– Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud; – Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused; – Lahendis on selgitatud isikule vaidlustamise tingimusi ja menetluskorda. Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud algusest peale keerulisteks ja mõnigi kord vastuolulisteks. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine ning demokraatlikes riikides osalevad selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkimised uued juhtimissuhtes, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi
põhiõigusse PS-vastaseks. Sama tekib, kui seadus annab täitevvõimule liiga vähe kaalutlusõigust. Esmakordselt Eesti kohtupraktikasse ja tänapäeva õigusesse tõõdi õiguse üldtunnustatud põhimõtted PS-e järelvalvekolleegiumi 30.09.1994. a otsusega. (talumeeste maksuvabastamise kaasus) selles kaasuses põhjendati õiguse üldtunnustatud põhimõtete sissetoomist sellega, et neid rakendatatakse demokraatlikes riikides. Need üldtunnustatud põhimõtted tuleb tuletada EL-i ja EN-i asutuste kujundatud õldpõhimõtetest. Need omakorda on tuletatud arenenud õiguskultuuriga riikide üldpõhimõtetest. Õiguse üldpõhimõtted kehtivad riigis, mis on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Seadus, mis on nende põhimõtetega vastuolus, on ka PS-vastane. Eeskätt tulevad õiguse üldtunnustatud põhimõtetena (ÕÜP) kõne alla:
Rahvusvahelise Proku- röride Assotsiatsiooni endine president Nicholas Cowdery on öelnud, et prokuröri eesmärk ei ole olla popu- laarne: meeldida menetluse osapoolele, valitsusele, meediale, sotsiaalsele grupile või üksikisikule.*34 Pro- kuröri sõltumatus ja ka see, et ta mitte ainult ei ole, vaid ka näib sõltumatu, on oluline kriminaalpoliitiline ja -õiguslik asjaolu, mille riik peab täielikult kindlustama. Demokraatlikes riikides ei tohiks parlament ega ükski valitsusorgan püüda lubamatult mõjutada prokuröride poolt konkreetsete juhtumitega seoses 28 European Standards (viide 9), p 27. 29 Rec(2000)19 Explanatory Memorandum. Arvutivõrgus: https://wcd.coe.int/com.instranet.InstraServlet?command=com. instranet.CmdBlobGet&InstranetImage=1465390&SecMode=1&DocId=838058&Usage=2. 30 RT I, 16.03.2011, 2. 31 Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse seletuskiri, lk 1. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu
valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest strurktuurist, ajaloolisest arengust jms) Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused Antidemokraatlikud poliitilised režiimid kasutavad avaliku võmu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone Riigivõimu suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatus)
sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl (v.a mõned spetsiifilised valimissüsteemid). Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed, pole võimalik häälte lugemisel pidada presidendi eelistust tähtsamaks juuksuri või pensionäri omast. Vabade valimiste kirjeldatud põhimõtted kehtivad ühtviisi kõigis demokraatlikes riikides, lahknevusi esineb vaid rakendussätetes. Näiteks kehtib kohalikel valimistel kõikjal paiksustsensus, aga kui mitu aastat peab isik valimisõiguse omandamiseks antud paikkonnas elama, määrab juba riigi valimisseadus. 3. Peamised valimissüsteemid 8 Kodanikud, huvid ja demokraatia Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel
Riigiõiguse süsteem koosneb riigiõiguse üldprintsiipidest, instituutidest ja normidest, seejuures on printsiibid, instituutide sisu ja normid igale riigile ainuomased, kuid sõltuvad riigi vormist - näiteks võib erinevatel parlamentaarsetel vabariikidel olla palju ühist. Üldprintsiibid määravad kindlaks antud riigi riigiõiguse üldise iseloomu ja nendele peavad enamasti vastama riigiõiguse ülejäänud normid. Nende abil saab ülejäänud norme ka tõlgendada. Demokraatlikes riikides loetakse küllalt sageli taoliste üldprintsiipide hulka järgmisi: 1. rahva suveräänsus. Seda printsiipi on formuleeritud erinevalt, sageli näiteks "kõrgeim võim kuulub rahvale/lähtub rahvast". Konstitutsioonis sellise printsiibi fikseerimisest ei saa aga iseenesest teha mitte mingisuguseid järeldusi selle kohta, kas rahvale tegelikult ka võim kuulub. See printsiip vajab
Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud; Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused; Lahendis on selgitatud isikule vaidlustamise tingimusi ja menetluskorda. Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja
liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest. o Bürokraatlik partei - selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. o Diktaatorlik partei - rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: o Massiparteid - 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli
vähemalt üks nendest alustest peab aset leidma. Vaatamata oma mittekaristuslikule nimetusele oleks Koemetsa näitel karistusjärgne kinnipidamine siiski karistusliku sisuga ning tähendaks inimese vabaduse võtmist ja sisuliselt vabadusekaotuslikku karistust. Kohtu seisukohalt on rikutud legaalsuse ehk seaduslikkuse põhimõtet. Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida 3 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 T. Kolk, PõhiSK §20/1, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Komm vlj. 2. Vlj. Tallinn. Juura 2012 legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest
liitmine). Selle kinnitamiseks korraldati 4. aprillil 1938. aastal Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne suurriigid ei söandanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida, ainsa riigina maailmas ei tunnustanud anneksiooni Mehhiko. Müncheni sobing ja Tšehhoslovakkia häving Müncheni sobing Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandatud tema vastu välja astuda. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud ega olnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maad, milleks ta valis Kesk- ja Ida- Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tšehhoslovakkia. Tšehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mistõttu tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta
ri ehitamine NSVL SDV-st, põgenemine Ida- · ida- Berliinist Lääne- sakslastel oli Berliini, võrdlusmoment, · sakslastele milline on elu Lääne suleti pääs vabasse demokraatlikes maailma kadus riikides ja nad ei võimalus suhelda olnud sotsialistliku sugulastega, kes jäid riigikorraga rahul teisele poole müüri, · müüri ületamisel tapeti
5 parlament annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 6 peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale 9 valitsus astub ametisse 14. Vasta! 1.Mida mõistetakse termini umbusaldus all ja miks on selle avaldamine meie PS-sse sisse kirjutatud? Umbusaldust nimetatakse poliitikas, kui valitud kogu hääletab oma esindaja tagasi kutsumist ametikohalt ja selle avaldamine põhiseadusesse on sisse kirjutatud sellepärast, et tüüpiliselt umbusaldatakse demokraatlikes riikides valitsusjuhte või liikmeid, presidente, KOV juhte või liikmeid, samuti parlamendi või omavalitsuse volikogu eesistujaid. 2.Mida mõistetakse termini vetoõigus all ja miks on selle kasutamise õigus põhiseadusega Vabariigi Presidendile antud? Vetoõigus on ametiisiku, näiteks riigipea õigus vastuvõetud seadus või otsus, kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata. See on antud vabariigi
AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Referaat allikaõpetuses SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud Toomas Karjahärmi`i raamatu ,,Oleviku minevikud" põhjal. Autor on raamatu kirjutanud lähtuvalt tegevajaloolase praktilistest vajadustest, kus uurija puutub tihti kokku teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega. Raamat aitab uurijal mõista ja määrata ajalooallikate hindamiskriteeriume ning otsustada, mille poolest erinevad minevikukirjeldused on tõesemad või adekvaatsemad. Samuti on autoril raamatu kirjutamise eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning...
