Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"demokraatlikes" - 262 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Teine maailmasõda: konfliktikollete kujunemine ning II MS algus

Hitleri esimene ohver oli Austria. Hitler esitas Austriale ultimaatiumi, et vabastada vangistatud natsid ja nim. valitsuse etteotsa nende juht. Austria alistus agressorile. 13. märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse ning järg. päev teatati Austria Saksamaaga liitmisest-st ansluss. 4. aprill 1938 rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi lihtne, kuid keegi ei astunud tema vastu välja. Lääs polnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maada, milleks valis Kesk-ja Ida-Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tsehhoslovakkia. Tsehhoslo. oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mis täh. et tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Hitler kasutas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid kiusanud. Sept...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Riigiõigus

RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...

Riigiõigus
379 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Eksamiküsimused

Sisuliselt tähendab see tavalist kônepruuki kasutades tööjaotust riigivôimu sees. Tööjaotusest tulenevad organisatsioonilised lahutatud riigiorganid. Môte peitub siin selles, et nad saaksid ühest küljest tegeleda oma tööga ja teiselt poolt selles, et eri vôimudel oleks vôimalus vastastikku oma tegevust kontrollida ja seda isegi piirata. Seadusandlik vôim pôhineb demokraatlikes riikides parlamendi tegevusel. Parlamentaarne demokraatia on esindusliku demokraatia vorm, mis realiseerub rahva poolt valitud esindajate tegevuses. Kuna seadus on kogu sotsiaalse elu jaoks tähtsaim ôiguse allikas, on parlament riigi tähtsaim organ. Parlamendi liikmed on saadikud, kes valitakse ôigusriikides otsestel, ühetaolise, üldise valimisôiguse alusel, vabadel valimistel salajase hääletamise teel. Seadusi vôetakse vastu tavalise lihtsa häälteenamusega (Eestis poolthäälte...

Õigusteadus
463 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonna valitsemine

Parteil on oma keskus ja allorganisatsioonide. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale; lubatud on teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud; 3) diktatuuriline partei on rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Liikmed peavad olema ustavad partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles partei on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Säärased parteid on iseloomulikult totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada tegevushaarde järgi: 1) massiparteid ­ 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes...

Ühiskond
119 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Majandusest

Turul olevate tootjate vahel on pidev võistlus kuid ka samaaegne kostöö.Kõigi huvi on et turg oleks korrapärane,tootjad võivad kokku leppida millised müügiettevõtted on lubatud millised mitte.Samuti võivad nad riiki paluda,et too rohkem turgu reguleeriks. 3. SEGAMAJANDUS-riik reguleerib ja täiendab turumajandust,et rahuldada ühiskonna vajadusi.See on levinud demokraatlikes maades. · Ettevõtlusega tegeleb nii riik ,erasektor kui ka kolmas sektor.Erasektori majandustegevus on suunatud kasumi teenimisele.Kolmas sektor võib oma eesmärkide rahastamiseks samuti ettevõtlusega tegeleda,kuid igasuguste liitude,mittetulundusühingute ja sihtasutuste eesmärk ei ole teenida kasumit. VÄIKE ETTEVÕTJAD.- üksikettevõtja {näiteks.jurist,lukksepp,elektrik-on firma ainsad töötajad kuid neil on põhjust end äriregistrisse kanda...

Ühiskonnaõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajakirjandusvabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed

Aga nagu elus ikka, on ka ajakirjandusvabadusse sisse kodeeritud mitmed konfliktid: sõnavabadus vastandub inimese põhiõigustega ja ajakirjandusvabadusega ning esinevad meediasisesed konfliktid. Just viimased aastad on näidanud, et demokraatliku elukorraldusega kaasneval sõnavabadusel ajakirjanduses on ka omad negatiivsed tagajärjed: moslemite meelepaha põhjaeurooplaste (taanlaste) vastu, pronkssõduri kriisi süvenemine jne. Nagu enamikes demokraatlikes riikides on ka Eesti Vabariigis ajakirjandusvabadus ja õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni kaitstud põhiseadusega. Põhiseaduse tõlgendamisel ilmneb aga mõnikord põhiõiguste ja põhiseaduse põhimõtete sisemine vastuolu või nö seadusaugud. Näiteks põrkuvad isikutega seotud pressiteadete puhul põhiseadusest tulenevad eraelu puutumatus ja ajakirjandusvabadus. Sel juhul on...

Kirjandus
315 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meedia vägi ja vald

Massimeedia abil saab mõtteid realiseerida, ideid ja ideoloogiat ellu viia ­ tegu on justkui narkootikumiga, mis teeb inimkonnast sõltlased, mürgitab ja mõjutab alateadvust. Demokraatlikes riikides tavatsetakse rääkida meediast kui neljandast võimust, mille ülesanne on avalikkuse informeerimine ja kontroll ühiskonna üle. Samuti on ta foorum, mis teenib kodanike huve. Üha enam peab paika Marshall MacLuhani kurikuulus tees : ,,Kui sind pole meedias, siis sind ei ole olemas."See, kes omab võimu meedia üle, seab paika ka mängureeglid. Ajakirjanduse võim baseerub inimhinge väga heal tundmisel ja massipsühholoogia võtete kasutamisel. Kuid milleks on meediat tarvis ning milline on tema mõju indiviidi üle? Tehnoloogia arenguga ei kaasne automaatselt oskus orienteeruda selles infotulvas, millega inimene iga pä...

Eesti keel
218 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Näide: Vahepeal erastati Eest Raudtee, hiljem jälle riigistati. Natsionaliseerimine ehk riigistamine on eraomandi muutmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandiks. Natsionaliseerimine on omane diktatuuririikides, kus eraomandeid ei ole ning ettevõtted on riigi omad, riik peab võimalikult palju sekkuma majandusse. Privatiseerimine on omane demokraatlikes ja turumajandusega riikides, kus arvatakse et riik peab võimalikult vähe sekkuma majandusse, sageli on riigi valduses natuke üle poole suure ettevõtte aktsiatest, nt Tallinna lennujaam, kus riigi oma sellest on veidi üle poole. Turumajandusega riikides püütakse majandust kontrolli all hoida minimaalselt, omades vaid umbes natuke alla või üle poole mingist suurettevõttest. 5. Mis on siirdemajandus?...

Ühiskonnaõpetus
166 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel

1791. aastal võeti vastu põhiseadus, mille põhjal kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia ja sätestati võimude lahusus: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu, kuhu valiti 745 saadikut, täidesaatev võim jäi kuningale ja kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Võimude lahususe süsteemi kasutatakse kõigis tänapäeva demokraatlikes riikides. Seadusandlikku Kogusse valiti 745 saadikut ja seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist ­ vabariiklased. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. 1798. aastal võeti Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis kuulutas kõrgeimaks...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Sotsioloogia alused.

et need ei saa arugi, et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad (ja märksõnad tähistamaks nende keskseid ideid) - konservatism (stabiilsus) - liberalism (vabadus) - kommunism & sotsialism (võrdsus) - natsionalism (rahvus) - fasism (rass + rahvus + juht) - feminism (naiste vabadus) - rohelised (looduskaitse) - anarhism (täielik vabadus, riigi kaotamine) Võimustruktuuri uuringud Püüavad uurida, kes valitseb tänapäeva demokraatlikes ühiskondades? Pluralism ­ võim on küllaltki ühtlaselt jaotunud kõikide gruppide vahel Robert Dahl ­ uuris poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s). Leidis et erinevad otsused olid algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim tervikuna polnud koondunud ühegi grupi kätte. See kehtib USA kohta tervikuna ja ka teiste lääneriikide kohta. Eliiditeooria ­ igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit, ühiskonda juhib eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit...

Sotsioloogia
234 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti roheliste liikumine

Ühiskondlikud vaated Eesti Roheline Liikumine on demokraatlik valitsusväline liikumine ökoloogilise katastroofi ärahoidmiseks, terve elukeskkonna saavutamiseks ning tervist tagava elulaadi juurutamiseks. 4.Meetodid Tegevusvormid oma eesmärkide saavutamiseks · Julge ja avalik aktsioon keskkonda kahjustavate isikute ja organisatsioonide vastu · Avalik osalemine demokraatlikes protsessides ja seadusloomes · Koostöö teiste Eesti ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega · Koostöö teadusasutuste, teadlaste, võrgustike ja partneritega kogu maailmas · Suhtlus avalikkusega läbi meedia, ürituste, küsitluste, konverentside jms · Erinevate publikatsioonide toimetamine ja avaldamine · Keskkonnaalaste uurimuste ja projektide teostamine · Enesetäiendamine ja isikliku eeskuju rakendamine 5...

Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
18
doc

12. klassi ajalugu.

Selle kinnitamiseks korraldati 4. aprillil 1938. aastal Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne suurriigid ei söandanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida, ainsa riigina maailmas ei tunnustanud anneksiooni Mehhiko. MÜNCHENI sobing. Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandatud tema vastu välja astuda. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud ega olnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maad, milleks ta valis Kesk- ja Ida-Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tsehhoslovakkia. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mistõttu tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Ettekäändena...

