Pärast seda, kui EKRE 2015. aasta valimistel seitse kohta Riigikokku sai, nähakse Mart Helme rolli Eesti poliitikas eelkõige erakonnajuhina. Kui vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte juhtimisviis kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult, konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub näiteid kõikide viiside kohta, tänapäeval on demokraatlikus ühiskonnas valdavalt konsulteerivad ja demokraatlikud juhid. Ka Mart Helme juhtimisstiil paigutuks konsulteeriva ja demokraatliku viisi vahepeale. Erakonnasiseselt on võim jagatud ja liikmetel on võimalus kaasa rääkida, Helme üksi ei otsusta, ei dikteeri ette, mida teha või ei mõjuta, kontrolli kuidagi otseselt liikmeid. Lisaks juhtimisviisile eristab erakonnajuhte kõige enam inimese isikupära ja maailmavaade.
" Lause teine pool tekitab segadust. Lause algus räägib teemakohaselt, kuid lõpp pole kuidagi sellega seotud. Uuriva ajakirjanduse kohta ütleks niipalju, et hea on, kui sellised inimesed on olemas, kes uurivad ja analüüsivad teiste tegemisi, kuid kas kõigil on aega ja tahtmist teiste tegemisi jälgida on juba iseasi. Samuti kahtlen selle vajalikkuse üle. Minu arvates on see pigem meelelahutus kui vajalik informatsioon, mida teadma peaks. Meedia väljund demokraatlikus riigis kirjutades on autor jõudnud järeldusele, mis on tegelikult ka õige. Meedia tõepoolest mõjutab inimesi ja iga eraldiseisev üksus püüab enda poole üha rohkem inimesi tõmmata ja selle nimel tehakse ja lubatakse kõike. Näeme ju iga päev reklaame ja teame, mis nende taga tegelikult peitub. Kahjuks on ka see tõsi, et enamik inimesi tõepoolest on huvitatud nn. ,,kollasest ajakirjandusest". Demokraatlikus riigi on ajakirjandusel ja meedial üldse suured õigused. Ei nähta piire
kultuuri ja keele säilimise läbi aegade. Põhiõigused, vabadused ja kohustused · Põhiseaduse II peatükk Printsiip põhimõte, põhialus Diskrimineerimine kellegi õigusi kitsendama v kärpima. Vanus ja kodakondsus Usk ja usuvabadus · Kuidas mõista, et Eesti kuulub kristliku Lääne-Euroopa kultuuripiirkonda? · Millised on enim levinud usutunnistused Eestis? Luterlus, õigeusk, ateist, katoliiklus. · Usu ja usuvabaduse roll demokraatlikus Eestis. Eesti on demokraatlik ja suhteliselt usuleige maa. Eestis on igaühel õigus kuuluda mis tahes usku või olla ateist. Kristlane ristiusku tunnustav inimene Ateist Jumala olemasolu eitaja, usuvastane. Avalik teave ja ajakirjandus · Mis on avalik teave?Avalik teave on üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, millele peab olema tagatud avalikkuse juurdepääs lähtudes demokraatliku ja avatud ühiskonna põhimõtetest. Reguleerib Avaliku Teabe seadus
Ehtne näide oleks Andrus Ansip, kes ainult n-ö mokaotsast vabandas oma erakonna skandaali pärast. Siira inimese vabandus on konkreetne, ta mõistab seda, et just tema eksis, mitte ei räägi demagoogilist juttu, et kõik on ühesugused. Kõige rohkem tahavadki tavainimesed parteide siirust, teadmist, et neid saab usaldada. Praeguses olukorras, aga parteid ja liikmed keerlevad ainuüksi skandaalide ning nende usaldamine kahaneb. Siirus puudub ka igal parteil enne valimisi. Praeguses demokraatlikus ühiskonnas on poliitikud ja parteid tihti saanud võimule lubaduste kaudu, tõotades indiviididele üha rohkem hüvesid. Nende lubaduste täitmiseks pole piisavat majanduslikku katet, eriti kuna rahva produktiivne osa tihti just nende lubaduste täitmise tõttu on kahanenud. Väljaminekute katteks võetakse laenu, mis nõuab maksmist koos intressidega. Kui on käes kriitiline piir, tuleks kärpida vahepeal saavutatud hüvesid, aga neist loobumine on väga raske. Poliitikud ja
4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus? 15. Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi. 16. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust. 17. Mida kujutab endast Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem? Mis on selle peamine eelis? 18. Millised informatsiooni kättesaadavust puudutavad õigused ja kohustused on demokraatliku riigi kodanikul? 19
esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Otsedemokraatia on iseloomulik väikestele gruppidele ja kogukondadele. Tänapäeva infotehnoloogia vahenditest loodavad mõned poliitikud abinõu otsedemokraatia meetodite laialdasemaks rakendamiseks ka suurtes ühiskondades. [2] Nagu me teame, kuulub demokraatlikus riigis kõrgeim võim suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas omakorda teostab oma võimu erinevate institutsioonide kaudu. Täpsemalt võime demokraatlikus riigis eristada kolme põhilist institutsiooni: parlamenti, milleks on Eestis riigikogu, valitsust ning kohust. Parlament on riigi seadusandlik võimuorgan, mis on valitud rahva poolt. Parlamendivalimised kohaliku omavalitsuse valimiste kõrval ongi rahva demokraatlik võimalus oma soove väljendada
KOLMAS SEKTOR 2, 7, 8 1. Tähtvere valla volikogu 4. AS Kalev 7. Tartu Erakool 2. Jõuluvanade Ühendus 5. Maxima 8. Tõstamaa lusti ja lõbu 3. Tartu Mart Reiniku Kool 6. Riigikogu selts 9. Kapa talu 2. Kommunikatsioon ühiskonnas. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas. 1) Leidke EV põhiseadusest näiteid, et Eesti on demokraatliku (massi)kommunikatsiooniga riik. § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 2) Kas Eestile tuleks kasuks mõningane sõnavabaduse piiramine? Põhjendage oma seisukohta vähemalt kolme argumendiga. Jah, sest : 1) Siis ei saa iga inimene anonüümselt arvamust avaldada.
