· Sotsialism baseerub arusaamal, et majandusliku tegevuse juures tuleb lähtuda rahva vajadustest, mitte kasumist · Ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas, ressursside ümberjaotamine · Kapitalismi sisepinged viivad töölisklassi poliitilise organiseerumiseni ja sellega kaasnevate sotsiaal-poliitiliste ümberkorraldusteni ühiskonnas Sotsialistlik majandussüsteem · Sotsialism kaasaegses maailmas: Repressiivne Sotsialism demokraatlikes riikides: Taani, Rootsi, Soome, kus majandus on erakätes, kuid toodete ja teenuste ümberjaotamine toimub riigi kontrolli all heaoluühiskond · Eesmärk vähendada ebavõrdsust · Kulukas · bürokraatlik 15.1.7. Ametlik ja mitteametlik majandus · Ametlik majandus ametlikult heakskiidetud majandussüsteem, kus töötajate üle peetakse arvestust ning nende töötasudelt arvestatakse makse
Eestlased jäid lisaks Kirde-Eesti linnadele vähemusse ka pealinnas Tallinnas. 1970. aastate lõpus sai sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine Eestis üha selgemaks. Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes. Ühiskonnas süvenes pessimism ja sotsiaalne apaatia, alkoholism ja kuritegevus. Olukord Baltimaades tekitas rahutust demokraatlikes naaberriikides. Eelneva peatüki allikas: http://estonica.org EESTI TAASISESEISVUMINE Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.)
- diskretsiooni redutseerimise puhul on isikul õigus nõuda ainuvõimalikku vigadeta otsust. Kui haldus nt ise seob end tingimuste ja praktikaga, nt andnud ühtede tingimuste järgi 50 inimesele soodustust. Siis võrdse kohtlemise järgi peab ka 51. saama seda soodustust juhul, kui ei ole mõjuvat põhjust halduspraktikat muuta. Subjektiivne avalik õigus Euroopa Liidus Subjektiivset avalikku õigust tunnustatskse kõigis demokraatlikes riikides. Saksamaal on subjektiivne avalik õigus individuaalse õiguskaitse materiaalne eeldus. Menetlusse võetakse kaebusi, mis põhinevad konkreetsel normil, millest tuleneb subjektiivne avalik õigus. Euroopa Liidus avaldub subjektiivne avalik õigus õigustee objektiivse õiguse elluviimiseks. Kui vastav norm puudutab konkreetset ja individuaalset isikut, siis aksepteeritakse ka subjektiivse avaliku õiguse olemasolu. Põhiõigused ja subjektiivne avalik õigus
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
kohalikke omavalitsusi. Ajaloost on tuntud kolm klassikalist riikliku järelevalve õiguslikku vormi: 1) tehtud otsuste kinnitamise kohustus riiklikku järelevalvet teostava organi poolt (ilma selleta ei ole neil juriidilist jõudu); 2) järelevalveorgani õigus tühistada vastuvõetud otsuseid; 70 3) järelevalveorgani õigus asendada kontrollitavat organit, kui viimane hoidus teatud toimingu sooritamisest, milleks ta oli kohustatud. Kaasajal on enamikes demokraatlikes riikides nimetatud järelevalve õiguslikest vormidest loobutud. Põhiliselt kasutatakse nn. protestivormi, mis tähendab seda, et lõplikult lahendab tekkinud vaidluse kohus. Riiklikku järelevalvet kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste õigusaktide seaduslikkuse üle teostavad Eestis maavanemad. Kontroll esineb siin järelkontrollina, s.o. kontrollitakse jõustunud õigusakte. Maavanem teostab kontrolli nii üld- kui ka üksikaktide üle
kohalikke omavalitsusi. Ajaloost on tuntud kolm klassikalist riikliku järelevalve õiguslikku vormi: 1) tehtud otsuste kinnitamise kohustus riiklikku järelevalvet teostava organi poolt (ilma selleta ei ole neil juriidilist jõudu); 2) järelevalveorgani õigus tühistada vastuvõetud otsuseid; 70 3) järelevalveorgani õigus asendada kontrollitavat organit, kui viimane hoidus teatud toimingu sooritamisest, milleks ta oli kohustatud. Kaasajal on enamikes demokraatlikes riikides nimetatud järelevalve õiguslikest vormidest loobutud. Põhiliselt kasutatakse nn. protestivormi, mis tähendab seda, et lõplikult lahendab tekkinud vaidluse kohus. Riiklikku järelevalvet kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste õigusaktide seaduslikkuse üle teostavad Eestis maavanemad. Kontroll esineb siin järelkontrollina, s.o. kontrollitakse jõustunud õigusakte. Maavanem teostab kontrolli nii üld- kui ka üksikaktide üle
protest, ei saa järelevalveorgan langetada iseseisvalt otsust õigusakti või toimingu seaduslikkuse kohta, vaid ta peab vastava protestiga pöörduma kohtusse. Riiklikku järelevalvet teostatakse esiteks õigusaktide seaduslikkuse üle. Kontroll esineb siin järelkontrollina, s.o. kontrollitakse jõustunud õigusakte. Eriti enam ei kasutata, ainult protestivormi demokraatlikes riikides. Nt. maavanem teostab kontrolli nii üld- kui ka üksikaktide üle. Tal on õigus nõuda kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste jõustunud õigusaktide ärakirju, mis tuleb esitada seitsmendal päeval pärast nõude saamist. Kui maavanem leiab, et volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või
Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina. Normatiivakt ehk õigusloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. 37. Mis on tänapäevased õiguse allikad? Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aksepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud reziimid. 38. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ( ehk primaarset ) ja teisest ( ehk sekundaarset) õigust. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
Loetakse ka kollektiivlepinguid. Normatiivakt ehk õigustloov akt. Paljudes riikides ainus õigusvorm ja on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid On suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. Euroopa Liida õigusaktid On eesti õiguse allikaks Eesti Vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis, poliitiliseks ja õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga liitumise leping. Eestis toimus õigusloome protsessis siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse Euroopa Liidu õiguslike põhimõtete ja normidega.12 11 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus
Päriselus aga ei toimi turud alati ideaalselt, konkurents on mingil põhjusel piiratud, ühiskonnale vajalike hüviste pakkumine on ebapiisav ning tootmistegevusega kaasnevad välismõjud vähendavad ühiskonna heaolu. Seetõttu ongi vajalik riigi sekkumine majanduselu korraldamisse. Tänapäevastes demokraatlikes ühiskondades võib riigi majandusega seotud üles- anded kokku võtta järgmiselt: · majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja kaitse, · majanduse stabiliseerimine, · vaba konkurentsi tagamine turul, · tulude ümberjaotamine, · ühishüviste pakkumine.
mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib leping olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina, nt rahvusvahelised lepingud, määravad kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, reguleerivad nende suhteid. 5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsinide dokumentides. Tähtsaimateks rahvusvahelise õiguse dokumentideks, mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud (üldtunnustatud) põhimõtteid ja norme, on 1945. aastal asutatud ÜRO põhikiri ja ÜRO Peaassamblee 10.12.1948 vastuvõetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. 6. Normatiivakt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