anšluss (saksa keeles liitmine). Selle kinnitamiseks korraldati 4. aprillil 1938. aastal Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne suurriigid ei söandanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida, ainsa riigina maailmas ei tunnustanud anneksiooni Mehhiko. Müncheni sobing Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandatud tema vastu välja astuda. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud ega olnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maad, milleks ta valis Kesk- ja Ida-Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tšehhoslovakkia. Tšehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mistõttu tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Ettekäändena Tšehhoslovakkia
et need ei saa arugi, et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad (ja märksõnad tähistamaks nende keskseid ideid) - konservatism (stabiilsus) - liberalism (vabadus) - kommunism & sotsialism (võrdsus) - natsionalism (rahvus) - fasism (rass + rahvus + juht) - feminism (naiste vabadus) - rohelised (looduskaitse) - anarhism (täielik vabadus, riigi kaotamine) Võimustruktuuri uuringud Püüavad uurida, kes valitseb tänapäeva demokraatlikes ühiskondades? Pluralism võim on küllaltki ühtlaselt jaotunud kõikide gruppide vahel Robert Dahl uuris poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s). Leidis et erinevad otsused olid algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim tervikuna polnud koondunud ühegi grupi kätte. See kehtib USA kohta tervikuna ja ka teiste lääneriikide kohta. Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit, ühiskonda juhib eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit
Nii ka riigi puhul: tnapeval lhtume me ldiselt kujutlusest, et valitsuspoliitika seisneb eelkige valitsemise eesmrkide, prioriteetide mratlemises. Kui see on tehtud, tuleb vastata ksimusele, kuidas neid eesmrke saavutada. Poliitiline eesmrgikompetents sisaldab aga endas lisaks faktiteadmisele olulise komponendina ka teadmist ldaktsepteeritavatest vrtushinnangutest (eesmrgi pstitamine sltub ju oluliselt sellest, mida peetakse heaks vi halvaks). Tnapeva demokraatlikes hiskondades eeldatakse, et kigil hiskonnaliikmeil on poliitiliselt piisavalt vimekust viimast laadi kompetentsiks (kik oskavad elda, kas see vi teine eesmrk on hea vi halb, eelistatud vi vhem eelistatud, ilma et selleks peaks olema ekspert konkreetses valdkonnas). Platoni ksitluse kohaselt paistab aga too spetsiifiline poliitiline kompetents, mida hiskonna intellektuaalne eliit omab ja mis annab sellele eliidile igustatud pretensiooni vimule, hlmavat endasse mlemat nii
Neid artikleid, milles nähti liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes. 10.Kultuur maailmasõjavahelisel ajal Õpik 1. Too näiteid teaduse ja ebateaduse arengust. 2. Milliseid teaduse ja tehnika saavutused iseloomustavad 1920.- 1930. Aastaid kõige rohkem? Seda iseloomustas elektrienergia laialdane areng, tootmine ja tarbimine. Edusamme tehti ka elektrotehnika, side- ja transpordi- vallas. 3. Miks pöörati demokraatlikes riikides tähelepanu kodutehnika tootmisele, NSV Liidus aga mitte? Kuna need olid väikesed riigid ja neile oli seda vaja. NSVLiidule aga polnud. 4. Milliseid kunstiliike kasutati inimeste mõjutamiseks ja propaganda tegemiseks? Filmikunsti, kirjanduse ja kujutatavat kunsti, muusikat ja tantsu. NT: filmikunstis Charles Chaplin, kes tegi erinevaid komöödiaid. Töövihik 1. Miks muutus New York maailma kultuurikeskuseks? Sest 1920
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ni...
1. Inimeste juhtimise süsteem peamiseks eesmärgiks on tuua riigi ja KOV teenistusse parimaid inimesi ning kindlustada prof järjepidevus. Koordineerimise ja koostöö arendamine ametiasutuste vahel ning ühtsete juhtimispõhimõtete tagamine valitsussektoris. 2. Kontrollimehhanism tagab võimu ja ressursside väärkasutuse ärahoidmine. Aitab eristada poliitilist ja administratiivset tegevusvälja. 3. Sümbolite ja väärtuste süsteem Demokraatlikes riikides on tava, et avaliku teenistuse süsteemi loomine algab väärtuste kokkuleppimisest ja sageli seaduse tasemel nende määratlemine. Loob aluse ametnike identiteedile ning professionaalsuse. Avalik teenistus on oluliseks komponendiks hea valitsemise ning riigi usaldusväärse ja professionaalse toimimise juures. Seega on AT ka majandusarengu eeliseks. Majanduskasv põhineb suurtematel reformidel ja muutustel. (Est 90ndate algul) Majandusareng põhineb AT teenistuse kvaliteedil
haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ja suhet terve riigiga. Unitaarsetes riikides on ühtne parlament, seadusandlus ja kohtusüsteem. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ei saa Eesti Vabariigi koosseisus olla autonoomseid rahvuslik-territoriaalseid üksusi. 4) legaalsuse printsiip e. seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega
liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ning nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest; 2) bürokraatliku partei liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on oma keskus ja allorganisatsioonide. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale; lubatud on teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud; 3) diktatuuriline partei on rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Liikmed peavad olema ustavad partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles partei on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Säärased parteid on iseloomulikult totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada tegevushaarde järgi: 1) massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes
Kõneakt ja kõneleja staatus: · kõneleja staatus on erinev ühiskonniti, demokraatlikus on inimesed võrdsed (seda,mis üks ütleb teisele, võib teine talle vastu ka öelda) võrdsus laieneb.arhailistes ühiskondades kõneaktid väga tsensoriseeritud.esiteks:kes sa selline oled, et ütled mulle?!; olukord:kes sa selline oled, et rääkida sellistest asjadest?! · Deklaratiivsed ja direktiivsed kõneaktid on seotud kindla staatusega demokraatlikes riikides. Direktiivsetes kõneaktides on oluline suund kui on inimesed võrdsed, läheb käskimisega jamaks ,,miks sa käsutad mind?! Aga miks mitte parem on , kui kord on hierarhiline. Ülevalt alla tuleb käsk, alt üles tuleb palve. nt. võtke alandlikult vastu mu palve ja peske see põrand ära ei lähe läbi ju. Tuleb eristada kahte asja: 1. ühiskondlik staatus, mis ei sõltu kõnelemisest. - nt sõjaväes lipnik on alati lipnik ja reamees jääb reameheks. 2
kõige tähtsam akt on põhiseadus, sellele järgnevad seadused siis määrused otsused ja eeskirjad. RAHVUSVAHELISED ÕIGUSAKTID. *põhiseadus. *riigikogu seadused. *ministri määrused. *kohaliku omavalitsuse otsused. *ametiasutuse eeskiri. Riik Riigi 3 tunnust: *rahvas. *territoorium. *sõltumatuvõim (suveräänne). igas suveräänses riigis on oma : *seadusandlikvõim- RIIGIKOGU *täitesaatevõim- VABARIIGI VALITSUS *kohtuvõim- RIIGIKOHUS Enamikus demokraatlikes riikides kehtib võimude lahuse pritsiis, st inimene kes on ametis ühe võimu juures ei tohi kuuluda ülejäänud kohe struktuuridesse. Riigikogu tööd juhib spiiker. Valitsuse tööd juhib peaminister. Tänapäeva riigi 5 olulist tunnust: *riik on suveräännema kõrgeima võimukandija oma territooriumil. *riiki haldavad riigi amet ehkburokraadid, kes on selleks koolitatud. *võimu realiseerimiseks on riigil ainuõigus kehtestada seadusi ja kasutada sunnivahendeid.