Samuti on kasutusel järjestusmeetod, mille korral reastab valija kandidaadid hääletussedelil. Selle meetodi eelised teiste ees on see, et ta välistab nn condorcet kaotaja valituks osutumise ning parandab condorcet-võitja eduvõimalusi. Lihtenamuse puhul võib, aga juhtuda, et kõige rohkem hääli saanud kandidaat jääb üks ühe vastu konkurentsis alla kõigile teistele või mitmele tugevamale kandidaadile. Üheteistkümnes Euroopa demokraatlikus riigis valitakse president kaudselt. Mõningates riikides tehakse seda parlamendis, Tsehhis kodade ühisistungil, Saksamaal ja Itaalias valimiskogus. Valimiskogud on iseloomulikud föderaalsetele või kahekojalise parlamendiga riikidele. Tsehhis on reeglistik üpriski keeruline: kahes esimeses voorus peab edukas kandidaat saama mõlema koja koosseisu enamuse toetuse, teises voorus osalevad kandidaadid, kes kogusid enim hääli esindajatekojas ja senatis ning kolmandas voorus
Mida thendab snavabadus? Snavabadus on igus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni snas, trkis, pildis vi muul viisil. Snavabadusest on saanud tnapeva inimeste seas ks tuntumaid inimigusi. Demokraatlikus riigis teab rahvas oma vabadusi ja igusi ning kasutab neid, et igustada (oma) teguviisi. Eriti thtsaks ja mjuvimsaks muutub snavabadus interneti keskkonnas, kus saab oma prisnime asendada kskik millise teise nimega ja sellega kaasneks just kui igus elda kik vlja, mis vhegi peas mlgub. Snavabadus muudab nii inimest kui ka riiki. Need, kes mletavad aega, kui Eesti oli veel nukogude totalitaarse korra all, kus puudus vabadus, tunnetavad kige enam elulist kontrasti
3. Millised on riigi ülesanded (õp. lk 56) Riik kaitseb oma rahvast välisohtude eest ja hoiab sisekorda. Riik peab seadusi looma ja teostama. Ühiskondlik abi, töötu abiraha, tervishoid, vanaduspension on samuti riigi kohutus. Sellega on riigi kulutused tohutult kasvanud. Peamiselt teenib riik selle tagasi maksudega. Heaoluriigis jagab riik tulusid ümber. Võtab rikastelt rohkem ja jagab neile, kel on hetkel puudu. 4. Milliseid võime eristatakse demokraatlikus riigis, mida nad endast kujutavad ja millega nad tegelevad (lk 57-58) Seadusandlik võim on demokraatias kodanike poolt valitud kogu käes ja selle üldnimeks on esinduskogu või parlament. Eesti parlamendi nimeks on Riigikogu. Parlamendis on eri töörühmad (komisjonid) eri valdkondade jaoks- majandus, haridus jm. Seal töötatakse välja esialgne seaduse kava ehk seaduseelnõu, mis läheb arutlusele ja hääletamisele parlamenti. Täidesaatev võim kannab üldnime valitsus
vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile 12. Millised on massikommunikatsiooni vormid ja omadused? • Vormid: • Vahetu - peamiselt ühes piirkonnas • Teadete vahendatud edastamine - kirjavahetus, ajalehed, internet jm . • Omadused: • Kiire edastamine • Avalikkusele kättesaadavus • Lai tarbijaskond • Passiivne infotarbimine 13. Millised on massikommunikatsiooni tunnusjooned demokraatlikus ja mittedemokraatlikus riigis? Demokraatlikus: Ajakirjandus on vaba, puudub tsensuur, kasutada tohib teiste riikide teabekanaleid. Infoallikaid on palju, nende suunitlus on erinev. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimude ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. Mittedemokraatlikus: Ajakirjandust kontrollib võimupartei. Kõik väljaanded esindavad ühetaolist vaatenurka. Teave läbib eeltsensuuri.
