Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"demokraatlikes" - 262 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Platoni poliitiline õpetus

Kui see on tehtud, tuleb vastata ksimusele, kuidas neid eesmrke saavutada. Poliitiline eesmrgikompetents sisaldab aga endas lisaks faktiteadmisele olulise komponendina ka teadmist ldaktsepteeritavatest vrtushinnangutest (eesmrgi pstitamine sltub ju oluliselt sellest, mida peetakse heaks vi halvaks). Tnapeva demokraatlikes hiskondades eeldatakse, et kigil hiskonnaliikmeil on poliitiliselt piisavalt vimekust viimast laadi kompetentsiks (kik oskavad elda, kas see vi teine eesmrk on hea vi halb, eelistatud vi vhem eelistatud, ilma et selleks peaks olema ekspert konkreetses valdkonnas). Platoni ksitluse kohaselt paistab aga too spetsiifiline poliitiline kompetents, mida hiskonna intellektuaalne eliit omab ja mis annab sellele eliidile igustatud pretensiooni vimule, hlmavat endasse mlemat nii...

Kultuurilugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mõisteid maailma ajaloo kursusest

Breznevi doktriin ­ pärast Praha kevade mahasurumist Nõukogude Liidus kasutusele võetud välispoliitiline põhimõte: NL-il on õigus sekkuda kommunistlike riikide siseellu ja seda juhul, kui kommunistliku partei ülemvõim on ohus. Sellele põhimõttele toetudes susruti 1956. aastal maha Ungari rahvaülsetõus, Praha kevad ja seda kasutati siis, kui 1979. aastal NL viis oma väed Afganistani. Vietnami sündroom ­ Lääneriikide noorsoo pettumine demokraatlikes väärtustes, levis Vietnami sõja ajal 1960. aastate lõpus. Eriti häiris noori vanema põlvkonna, kes oli areenile astunud II maailmasõja ajal, liialt tarbijalik ning eelkõige materiaalsetele väärtustele suunatud mentaliteet. Üheks tagajärjeks näiteks oli noorsoorahutuste puhkemine 1968. aastal Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Hallsteini doktriin ­ Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja 1960. Aastail; selle järgi on...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Nüüdisühiskond

Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab...

Ühiskonnaõpetus
193 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

o Bürokraatlik partei - selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. o Diktaatorlik partei - rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: o Massiparteid - 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli...

Ühiskonnaõpetus
202 allalaadimist
thumbnail
1
odt

"Meedia juhib ja mõjutab meie elu"

Meid kõiki mõjutavad ajalehest loetud artiklid, tänavapildis nähtud reklaamid ja erinevad saated, mida vaatame televiisorist. Tihti isegi me ei saa sellest aru, sest vastuvõetud info omandab meie alateadvus ja me muudame oma käitumist automaatselt. Kas see, et meedia juhib ja mõjutab meid on halb või hea? Meediat on kasutatud aastakümneid propaganda levitamiseks. Minevikust võime näiteks tuua Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu, kus levitati propagandat igal võimalikul kujul. Tehti mitmeid filme oma sõduritest, kus näidati, et Punaarmee sõdurid on võitmatud ning neile ei suuda ükski teine riik vastu seista. Samuti võis näha plakateid, kus kritiseeriti läänelikku korda ja näidati, kui halb see on rahvale, ülistati kommunismi ja NSVL juhte. See kõik oli aga reaalsusest väga kaugel ja rahvale valetati lihtsalt...

Eesti keel
97 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal - referaat

Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohkem võimalusi vabaks loominguks. Riigivõim ei võinud teha kultuuritegelastele otseseid ettekirjutisi nende loomingu suhtes, kuid ka demokraatiamaades kasutasid riigujuhid kultuurisaavutusi inimeste meelsuse kujundamisks.1920.-1930.aastatel muutus suuresti ka inimeste igapäeavaelu ning seda eriti arenenud riikides.See, mis varem tundus uskumatuna või millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Sotsioloogia

Sotsialism baseerub arusaamal, et majandusliku tegevuse juures tuleb lähtuda rahva vajadustest, mitte kasumist Ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas, ressursside ümberjaotamine Kapitalismi sisepinged viivad töölisklassi poliitilise organiseerumiseni ja sellega kaasnevate sotsiaalpoliitiliste ümberkorraldusteni ühiskonnas Sotsialism kaasaegses maailmas: Repressiivne Sotsialism demokraatlikes riikides: Taani, Rootsi, Soome, kus majandus on erakätes, kuid toodete ja teenuste ümberjaotamine toimub riigi kontrolli all ­ heaoluühiskond Eesmärk vähendada ebavõrdsust Kulukas bürokraatlik 64. Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel? Barter ­ sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski ­ kula....

