MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskoo...
vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid NSVLi võiduga. Hitleri tegevus Euroopa enne II MS. 1938ks aastaks oli Hitler oma positsiooni nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevdanud, et võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. Saksa väed marssisid Austriasse ning järgmisel päeval teatati Austria ja Saksamaa liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. Demokraatlikes maades tekitas see suurt ärevust. Mõisteti, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne. Lääneriigid ei olnud sõjaks valmis ja seetõttu ei söandatud Saksamaa vastu välja astuda. Hitler otsis põhjust kallaletungiks Tsehhoslovakkiale, kes oligi järgmine. Hitler nõudis Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia keeldus ja kuulutas välja mobilisatsiooni. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti Briti peaminister Chamberlain. 1938
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
jagada kolmeks. Mõned autorid arvavad, et integratsiooni protsess areneb ja riik aitab teda. Mõned arvavad, et kõik on vastupidi ja riik aitab mitte integratsiooni, vaid assimilatsiooni. Mõned aga arvavad, et just muulased segavad neid aidata ja ei taha integratsioonis osaleda. Argumentid, miks on just selline arvamus, on erinevad. Arvamus: integratsiooni protsess areneb ja riik aitab teda. Eesti on demokraatlik riik ja nagu kõikides demokraatlikes riikides Eesti Vabariik palju tegeleb integratsiooniküsimustega, sest riigi jaoks on ju kasulik, et kõikidel riigi elanikkel oli tunne, et nad on riigi osa, et riigil ei ole ükskõik, mis nendega tulevikus saab. Riigis elab palju neid, kellel ei ole kodakonsust ning riik annab motivatsiooni ja informeeritust selleks, et kodakonsuseta isikud said Eesti Vabariigi kogakonsust ning selleks, et seda protsessi lihtsustada.
Aafrikas. Just kommunistliku bloko lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980.aastate lõpus olid ülekaalus autoritaarsed reziimid. Peale kolmandat lainet ei ole demokratiseerumisele järgnenud tõsist tagasitööli ning demokraatia levik on olnud 20.sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Umbes 40% maailma rahvastikust elab täna demokraatlikes riikides. Samas tuleb tõdeda, et viimasel kümnendil pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud. Araabia maailmas on jätkuvalt ülekaalus monarhiad ja diktatuurid, demokraatia pole suutnud end kindlustada kõikides NL järglasriikides, ebastabiilsus püsib Ladina-Ameerikas. Uue demokratiseerumiselaine saabumise lähiajal teeb küsitavaks vajalike eelduste puudumine regioonides, kus siiani valitseb diktatuur.
Breznevi doktriin pärast Praha kevade mahasurumist Nõukogude Liidus kasutusele võetud välispoliitiline põhimõte: NL-il on õigus sekkuda kommunistlike riikide siseellu ja seda juhul, kui kommunistliku partei ülemvõim on ohus. Sellele põhimõttele toetudes susruti 1956. aastal maha Ungari rahvaülsetõus, Praha kevad ja seda kasutati siis, kui 1979. aastal NL viis oma väed Afganistani. Vietnami sündroom Lääneriikide noorsoo pettumine demokraatlikes väärtustes, levis Vietnami sõja ajal 1960. aastate lõpus. Eriti häiris noori vanema põlvkonna, kes oli areenile astunud II maailmasõja ajal, liialt tarbijalik ning eelkõige materiaalsetele väärtustele suunatud mentaliteet. Üheks tagajärjeks näiteks oli noorsoorahutuste puhkemine 1968. aastal Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Hallsteini doktriin Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja 1960. Aastail; selle järgi on
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud.
b) turg ei suuda rahuldada sotsiaalseid vajadusi c) tulud jaotuvad ühiskonnas ebavõrdselt Turg ei toimi ideaalselt kui on olemas välismõjud. Suurim probleem on selles, et turg ei taga ühiskonnas ühishüvesid ( haridus, politsei, riigikaitse jne). Nende ühishüvede tootmine pole majanduslikult kasulik. Kuna turg toimib puudulikult, siis püüab ühiskond majanduse toimimist täiustada. Demokraatlikes maades on valitsus selliseks ühiskonna esindajaks. Valitsuse põhiülesanne on: 1) kujundada riigi majandustegevuse alus 2) soodustada konkurentsi turul 3) majandusliku arengu soodustamine 4) kujundada tulude jaotust Riik vajab talle määratud ülesannete täitmiseks raha. Selleks koostatakse kindla ajavahemiku jaoks tulude ja kulude plaan riigieelarve. Raha riigieelarvesse maksavad elanikud. Eestis on maksukoormus ligikaudu 35% SKP-st. Maksud jagunevad:
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad
Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Diktatuuride võimulepääsemise põhjused. 1930. Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu: a) laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta. b) Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile. 2. Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega. Valdkond Dem
Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohkem võimalusi vabaks loominguks. Riigivõim ei võinud teha kultuuritegelastele otseseid ettekirjutisi nende loomingu suhtes, kuid ka demokraatiamaades kasutasid riigujuhid kultuurisaavutusi inimeste meelsuse kujundamisks.1920.-1930.aastatel muutus suuresti ka inimeste igapäeavaelu ning seda eriti arenenud riikides.See, mis varem tundus uskumatuna või millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks
hüvitama sellele tekitatud kahju; põhihariduse kohustuslikkus teatud vanuseni; perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajava pereliikme eest (vt PS, II ptk). 3. Kas Eesti kodakondsust võib veendumuste pärast ära võtta? 1 p Punkti annab otsustus koos paragrahvi nimetamisega. Jah _________ Ei ____X____ §8 V Üksikisik, riik ja õigus 9 p 1. Õiguskaitse ja kohus 6 p 1. Kohtusüsteem 3 p 1) Selgita, miks on demokraatlikes riikides (sh Eestis) kehtestatud mitmeastmeline kohtusüsteem. Kohtus osalevatel pooltel on õigus taotleda kohtuasja uuesti ülevaatamist kõrgema astme kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Nii väheneb kohtu eksimise võimalus. 2) Apellatsioonikaebus on I astme kohtu (maakohtu, halduskohtu) otsuse edasikaebamine II astme kohtusse (ringkonnakohtusse), kus kohtuasi sisuliselt uuesti läbi vaadatakse.
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maas...
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital p...
Euroopas. 1960.-1970. aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal. Sellesse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine. Demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas muutis just kommunistliku bloki lagunemine. Kolmandale lainele ei ole siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20. sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Täna elab demokraatlikes riikides umbes 40% maailma rahvastikust. Tõenäoliselt kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendiks demokraatia kindlustamine, mitte aga levimine. Siirdeühiskond Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Ülemineku võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte
Theories of the Causes of Poverty. Annual Review of Sociology Käitumisteooria aluseks on käitumine ning vaesete käitumine suurendab nende vaesust. Paljudes olukordades on vaesusega seotud sellised riskid nagu üksikemadus, madal haridus ja töötus. Kui haridust laiendada ja viljakust vähendada, siis vaesus väheneks oluliselt. Eriti oluline on just noorte naiste haridus, kuna see on maailmas üks võimsamaid vaesusevastaseid käitumisi. Vaesus tekitab koormuse ning stressi, mis omakorda soodustavad vaesust rõhuvat käitumist. See loob halbu stiimuleid, mis õõnestavad motivatsiooni. Lisaks väidavad teadlased, et kultuur on vastus vaesusele, mis siis pärsib vaeste haridust, tööhõivet ja abiellumist või soodustab sõltuvust hoolekandest või väljaspool abielu sündinud lapsi. Vaesuse vähendamiseks on vaja vähendada sellise käitumisega inimeste levimust. Poliitilineteooria väidab, et vaesus on poliitiline tulemus, mil...
ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti...
a lõpuks suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939 hõivati Madrid, 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. Austria ansluss 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. Teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Lääne suurriigid ei söendanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida. Müncheni sobing Austria ansluss tekitas demokraatlikes maades ärevust. Hakati mõistma Hitleri ohtlikkust, samas ei söendatud ta vastu välja astuda. Lääs polnud sõjaks valmis. Hitler valmistus ründama Kesk-ja Ida-Euroopa ainsat demokraatlikku riiki- Tsehhoslovakkiat. Sept 1938 nõudis Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. TS lükkas nõudmise tagasi. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selle suunas Briti peaminister Chamberlain. 29
1. Väike parteid: neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja peetakse kinni ka suulistest lepetest. 2. Massiparteid: Nende eesmärk on haarata palju uusi liikmeid, et valimiste ajal valiksid kõik partei liikmed partei kanditaadi poolt. 3. Bürokraatlikpartei: nad lähtuvad partei põhikirjast, neil on keskus ja allorganistatsioonid, toimuvad koosolekud, maksavad liikmemaksu aga on lubatud teisiti mõtlemine. Tänapäeval demokraatlikes riikides on enamik parteisid bürokraatlikud. 4. Diktartuurlik partei: Rangelt allutatud kesksele juhtimisele,teisiti mõtlemine on keelatud peab olema ustav partei ideoloogiale. Neil on põhikiri, allorganistasioonid ja liikmemaks. Need parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. 5. Survegrupid: on inimeste ühendused aga nad ei ürita võimule tulla vaid avaldavad võimul olevatele partidele survet. Survegrupp ei käsitle poliitika kõiki valdkondi
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühi...
seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustest sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm § 104 lg 2 loetletud seadused. 3. Seadused ( Põhiseadus §65; §105) - Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu võtnud parlament, rahvas või täitevvõim. Õigustloovad aktid on sellised
(Saar 1996: 1840). Eetilis-filosoofilisel tasandil põhjendatakse eitavat suhtumist surmanuhtlusesse inimelu pühadusega, mis ei pärine inimesest ega ühiskonnast, vaid Loojalt, ning mille hävitamine on seetõttu lubamatu (Saar 1996: 1840) Surmanuhtlus on olnud aktsepteeritud kriminaalkaristus läbi ajaloo. On tõendeid, et inimesi mõisteti surma juba Babüloonias, Antiik- Egiptuses, Kreekas ja Roomas. See on siiani levinud, ka hästiarenenud ja demokraatlikes riikides. Kuid religioon, kultuur ja aja möödumine on muutnud selle vormi (Albin 2000). 1. SURMANUHTLUS JA ÜHISKOND Surmanuhtlust defineeritakse kolmel erineval viisil: · surmanuhtlus on kättemaks mõrva eest; · surmanuhtlus on karistus mõrva eest; · surmanuhtlus on tagatis, et mõrvar muutuks ohutuks tulevikus Surmanuhtluse sisulised argumendid poolt ja vastu: · kas riigil on õigus surmanuhtlust kui karistust kehtestada ja kohaldada;
Võtab vastu seadusi ja otsuseid Riigikogu liige on puutumatu Valib presidendi Õigus moodustada valitsus Võtab vastu riigi eelarve Kuulutab välja sõjaseisukorra Riigikogu ülesehitus 9.Vabariigi valitsus Valitsuse vahetumiseks on kaks võimalust: 1. Vahetub pärast riigikogu valimisi 2. Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile st kogu valitsus peab taganema Valitsused demokraatlikes riikides: 1. üheparteiline valitsus (USA) 2. mitmeparteiline ehk koalitisioonivalitsus (Eesti) EV-s juhib ja esindab valitsust peaminister (Jüri Ratas) 3 Valitsuse liikmeteks on ka ministrid (11 (+3) -> vastavalt ministeeriumite arvudele) 10.Kohtusüsteem Meil on mitmeastmeline kohtusüsteem Ehitus Etapid 11.Võimude lahusus ja tasakaal
(Inglismaa, Prantsusmaa, USA), tõstis see demokraatliku riigikorra autoriteeti ja rahva usaldust. Seetõttu tõusiski demokraatlike riikide arv. Demokraatlike vabaduste laienemine nt. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu kolmekordselt. Valimisõiguse said ka naised. Sarnased demokraatlikud valimisseadused võeti vastu ka uutes demokraatlikes riikides. Konservatism- poliitiline ideolaagia,mis leidis, et kõige parem on see, mis ajaloos juba varem läbiproovitud. Hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Keskendusid üksikisiku vabadustele ja traditsioonidele. Nt. Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariikilik partei. Sotsiaaldemokraatia- Pahempoolsed erakonnad, kes kaitsesid tööliste huve ja pooldasid riigi tugevamat sekkumist
negatiivselt? Kuidas? Ettevõtete vaheline võitlus suurema kasumi pärast. Mõneti positiivselt, sest nii on tarbijal rohkem valikuid. Negatiivselt sest nii ei pruugi hinnad stabiilsed püsida. §4.2 Turumajandus 1. Mis on turumajandus (selgitus, näit)? Turg? Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhete tulemusena. Turumajandust esineb demokraatlikes ja arenenud riikides, nagu näiteks Eestis. Turg on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. 2. Kuidas seonduvad ,,turumajandusega" mõisted nõudmine, pakkumine, hind, konkurents? Mis on turunõudlus? Kui tekib nõudlus millegi järele, siis hakatakse seda tootma ning tootja hakkab seda pakkuma ning seda hinna alusel. Hind on aga suuresti mõjutatav konkurentsi ja nõudluse poolt. Kui konkurentsi pole, on hind
Sotsiaalpoliitiline filosoofia eksami kordamisküsimused Jonathan Wolffi ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" alusel vastused Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa ...
Ta on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiifilise väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid 4.3. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ÜLDTUNNUSTATUD PÕHIMÕTTED JA NORMID EESTI ÕIGUSE ALLIKANA. Lk 60 61 Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana tänapäeval aksepteeritud kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud reziimid. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides, aga ka vaikivalt tunnustatud tavaõiguslikes normides on suunatud nii riikidevaheliste suhte reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Tähtsamad dokumendid, mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud (üldtunnustaud) põhimõtteid ja norme: 1945
II MAAILMASÕDA Sõja eel olid esile kerkinud suurriigid. USA oli ennast isoleerinud. Saksamaa oli kaotusest kiiresti toibunud. Paljud riigid olid üle läinud autoritaalsele valitsemisviisile. Demokraatia nõrgenemine või diktatuur teravdas rahvusvahelisi suhteid. Katkes Versailles' süsteem. 1935 Saksamaa tühistas lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ja hakkas uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku.1936 siseneb Reini vasakkaldale. Sõlmib Inglismaaga mereväekokkuleppe. 1935 otsustas Saarimaa liituda uuesti Saksamaaga. 1936 astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etoopiat. Ägeda vastupanu järel vallutas Itaalia Etoopia. Lääneriigid lootsid, et edu saavutamisel diktaatorid rahunevad rahunemispoliitika. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem tei...
saanud riik. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond – rahvas. Seega iseloomustasid riigi teket : 1) Avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Veresuguluses oleva sugukonna asemele oli tekkinud rahvas. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine ning demokraatlikes riikides osalevad selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad. (Nt: poliitilised parteid, ühingud,seltsid,huvigrupid) Eelnevast käsitlusest nähtub, et riigile said omaseks kolm tunnust: avalik võim, territoorium ja rahvas. Tavaliselt iseloomustataksegi riiki mõnevõrra lihtsustatult nii, et riik on: erilisel viisil organiseeritud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. IV Avalik võim
kehtiva õigusega. Referaadist selgub, on tänapäevases õiguses on päris paljuski säilinud Rooma õigusnormide iseloom, mis veelkord tõestab laialt levinud seisukohta, et Rooma õigus on olnud Euroopa õigussüsteemi üheks peamiseks aluseks. Mitmed Rooma õigusest alguse saanud põhimõtted on säilinud, näiteks hagid ja nende alustel protsessimine, kuid samas on ka selliseid põhimõtteid, mis ei ühildu täna demokraatlikes riikides kehtivate isikute põhiõigustega. Näiteks Rooma õigusest tuntud taliooni karistuspõhimõte. Rooma õiguse sisu tundmine võib ühel või teisel määral olla praegusaja juristile väga kasulik, selleks et paremini mõista tänase õigussüsteemi väljakujunemise põhjusi ja laiemat tausta. Kuid samuti on meie aja õigusteadlastel roomlastelt palju õppida niiöelda õigusteaduse tehnika alalt. Nimelt olid rooma juristidele omased mõistete täpsed ja lühikesed
erinevad riigiorganid oma pädevuse piires; õigustloov akt on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele 28. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides. Tähtsaimateks rahvusvahelise õiguse dokumentideks on 1945. aastal asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ja 1948. aastal ÜRO Peaassambleel vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti põhiseaduse §3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja
5 Igal riigil on oma põhiseadus e. KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi alusseadus, millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused. Tänapäeva väga paljude demokraatlike riikide seadusandluse vundamendiks on 1804. a. Prantsusmaal kehtima hakanud nn NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS (le Code Napoléon). Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti) seadusandlus põhineb väga suures osas Napoleoni tsiviilkoodeksil, mida on
Eesti Vabariigi Riigikogu (parlament) Toompeal. Igal riigil on oma põhiseadus ehk KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi alusseadus, millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused. 6 Konstitutsioon e põhiseadus hõlmab vaid riigi ülesehituse põhimõtteid ning kodanike põhikohustusi ja -õigusi. Üksikud argielu normid on aga kirjas eraldi seadustes
enamuse huvide vastu, muutudes mõne kitsa isikute ringi tööriistaks (nt totalitaarsed ja autoritaarsed režiimid). Tänapäeval on võimu teostamine lahutamatult seotud poliitilise tegevusega, mis peab tagama ühiskonna laialdase osalemise riigivõimu kujundamisel, selle suunamisel ühiskonna huvides ja tema üle kontrolli teostamisel. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Demokraatlikes riikides osalevad selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Kaasaja riikidevahelisi suhteid iseloomustab globaliseerumise protsess, selle laienemine üle riigipiiride (väljendub rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimises ja tegevuses, mis seovad kohustuslike reeglite süsteemi maailma erinevaid riike, suunates nii organisatsiooni tervikuna kui selle liikmesriike üksikult kogu inimkonna ees seisvate
terve riigiga.Unitaarsetes riikides on ühtne parlament, seadusandlus ja kohtusüsteem. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ei saa Eesti Vabariigi koosseisus olla autonoomseid rahvuslik- territoriaalseid üksusi. 4) legaalsuse printsiip e. seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega
kuulu, kuid on väga aktiivsed erakonnaelus Lihtliikmed: pigem passiivsed, kuid suudavad vahel organiseeruda ja juhte korrale kutsuda, tõsta esile uusi liidreid või kujundada erakonnasiseseid rühmitusi Raudse oligarhia seadus - selle kohaselt muutuvad ühendused ajapikku oligarhilisteks st neis kehtestatakse väheste võim paljude üle Valimised - peamisteks funktsioonideks demokraatiates on tagada kodanike esindatus demokraatlikes esindusinstitutsioonides, kindlustada režiimi legitiimsust ning valimistulemustele vastavalt panna paika uue valitsuse koosseis Demokraatlikes riikides on üldtunnustatud normiks, et valimised peavad olema otsesed, ausad, vabad, ühetaolised, salajased ja perioodilised ning põhinema võrdsel kohtlemisel Saame eristada 3 tüüpi valimissüsteeme: Majoritaarsed e enamusvalimiste süsteem - "võitja võtab kõik ja kaotajad ei
kompromissina väljenduse. Ehk õigus on rigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Õiguse seos majandusega Õiguse ja majanduse omavahelise seose ja majandusliku regulatsiooni ulatuse määrab iga riik ise, kuid teatud määral peab iga riik korraldama oma majandust läbi õiguslike vahendite. Sotsialistlikes riikides on õiguse ja majanduse seos suurem kui demokraatlikes riikides sest kasutab aktiivselt oma õigust majanduse korraldamisel. Demokraatlik riik on aga liberaalsem ja tagasihoidlikum. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õiguse mõiste õiguse mõiste määratlemisel lähtutakse temale omastest tunnustest: 1. Õigus on käitumisreeglite ehk normide kogum. 2. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa--->Austria ei suutnud vastu seista ja alistus, paljudele austerlastele ka meeldisid natsid · 13. märts 1938 Saksa väed marssisid sisse, teatati Austria liitumist Sm-ga · 4. apr 1938 selle kinnitamiseks Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus. Lääneriigid ei teinud välja, ainsana ei tunnustanud Mehhiko Müncheni sobing: · demokraatlikes maades Aus liitmine tekitas suurt ärevust, mõisteti, et rahustamispoliitika ei toimi, ei söandatud ka välja astuda, lääs oli sõjaväe arendamise unarusse jätnud ja polnud sõjaks valmiks · Hitler valmistus ründama järgmist maad, Tsehhoslov, ainsat demokraatlikku maad Kesk- ja Ida-Eur-s · Tsehhoslov-l kehtiv kaitseleping Pr-ga, tema ründamine võinuks paisata kogu Eur sõtta, ettekääne Tsehhoslov ründamiseks Sudeedimaal elavate sakslaste halb kohtlemine
ettenägemine *hindamiskriteeriumid? ANALÜÜS - MUDELID Konkurentsi määr majanduses Reaktsiooni tugevus majandusele KOMPROMISS 19 Liberaalsetes demokraatiates ehk niinimetatud kapitalistlikes demokraatlikes ühiskondades on oluline vahetegemine kahe majanduse või ühiskonna sektori vahel: AVALIK SEKTOR ERASEKTOR 2.2.2. Avaliku sektori printsiibid Haldusjuhtimise peamised printsiibid, mille kohaselt avalik sektor on või peaks olema üles ehitatud: 1. Ühiskondlike institutsioonide ülesannete üle peavad otsustama poliitikud, kuid täide peavad need viima administraatorid, et see
õigusaktidele ·Kohtu- ja halduspretsedent kohtupretsedentide lahendustele omistatud jõud ·Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, õigusvorm on ta siis, kui on kindlaks määratud kindlad õigused ja kohustused ja reguleeritud edaspidised suhted. ·Rahvusvaheline õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, riikidevaheliste suhete reguleerijad. ·Normatiivakt ehk õigustloov akt kõige levinum ja paljudes riikides ainuke õigusnorm, riigi poolt kehtestatud, dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. 1. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted on kasutusel kõigis tänapäeva demokraatlikes riikides.Tähtsaimad neist on ÜRO põhikiri ja Inimõiguste
nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa--->Austria ei suutnud vastu seista ja alistus, paljudele austerlastele ka meeldisid natsid 13. märts 1938 – Saksa väed marssisid sisse, teatati Austria liitumist Sm-ga 4. apr 1938 – selle kinnitamiseks Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus. Lääneriigid ei teinud välja, ainsana ei tunnustanud Mehhiko Müncheni sobing: demokraatlikes maades Aus liitmine tekitas suurt ärevust, mõisteti, et rahustamispoliitika ei toimi, ei söandatud ka välja astuda, lääs oli sõjaväe arendamise unarusse jätnud ja polnud sõjaks valmiks Hitler valmistus ründama järgmist maad, Tšehhoslov, ainsat demokraatlikku maad Kesk- ja Ida-Eur-s Tšehhoslov-l kehtiv kaitseleping Pr-ga, tema ründamine võinuks paisata kogu Eur sõtta,
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemi...
SLV-s on mitmeparteiline süsteem, kuid parlamendis on olnud esindatud 5% künnise tõttu (kehtestati 1957.a.) ainult kuni 4 parteid. Sõjajärgsel perioodil on domineerinud kaks parteid: · Kristlik Demokraatlik Liit / Kristlik Sotiaalne Liit (kristlikud demokraadid) - esindavad konservatiivset maailmavaadet · Sotsiaaldemokraatlik Partei (sotsiaaldemokraadid) · Noorsooliikumine: Noorsooliikumine aktiviseerus 1960-ndatel aasatel nagu teisteski arenenud demokraatlikes riikides. Radikaalsemalt meelestatud mässumeelsete poolt loodi vasakäärmuslik organisatsioon Punaarmee fraktsioon, mis üritas terroriga õõnestada kehtivat korda (41 hukkunut). 1980- ndatel likvideeriti (enamus liikmeid arreteeriti või põgenesid SDV-sse). 3.3. SLV välispoliitika: · SLV rahvusvaheline seisund: Kuni 1951.a. kehtis liitlaste (Inglismaa, Prantsusmaa ja USA) okupatsioon. 1955.a. võeti SLV NATO-sse ja ta sai õiguse luua sõjavägi; sellega oli tunnustatud ka SLV
mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu.(Robert Putnam sotsiaalse kapitali uurija) 9. Ühiskonna sotsiaalne struktuur (lk.38-41) Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb
seadusega ja kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr. 10. Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. 1 11. Amortisatsioon - ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. 12. Börs - organiseeritud turg väärtpaberite või teatud kaupadega kauplemiseks. 13
2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim hõlmab kogu riigi juhtimist. Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja teostamise meetodid võivad olla erinevad, need sõltuvad riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist jm. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone: 1) riigiaparaat riigiorganite abil 2) Kohalikud omavalitsused 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks, samuti on ka riigivõimu teostajaks, subjektiks. Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on ka riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise eeldus. 5. Riigi mõiste
Eestlased jäid lisaks Kirde-Eesti linnadele vähemusse ka pealinnas Tallinnas. 1970. aastate lõpus sai sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine Eestis üha selgemaks. Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes. Ühiskonnas süvenes pessimism ja sotsiaalne apaatia, alkoholism ja kuritegevus. Olukord Baltimaades tekitas rahutust demokraatlikes naaberriikides. 14 Kultuurielu Juba esimesed nõukogude võimu poolt Eesti kultuuri suhtes 1940. ja 1941 aastal ette võetud sammud olid suunatud selle rahvusliku omapära vastu. Suleti Eesti Teaduste Akadeemia, lõpetati iseseisvusaegsete ajakirjandusväljaannete ilmumine. Koostati nimekiri keelatud väljaannetest ja trükistest, mille eksemplarid korjati raamatukogudest ära ja hävitati. 1940
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita! Õiguse eelastmed on tava ja moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. 1. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita! Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena tunnustatud kõlbuspõhimõtted, mis on teiste sotsiaalsete normide eetiliseks aluseks. Õigus riiklikult kehtestatud (võim) käitumisnormide kogum, millele on omane riiklik sund. Need kõik mõisted on omavahel seotud, kuna tava, moraal ja õigus on sotsiaalsed normid. Õiguse aluseks võib olla ka tava, nt eraõiguses, kus kõiki asju pole regulee...
piirangute raames. Tarbijate nõudmistele tuginev tootmine või teenuste pakkumine tagab kõige otstarbekama ressursikasutuse. Päriselus aga ei toimi turud alati ideaalselt, konkurents on mingil põhjusel piiratud, ühiskonnale vajalike hüviste pakkumine on ebapiisav ning tootmistegevusega kaasnevad välismõjud vähendavad ühiskonna heaolu. Seetõttu ongi vajalik riigi sekkumine majanduselu korraldamisse. Tänapäevastes demokraatlikes ühiskondades võib riigi majandusega seotud ülesanded kokku võtta järgmiselt: • majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja kaitse, • majanduse stabiliseerimine, • vaba konkurentsi tagamine turul, • tulude ümberjaotamine, • ühishüviste pakkumine. Peale loetletud ülesannete tegeleb riik ka riigikaitse ja avaliku korra tagamisega, tervishoiu, hariduse ja kultuuri edendamisega ning mitmete muude valdkondadega, kus vaid nõudmise ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