aastate lõpul olid ülekaalus autoritaarsed režiimid. Erinevalt varasematest demokratiseerumislainetest ei ole kolmandale lainele siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20. sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Kui 1970. aastate alguses oli demokraatlikke maid umbes 40, siis 20. sajandi lõpuks nende arv kolmekordistus. Umbes 40 protsenti maailma rahvastikust elab täna demokraatlikes riikides. Samas tuleb tõdeda, et viimasel kümnendil pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud. Nii on Araabia maailmas jätkuvalt ülekaalus monarhiad ja diktatuurid, demokraatia pole suutnud end kindlustada kõikides Nõukogude Liidu järglasriikides, ebastabiilsus püsib Ladina-Ameerikas. Uue demokratiseerumislaine saabumise lähiajal teeb küsitavaks vajalike eelduste puudumine regioonides, kus siiani valitseb diktatuur. Kesk-
Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja õiglus! Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused
Juba praegu on näha, kuidas pealiku töö on läinud üle riigile, mis on samuti muutunud keerukamaks, kuna on vaja täita rohkem ülesandeid. Tänapäeva ühiskondlikus organisatsioonis, millel on riigi kuju, on võimu teostamine seotud poliitikaga ning see peab tagama ühiskonna laia osalemise riigivõimu kujundamisel, selle suunamisel ühiskonna huvides ja tema üle kontrolli teostamisel. Poliitiline tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Demokraatlikes riikides osalevad selles poliitilised parteid, ühingud, seltsid ja huvigrupid. Ühiskonna juhtimine ja enamuse huvide täitmine on muutunud keerukamaks, tekkinud on juba grupid ja parteid, mis tegelevad poliitikaga ja riigivõimu käsitlemisega. Koos riigitekkimisega tekkisid uued käitumisreeglid, kuna tekkisid uued juhtimissuhted ja neid oli vaja reguleerida uute normidega. Riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku
rahapakkumise kontrollimine, pangasüsteemi stabiilisuse tagamise st vältida pankade pankrotte ja pangapaanikat. Rahapoliitika ühe allosana võib käsitleda ka riigi valuutareservide ja väärismetalli reservi hoidmist. Rahapoliitika rakendamisel on keskpank kas rohkemal või vähemal määral sõltuv valitsusest või sellest sõltumatu. Mõlema süsteemi korral on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Kaasaja demokraatlikes riikides kaldutakse rohkem pooldama valitsusest sõltumatut keskpanka. See on kaasa toonud selle, et riikide seadusandlus on muudetud selliselt, kus keskpanga rahapoliitikale on antud suurem sõltumatus. Sellist suunda rakendatakse ka Eestis. Keskpanga iseseisvusega on seotud kui valitsuse keskpanga või valitsuspanga roll. Paljudes riikides keskpangal seda funktsiooni ei ole ning valitsus korraldab oma rahaasju läbi kommertspankade või selleks moodustatud eraldi pangaasutuste kaudu.
ühiskonnas muudavad vajalikuks valitsuse sekkumise majandusellu. Kuid mis asi on valitsus? Valitusena käsitleme me selles peatükis laiemalt kogu avalikku sektorit, mis koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. Olles endale määratlenud valitsuse, peame ka küsima, et missugused on valitsuse majanduslikud funktsioonid? Tänapäevastes demokraatlikes ühiskondades võib valitsuse majanduslikud ülesanded kokku võtta järgmiselt: · Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine · Vaba konkurentsi tagamine turul · Majandusarengu soodustamine · Tulude ümberjaotamine Lisaks juba loetletud funktsioonidele tegeleb valitsus ka riigikaitse ja avaliku korra tagamisega, tervishoiu, hariduse ja kultuuri edendamisega ning mitmete muude valdkondadega kus vaid nõudmise ja pakkumise
kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks. 3) valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valimistel lüüa, näitab see, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav. 4) valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Riigivõimuorganite valimised toimuvad nii demokraatlikes ja kui ka mittedemokraatlikes riikides, kuid nendel valimistel on olulisi erinevusi. Demokraatlike riikide valimisi iseloomustab järgmine: ·Valimised on üldised valida võivad kõik täiskasvanud kodanikud. Enamus riikides saab valida alates 18.eluaastast (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku alates 18.eluaastast, riigikokku alates 21.eluaastast ja presidendiks alates 40.eluaastast). Veel 19.sajandil ei olnud valimised üldised, sest valitses hulk piiranguid: naistel ei olnud