·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks. Näiteks kui keegi varastab teise inimese käest mingi asja siis on inimesel õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda sellele inimesele karistust ja endale kompenisatsiooni. ·Inimesed on vabad ja nende väärtused ning õigused on kaitstud seadustega. Erinevalt totalitaarse valitsuskorraga riigist ei rikuta demokraatlikus riigis inimeste huve, ei piirata õigusi ja inimesed on kaitstud tagakiusamiste eest. Demokraatia negatiivsed küljed: ·Demokraatliku riigikorraga riigis on sageli miinuseks see, et inimestel kipub olema tihtipeale palju valikuvõimalusi. Ei suudeta otsustada, milline oleks neile parim. Näiteks ei hoolita valimistest. Iga demokraatlikus riigis elava kodaniku kohustus peaks olema valimine. Praegu, kui korraldatakse
Mida thendab snavabadus? Snavabadus on igus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni snas, trkis, pildis vi muul viisil. Snavabadusest on saanud tnapeva inimeste seas ks tuntumaid inimigusi. Demokraatlikus riigis teab rahvas oma vabadusi ja igusi ning kasutab neid, et igustada (oma) teguviisi. Eriti thtsaks ja mjuvimsaks muutub snavabadus interneti keskkonnas, kus saab oma prisnime asendada kskik millise teise nimega ja sellega kaasneks just kui igus elda kik vlja, mis vhegi peas mlgub. Snavabadus muudab nii inimest kui ka riiki. Need, kes mletavad aega, kui Eesti oli veel nukogude totalitaarse korra all, kus puudus vabadus, tunnetavad kige enam elulist kontrasti
1) koalitsioonivalitsus:ühendus,liit;mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus,mis tegeleb koalitsioonilepe alusel anamusvalitsus:kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti vähemusvalitsus:pole parlamendi enamuse toetust 3) a)positiivses tähenduses:püsivus,proffesionaalsus,arvukus b)negatiivses tähendused:ebaefektiivsus,jäikus,ebainimlikkus ja tülikad protsessid Sest nüüdisaegne riik ei saa hakkama ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata 1) funktsioon:poliitika elluviimine
Arutlus Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Mõiste demokraatia tahendab, et riigi kõrgeim võimukandja on rahvas. Diktatuur aga on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu otsuste tegemisel. 1925. aastal kehtestati Itaalias fasistlik diktatuur mitmetel põhjustel. Näiteks oli riigil suur välisvõlg, majandusraskused, lubatust vähem maid ja liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt. Totalitaarne süsteem Nõukogude liidus hakkas kujunema 1917. Aastal kui bolsevikud tulid võimule. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Pärast oktoobripööret tuli võimule kommunistlik partei. Paari aasta jooksul likvideeriti kõik teised erakonnad. Kehtestati ühepartei süsteem. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli toimiv demokraatlik kord mis ei vajanud ümber muutmist, liitla...
Hea kodanik Hea kodanikuna olemine on kõikide inimeste(kes elavad ühiskonnas) palavaltihaldatud kohus. Neid inimesi tihti arutletakse ühiskonnas,neid eeskujundatakse teistele ning neid ergutatakse erinevatega autasudega. Neid lihtsalt armastavad just selle eest, sest need inimesed on initsiatiivsed ning nad võivad tihendada inimesi, kes ümbritsevad meid iga päev koguks meeskonnaks. Kõik see tehakse, et jõuda üht tähtsamat eesmärgu – teha meie ühiskonna paremaks kohaks, kus iga üks võiks siin tunda iseenda kaitstud ja mitte üksikut ning kõikidel oleks võimalus leida oma koha. Aga kes on need head kodanikud laiemas mõttes ning mida on vaja teha, et saada nagu neid? Hea kodanik on kõigepealt inimene, kes paneb teiste inimeste ja ühuskonna huvid esimesele kohale ning omakorral ignoreerib oma huvid. See inimene ei hakka eitavalt vastama teisele: kas on see tuttav inimene või mitte. Ta on nagu „super...
Milliseid mõtteid tekitas minus presidendi kõne? Presidendi kõne oli minu jaoks positiivselt üllatav. Ta kutsus rahvast olema viisakas ja Eestisse jääma kuna rahvaloendus näitas, et paljud on siit lahkunud. Ma olen nõus, et oma sünnikohas võiks elada, aga ei pea. Iga inimene valib ise endale elukoha ja saatuse ning tal on õigus elada mujal, seal kus on parem. Eestis on väga väikesed palgad ja ma saan aru nendest inimestest, kes lähevad näiteks Soome või Norrasse, kuna seal makstakse lihtsalt rohkem. President tahtis eesti kodanikes äratada huvi riigi vastu, äratada huvi ühiskonnas suhtuva ja selle vastu, et osaleda selles. Ma tean, et kodanikud ei ole eriti aktiivsed, nad ei viitsi midagi teha ja pigem lepivad sellega, et nende eest kõik ära otsustatakse. Aga nagu president oli öelnud, iga inimene on tähtis. Näiteks valimised, kus iga hääl loeb ja ei kunagi ei ole valearvamusi, kuna me elame demokraatlikus ühisk...
Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski
kestuseks umbes kolm minutit. 2) Mehhikos 2017 aasta, maavärina tugevuseks mõõdeti 7,1 magnituudi. 3) 2018 aasta Indoneesia Lomboki saarel maavärin, mille võimsuseks mõõdeti 6,9 magnituudi. 3. Nimeta suuremaid vulkaanipurskeid ja ohtlikumaid tegevvulkaane. V: 1) 2914 meetrine kihtvulkaan Jaaval, purskas viimati 2010 aastal 2) 3456 meetrine kihtvulkaan Venemaal, viimati purskas 2008 aastal 3) Nyiragongo kihtvulkaan Kongo Demokraatlikus Vabariigis Virunga mäestikus 1977 aasta purske tagajärjel hukkus mitusada inimest. 4. Põhjenda laamtektoonikale toetudes : 1) Miks on Jaapanis sagedased maavärinad ? V: Geograafilise asendi tõttu laamade suhtes esineb Jaapanis sageli maavärinaid, 3 laamat liiguvad üksteise poole. 2) Island on noor ja õhuke maa- Island on vulkaaniline saar ookeani kesk ahelikul. 3) Osa Havai saari on nooremad kui teised- osadel saartel on rohkem vulkaane, kui teistel.
veri, lima, tume sapp ja hele sapp. Inimese keha tekkis üksikute elundite kauba, mis pidid omavahel sobima. 2. Anaxagoras aineosakesed ehk seemned. Kõik koosneb seemnetest. 3. Leukippos ja demokritos maailm koosneb atomostest. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Demokritos aatomid erinevad üksteisest. Kuni aatomid liiguvad, seni on elu. Demokraatia veendunud pooldaja. Parem olla vanee ja demokraatlikus ühiskonnas kui rikkas ja mitte demokraatlikus. Kes tahab valitseda teisi, peab oskama esmalt valitseda iseennast. T.More utoopia Platon politeia I.Kant praktilise mõistuse kriitika O.Sengler õhtumaa allakäik A.Schopenhauer maailm kui tahe ja kujutlus Antisemitismi kolm põhjust: 1. Kristlastepoolne süüdistamine Jeesuse surmas 2. Inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle 3
Demokraatia on diktatuuri vastand. On olemas kahte tüüpi demokraatiat otsene-ja esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia on kasutusel tänapäeval, sest inimesi on nii palju riigis et nad ei mahuks ühte kohta ära ning riigipindala on väga suur. Diktatuuri kujunemine algas sellega, et töölised tõusid esile ja langes keskklassi tähtsus. Kuna pojud riigid olid pikka aega kriisis siis seda kasutasid diktaatorid ära ja lubasid rahvale kiiret majanduse kasvu ning karmikäelisust. Demokraatlikus riigis on tähtis roll juhikultusel ja keelatud on kõik teised erakonnad. Juhti pidid kõik imetlema ja austama ning alluma täielikult riigile. Rahva allutamiseks hirmutati rahvast kõigega millega vähegi oli võimalik näiteks: teised riigid, sisevaenlased ja teised rahvused. Rahva jälgimiseks ja allutamiseks loodi salaorganisatsioone ja salateenistusi.
kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline, hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa märkad, et kedagi rünnatakse, siis tuleb alati vahele astuda,või vanem isik appi kutsuda, et asi ei saaks hullemaks minna. Turvalises demokraatlikus koolis on tähtsaim lüli koolidemokraatia, kus saadakse kooli veel turvalisemaks teha, näiteks karmistades kooli sisekorra eeskirju. Minu koolis on koolidemokraatiaga väga head lood, et algklassis kedagi ei kiusataks, et keegi on teistsugune, selle tõttu võeti uuesti näiteks kasutusele koolivorm, mis tagab, et kõik on ühesugused. Turvalises koolis loeb iga pisemgi lüli ja kooli on võimalik iga väiksema liigutusega
Igas demokraatlikus riigis peab olema 3võimu, mis on üksteisest lahus: 1..Seadusandlik võim 2..Täidesaatev võim 3..Kohtuvõim Pr-l oli a 1302 seadusandlikuks võimuks generaalstaadid 5.mai 1789 kutsuti generaalstaadid uuesti kokku. #kolmas seisus lahkus+aadlikud RAHVUSKOGU I asutav kogu 1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon k...
· Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi tarbekaupadega · Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ja mõne aja pärast see lõpetas · NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid rikutud. · Berliini blokaadi nimetatakse külma sõja alguseks Berliini kriis (1960'ndate algus 1961) · Idasakslased ei olnud rahul kommunistide valitsusega Saksa Demokraatlikus Vabariigis · Rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha · Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa vahelise piiri · 1961 ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist Kuuba kriis (1960ndad 1970ndad) · 1950ndate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktaktuuri.