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid,

Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile parem on. Totalitaarne riigikord on veel ragem kui autoritaarne. Selles lisanub peale autoritaarsete tunnuste veel kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Demokraatlikes riikides on võim rahval. Riigi seadused on väga demokraatlikud ja valimisõigus oli nii meestel kui ka naistel , sõltumata nende varanduslikust seisundist. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritanias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide minek, sest nad võitsid esimese maailmasõja demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord....

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Poliitilised rez. 20. saj

Euroopa poliitilised reziimid XX saj. Lühiessee 1 Tartu 2008 1 Foto autori erakogust Põlvamaa- Tartumaa piiril, Kadaja - Lääniste teel, suvi 2008 Euroopa poliitilised reziimid xx saj. Millised on seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel? Eesti noorte kujunemismehhanismid, lühiessee "Eesti Vabariik on demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgema võimu kandja on rahvas. Hääleõiguslike kodanike kaudu teostab rahvas oma suveräänsust ehk iseseisvust."2 Nii see peakski tõepoolest olema, kuid kuidas paistab tegelikkus. Käesolevas uurimuses püüab autor välja tuua kitsaskohad ja seigad, mis peak...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuidas rahvas osaleb valitsemises

Kuidas rahvas osaleb valitsemises Nüüdisaegsetes demokraatlikes riikides kasutatakse esindusdemokraatiat, mis tähendab, et rahvas osaleb valimistes enda valitud saadikute kaudu. Samas on säilinud ka otsese demokraatia põhimõtteid, igaüks võib oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. On ka küsimusi, mida põhiseadus keelab rahvahääletusele panna, näiteks rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad küsimused....

Ühiskonnaõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Miks tekkis kahe maailmasõja vahel paljudes Euroopa riikides diktatuur?

Weimari Saksamaal toetasid saklased Hitleri võimuletulekut, kuna Hitler lubas Versailles'e rahulepinguga tehtud tehtud ebaõigluse sakslastele heastada. Usun, et kui kaotaja riikidega oleks sõlmitud õiglasemad rahulepingud, oleks osades riikides suudetud dikatuuri ära hoida. Õiglasem leping oleks vähendanud revansi meeleolusid. Paljudes, sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõjaaastatel harjunud karmikäelise võimuga. Vaatamata oma jäiksuele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigijuhtimise vahendiks. On mõistetav, et ka päras rahu kehtestamist oli nendel juhtidel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoidu leida. Kui aga sellised juhid saavutasid kas või tühist edu, muutusid nad lausa rahvuskangelasteks...

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

õnnetused , kriisid,inimõigused , usundid

ÕNNETUSED, KRIISID: mida nimetatakse katastroofideks, mis võib olla nende põhjusteks Katastroof on äkiline ja erakorraline õnnetus, mille põhjustajaks võib olla nii loodus kui ka inimene ning on tavaliselt seotud suurte materiaalsete ja/või inimkaotustega seotud. Selle võib põhjustada uputus, keeristorm, tulekahju, liiklusõnnetus, keemiatehase õhkulendamine jne. mis on paanika, miks see tekib Paanika on kabuhirm ning see tekib tavaliselt ehmatuse tagajärjel. Kaob terve mõistus, käitutakse nagu segane. mida kujutab endast inimese isiklik kriis, mis võib seda põhjustada (lk 35), Inimese isiklik kriis on inimeste endi elu raske periood, seda võib põhjustada millegi puudus ja mingi asja halb seis, aga ka vanusega sotud probleemid ­ murdeiga, keaskeakriis jne. kuidas kriisist väljuda Kriisist saab väljuda näiteks teistele oma murede rääkimisest või endale selle asja reaalsust selgeks tehes, psühholoogi või psühhiaatri abi kasutades, ka...

Ühiskonnaõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Millised õigusaktid on olemas?

Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstit...

Õigusteadus
62 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esimene ja teine maailmasõda

Teadlastelt oodati eelkõige uute relvariikide loomist. Nad pidid ka tõestama kehtiva riigikorra ainuõigust. Nõukogude Venemaal loodi teaduslik kommunism, mis pidi tõestama kommunismi ülemaailmse võidu paratamatust. Natslikul Saksamaal, aga rassiteooria, mis üritas teaduslikult kindlaks määrata ,,tõelise aarialase" välistunnused. Demokraatlikes maades olid teadlastel ja kultuuritegelastel vabad käed, nende tegevust ei kirjutatud riiklikult ette. Teadlased ei töötanud üksnes uute relvaliikude arendamise kallal, vaid töötati ka igapäevast olmet kergendavate asjade kallal. 7.Demokraatia ja diktatuuri mõju kultuurile Totalitaarsetes riikides sai kultuur areneda ainult vastavalt riigijuhtide heakskiidule. Hästi arenes näiteks filmikunst, kuna seda sai enda huvides ära kasutada ning inimeste meelsust mõjutada...

Ajalugu
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun