sees? Tõelähedus? Objektiivsus tekkis 19.sajandil, kui taheti müüa oma uudist paljudele erimeelsetele lehtedele, tuli müüa fakti ilma kommentaarita. Kelle vaatenurgast kirjutatud? 12. Ajakirjandusvabadus ja kommunikatsioonivabadus. Arenenud demokraatlikus ühiskonnas on vaba ajakirjandus mõjuvõimas märk. Harva pööratakse tähelepanu sellele,et skandinaavlase, ameeriklase, inglase, leedulase ja eestlase jaoks on ajakirjandusvabadus vägagi erineva tähendusega. Põhiprintsiipi(iga inimese õigust oma mõtteid vabalt väljendada kehtivate seaduste piirides) tunnustavad kõik demokraatlikud riigid. Tsensuuri keelustamine on nn negatiivne vabandus. Positiivne vabadus on õigus midagi teha, õigus mingisugusele hüvele.
konventsioon. Inimõiguste konventsiooniga on ühinenud Euroopa Nõukogu kõik 47 liiget. Inimõiguste konventsiooni artikkel 8 sätestab privaatsusõiguse kaitse alljärgnevalt. Artikkel 8. Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu 1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. 2. Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. 7.12.2000 välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7 sätestab samuti privaatsuse kaitse. Artikkel 7. Era. Ja perekonnaelu austamine Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era-ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.
Ealiselt ning arenguliselt sobiv õppe- ja kasvatustegevus toetub õpetaja poolt kujundatud lapse arengut ja aktiivset tegutsemist soodustavale rühma õpikeskkonnale. Kasvatus- ja arendustegevuses arvestavad pedagoogid lapse vanuselisi ja soolisi iseärasusi. Kasvatamine ja arendamine lähtub nii lapse loomulikust huvist ümbritseva vastu kui konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast. 7. HUMAANSETE JA DEMOKRAATLIKE SUHETE VÄÄRTUSTEMINE Lasteaed valmistab lapsi ette elama demokraatlikus ühiskonnas selle kaudu, kui lasteasutuse enda kultuur/keskkond on demokraatlik ja inimsõbralik lastel on õigus valida, otsustada, vastutada. Demokraatiat õpitakse päev päevalt selle sees elades, nii kujunevad lastel oskused ja hoiakud toimida demokraatlikus ühiskonnas. Kui lapsed tajuvad vastastikust lugupidamist ja tunnustamist, arvamuste avaldamise õigust, siis omandavad nad ise oskuse arvestada kaaslastega ja hoolida neist. 8. LAPSELE TURVATUNDE JA EDUELAMUSTE TAGAMINE
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL Referaat Juhendaja: Viljandi 2011 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS............................................................................................................................... JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD EUROOPAS................................................................................... JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EESTI NSV-s................................................. JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD NSV LIIDUS JA VENEMAAL...........................
Euroopa Keskpank - ülesandeks on hoida euroalal rahalist stabiilsust, tagades madala ja stabiilse tarbijahindade inflatsiooni. EKP on iseseisev institutsioon ja võtab vastu otsuseid, küsimata selleks juhiseid valitsustelt ja teistelt ELi institutsioonidelt ning võtmata selliseid juhiseid arvesse. koosneb liimesriikide keskpanga presidentidest ja EKP presidendist ja asepresidendist Pilet 8 1) Valimised ja nende roll demokraatlikus ühiskonnas. Peamised valimissüsteemid ning nende plussid ja miinused. Võimu perioodilist ja seaduslikku vahetumist tagavad vabad valimised on demokraatliku valitsemisviisi alus. Ühtlasi on valimised enamikule kodanikkonnast ainus võimalus poliitikas osalemiseda. Igal kodanikul on hääletamisel võrdne sõnaõigus selle kohta, kuidas peaks ühiskond toimima. Valimised Kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike
Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud.otalitaarses. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal. · Orjad. KREEKA- Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad. Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse
käsitööalase ettevalmistusega. Ateenas saadeti poisid 7a kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ning tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal kohal olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Spartas oli kasvatussüsteem riigi range kontrolli all ning peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates 7a viibisid poisid kodust eemal ning pidid ise füüsiliste treeningute kõrvalt ka oma elu korraldamisega hakkama saama. 20a loeti nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30selt said neist täieõiguslikud kodanikud. Ka abielus spartiaadid viibisid enamus aja kodust eemal lahingutes. Kodanikes
CoAs3 mida kaevandatakse koobalti ning kõrvalproduktina arseeni saamiseks. Koobalti- arseeni mineraale katab mõnikord sekundaarne punane-roosa kristallne kiht nimega punane koobalt, Co3(AsO4)2 * 8H20. Tegu pole hinnalise mineraaliga, kuid ajalooliselt on kaevandajad kasutanud seda kui näitajat, et lähedal asub koobalt ja hõbe[2]. Kõige enam koobaltit saadakse siiski vase ja nikli kaevandamise kõrvalproduktina. Maailma suurimad koobalti tootjad on vasekaevandused Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Kongo DV koobalti toodang moodustab umbes 53% maailma toodangust ning ennustuste kohaselt see tulevikus ka välisriikide investeeringute abil kasvab[3]. 4 3. Omadused Füüsikalised omadused Koobalt on tahke, ferromagnetiline, hõbevalge metall. Ta püsib magnetilisena kõrgeima temperatuurini (Curie punkt temperatuuril 1121°C) kõikidest magnetilistest elementidest.