Et kunstiõpetust täielikult õppekavast maha pole võetud, näitab, et midagi head selles on ka haridustöötajate meelest. Kuid väide, et koolis kunsti eriti õppida ei saa, on kindlasti tõde ka eesti koolis piiratud aeg, vahendid, loovus, tegevusvabadus. Kunsti tund ei toeta noorte loovuse arengut, seega ei leia loova potentsiaaliga lapsed ennast sellest, et koht selles elus, kuhu nad sündinud on, kuid enese leidmine ja selle väljendamine on demokraatlikus ühiskonnas ääretult olulised. Soome hariduse püsiv probleem nagu Eestiski on praktilistele tegevustele mõeldud liigväike tundide arv, Soomes sooviti lisaks näiteks draamaõpetuse tundi. Kuid kunstiõpetus koolis ja selle arenguvõimalused oleks teema doktoritöö koostamiseks. Soome õpilased kogevad puudust sotsiaalsetest ja suhtlemisoskustest nagu ka motivatsioonist ja konsentratsioonivõimest oma põhihariduses. Harjunen nimetas, et "vähemalt
Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia? · Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsus...
Kas Eesti on heaoluriik? Eestis elades võib leida nii positiivsied kui negatiivseid külgi. Heaolu mõiste on nii mõnegi jaoks ähmane ning selle tähendus on igaühe jaoks erinev. Meie riik näeb palju vaeva, et selles demokraatlikus riigis oleks hea elada kõigil. Heaoluks võib nimetada sotsialistlikku riikliku vormi, mille põhieesmärgiks on tagada riigi jätkusuutlikkust, kuid ei mõjuta turumajandust. Ühe jaoks tähendab heaolu uhket Lexust või villat, teise jaoks piisab vaid sellest, et toit oleks laual. Peab tõdema, et tänapäeval jääb eesti sotsiaalne heaolu maha teistest Euroopa Liidu riikidest oma madala elatustaseme tõttu.
Riik, see olen mina! Eesti on demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatlikus riigis on kõigil võimalik oma arvamus vabalt ja avalikult välja öelda ning samuti on antud rahvale võim valida riigi juhtkond. Valimisõiguse saab iga vähemalt 18 aastane riigi kodanik ning seda ei mõjuta rahvuslikud, soolised, varanduslikud või usulised tunnused. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles kohas elavatel välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla või linna volikogusse alates 18. eluaastast. Riigikokku kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 aastat vana. Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, kaitseks välisvaenlaste, loodusjõudude ning vajadusel isegi kaaskodanike eest. Turvalisus, haridus ja sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida riik pakub ning mida me igapäevaselt tunnetame. ...
Meediavabadusest on tänapäeval tekkinud demokraatia mõõdupuu, kuid kas liiga suur meediavabadus võib ühiskonnale hoopis halvasti mõjuda? Hetkel tekitab kõige rohkem kära ühiskonnas internetivabadus ning lõpmatud uudiste kommenteerimise võimalused. Ühed ütlevad, et Internetis ei tohiks liialt palju negatiivset arvamust avaldada. Teised rõhuvad Internetivabaduse juures jällegi meie demokraatlikule ühiskonnale, et demokraatlikus riigis peab olema täielik sõnavadus jne. Isiklikult olen nõus, et igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada, olgu siis suuliselt või läbi Interneti. Kui ajakirjanik paneb Interneti üles uudise siis peaks ta arvestama, et kindlasti tuleb sellele uudisele ka palju negatiivseid kommentaare, mitte ainult kiidulaulu. Samas aga arvan ka, et igal ajakirjanikul pole õigust Internetti kirjutada seda mida ise tahab ning seda siis uudiseks nimetada.
4. (Demokraatia ja Diktatuuri võrdlus) , (demokraatia segarešiim diktatuur,)(autoritaarsed ja tolitaarsed režiimid ) 5. põhjendatud hinnang diktatuurile ( head ja vead) Head küljed: otsuste vastuvõtmine on kiirem, kuna valitseb üks inimene, siis on võimalik pikaajalisi reforme teha jne Vead: Ainusõna on valitsejal, inimeste arvamus ei huvita, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem, Võim ei ole avalik ega kontrollitav 6. )võimudeharude funktsioonid demokraatlikus riigis Parlament-seadusi vastu võtta Valitus-viib seadused ellu Kohus- vaatab läbi ning lahendab vaidlusi 7) presitetaarne ja parlamentaarne korradlus ( vaata lehelt)
• Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele, • Vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda, • Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud vabadused, • Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim. Õiguste süsteem demokraatlikus ühiskonnas • Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena • Põhimõte pärineb SPRi eelsest ajast • Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada. • EV põhiseadus ptk. 2 • Õigused ja kohustused on alati võrdsed. • Vabadust ei ole inimesel kunagi piiramatult. Filosoofide lähenemine - vabadus on tunnetatud paratamatus. • NB! Iga õigus annab vabaduse, iga vabadus toob kohustuse • Põhiõigused:
suhetes Põhiõigustest loobumine • Igaüks, kellel on PS-e alusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda • Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik Põhiõiguste piiramine • Põhiõiguse piirang on põhiõiguse teatavas ulatuses mitterakendamine mõne teise põhiõiguse või mõne muu põhiseadusliku väärtuse tõttu • Põhiõiguste piiramine on lubatav juhul, kui on täidetud teatud formaalsed nõuded ning piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas Põhiõiguste piirangu lubatavus • Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust PS § 11 • Põhiõiguse piirangu formaalsed tingimused: Seadusliku aluse põhimõte st: - seadus peab eksisteerima - seaduse vastuvõtmine järgis menetlusnõudeid - seadus peab olema kättesaadav - seadus peab olema arusaadav
vaba ettevõtlust soodustav keskkond, viidi läbi mitmeid reforme, nt tervishoiu ja haridussüsteemi reform Tänaseks on Eesti juba demokraatlik riik. Meil toimib demokraatlik valitsussüsteem koos kõikide vajalike institutsioonidega, võimude lahusus ka: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 10. Mida kujutab endast polüarhia? Polüarhia kujutab endast arvamuste ja organisatsioonide paljusust demokraatlikus ühiskonnas. Polüarhia saab eksisteerida ainult demokraatlikus ühiskonnas. Võim on jagatud mitmete gruppide vahel, ükski neist pole piisavalt tugev võimu monopoliseerimiseks, seega otsitakse liitlasi ja minnakse kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Polüarhia jaoks on vaja ka aktiivset ja tegusat kodanikuühiskonda. Polüarhiat iseloomustavad alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamustega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada?
Retsensioon Francis Fukuyama, ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" Francis Fukuyama raamat ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" on suuresti tema edasiarendus oma 1989a artiklist ,,Ajaloo lõpp?". Oma raamatus ta viitab sellele, et alates 19. sajandist on demokraatia, mis algselt oli vaid üks võimalik valitsemise viis, on tänapäevaks kujunenud välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud. Toetudes Hegeli, Marxi ja ka hilisemate autorite töödele leidis ta, et inimühiskondade areng läbi ajaloo ei ole ei pelgalt juhuslik ega irratsionaalne, vaid et on olemas ka inimkonna ühtne ja sihipärane ajalugu/ajalooline progress, mis lõpuks viib suurema osa inimkonnast liberaalse demokraatiani. Seda lõpptulemust põhjendab ta nii majandusliku ratsionaalsusega kui ka inimese ,,võitlusega tunnustuse pärast". T...
lahendada. Kindlasti on paljudel seda raske mõista ja sellest aru saada.Ma ei saagi kedagi hukka mõista,aga inimestel tuleks siiski silmad avada ja mõista kuidas see tegelikult mõjub nende tervisele ja psüühikale. Samas aga mängib riik selles osas suurt rolli, sest kõigil pole nii suurt tahtejõudu ja soovi sellele sügav ,,EI" öelda ning sellepärast arvangi ,et riik peaks rohkem sekkuma. Olgugi ,et elame demokraatlikus riigis ,tuleks siiski mõelda sellele,et inimkond elaks kauem,oleks töökam ning kohusetundlikum.
Suur- on riik, kelle kodanik see inimene on. Veel on olemas ühine isamaalisus ehk Maa. Kodumaad tuleb armastada ning kaitsta, kuna ainult patriotismi tunnega inimene saab olla oma rahva osa. Tänapäeval armsamaa kaitsmine on sama püha kohustus nagu palju aastaid tagasigi. Ainuke mis muutunud on, on see, et nüüd kodumaa vaenlased ei ole mingid intervendid ning agendid välismaalt vaid terroristid, narkomaafiad ja amoraalne poliitika. Demokraatlikus ühiskonnas on nendega võidelda raske, kuid see on võimalik. Rahva ühisel isamaal ehk meie planeedil- on ka veel õudsem vaenlane. Kui minna natuke ajalukku, ligikaudu XX. sajandisse siis tuleb välja, et viimased mitukümmend aastad kõik millega inimesed tegelesid oli looduslikukeskonna saastamine, osoonikihi hävitamine, kogudes tuhandeid tonne tuumajääke ning miljoneid tonne prügijäätmeid. Muidugi nüüd pole see nii. Parimad maailmatargad
KREEKA ÜHISKOND Kreeka linnriik nimega Polis koosnes magulast ja teda ümbritsevast alast.Linna juhtisid kodanikud,kodaniku hulka ei kuulnud naised ja orjad. Kodaniku tunnus on see,et kodanik saab valida. Kodaniku peamine ülesanne oli riiki kaitsta oma enda muretsetud sõjavarustusega. Kodanikud osalesid rahvakoosolekul,kus valiti tähtsad ametimehed. Aristokraatlikus linnriigis kiitis rahvakoosolek,vaid nõukogu otsuseid heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas
Esindusdemokraatia peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritudettekujutlust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. 2. Milliseid funktsioone/ ülesandeid täidavad valimised demokraatlikus riigis? Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Harida kampaaniaperioodil tarbivaid inimesi poliitiliste teavetega. 3.Millised on demokraatlike valmiste tunnused? Valimised on vabad, kuid valimist korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. 21.saj. Omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud.
demokraatia laienemist Euroopas. Põhjenda oma arvamust. Nõustun / Ei nõustu NÕUSTUN Põhjendused · Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. · Tekkis palju uusi demokraatlike riike, mis kehtestasid samad või veelgu demokraatlikumad valimisseadused. Nt: Naised said valimisõiguse. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse,mis kahjustas demokraatia autoriteeti. See tõi kaasa igatsuse '' kõva käega'' valitsuse järele. 2. Majanduslikud raskused: diktaatorid lubasid võimule tulles riigi majandusliku järje paranemist ja riigi abi kitsaskohtade lahendamisel. 3.Nimeta kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest diktatuuririik erineb demokraatlikust riigist. 1
**kohtuvõim Õigusriigi materiaalsed tunnused: · käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust · "ülipositiivse" õiguse tunnustamine seadusandja seos konstitutsiooniga Põhiseaduse tähtsus - Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. Valimised demokraatlikus ühiskonnas (tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, hääletamist mõjutavad tegurid) - Dem. valimised -> vabad - kõikidel kodanikel õigus hääletada; õigus valida lasta -> ühetaolised - igaühel 1 hääl, -> otsesed valimised - mina valin kanditaadi. Erakonnad, nende tegevuse eesmärgid. Eesti suuremad erakonnad. - Seadusandlik võim - *Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine,*Kodanikkonna huvide esindamine; parlament - on üleriigiline seadusandlik esindusorgan
iseseisvust. Olles kõne ära vaadanud, paistis silma just see, kuidas Obama suhtus Eesti riiki. Ta tõi välja, kui palju on Eesti kannatanud, olles üle elanud erinevad okupatsioonid, rõhumised, sõjad, küüditamised jne ning kuidas peale kõike seda on Eesti riigil õnnestunud jääda vabaks. Ka minu arvates on see väga imeline, kui palju on Eesti üle elanud ning ma olen väga õnnelik, et ma elan vabas, sõltumatus ja demokraatlikus riigis. Obama mainis ka, kui oluline oli see, et Eesti liitus 10 aastat tagasi NATOGA. Obama kinnitas, et NATO liikmena ei kaota Eesti enam kunagi oma iseseisvust ning ka mina usun ja loodan väga, et me saame NATO peale loota. Venemaa suhted on jahenenud paljude riikidega, nii ka Ukrainaga. Obama tõi välja, et me peame vastu astuma Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Ukraina on vaba riik ning me tahame, et ukrainlased oleksid iseseisvad ning
eraomanduses olevad ettevõtted. Majanduse eesmärk tulu saamine. Poliitika tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega. Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonna, riigi kastutuses olev raha ja vara. Kultuur Inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. 4 massimeediumit ajalehed, ajakirjad, raadio ja TV. 3 neti eelist kiire, odav ja ülemaailmne. Massikommunikatsioon mittedemokraatlikus ja demokraatlikus ühiskonnas demokr ajakirjandus vaba, infoallikaid palju, teabe eest vastutab väljaandja, võimu ja ametnike tegevus avalik, kasut tohib teiste riikide massiteabekanaleid, valitsuse ja poliitika kritiseerimine lubatud. Mittedem suht vastupidi. Sotsioloogiafirmad Avaliku arvamuse uuring. Sots. Struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. Demograafia rahvast(tööealised, kooliealised jms) Iive negatiivne Eestis üldise elulaadi ja väärtushinnangute muutumisega.
lapsed teistes tundides sellest ei kuule, seega teeb ta seda seepärast, et vastasel juhul oleks tal oma töö tegemine ehk aine õpetamine võimatu. Ma usun, et eesti keele õpetajal on väga raske rääkida Piiblist, kui ei teata sealt ühtki tegelast peale Jeesuse. Ma ei ole usklik inimene, aga ma pole ka ateist. Ma ei kiusa kedagi taga tema usuliste tõekspidamiste pärast ning ei naeruväärista kedagi. Ma arvan, et usuvabadusel on demokraatlikus ühiskonnas tähtis roll, samamoodi nagu sõnavabadusel ja naiste valimisõigusel. Kuid ma arvan, et haritud täiskasvanu peaks tundma eri usundeid. Ta ei peagi omaks võtma ühtki usku, aga ta võiks teada mõnest. Tänapäeval, kui piirid on lahti ning infovahetus teiste maadega on kõrgelt arenenud, peame me minu arvates tundma teiste rahvaste kultuuri ja religiooni. See on viisaka suhtlemise alus. Hoolimata sellest, ei arva ma, et Eesti koolide õppekavades peaks olema religiooniõpetus
juhtumine ja korraldamine)(Poliitika) 2.Sektor e.era.e turundussektor (oü, as, fie) Playtech, Am Company (Majandus ja kasum) 3.Setkor e. Mittetulundus sektor (MTÜ, SA, ,,Teeme ära" Selts, KÜ) Kommunikatsioon Kommunikatsiooni vahendid: Telefon, faks, E-Mail Massikommunikatsiooni vahendid: Televiisor, ajaleht, internet Vormid: Otsene, tehniliselt vahendatud, interaktiivne Tsensuur poliitiline kontrolll meedia üle(Põhja-Korea) Kommunikatsioon demokraatlikus Kommunikatsioon mittedemokraatlikus *Välismaa kanalid on lubatud kasutada *Riik/Valitsus kontrollib meediat. *Väljaandja vastutab Kellest ühiskond koosneb? Demograafia on rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku koostist, struktuuri, kasvu ja kahanemist. Iive näitab rahvaarvu muutumist, sündide ja surmade ja rahvaste rändamsii. Leibkond Koosneb inimestest, kellel on ühine majapidamine, aga nad ei ole sugulased.