Sotsioloogia
106 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne,...

Ühiskonnaõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

Normatiivakt ehk õigustloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana On õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud reziimid. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides, aga ka vaikivalt tunnustatud tavaõiguslikes normides, on suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Tähtsaim ÜRO põhikiri. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana...

Õiguse alused
167 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned

Viimaste kuude jooksul on meediast palju läbi käinud lennutöötajate streigid Hispaanias ja Soomes, detsembris protestisid kreeklased avaliku sektori palgakärbete vastu. Erinevad vabadused laienevad ka majandusele, kus riik majandust täielikult ei kontrolli ning toimib sega- ja vabaturumajandus. Ajakirjandus ja meedia mängib demokraatlikes riikides väga suurt rolli. Öeldakse, et ajakirjandus teostab nn neljandat võimu riigis. Ajakirjandus mitte ei suru rahvale peale valitsuse ideid, vaid pakub objektiivset ülevaadet asjadest ning laseb seeläbi avalikul arvamusel ise kujuneda. Ta hoiab silma peal valitsuse, parlamendi ja poliitikute tegevusel ja juhib tähelepanu ühiskonna valupunktidele. Ajakirjanduse ja avaliku arvamuse terava vastuseisuga on valitsusel raske populaarsust kaotamata oma poliitikat ellu viia...

Ühiskonnaõpetus
83 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ühiskond - aasta konspekt

RAHVUSVAHELISED ÕIGUSAKTID. *põhiseadus. *riigikogu seadused. *ministri määrused. *kohaliku omavalitsuse otsused. *ametiasutuse eeskiri. Riik Riigi 3 tunnust: *rahvas. *territoorium. *sõltumatuvõim (suveräänne). igas suveräänses riigis on oma : *seadusandlikvõim- RIIGIKOGU *täitesaatevõim- VABARIIGI VALITSUS *kohtuvõim- RIIGIKOHUS Enamikus demokraatlikes riikides kehtib võimude lahuse pritsiis, st inimene kes on ametis ühe võimu juures ei tohi kuuluda ülejäänud kohe struktuuridesse. Riigikogu tööd juhib spiiker. Valitsuse tööd juhib peaminister. Tänapäeva riigi 5 olulist tunnust: *riik on suveräännema kõrgeima võimukandija oma territooriumil. *riiki haldavad riigi amet ehkburokraadid, kes on selleks koolitatud. *võimu realiseerimiseks on riigil ainuõigus kehtestada seadusi ja kasutada sunnivahendeid....

Ühiskonnaõpetus
68 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Põhiseadus

Halduskohus on esmane õiguskaitseinstants, kuhu isik saab pöörduda ja peaks pöörduma, kui ta leiab, et avaliku võimu tegevusega on ebaõiglaselt või ülemääraselt sekkutud tema õigustesse või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on riigi kõrgeim üldkohus, kõrgeim halduskohus ja ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Demokraatlikes riikides seadusandja aktsepteerib ja täidab konstitutsioonikohtu lahendeid, sest need tuginevad põhiseadusele, millel rahva poolt vastuvõetuna on kõrgeim õigusjõud ja mis on siduv ka parlamendile. Kohus ei kirjuta seadusandjale ette, kuidas üht või teist suhet reguleerida, küll aga saab kohus öelda, et olemasolev regulatsioon või selle puudumine on põhiseadusega vastuolus. Konstitutsiooniline õigusemõistmine on...

Avalik haldus
40 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast

See on sätestatud seadustes ja esineb tavades, ta toimib vabalt. Suveräänsuse printsiip ei pääsenud kohe alguses juhtivaks põhimõtteks, kuna teda ei saanud seaduseks sõnaselgelt sätestada, sest asundused olid esialgu veel sunnitud emamaa käsku täitma. Ühiskond ei olnud valmis seda kogu täieuses omaks võtma. Uus-Inglismaa teatav aristokraatlik mõju jättis ilma paljud kodanikud valimisõigusest, kehtis tsensus. Aga peale Ameerika revolutsiooni tuli rahva suveräänsuse doktriin kommuunist välja ja laienes ka riigivalitsemisele. Ta muutus seaduste seaduseks. Selle võitlusega läks võim demokraatiale. Kõik pidid alistuma. Demokraatlik kord vallandus seda tormilisemalt, mida sügavamad olid aristokraatia juured teatud osariikides. Ameerikas on kasutanud see printsiip oma kõiki võimalusi. Vahel teeb rahvas...

Politoloogia
45 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Diktatuurid Euroopas

Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada.. 2. Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja- aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Ning pärast rahu kehtestamist oli neil, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid kasvõi tühist edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Konspekt

Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus ­ range arvestus 3) Bürokraatia ­ ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühi...

Avalik haldus
51 allalaadimist
thumbnail
2
odt

12. Klassi 1. kursuse Kontrolltöö

Dawes plaan. 5. Mis iseloomustab autoritaarset diktatuuri? 6. Mis iseloomustab demokraatlike riikide ja diktatuuririikide majandust, ühiskondliku elu ja poliitikat, kultuuri ja ideoloogiat? 7. NSV Liit (Lünktest). 8. Itaalia ja Saksamaa (Allikaülesanded). Vastused: 1. a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult. Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat. Nt: anti naistele valimisõigus. 2. USA: · Arenes kiiresti; · Kasvas väline võimsus, kasvas kodanike jõukus; · Kuivseadus ­ alkoholi tarbimise otsustati teha lõpp. Inimesed tarbisid edasi, alkoholi valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia; · USA tundus olevat tuhande võimaluse maa...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas 20.saj diktatuurid olid vältimatud?

Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõiguse andmine. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Paljudes sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtumise vahendiks. On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtudel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoida leida. Kui aga sellised juhid savutasid kas või tühist edu, muutusid nad lausa rahvuskangelasteks....

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ajalugu

Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskoo...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Tehnika võidukäik 1920-1930 POWERPOINT

9c Elektri tootmine ja kasutamine Ehitati üha uusi elektrijaamu mis töötasid vee ja soojuse Jõul Elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel ning masinate ja konveierite rakendamisel Oli võimalus osta erinevaid elektrikaupe nt: raadio pesumasin , külmkapp jne S i d et e h n i k a Arenes sidetehnika eriti raadio. Nii demokraatlikes ja autokraatlikes riikides kasutati raadiot inimeste meelsuse mõjutamisel. Seepärast alustati 1920.a regulaarsete ringhäälingutega Pilti kah....... Elektrijaam Raadio Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Diktatuuride teke pärast majanduskriisi

Pruunsärklastes nähti kommunistide pidurdajaid ning seetõttu oli neil palju poolehoidjaid. Hitler võitis valimised, ning pärast Saksamaa riigipea surma tõusis ta ka presidendiks. Saksamaa diktaator pidas oma eesmärgiks rassilise puhtuse tagamist. Keelustati abiellumine juutidega, üritati hoida kurjategijas ning vaimuhaiged lapsi saamast. Enamuses uutes demokraatlikes riikides mindi samuti pärast majanduskriisi üle diktatuurile. Soome ja Tsehhoslovakkia järgisid aga Suurbritannia ja Prantsusmaa eeskuju, jäädes demokraatlikeks. Nende riikide vastupanuvõime säilitada demokraatlik kord diktatuurse asemel, on imetlusväärne. Nende riikide põhjus selleks on väga pikaajaline demokraatlik kord. Inglismaal on see kehtinud juba alates 1265. aastast. Demokraatia on end neis riikides igati tõestanud....

Ajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun