väga meeletustes kogustes. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini bokaad. Selles osalesid NSVL , Saksamaa ja USA. Probleemiks oli see , et NSVL ei tahtnud , et läänes tekiks ühine tsoon. Selle tagajärjel katkestati kõik ühendusteed läänepoolega ning Saksamaa lõhenes lõplikult. Teine kriis , mis oli samuti seotud Berliiniga oli Berlini kriis. Paljud idasakslased ei olnud rahul kommunitsliku valitsemisega Saksa demokraatlikus Vabariigis. Rahvas üritas põgeneda kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele . Selle tagajärjel ehitas Nõukogude Liit Berliini müüri , mis eraldas Lääne- Berliini Ida -Berliinist. Kriisid olid külma sõja üheks oluliseks aspektiks. Mitmeid neist kriisides leidsid aset ka Aasias. Üks neist oli Koera sõda, milles osalesid Hiina , NSVL ja USA . Põhja - Koread toetasid NSVL ja Hiina ning Lõuna - Koread toetas USA , See sõda kestis kolm aastat, mille tagajärjel suri ligi kolm
Mina arvan, et kuldne kesktee oleks õigeim lahendus. Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud demokraatia on üks ere valitsemise näide, kus rahva vajadused on rahuldatud, sest inimestele on antud võim-rahvas otsustab, mis on nende arvates õige ning kasulik. Turuplatsidel peetavatel rahvakoosolekutel said kõik kodanikud sõna sekka öelda ning uusi küsimusi püstidada. Seega rahvas sai valitsemises palju otsustada. Demokraatlikus ühiskonnas valiti ametnikud liiskuheitmise alusel-nii välditi häälte kinni maksmist. Kuid sellel on ka oma negatiivne külg: loosis said osaleda kõik Ateena kodanikud, alates aristokraadist lõpetades lihttöölisega. Kas pottsepp saaks suure sõjaväe juhtisega hakkama? Kahtlen selles. Nii pääsesidki ihaldatud võimukohtadele täiesti ebakompetentsed inimesed, kes võisid riigi seisukohalt teha väärasid otsuseid. D. toimimist takistab türannia
Analüüsi kuulsustele halba varju heitvat materjali kõmuajakirjanduses. Kui paljud fotod, uudised ja kuidas rikuvad kuulsuse privaatsust? Millega on õigustatud sellise materjali esitamine? Kõmuajakirjanduses tuleb kuulsustel ehk avaliku elu tegelastel demokraatlikus ühiskonnas tänapäeval leppima sellega, et nende eraelu on pidevalt meedia huviorbiidis, nende tegevusi jälgitakse igal pool. Kõmuajakirjandus on see, mis keskendub meelelahutusele, need on tavaliselt emotsionaalsed ja hinnangulised ning segavad fakti kui ka arvamust üheaegselt. Inimesed tahavad meelelahutust, ajalehed, interneti portaalid, raadio, televisioon annavad neile seda igapäev. Kas selle väljastamine meedias on siis privaatsuse lõhkumine ja inimese enda
Kaitsevägi tagab riigi kaitsmiseks sõjalise tegevuse, kontrollib ja valvab õhuruumi, õpetab välja ajateenijad ning valmistab ette reservväed. Kaitseliidu ülesanne on vabade tahtel ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eestit. Eesti on oma iseseisvuse taastamisest saadik töötanud sihikindlalt oma julgeoleku tugevdamise nimel. Täna võime öelda, et väikeriigil Eestil on demokraatlikus vabas maailmas parim võimalikest julgeolekutagatistest. Me oleme NATO liikmed, meil on täna sõpru ja liitlasi rohkem kui kunagi varem meie ajaloos. Eesti julgeolek on miski, mis pole kunagi täiuslik. Selle eest tuleb pidevalt hoolt kanda ning see eeldab kõigi meie pamust. Me peame tegema üheskoos kõik selleks, et isegi teoreetiliselt ei korduks meie ajaloo traagilised leheküljed.
saime suhteliselt kiiresti ja suuremate kadudeta üle. On ju meie riigi eesmärkki jõuda viie rikkama riigi hulka. Eesti riigil on seljataga pikk minevik ja ees ootamas veel pikem tulevik. Eesti minevik on olnud keeruline ja, kes teab, mida toob tulevik, kuid meie eesmärk on alati olnud jääda püsima iseseisva riigina. See peaks ka praegu olema meie, Eesti kodanike, prioriteet number üks. Riigi kõige kallimaks varaks ongi kodanikud, sest nende käes on demokraatlikus riigis võim. Just meis, peitub Eesti edu saladus. Meie kõigi panus on oluline selles, et meid mäletataks tugeva riigina. Kodanike otsused ja valikud mõjutavad suures osas riigi edasist käekäiku ning kodanikud on riigi alustalad, millele toetudes saab rajada jätkusuutliku riigi. Kodanike ja riigi kasulikkus on vastastikune. Riik eksisteerib töötavate inimeste maksude toel, kuid hiljem peab neile pensioni maksma. Riik ja kodanikud tegutsevad käsikäes.
Samuti on eetiliseks probleemiks see, kui arvamuse kujundajad hakkavad põhjendama oma üleskutseid või loosungeid murega rahva ja kultuuri säilitamise vastu. Nimetavad seda ligimesearmastuseks, mis on isegi meie ühiskonnas irooniline, sest kõik hoolivad ikka ainult enda heaolust. 4) Kas sõnavabadust võib olla liiga palju? Kas see võib käia üle jõu? Põhjenda. Mina ei ole nõus sellega, et inimestel on sõnavabadust liiga palju, sest elame ju demokraatlikus ühiskonnas. Loomulikult tuleb jälgida mida ja millal kommenteerid või ütled ning see on elementaarne. Anonüümsed netikommetaatorid või nende alla varjunud riigimehed üritavad ühiskonda enda mõtetega mõjutada. Kui nende mõjutustega mitte kaasa minna, ei näe ma piirmatus sõnavabaduses probleemi. Kui aga inimesed lõpetavad enda peaga mõtlemise ja lasevadki iga tegelase, keda meedias näevad, arvamusel end mõjutada võib käia sõnavabadus üle jõu.
Eestis on see põhimõte esmakordselt fikseeritud manifestis "Kõigile Eestimaa rahvastele". Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine. 2. Proportsionaalsuse põhimõte. Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse§ 11, mille järgi õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 3. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte. Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist).
täitmist kontrollida. Enamus suhtub oma ametnikesse kui käsualustesse, kelle kätte nad usaldavad kõik plaanide elluviimise. Ameerika ühiskonnas on ametnikud küllaltki iseseisvad. Enamuse mõju avaliku arvamuse kujundamisel Kui enamus kahtleb, on arupidamisi palju, kuid kui ta on otsuse langetanud, jäävad kõik vait ja rakendavad end enamuse vankri ette. Enamusel on nii füüsiline kui ka vaimne jõud. Ameerikas on väike vaimne sõltumatus ja vähe diskussioonivabadust. Tänapäeva demokraatlikus vabariigis toimib türannia põhimõttel, et teil on vabadus mõelda teisti kui mina, teile jäetakse alles kõik, aga sellest hetkest peale olete te meie hulgas võõras. Põhjus, miks pole Ameerikast tõusnud kuulsaid kirjanikke on see, et puudub vaimne vabadus. Enamuse türannia mõju Ameerika rahvuslikule karakterile Demokraatlikus vabariigis on õukondlik lipitsemistaktika väga paljudele inimestele vastuvõetav ja levib kõigisse ühiskonnaklassidesse
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia tuleb Vana-Kreeka keelsest sõnast ning tähendab rahva võimu. Demokraatlikus riigis oli kõigil valimis õigus, inimesed valisid endale esindajad. Samuti kehtis ka sõnavabadus, väljendusvabadus ja trükivabadus. Demokraatia jaguneb kaheks tüübiks: Otsene demokraatia, kus otsuse vastu võtmisel osalevad kõik keda see puudutab. Esindus demokraatia, kus otsuse vastu võtavad rahva poolt valitud esindajad. Diktatuuri iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine
valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad. Seda kasutasid ära oskuslikult äärmuslikud liikumised. Toetuti inimeste kogenematusele ja rahulolematusele ning suudeti inimesi ära kasutada oma huvide rahuldamiseks. Ka pettumine Versailles' süsteemis oli eelduseks, sest paljud rahvad pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Üleüldiselt pettuti ka demokraatlikus riigikorralduses. Valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisiseseid võimuvõitlusi ning ebastabiilsust. See omakorda kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa ,,kõva käega" valitsuse kehtestamist. Majanduslikud raskused mängisid oma osa, sest tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abiga parandada inimeste elujärge. Kõige esimesena kehtestati Lääne-Euroopas diktatuur Itaalias. Itaalial oli Esimeses
Totalitaarne diktatuur on märksa agressiivsem, sest on suunatud tervet ühiskonda hõlmava kindla eesmärgi saavutamisele ning ühtne ideoloogia on kõigile kohustuslik. Tavaliselt peetakse demokraatiat heaks nähtuseks ja diktatuuri halvaks, sest lähiajaloost seostuvad diktatuuririikidega massilised inimsusevastased kuriteod. Siit võiks teha lihtsa järelduse – elu ei saa olla hea ja turvaline halva asja sees ehk siis diktatuuriga riigis. Sama loogikat kasutades peaks saama väite, et demokraatlikus riigis on turvaline elada. Aga kas ikka on? Igas mõttes 100% turvalisust ei ole kindlasti kuskilgi garanteeritud. Ka demokraatia tingimustes eksisteerib kuritegevus ja juhtuvad õnnetused. Öeldakse, et elus ei ole asjad ainult mustad ja valged. Veel armastatakse öelda, et igal medalil on kaks külge. Minu vanemad on osa oma elust elanud sisuliselt diktatuuririigis - Nõukogude Liidus ja nende juttudest ei ole mina küll aru saanud, et nende elu oleks siis
6. Eesti vabariigi parlamenti kutsutakse Eesti Riigikoguks. Riigkogu käib koos Stenbocki majas. Riigikogu koosseis valitakse 4 aastaks. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. 7. Parlamendid on 101 liiget mitte 100 liiget, sest 101 on paaritu arv ning kui toimuvad hääletused siis ei saa jaguneda hääled täpselt pooleks. 8. Täidesaatvat võimu teostav demokraatlikus riigis valitsus. Valitsus asub Stenbocki majas. 9. Eesti rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valijameeste kogu. 10. Parlamentaarne vabariik, sest Eestis on pigem presidendil tasakaalustav ja esindusfunktsioon. Ehk siis president ta on riigipea, kuid ei ole riigi juht. 11
Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiametnikud ; õpilased=hall mass, kellel pole õigust suudki lahti teha. Võimude lahusust siin ei eksisteeri. Võimu teostab, seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist, aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt. Samas paneb mõtlema statistika, mille järgi viimasel ajal õpilased puuduvad tundidest palju rohkem, kui varasemal ajal ja põhjuseks öeldakse see, et nad on laisad. See paneb mõtlema, et miks see on nii? Kool lihtsalt pole kutsuv koht. Ühiskonnast leiaks vähe täie mõistuse juures
KODANIKUALGATUS ÜHISKONNAS Mis on üldse kodanikualgatus? See on vabatahtlik tegevus, mis annab inimestele võimaluse midagi muuta. Läbi meedia ei jää see ka tähelepanuta, mis tõttu võib ühineda kodanikualgatusega väga suur hulk inimesi. See saab toimida ainult demokraatlikus ühiskonnas, kus kuulatakse rahvast ja nende probleeme. Kodanikualgatus näitab ka, et riigi juhtimises on midagi valesti tehtud või üldse tegemata jäetud. Kodanikualgatuste arv suureneb, sest inimesed hakkavad aina rohkem uskuma ise endasse ja ühiskonda. Inimesed usuvad , et just üheskoos saame midagi ära teha. Üksi on raske midagi läbi viia või korraldada, kuid kui kaasata juurde inimesi, kes on huvitatud aitama, siis saamegi kogukonna või kodanikualgatuse
olukorda, mis valitses peale esimest maailmasõda. Maailm oli jällegi uue sõja puhkemise äärel. Väljapääsu nähti Rahvasteliidu loomises, kuid seegi plaan kukkus läbi. Inimesed pidid leppima teadmisega, et algamas on järjekordne sõda. Teine maailmasõda, mis oli läbi aegade üks laastavamaid sõdu, mis algas 1939. aastal ning lõppes 1945. aastal. Peale esimese maailmasõja lõppu olid inimesed pettunud Versaille’ süsteemis ning valitsevas demokraatlikus riigikorralduses. Inimesed ei olnud harjunud, et nende ees ei seisa enam tugevat ning kindlakäelist riigijuhti. Raske oli harjuda teadmisega, et inimesed peavad edukaks riigi toimimiseks hakkama ise tegutsema ning hakkama ennast kuuldavaks teha. Kahjuks kasvas inimeste rahulolematus veelgi, näiteks ei olnud rahul valitseva majanduspoliitikaga. Olukorda ära kasutades, tulid mängu uued poliitilised kujud, kes lubasid inimestele ilusat elu, juhtides kindlakäeliselt riiki nagu rahvas soovib
Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiametnikud ; õpilased=hall mass, kellel pole õigust suudki lahti teha. Võimude lahusust siin ei eksisteeri. Võimu teostab, seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist, aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt. Samas paneb mõtlema statistika, mille järgi viimasel ajal õpilased puuduvad tundidest palju rohkem, kui varasemal ajal ja põhjuseks öeldakse see, et nad on laisad. See paneb mõtlema, et miks see on nii? Kool lihtsalt pole kutsuv koht. Ühiskonnast leiaks vähe täie mõistuse juures
Kommunism oli püüdis hoolega võrdsust rõhutada, isegi kõige austatumad tegelased NL olid üldiselt riietatud lihtrahva sarnaselt. Kulakud olid tagakiusatud ja nende vastu võideldi ühiselt, nii varjasid ka rikkamad ennast vaese riietuse taha. Võrdsus oli selle kõige juures vaid näiline, kuid siiski ühiskonna kihte tasandati jõuga ning nende vahelised erinevused olid ilmselgelt väiksemad kui demokraatlikes riikides. Samas igasugune vabadus, isegi demokraatlikus riigis kasvanud inimestele iseenesest mõistetav sõnavabadus oli kaotatud. Näilise võrdsuse ja kohati isegi vabaduse illusiooniga mängivad totalitaarsed riigid hoopis midagi muud ning petavad nii paljusid. Tänapäeva demokraatlikutes riikides valitseb vabadus ja totalitaarsed riigid tasakaalustavad meie maailmapilti võrdsusega. Tegelikkuses valitsevad valitsused tihtipeale rahvale võimalikult värvikalt illusioone