Mitte, et üks partei paneb ainult ühele probleemile rõhku ja teised jäävad unarusse. Üks suur pluss on see, et eesti on vabariik. See tõttu ei oli riigivõim ühe ainsa isiku käes. Ta ei pruugi teha asju mis rahvale meelepärast oleks ja tema ainu arvamus ei pruugi olla alati õiglane rahva suhtes. Seadused hoiavad riigis korda, mis jällegi üks hea asi, kuna siis ei teki riigis kaost. Lõpp arvamus Eesti riigist kui demokraatlikus riigist on väga hea, kus kõik toimub organiseeritult.
Inimesed usaldavad riiki rohkem ja näevad tulevikus perspektiive. 11. Milliseid probleeme toob kaasa ühiskonna vananemine? Iive on negatiivne, maksumaksjate hulk väheneb, maksud suurenevad, tööjõu puudus. 12. Nimetage demokratiseerimise lained? (1826-1922) Perioodi lõpetas fasismi võimulepääs Euroopas (1945-1956) Lääne-Euroopas taastati demokraatia (1974-1991) Demokraatia areng. Kaasajal elab maailmas u. 40% maailmarahvast demokraatlikus riigis. 13. Kas võime öelda, et majanduslikult edukas riik on demokraatlik? Ilmtingimata mitte, kuna Saudi-Araabia, nafta tootja, pole demokraatlik riik. Hiina samuti. 14. Mis on siirdeühiskond? Ühiskond, mis on teel ebademokraatlikult valitsemiselt demokraatlikule. (Baltimaad 1990ndate algul) 15. Nimeta siirdeühiskonna tunnused? a) Demokraatia tundub liiga aeglase valitsemisvormina. B) Majanduskriis, ms toob kaasa elatustaseme languse. c) Reformide ebaühtlane tempo. 16
Sõnavabadus Esialgu võib paista, et sõnavabadusel polegi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse ütleb: “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.” Demokraatlikus maailmas on inimestele tagatud sellised iseendastmõistetavaks peetavad põhiõigused nagu õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja sõnavabadusele. Oma igapäevaelus kasutame me just kõnet selleks, et inimestega suhelda ja neile oma vaatekohti selgitada. Isegi kui meie seisuko...
Ühiskonnaõpetus Tähtsamad Riigi valitsemise, kodanikuühiskonna ja majanduse mõisted. Parlament Valitsus Kõrgeim seadusandliku võimu organ Täidesaatva võimu organ. Eestis demokraatlikus riigis. Seda valitakse tegutsevad vabariigi valitsus, üldrahvalikel valimistel maavalitsused ja linna ning valla valitsused. President Kohalik Omavalitsus Vabariigi riigipea ja on kõrgeim ametiisik. Kohalik võim koos valitava esindusorgani Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves
tuleks sellega palju rohkem raha sisse ekspordist. Seepärast teebki riigi rikkaks see, kui palju riik toodab ja suudab leida võimalusi oma riigi rikkust hinnata ja sellega teenida. Minu arvates ei saa totalitaarsed riigid rikkad olla, sest kui riigi rikkus on rahvas, siis on see võimalik ka ainult demokraatliku riigi puhul. See tähendab seda, et totalitaarses riigis tekivad oligarhid, kes omavad raha ja tänu sellele ka võimu, kuid demokraatlikus riigist seda ei ole. Et riik saaks rahva rikkust tõsta ja ühtlasi ka riigi rikkust tõsta on vaja aga soodustada ettevõttlust. Rikkaks saab ainult see riik, kes loob võimalusi raha tekitamiseks. Agnes Talalaev 10 c
Hädaolukord vs eriolukord ehk millal piiratakse õigusi Demokraatlikus riigis on inimeste õigused ja vabadused tagatud riigi põhiseadusega. Need õigused ja vabadused kehtivad võrdselt nii riigi kodanikele, seal viibivatele välisriikide kodanikele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kuid aeg ajalt võib juhtuda, et inimeste õigusi piiratakse. Need on olukorrad, kus õiguste piiramisega kaitstakse nii ühiskonda ja teiste inimeste õigusi kui ka põhiseadust ning sellega määratud kohustuste täitmise võimalikkust. Kui igapäevaelus on see üldjuhul erandlik ning õigusi suures mastaabis ei piira (näiteks kurjategija vangistamine), siis on kaks juhtu, kus inimeste õiguste ja vabaduste piiramine tõsisem ning vajalikum on: hädaolukord ning eriolukord. Hädaolukord on sündmus või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suurt kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