Riigipea võib olla kas monarh või president. Valitsus koosnev peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Valitsusel on oluline roll seaduseloomel, sest just läbi valitsuse esitatakse seaduseelnõud parlamenti. Peaminister valitakse kas parlamendi või siis riigipea poolt. Valitsemine peab olema allutaud seadustest kinnipidamise ehk seaduslikkuse nõudele. Seda reguleeritakse läbi kindlate struktuuride. Oluline roll on ka õigusmõistmisel. Demokraatlikus õigusriigis teostavad õigusmõistmist sõltumatud kohtud. Kohtunikud on objektiivsed ja alluvad seadustele. Õigusriigile on iga inimene õiguse subjekt. Sest kohtunikul on eelkõige kohustus kaitsta üksikuid kaasinimeste ja riigiorganite omavoli eest. Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus, olles ainus võimu kandja. Kõige kõrgeim kohus on riigikohus. Õigusriigi materiaalsed tunnused on käsk austada ja kaista järjekindlalt inimväärikust. Õigus on alati seotud inimesega
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguse...
Eesti valitus on aega-ajalt arutanud ka teema, et kui moodustataks palgaarmee, siis ehk liituksid sellega ka kodakondsuseta inimesed. Minu arust on aga see teema vga vastuoluline. Eesti Vabariigis on enamati hallipassiomanikud vene keelt knelevad ja vene meelsed isikud, kelle sjavkke kaasamine ei oleks Eesti julgeolekule kasulik. Juba Eesti Vabariigi ajaloos on nha, et eestlastel pole kunagi eriti soojad suhted venelastega olnud. Venemaa on Eestit korduvalt okupeerinud ning isegi tnapeval, demokraatlikus maailmavaates, diskrimineerivad venelased eestlasi. he kige selgema nitena vib tuua keele kasutuse. Venelased on ldjuhul kindlal arvamusel, et kuigi nemad elavad Eestimaal, peab eestlane ra ppima vene keele, mitte aga venelane eesti keele. Kui aga eestlaste ja venelaste vahel on juba tsine keelebarjr, ei ole see aga ka kuidagi kasuks Eesti julgeoleku tagamiseks. Seega, olen kindlal arvamusel, et hetkel kehtiv ajateenistuse kohustuse seadus on sobilik ning seda ei ole vaja muuta.
Kuna eutanaasia on teema, kus mitmed erinevad mõisted ja seosed lähevad omavahel tugevalt vastuollu on raske leida ka konkreetset põhjendust selle lubamiseks või keelamiseks. Nii nagu igal asjal siin maailmas, on ka sellel omad head küljed ja omad probleemsed küljed. Siiski võime väita, et selle kasutamine ei tohiks sõltuda niivõrd riiklikkest reglementeeringutest vaid inimeste endi väärtushinnangute olemusest. Me oleme vabad inimesed demokraatlikus riigis, meil on õigus otsustada oma enda elu üle täpselt nii nagu me seda ise soovime. Selliste põhimõtete järgi peaks lähtuma ka eutanaasia teemal.
parlament muutub järjest professionaalsemaks. Sellele aitab ilmselgelt kaasa asjaolu, et Riigikogus on professionaalsed poliitikud. Reiljan Andres, Pettai Vello „Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012“, RiTo nr 26, 2012 1) Nõustun artiklis välja toodud arvamusega, et poliitiliste intitutsioonide usaldatavust ei saa hinnata ühemõõtmeliselt – mida rohkem usaldust, seda parem. Teatav skeptilisus on täiesti normaalne ja demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik. Usaldamatust võib käsitleda kui ajendit, muuta süsteem efektiivsemaks ja kodanikukesksemaks. Samuti läbipaistvamaks. Ohuks on pigem pimesi usaldamine. 2) Huvitav on asjaolu, et riigiti haridustaseme seos poliitilise usaldusega riigiti niivõrd erineb. Eestis näiteks usaldavad enam need, kes eluga enam rahul on – rikkamad ja kõrgelt haritumad, samuti Ida – Euroopa ja Lõuna – Ameerika riikides. Samas kui
Olemus: · Totalitaarne riigikorraldus · Võimu koondumine ühele juhile · Kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ning üldse kogu elu üle. · Demokraatlikud õigused ja vabadused on piiratud. · Poliitiliste erakondade piiramine. · Rikutakse inimõigusi · Olulisel kohal on propaganda. · Sala- ja julgeolekupolitsei Diktatuuri tekke põhjused: · Pettumine Versailles's · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. · Majanduslikud raskused · Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: · Rahvas osaleb valmistel · Regulaarselt toimuvad ausad valmised · Sõnavabadus · Inim- ja kodanikuvabadused · Võimude lahusus. Itaalia (fasistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja
Ei arutata riigi rahalisi kohustusi, riigikaitset, välislepinguid, eelarvet ja makse. 11. Millised on riigikogu ülesanded? · Menetleda ja vastu võtta seadused. · Ratifitseerida välisleping. · Kinnitada riigieelarve. · Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid. · Kontrollida täitevõimu tegevust. 12. Selgitage: Parlament kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis. Istungijärk parlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest. Opositsioon vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel. Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest.
vähemalt abipolitsei staatuse ) 1 · riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile, kes on riigi territooriumil k.a. välismaalased(erand: diplomaatiline puutumatus nt. saadikud) · üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia (Eestis nt. Parlament, vähemalt teoreetiliselt demokraatlikus ühiskonnas) · korraldab riigi igapäevast elu · esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõim teostab ennast asutuste ja institutsioonide kaudu: · korrakaitse jõud · sõjavägi · valitsus · parlament · kohus · president jm. Võimude lahususe printsiip ehk kõik need institutsioonid kontrollivad üksteist vastastikku ja nende omavahelised suhted on määratud väga täpselt kirjalike õigusnormidega. Õiguskantleri
elevandid, mustad ninasarvikud ja aafrika pühvlid lisaks paljudele teisetele loomaliikidele. (7) El Yunque National Forest On vihmametsa looduspark, mis asub Puerto Rico saarel, suuruseks on tal 28,002 aakrit ehk 113.32 km² ja asutatud on ta aastal 1903. Aastas võib seal sadada kuni 6m vihma ehk 380 000 000 m³, terve metsa peale. (8) Volcanoes National Park Park asetseb loode Rwanda's ja on kõrvuti Virunga Rahvus Pargiga, mis asub Congo Demokraatlikus vabariigis, ja Mgahinga Gorilla Rahvus Pargiga, mis asub Uganda's. Rahvuspark on tuntud kui paradiis mägi gorilladele. Samuti on see koduks viiele kaheksast vulkaanist, mis on Virunga mägedes (Karisimbi, Bisoke, Muhabura, Gahinga ja Sabyinyo), mis nüüdseks on kaetud vihmamesa ja bambusega. Park avati aastal 1929 hõlmates juba siis tohutut maaala suurusega 19 298 090 km². (9) Looduskaitse Liidud Looduskaitses on väga suur osakaal ka keskkonda ja loodustkaitsvatel
Kooli nimi Naise roll nõukogude ühiskonnas 1970. ja 1980. aastatel. Referaat 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Naise roll ühiskonnas..................................................................................................... 4-5 3. Naise ja mehe roll ühiskonnas........................................................................................... 5 4. Kokkuvõte......................................................................................................................... 6 5. Kasutatud kirjandus............................................................................................................7 2 Sissejuhatus Nõukogude perioo...
· avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Kohtusüsteemid: · Anglo-Ameerika kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Tähtsaim pole konkreeset valdkonda puudutav seadus, vaid kohtupretsedentanaloogilises kohtuasjas varem langetatud otsus. Kohtuvõim on üks võimuharudest, kohus on iseseisev ja sõltumatu. Demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem, et vähendada eksimise võimalust · Mandri-Euroopa- kohtusüsteem on spetsialiseerunud ja mitmeharuline (kriminaal-,tsiviil- ja haldus), kõrgeimaks on konstitutsioonikohus. Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, peab olema õigusalane kõrgharidus. Kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Kohtusüsteemis range hierarhia ja karjääripõhimõte. Kohtusüsteemi funktsioonid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