Mina ja demokraatia Kui tuleb rääkida või kirjutada oma suhetest demokraatiaga, tuleb endale selgeks teha, mis see demokraatia üldse on. Loomulikult ei kuulnud ma nüüd seda sõna seoses kirjandiga esimest korda. Küllap olin ikka päris väike, kui see sõna mulle kõrva sattus. Meedias ei möödu ju päevagi, ilma et seda sõna ei mainitaks. Teaduslikuma pildi sellest sõnast sain ilmselt põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides. Kas aga ka selgema pildi, on üsna küsitav. Nüüd siis sõnaseletus lahti ja saan teada, et demos tähendab kreeka keeles rahvast, kratos aga võimu. Vastandsõnaks demokraatiale on minu meelest diktatuur. Kujutan endale ette, et demokraatia on teatrimaskidel see naerune mask, diktatuur aga kurblik mask. Ja nüüd siis minu seos demokraatiaga? Demokraatia on rahva võim, kus saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Nii tekibki mul küsimus, kas minul 17-aastasel, kes saab hakata riigi valitsem...
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Loodeti ühiskonna kiiret arengut ja õitsengut · Demokraatia kriis · Mittedemokraatlikud liikumised Kaasa aitas · Suunavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse · valimisõiguse laienemine · Pettumus Versailles´i süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorras · Majanduslikud raskused Saksamaa · Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS · Salapolitsei Gestapo · Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuurriigid, näiteks Venemaa, Itaalia ja Saksamaa ,kuid ülejäänud riikides valitses demokraatia, kaasaarvatud Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus , trükivabadus, koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha sur...
PS § 26 1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. ning sõnumite saladust. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende 2. Ametivõimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda seadusega ja kui see on demokraatlikus muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi Artikkel 12 kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja majandusliku heaolu huvides, korratuse Kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse ei
Kellele : Teema : Demokraatia Kellelt : Demokraatiat saab defineerida kui rahvavõimu ning see on teatud valimisvorm. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur, mis on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Olen kuulnud väidet, et demokraatia on protsess, milles inimesed saavad vabalt valida mehe, keda kõiges süüdistada. Demokraatlikus ühiskonnas on esiplaanil ühishuvid, kõigi heaolu ja enamuse tahe. Mina, kui alaealine, saan demokraatias kaasa lüüa koolis, kas siis klassivanema või õpilasomavalitsuse näol. Olen olnud oma eelmises koolis klassivanem, see oli kaheksandas klassis, kui see oli minu jaoks suhteliselt mõttetu, kuna minu ülesanneteks oli ainult raha kogumine ja hommikused kõned popitavatele klassikaaslastele. Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol
Kaasajal tänu demokraatlikule riigivalitsemisele järk-järgult suurenes naiste roll ühiskonnas. Paljudes riikides kus on püsinud stabiilne reiligioon ja poliitline riigijuhtimine pole minu arvates naiste roll ühiskonnas tänapäeval sugui parem, kui muinasaegses Eestis. Naised on neis riikides siiani "kaup" ja naised ei oska ega tahagi muudmoodi elada. Ka turistina rännates tuleb pidevalt arvestada erinevate riikide kommete ja seadustega.Hoobilt muutub tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas kasvanud naise roll kui ta saabub teise riiki, kus valitseb arhailine riigikord.Pole olnud harvad juhused, kus pahaaimamatult hõredalt rõivastatud naised satuvad kohalike võimumeeste huviorbiiti. Põhjuseks meeste ahvatlemine ja liiderlikus. Näite võib tuua mõne aasta tagusest juhusest, kus naise ära vägistanud mehed mõisteti õigeks, kuna naine oli liiga paljastavalt riides, mis ahvatles mehi kuritööle. Kasu ei too ka sunniviisiline ühiskonna ideoloogia muutmine
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, ...
Selle alusel toimibki demokraatia, poliitikas tuleb ikkagi ju jälgida erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid. Eestis ning ka mujal demokraatlikkes riikides on võim ka jagatud, et ei tekkiks probleeme valitsusega. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler, riigi majandusega tegeleb riigikontroll ning julgeoleku jaoks on kaitse politsei, et poliitikud ei korraldaks riiki ümber ainult enda käe järgi. Inimesi ei vaadata demokraatlikus riigis imelikult ega sunnita teda seda usku kummardama, mida on protsentuaalselt selles riigis kõige rohkem. Meil ei tehta vahet, kas inimene on negriidsest, europiidsest või mongoliidsest rassist - kõiki võetakse kui ühesuguseid inimesi, kes siia ilma on loodud. Kõõrdis silmaga ei vaadata ka nn.vaeste inimeste peale, sest meie ühiskonnas on inimestel endaga nii palju tegemist, et viimasel ajal ei panda seda tähelegi. Inimesed võivad igal ajal, igal pool avaldada oma
Kuidas Ateena mõjutas demokraatia arengut? Algselt oli Kesk-Kreekas paiknevat Atikat ühendav Ateena polis korraldatud üsna tavapäraselt aristokraatlikult viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seaduste andja Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.5. Saj eKr, kui Ateenast sai Kreeta tugevaima laevastikuga mereriik, tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Kui eesotsa tuli Perikles kujunes kindel demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast, Ati...
Arvamuslugu Teemaks on: ,,Kuidas supermarket ostma meelitab?,, mis on valitud portaalist sekretar. Tekib küsimus kuidas ja kas tõesti suudavad poed ja reklaamid meid alateadvuslikult nende promotud tooteid ostma panna? Arvan, et kuna me elame demokraatlikus ühiskonnas on meil kõigil sõnavabadus, teovabadus, õigus omada kodu, omada ja teha äri ja reklaami. Tuleb välja,et käies kaubanduskeskuses ümbritsevad meid paljud erinevad tegurid, mis suunavad meid mingit kindlat toodet, suunda valima või tehingut tegema. Näiteks vajalikud ja tuntud tooted sätitakse ritta mõne väga pika riiuli keskele selleks, et ükskõik kummast otsast sa omale vajalikku toodet tooma lähed mööduksid sa võimalikult paljudest erinevatest muudest kaupadest, ka
rahval midagi sekka öelda. Ainus võimalus veel miagi sekka öelda on mässud ja rahutused. Kuid ei saaks ka nii, et kui rahvale enam ei meeldi see kanditaat siis saadab ta minema riigikogust, kuna see muudaks riigi nõrgaks,. Kuid samas vaadates diktaktuuri valitsemise vormi, kus on võim ainult ühe isiku või isikute käes, ning nemad otsustavad kõik. Rahval pole õigust midagi öelda sekka, peab nii tegema nagu diktaator ütleb. Ning oma võimu kasutatakse õiguslike piiranguteta. Demokraatlikus riigis tagab heaolu riik. Riigis on kõrged maksud tänu millele on võimalik maksta kõrgeid toetusi. Kuid inimne on oma loomuselt selline, et kes tahaks alati kergemini läbi saada. Kes töötab ennast ülesse ja saab kergemini hakkama, ning kes elatub riigi poolt antavatest toetustest. Ning selle tulemusena peavad need inimsed, kes on töö ja vaevaga jõukaks saanud üleval töötuid, kellel lihtsalt pole tahtmist tööle minna. Kuid samas liberaalne ühiskonna vorm kus riik
9.klassi ühiskonnaõpetuse kordamiseks Riik. Valitsemine. Erakonnad, valimised. Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ?
Millist rolli etendab riigi arengus kodanikualgatus ? Kodanikualgatus on igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. See on vabatahtlik tegevus, mida tehakse selleks, et riigis asjad areneksid. Sellel on omad plussid ja miinuseid , kuid kokkuvõttes on ta väga tähtis. Miks on kodanikualgatus kasulik ? Kodanikualgatus saab toimida ainult demokraatlikus ühiskonnas, sest näiteks diktatuurilises ühiskonnas poleks see võimalik, sest keegi ei kuula rahvast ega nende probleeme. Kodanikualgatus annab inimestele võimaluse midagi muuta. Suur osa on selles meedial. Meedia abi kasutamisel on selge see, et inimesed ei jää ka tähelepanuta. Kodanikualgatus näitab ka seda, et riigijuhtimises on tehtud vigu, et midagi on üldse vaja muutma hakata. Igasuguste survegruppide ja liikumiste
Tekkisid esimesed televiisorid ja värvilised. Olukord paranes ,kuid me ei olnud rahul sest me tahtsime olla vabad, mitte kellegile kuuluda ! Tragöödia sellepärast,et meist nii paljud inimesed hukkusid - sõjas venemaa vastu, aidates venemaa järjekordsed sõjas. Ja tragöödia sellepärast ,et meil võeti viimane lootus olla lõpuks vaba ! Kuid lõpuks need sündmused kõik aitasid kaasa sellele,et me lõpude lõpuks praegusel päeval olema vabad. Elame demokraatlikus riigis , ajame oma asju .Ja oleme õnnelikud, vahest kaebleme ,et oleme ikka vaesed küll .Aga inimene ongi rumal ta pole mitte kunagi rahul sellega mis tal on .
Kõik ei mõtle tihtipeale, et sõnadel on suur jõud, mis võib kellegile väga haiget teha. Enne ütlemist on soovitatav kõik enne läbi mõelda, kuid vahel me taipame seda lihtsalt liiga hilja, kui oleks pidanud. Sõnavabadust leidub nii musta kui valget. Valgena võime väljendada kõiki oma häid soove teiste suhtes. Mustana aga enda mitte viisakat, tumedamat poolt. Inimkond on siiski isepäine ja ei lase kellegil endale ettekirjutisi teha, kuidas peaks ära kasutama võimalust, et demokraatlikus riigis on sõnavabadus. Me võime proovida päästa virtuaalmaailma sõnavabadust, kuid siiski pole keegi meist nii võimas, et suudaks päästa terve maailma oma.
Vaimu ja võimu võitlus Kumb jääb peale, kas vaim või võim? On olemas mitmeid situatsioone, kus esineb vaimu ja võimu võitlus. Enamasti näeme seda riigis. Oma vaimu ja võimu peab õigesti kasutama, et mitte tunduda ülbe, halb või isegi agressiivne. Võim on alati pealtnäha vaimust üle. Võim on juhtiv ja ütleb oma arvamuse alati välja ning proovib seda maksma panna näiteks lubaduste teel, sest tema on juht. Vaim ehk tavakodanikud proovivad seda suhtumist aga muuta, et see oleks neile endile, inimestele, kasulik ja rohkem meeltmööda. Sellist olukorda me näeme kasvõi meie endi Eesti Vabariigis. Valitsus on küll juhtiv, aga inimesed saavad võimu otsuseid siiski korrigeerida ja muuta. Seda kõike valimiste teel. Kodanikud ei saa küll otseselt valitsust tegutsema panna nii, kuidas nad seda kohe tahaksid, aga nad saavad sinna lõppkokkuvõttes valida inimesed, kes mõtlevad nende endiga ühtmoodi. Ka demokraatlikus riigis...
Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma ja äratas väga suurt tähelepanu. Meeliülendav protest julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Kui rahvas midagi soovib, siis peab ta ka selle saama, meie elame demokraatlikus Vabariigis ja meie otsus peab olema kõige tähtsam. Edaspidi, kui peaks veel midagi sarnast juhtuma, siis teame, et just rahva ühendatud käed suudavad päästa meie vabaduse. Meie oleme kõige tähtsamad ja saame juhtida oma enda riiki. Astrid Standberg Allikas: https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=14&cad=rja&uact=8&ved=0CDkQFjADOAo&url =http%3A%2F%2Fwww.digar.ee%2Farhiiv%2Fet%2Fdownload_all%2F40183&ei=-
Miks asendus 1920.-1930 . aastatel Euroopas demokraatia diktatuuriga? Demokraatia õitseaeg oli peale I maailmasõda, kui tekkisid uued riigid. Peamiselt hääletati demokraatia poolt, kuna seda kasutasid n.ö võitjariigid. Diktatuuri hakkas levima 1920 aastal. Mis on üldse demokraatia ja diktatuur? Demokraatlikus riigis on rahvas olulisem kui riik. Rahvas valib omale esindajad ja kehtib sõna- ja arvamusvabadus. Diktatuuris on kogu võim tavaliselt ühe inimese käes. Tal on täielik õigus muuta seadust oma tahte järgi. Miks hakkas diktatuur nii järsult ja kiiresti esile tõusma? Miks ei suutnud osad riigid säilitada demokraatiat? Selle põhjuseid on mitu. Peamiseks probleemiks osutus see, et demokraatiaga läks asjade otsustamine väga kaua aega ja see ei meeldinud rahvale
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, ...
Kõik ei mõtle tihtipeale, et sõnadel on suur jõud, mis võib kellegile väga haiget teha. Enne ütlemist on soovitatav kõik enne läbi mõelda, kuid vahel me taipame seda lihtsalt liiga hilja, kui oleks pidanud. Sõnavabadust leidub nii musta kui valget. Valgena võime väljendada kõiki oma häid soove teiste suhtes. Mustana aga enda mitte viisakat, tumedamat poolt. Inimkond on siiski isepäine ja ei lase kellegil endale ettekirjutisi teha, kuidas peaks ära kasutama võimalust, et demokraatlikus riigis on sõnavabadus. Me võime proovida päästa virtuaalmaailma sõnavabadust, kuid siiski pole keegi meist nii võimas, et suudaks päästa terve maailma oma.
Kes on tõeline eestlane? Eestlased üks pisike rahvas Euroopas, Läänemere kaldal. Eestlased kuuluvad soome-ugrilaste hulka, ning ainuke eesti keelega sarnane keel on soome keel. Naabreid on meil, eestlastel neli: soomlased, rootslased, lätlased ja venelased. Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid. Meid on okupeerinud NSL Liit, Saksamaa, Taani ja Rootsi. Läbi aegade on aga eestlane olnud visa ja lõpuks, 91 aastat tagasi suutsime luua iseseisva Eesti Vabariigi. Juba mitu sajandit tagasi olid eestlased töörahvas ja see ,,silt" on meil küljes siiani. Eestlased harisid hoolega maad, kasvatasid loomi ja suurt...
Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel Põhjused- *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid V. rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuaga heastada *pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused Totalitaarsed-Saksamaa, Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Itaalia Konverentsipoliitika: konverents/ leping osalejad tulemus Locarno konverents Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Reini tagatispakt - Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa kindlustas Saksam.
Kes on tõeline eestlane? Eestlased on üks pisike rahvas Euroopas, Läänemere kaldal. Eestlased kuuluvad soome-ugrilaste hulka, ning ainuke eesti keelega sarnane keel on soome keel. Naabreid on meil, eestlastel neli: soomlased, rootslased, lätlased ja venelased. Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid. Meid on okupeerinud NSL Liit, Saksamaa, Taani ja Rootsi. Läbi aegade on aga eestlane olnud visa ja lõpuks, 91 aastat tagasi suutsime luua iseseisva Eesti Vabariigi. Juba mitu sajandit tagasi olid eestlased töörahvas ja see ,,silt" on meil küljes siiani. Eestlased harisid hoolega maad, kasvatasid loomi ja suurt...
Kvantitatiivse uuringu tarbeks saan üheks aluseks võtta Gabor Toka valija tüüpide määramise teooria. Oma teooria töötas ta välja Bartolini ja Mairi ning Knutseni ja Scarbroughi „lõhestuvuse“ teooriatest. Mõiste (valijate) „lõhestuvus“ tähistab konkreetset konflikti tüüpi demokraatlikus poliitikas, mis on tulenenud sotsiaalsete struktuuride muundumisest ning mille on käivitanud ulatuslikud protsessid nagu näiteks riigi ühesehitamine, industrialiseerimine ja tõenäoliselt ka postindustrialiseerimise tagajärjed. (Simon Bornschier ). Bartolini ja Mair formuleerisid „lõhestuvuse“ kontseptsiooni“ eristades selle kolm komponenti: sotsiaalne struktuur, väärtused ja uskumused, institutsionaalse ja organisatsiooniline kord (Mariano TORCAL)
hilisemas eas kirjutatud mälestused,mille kasutamist võimaldas tema tütar Vally Järve. Tegu on dokumentaalse ja vahetu materjaliga, mis hoolimata vanusest on vähetuntud. Näitus ,,Vabaduse kullakoormad" on koostatud, et meenutada 90 aastat tagasi toimunud sündmusi Eesti Vabariigis, mis nägi alles esimest rahuaega ja valmistus sõjaseisukorrast väljuma. Tartu rahu ratifitseeris Vene Föderatsiooni kesktäitevkomitee juba kaks päeva peale selle sõlmimist, demokraatlikus Eestis tegi Asutav Kogu seda 13. veebruaril 1920. Esimeseks proovikiviks oli rahulepingu artiklis XII sätestatud 15 miljoni kuldrubla üleandmine Eestile. Kaheksa miljonit kuldrubla tuli üle anda ühe kuu jooksul peale lepingu ratifitseerimist, seitse miljonit kahe kuu jooksul. Esimene saadetis kulda pandi Moskvast teele kuu aega peale rahuleppe ratifitseerimist Eesti Asutava Kogu poolt, Nõukogude Venemaa poolse raudtee lõppjaamas Jamburgis võtsid Eesti esindajad selle vastu 15. märtsil
Vabade valimiste põhireeglid 1) valimised on üldised (piiranguid on hästi vähe) 2) valimised on vabad (kõigil kodanikel ja erakondadel on õigus üles seada kandidaate) 3) valijat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada 4) valimised on ühetaolised ehk võrdsed (kõigile kandidaatidele püüakse luua võrdsed tingimused propagandaks) 5) igal ühel on üks hääl ja kõik hääled kaaluvad samapalju valimiste etapid: 1) ettevalmistus 2) kampaania (põhikirja muudetakse, hakatakse otsima liitlasi, reklaami ostmine ja korraldamine (avaliku arvamuse küsitlused, kandidaatite registreerimine) 3) hääletamine 4) häälte lugemine (kohtade jagamine) millised tegurid mõjutavad inimeste valimiskäitumist? 1) majandusolukord (üleriigiline ja isiklik) 2) sotsiaalne seisund 3) ajaloolised tavad 4) gruppi kuuluvus 5) väärtusorientatsioon 6) kokkupuude parteiga 7) valitsuse tegevus 8) sõprade mõju 9) valimiskampaania mõju 10) massiteabe mõju üldiselt VALIMISSÜSTEEMI...
Peale Aleksander Suure surma jagunes impeerium mitmeteks riikideks: -Süüria (Antioopia) oli suurim tekkinud kuningriik. See oli aga sisemiselt konfliktne. Hävis roomlaste ja partlaste sõjakäikude all. -Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) võimul tõusis väejuht Ptolemaios. Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu. -Makedoonia (Kreeka+Bulgaaria) -Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suus austamine. Halikarnassose mauoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus. See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest. Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada
-tehakse asju, mida päriselus oma nime all ei tehtaks. On käinud palju spekulatsioone selle üle, mida peaks nende kommentaaride suhtes ette võtma ning kas äkki peaks meediavabadust täielikult piirama? Samas pole meediavabadus läbinisti halb, ideeliselt peaks see olema üks demokraatliku riigi tunnuseid. Mida head ja halba leidub meediavabaduses ning kuidas see meie elu mõjutab? Sõna- ja meediavabadusel tuleks ka teatud piiridega arvestada. Eks muidugi ole iga inimese õigus demokraatlikus riigis oma arvamust avaldada ning iseenda ja oma tõekspidamiste eest seista. Tihtipeale aga ei mõelda eriti läbi interneti end väljendades selle peale, kuivõrd surutakse oma arvamust teistele peale. Algeliselt hea ideena tundunud sõna- ja meediavabadus, kus kõik väljendavad oma arvamust ning õpivad üksteisest, on kahjuks muutunud (vähemalt internetis) sõimupaigaks, kus üksteise arvamused ja isiksused pikemalt mõtlemata ühiselt maatasa tehakse ning
Demokraatia Autor: Tjorn Treu KP-21 Juhendaja: Urmas Lehtsalu Me elame demokraatlikus vabariigis ehk meil on võimalus olla vaba, olla sõltumatu. Kõik meie riigi elanikud on väga erinevatest peredest, kuid nendele erinevustele vaatamatta on meil kõigil võrdne võimalus üksnes mitte võrdsele haridusele , vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele. Need on nt: arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avada
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Ühiskond on inimeste kooselu vorm, see on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik ka haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varali...
Inim- ja kodanikuõiguste olukord USAs 20. sajandil: muutused ja nende põhjused Inim- ja kodanikuõigused on tänapäeval olemas peaaegu kõikidel inimestel. Inimõiguste definitsioonis on kirjas, et inimõigused ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Demokraatlikus riigis on need õigused sündides garanteeritud. Nii on see ka ühes kõige demokraatlikumas riigis maailmas Ameerika Ühendriikides. Kahjuks pole need alati kõikidel inimestel seal praktikas olemas olnud. 19. sajandi lõpus kaotati USAs pärisorjus, mis tekitas riiki juurde palju kodanikke. Neile tekkisid inim- ja kodanikuõigused, kuid need suruti tihtipeale valge nahavärviga inimeste poolt maha. Orjuse kaotanud inimeste vastu moodustati ühingud, millest kuulsaim
kindlasti kohal. Arvan, et valimisõiguse võiks saada Eestis juba kuueteistkümne aastaselt. Paljudel noortel on juba olemas oma maailmavaade ja ideoloogilised eelistused ning miks ei võiks näiteks riigikogu valimistel ka neid arvestada. Aga et ei jääks vastupidist arusaama, olen ma siiski demokraatia pooldaja. Kuigi ma ei ole saanud praktikat mingist muust valitsemisvormist, vaid olen elanud kogu oma eluaja demokraatlikus reziimis. Demokraatial on eeliseid siiski rohkem kui puudusi. Demokraatia eeliseks on see, et me võime olla sellised nagu me tahame, väljendada ennast nii, kuidas meeldib ning teisiti mõtlemine ei ole keelatud. Kehtib sõnavabadus, mis on ehk isegi liigagi vaba kui mõelda netikommentaatorite peale, aga õnneks need mehed ja naised ei juhi meie riiki. Samas usun, et tänapäevane liberaalne demokraatia ei ole veel ühiskonna
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on valitsuskorraldus, kus võim on ühe partei või isiku käes. Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