äravõtmist). (Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud.) 27. Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõte Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste
äravõtmist). (Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud.) 27. Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõte Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste
kahju. Kui inimõigused on võõrandamatud (e neid ei tohi ära võtta), siis Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 21 kodakondsusest saab igaüks ise loobuda ja taotleda mõne teise riigi kodakondsust. 10.2. Poliitilised õigused ja vabadused, sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised õigused: Demokraatlikes riikides kuuluvad: 1) põhiliste inimõiguste hulka: õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrakohasele õigusemõistmisele; õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 2) Poliitiliste õiguste ja vabaduste hulka loetakse: Õigus rahvusele ja kodakondsusele;
HRM (Human Resource Management) Euroopa personalijuhtimise majanduspoliitiline taust. USA vs EU. Ametiühingud (Ameerikas ei ole neil nii suurt rolli; Euroopas on nende koostöö parem; ametiühingu roll on oma töötajate heaolu eest seismine). Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. Euroopa ja USA situatsioonide erinevus: ● USA ○ Formaliseeritud protsessid (reeglid kuidas nt ahistamissituatsiooni vältida) ○ USA eraettevõtja kultuur (vabadus ja iseseisvus) ○ Väike riigipoolne kaasahaaratus ○ Vastuseis ametiühingutele ● Euroopa
korrale, võtta osa riigikaitsest, hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest ja säästa elu- ja looduskeskonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Kui inimõigused on võõrandamatud (e neid ei tohi ära võtta), siis kodakondsusest saab igaüks ise loobuda ja taotleda mõne teise riigi kodakondsust. 10.2. Poliitilised õigused ja vabadused, sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised õigused: Demokraatlikes riikides kuuluvad: 1) põhiliste inimõiguste hulka: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõistmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 2) Poliitiliste õiguste ja vabaduste hulka loetakse: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele;
saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Saime teada, et tarbijate nõudmistele tuginev tootmine tagab kõige otstarbekama ressursikasutuse. Päriselus aga ei toimi turud alati ideaalselt, konkurents on mingil põhjusel piiratud, ühiskonnale vajalike hüviste pakkumine on ebapiisav ning tootmistegevusega kaasnevad välismõjud vähendavad ühiskonna heaolu. Seetõttu ongi vajalik riigi sekkumine majanduselu korraldamisse. Tänapäevastes demokraatlikes ühiskondades võib riigi majanduse ja kaubandustegevusega seotud ülesanded kokku võtta järgmiselt: Majandus- ja kaubandustegevuse reguleerimine ja kaitse; Eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja kaitse; Majanduse stabiliseerimine; Vaba konkurentsi tagamine turul; Tarbijakaitse; Ühishüviste pakkumine; Infrasturktuuri arendamine, ETTEVÕTLUSE SOODUSTAMINE.
® Poliitilise põhikursi järgimine ® Protseduuriliste kokkulepete pidamine ® Kokkulepe ühisväärtuste osas? ® Motivatsiooni tekitamine (sh huvide kaitse) vs korruptsioon. Erakondade ja meedia avalik rahastamine? VI Loeng Poliitikamuutused. Valimised ja poliitika-kujundamise protsess Muutused poliitikas n Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: n Laiemad ühiskondlikud muutused n Riigipöörded n Demokraatlikes reziimides valimised n Diktatuurireziimides revolutsioonid n Valitseva poliitikakursi muutumine: n Teemaseade poliitikakujundamisprotsessis n Erakondade jt poliitiline konkurents valimistel, valitsemisel, avalikes kampaaniates, toetajate motiveerimises ja harimises jne Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus ® Ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemi-ne: rahulik või vägivaldne, pikaajaline või kiire
nõudva tööga. Tänapäevane sotsiaalne jaotus Inimeste arusaam sünnipärasest võrdsusest on muutnud klassipiirid ületatavaks, tõstnud sotsiaalset mobiilsust. Samuti on kasvanud põlvkondadevah mobiilsus. Ük kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse ühed inimgrupid omavad ük-s kõrgemat positisiooni ehk staatust kui teised. Sotsiaalse kihistumuse põhjal saab hinnata ka ük demokraatlikkust. Demokraatlikes ja inimarengut väärtustavates riikides moodustab keskklass proportsionaalselt suurima kihi. Diktaatorlikes v vähearenenud riikides ("banaanivabariikides") on suur osa jõukusest koondunud kõrgklassi kätte, millele vastanduvad vaesed rahvamassid. Inimgruppide eristumise alused Varanduslikud Regionaalsed Rahvuslikud Ideoloogilised, sh usulised Huvid Pluralismi olemus ja tähtsus
tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu on ta käsitletav õigusvormina. Leping on õiguvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (rahvusvahelised lepingud) Normatiivseteks loetakse ka kollektiivlepinguid. 5) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud reziimid. 6)Normatiivakt ehk õigustloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Neid akte võtavad vastu erinevad riigiorganid oma pädevuse piires. Õigustloov akt on selline riigist lähtuv
arhiivisüsteem. 1794 sätestati seadusega, et riik peab vastutama dokumentaalse pärandi säilitamise eest, ning sõnastati arhivaalide avalikkuse põhimõte. 1841 sõnastati provenientsiprintsiip ja 1881 registratuuriprintsiip kui arhiivikorralduse teoreetilised aluspõhimõtted. Esimese kutseühendusena loodi 1891 Hollandi arhivaaride ühing, 1910 toimus Brüsselis esimene ülemaailmne raamatukoguhoidjate ja arhivaaride kongress. Arhiivi kontseptsioon muutus pärast Teist maailmasõda, kui demokraatlikes riikides juurdus põhimõte, et igasugune rahvuslik dokumentaalne kultuuripärand on rahvusvahelise pärandi osa ning igale uurijale tuleb tema päritolust sõltumata tagada arhivaalide kättesaadavus. Põhja- Ameerikas sai alguse arusaam, et arhiivi kvaliteet oleneb varasemast dokumendihalduse kvaliteedist. Suurim säilinud arhiiv Vatikanis paavstiarhiiv. Linnadearhiivid Saksamaal, hansaarhiivid kaubandusarhiivid Lübeckis. Tallinna linnaarhiiv, mis moodustati 1883
õigusnorme loob ainult riik. Õiguses väljendub riigi tahe. Mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigusnormid on kohustuslikud kõigile riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest. Tänapäeva 2 demokraatlikes riikides on õigus selleks vahendiks, mille abil riik piirab enda ja oma organite tegevust, püsides seadusega kindlaks määratud raamides. Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga. Sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. Rikkumiste korral kohaldatakse ka karme karistuslikke meetmeid, mõnedes riikides isegi surmanuhtlust. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.
Seejuures võib ta enda vabadust vähemalt teatud piirideni kasutada enesele kahjulikul viisil, ilma et teda takistataks. (Kirjanduses on käsitletud printsiipidena demokraatia, inimväärikus, suveräänsus, rahvuslik unitaarriiklus, õigusriik, vabadus, õiglus ... Regulatiivset toimet omavad põhimõtted ei ole printsiibid) 6. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja nende tähendus riigiõiguses. Nimetage neid põhimõtteid. Õiguse üldtunnustatud põhimõteteks loetakse demokraatlikes riikides omaks võetud põhimõtteid, mida järgitakse olenemata sellest, kas nad on põhiseaduses kirjas või mitte. Õiguse üldpõhimõtteid kasutatakse eelkõige selleks, et uurida, kas isiku põhiõigustesse on sekkutud õiguspäraselt. Samuti tuleb neid järgida inimõiguste osas, kuna Euroopa Inimõiguste kohus ka tunnustab. Neid põhimõtteid peab järgima seaduste väljatöötamisel. Õiguse üldtunnustatud põhimõteteks on:
seadusandlikuks (parlament), täidesaatvaks (valitsus ja haldus) ja ôigusemôistmiseks (kohtud). Sisuliselt tähendab see tavalist kônepruuki kasutades tööjaotust riigivôimu sees. Tööjaotusest tulenevad organisatsioonilised lahutatud riigiorganid. Môte peitub siin selles, et nad saaksid ühest küljest tegeleda oma tööga ja teiselt poolt selles, et eri vôimudel oleks vôimalus vastastikku oma tegevust kontrollida ja seda isegi piirata. Seadusandlik vôim pôhineb demokraatlikes riikides parlamendi tegevusel. Parlamentaarne demokraatia on esindusliku demokraatia vorm, mis realiseerub rahva poolt valitud esindajate tegevuses. Kuna seadus on kogu sotsiaalse elu jaoks tähtsaim ôiguse allikas, on parlament riigi tähtsaim organ. Parlamendi liikmed on saadikud, kes valitakse ôigusriikides otsestel, ühetaolise, üldise valimisôiguse alusel, vabadel valimistel salajase hääletamise teel. Seadusi vôetakse vastu tavalise lihtsa häälteenamusega (Eestis poolthäälte
liidri karjäär. · Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine seevastu kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur - Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab
ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu on ta käsitletav õigusvormina. Leping on õiguvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (rahvusvahelised lepingud) Normatiivseteks loetakse ka kollektiivlepinguid. 5) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. 6)Normatiivakt ehk õigustloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Neid akte võtavad vastu erinevad riigiorganid oma pädevuse piires. Õigustloov akt on selline riigist lähtuv
mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust, õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt ning põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja õigusmõistmine. Nad peavad saama tegeleda oma tööga ja eri võimudel oleks võimalus vastastikku oma tegevust kontrollida ja isegi seda tegevust piirata. Seadusandlik võim põhineb demokraatlikes riikides parlamendi tegevusel. Parlament on riigi tähtsaim organ. Teised võimustruktuurid peavad seadusandliku võimuga alati arvestama. Täidesaatvat võimu teistavad riigipea ja valitsus. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Valitsus võtab osa seadusloomest. Õigusmõistmist teostavad kohtud. Kohtunikud on objektiivsed ja isikuliselt sõltumatud ja nad alluvad ainult seadusele. Õigusriigile on iga inkmene õiguse subjekt. Kohtunikul on eelkõige kohustus kaitsta
suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nagu rahvused, klassid ja sotsiaalsed grupid; rahvastiku sooline ja ealine jaotus. Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab
häältest üle Eesti ehk ületavad valimiskünnise. Kasutatakse nii avatud kui ka suletud nimekirju. 6)Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel? Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni. Tagab infosüsteeminde ja andmebaaside töövalmiduse. Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Kontrollib erakondade kulusid valimiste lõppedes. 7)Mis mõjutab valijate käitumist? Miks osades demokraatlikes maades käib valimas 90% valijaskonnast ja osades 30% sõltub hääletaja sotsiaal majanduslikust olukorrast, massimeedia sõnumites. Klassikuuluvus. Valijad lähtuvad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi, aga mitte programmist või ideoloogiast. Massimeedia. Gruppikuuluvus. 8)Mis on erakondade roll ühiskonnas? Nimeta Eesti erakonnad ja parteid, nende esimehed ja aseta nende parem-vasakpoolsele skaalale. Erakondade paljusus näitab ideoloogiate paljusust.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 9. teema: Platoni poliitiline õpetus. Küsimusepüstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja käsitleb küsimust, millised on need printsiibid, millele toetudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikut. Poliitilise elu filosoofiline käsitlus püüab vastata mitte üksnes küsimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, vaid eelkõige küsimusele, kuidas on sedalaadi väited õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii ontoloogilisi, epistemoloogilisi kui ka eetilisi eeldusi. Ontoloogiliselt on eeldatud eelkõige muidugi see, et tegelikkus kätkeb endas nähtuste muutumatuid üle-ajaloolisi olemus-struktuure, mis kujutavad endast ühtlasi igas vastavas nähtuste liigis kõige täiuslikumat olemist ning saavad ...
Kõige rohkem kannatasid o Töölisklass last lahti, tootmine peatus, palka ei makstud -> töötukassad o Farmerid, talupojad ei saanud oma toodangut müüa, hinnad muutusid madalaks, tootmine ei tasunud end ära Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse -> tugevama demokraatliku tradistsiooniga maades oli see võimalik demokraatiale truuks jäädes, noortes demokraatlikes riikides oli tihti tagajärjeks diktatuuri teke DEMOKRAATIA 2 MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia valitsemisvorm, millele on iseloomulik riigi kodanike osalemine otsustamises, nende võrdsus seaduste ees ning kodanikeõiguste ja isikuvabaduse olemasolu Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades nii liberaalidelt valijad enda poole; keskendusid üksikisiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
