esimene (sinine), teine (punane) ja kolmas (roheline) – majanduslikult nõrgalt arenenud piirkond, mis ei ole liitunud ühegi sõjalise blokiga (Sauvy pakkus välja) slaid: külma sõja aegne maailm hiljem ka neljas maailm – väga vaesed riigid (mõnes mõttes säilinud IMF käsitluses) 2. MacCormick – 90ndatel, tema käsitluses süsteemid kattuvad (probleemne), kokku 7 maailma (tegelikult on hierarhiline, aga välja seda ei ütle): 1) Liberaalsed demokraatiad , vastandina mittedemokraatiale //arenenud esimene maailm (Eesti!) 2) Kommunistlikud ja postkommunistlikud maad (Toomlale ei meeldi, kui Eestit siia panna, 20 aastat hiljem, aga MacCormicku arvates paigutub Eesti ikkagi siia) 3) Uued industriaalühiskonnad //nt Taiwan 4) Vähim arenenud maad (nn neljas maailm ja osa kolmandast) 5) Islamimaad 6) Marginaalne maailm (kas on või ei ole – terve rida Aafrika riike, kus riiklus ei ole kindel)...
TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum-...
Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
Üks viise hinnata riike, on teha seda demokraatia indeksi alusel: 50% poliitiline süsteem; 10% sooline võrdsus; 10% majandus; 10% haridus; 10% tervishoid; 10% keskkond. Sellest tulenevalt jagunevad riigid 4 kategooriasse, kokku hinnatud 167 riiki: 1) täisdemokraatia (kokku 25 riiki) Norra, Rootsi, Soome, Šveits, Taani, Holland, Saksamaa, Uus-Meremaa, Belgia. Eesti ka siin 21.kohal, meie ees Iisrael ja taga Uruguay; 2) ebatäiuslikud demokraatiad (kokku 54 riiki) – nt Portugal; 3) hübriid (kokku 37 riiki) – nt Tuneesia, Egiptus; 4) autoritaarsed (kokku 51 riiki) – Põhja-Korea, Jeemen, Süüria, LAV, Togo, Guinea, Pakistan, Nigeeria, Liibüa, aga ka Venemaa. 2. Mittekonstitutsioonilised režiimid Autoritaarne režiim Autoritaarsed režiimid on tekkinud riikides, kus on kõrge ühiskonna ja riigi vaheline ebakõla. Autoritaarsetes...
See kaasas nii ühiskonna kui majandusmuutusi, riigiorganites olid strukturaalsed muutused, muudeti ka kultuurielu ja ka inimeste tavaelu, kogu nende mentaliteeti prooviti muuta. Algab vägivallaga ja hiljem jätkatakse saavutatuga, tihti algas see siis ka küüditamisega. 31. Rahvusdemokraatiad: üks baasmudel, erinevad arenguteed Rahvademokraatiad? Üks mudel, et ollakse rahva eest seisjad, rohkem demokraatiad kui kõik teised demokraatiad, tõelised inimeste eest seisjad, pole tegelikult rahval võimu. Tavaliselt kommunistlikud maad, tavaliselt palju pööratud pilk industrialiseerimisele, kuid näiteks Hiinas hoopis on põllumajandus selle kommunismi tähtis osa. 32. Konvergents Riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Mitu erinevat liiki – reaalne konvergents on see kui erinevate riikide reaalne keskmine...
5 aastat, sissetuleku kasvades kasvab ka oodatav demokraatia eluiga c.a. 6.5 aastat iga 1000$ kohta; Huntingtoni käsitluses teatavast jõukuseastmest demokraatia püsimise väljavaated isegi kahanevad; moderniseerumine muudab nii demokraatia kui ka diktatuuri ebastabiilseks; A. Przeworski analüüsis 130 riiki ja leidis, et sissetulekuga inimese kohta 6000 $ on kõigutamatud demokraatiad 8. Demokratiseerumise põhjused: etniline kultuur Tatu Vanhanen pidas etnilist mitmekesisust ohuks demokraatiatele, seda võimalike tekkivate interetniliste pingete tõttu, mis võivad ühiskonnas segadust ja korratust külvata; 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Teatavaile religioonidele sobib demokraatia paremini kui teistele, olenevalt neile religioonidele omasest eluhoiakust; Diamond pidas näiteks islamit demokratiseerumisele ebasoodsaks teguriks (- samas- vt...
Tänapäeval on paljudes riikides monarihid pigem rahvuse sümbolid, kui mingit poliitilist võimu omavad institutsioonid. Tänapäeva riigivormid sarnanevad rohkem status mixtusele (sega –riigivorm, kus leidub aristokraatia ja demokraatia elemente). Rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia) jne. Lääne demokraatiad põhinevad valdavalt parlamentaarsele suveräänsusel, mis on seotud Inglise parlamendi ajalooga. Inglismaal on suverääniks kuningas, House of Lords ja House of Commons. Kõrgemad esindusorganid on riigivõimu suveräänsuse kandjaiks. Kui nad teevad seda ise, on tegu parlamentaarse vabariigiga. Kui nad teostavad kõrgemat seadusandlikku võimu kõrvuti presidendiga, võib olla tegemist presidentaalse vabariigiga, kui aga monarhiga, siis konstitutsioonilise monarhiaga....
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID...
aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
Olenemata sellest, mida erinevad ideoloogiad ja poliitikud esindavad ja missuguseid väärtusi aktsepteerivad või tõrjuvad, on nad kõik kindlasti sunnitud viitama demokraatiale ja aktsepteerima demokraatia põhinõudeid, sest vastasel juhul ei oleks neil lootust saada piisavat toetust rahvalt, et poliitilisel areenil läbi lüüa ja püsivalt areenile jääda. Lääne demokraatiad aktsepteerivad demokraatiat kui valitsemise parimat vormi. Erinevad ideoloogilised parteid viitavad oma taotlustes demokraatiale, kuigi praktikas toimivad väga erinevalt. Miks? Miks rahvas on demokraatia poolt? Vaevalt rahvas mõtleb demokraatlike väärtuste peale, veel vähem nendele peensustele, mis näiteks siingi kirjutises toodud. Miks demokraatiat aktsepteerivad ka poliitilised liidrid, kes tegelikult on demokraatia vastu, ja koguni ebademokraatlike maade poliitikud ja rahvaliidrid?...
Selletõttu võivad paljud inimesed kannatada, sest tihtipeale viivad multinatsionaalsed suurkorporatsioonid riikides läbi ettevõtmisi, mis kas halvendab inimeste elu või siis kahjustab keskkonda. Firmad loomulikult rikastuvad ja tugevnevad, küll aga riikide probleemid suurenevad. Praegusel ajal on ka tänu suurele rikkusele ning inimeste ahnusele ohus ka riikide demokraatiad , sest seaduseloojad pole kitsid multinatsionaalsete suurkorporatsioonide tähelepanu ja investeeringute puhul riigis kergendama üleüldisi regulatsioone või seadusi, mida eelnevalt on vastu võetud oma rahva heaolu silmas pidades, oma rahva tungival soovil. Nende käes, kellel on raha, nende käes on võim. See aga ei tähenda, et kõik oleks veel hukas. Olukord on veel päästetav. Lihtsalt selle...
Seadusi võetaks vastu nii, et kodanikud arutavad asja läbi ja hääletavad. Rahvas võib ise valida, kelle õlule valitsemise paneb. Kui inimesed pole õigesti informeeritud, võivad valesti valida. On vaja selliseid inimesi, kes vaistlikult taipavad ära, milline on rahva üldine tahe. Nad koostavad seaduseelnõud ja veenavad inimesi nende poolt hääletama. Ühiskondlik leping tagab ka rahva suveräänsuse. Väikesed demokraatiad on siis ideaalsed. Kodanikud peaksid olema lihtste kommetega ning õigustelt ja varanduslikult võimalikult võrdsed. 09.11.11 Kant'i kategooriline imperatiiv Toimi selle põhimõtte kohaselt, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. Inimene peab moraali otsima enda seest. Sellise moraali, mis võiks kõigile kehtida. Peaksime toimima selliste põhimõtete järgi, mille täitmisega teiste hulgas ma nõustun. Moraal võib olla ka mulle ebameeldiv, seada piiranguid...
II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Demokraatia jagunemine: Otsene demokraatia – see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Võimalik vaid väga väikeses riigis. Esindusdemokraatia ( e vahendatud demokraatia) – kodanike huve vahendavad rahva poolt parlamenti valitud esindajad Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. 10) Diktatuuri tunnused, jagunemine. Diktatuuri tunnused: Võim ühel inimesel või kitsal grupil Diktaatoril piiramatu võim otsuste tegemisel, ta ei toetu seadustele vaid jõule. Diktatuuri jagunemine: Autoritaarne diktatuur – leebem, vähese vägivallaga Totalitaarne diktatuur – karmim, vägivaldsem 11) Riigi tunnused. Riigivõimu kolm komponenti. Riigi tunnused: Riigivõimu kolm komponenti:...
monopol puudub/puudulik ● De facto riigid -> puudub väline juriidiline väline suveräänsus, pole tunnustatud teiste riikide poolt ● Mitteriiklikud tegutsejad - Setsessionism -> eraldumine mingist riigist, luues ise suveräänse üksuse - Rahvad ilma riigita, nt kurdid, uiguurid Välispoliitika ● “Otsustajate poolt omaks võetud üldiste põhimõtete kogum suhetes välismaailmaga” Nicholson ● Erinevused riigiti? - Demokraatiad ** Parlamentaarne ** Presidentaalne - Autokraatiad “Iga lumehelves on erisugune, aga samas väga sarnane teise lumehelbega.” Johannes Kepler Realistid ütlevad, et kõik riigid on ühesugused, sest tahavad samu asju. Riikide eesmärgid (Holsti?) ● Julgeolek ● Heaolu -> see ja julgeolek on kõige olulisemad! Samuti on heaolu väga kaasaegne (alles viimaseda ca 100 aastat) ● Autonoomia ● Prestiiž...
kaitsta enda piire o De facto riigid- tunnustamise puudumine, nendega ei taheta suhelda, toimivad siiski riikidena o Mitteriiklikud tegutsejad Soovivad saavutada suveräänsust Setsessionism – Kataloonia, Baskimaa, Šotimaa Rahvad ilma riigita – kurdid Välispoliitika Peab mõjuma üle piiride Lahendama probleeme mis on riikidevahelised Erinevused riigiti o Demokraatiad : parlamentaarne, presidentaalne o Autokraatiad Riikide eesmärgid (Holsti) Julgeolek Heaolu Autonoomia – enam mitte nii oluline, suveräänsuses võiks olla, reaalsuses ei toimu Prestiiž Muud – missioon: teostada mingit ideoloogiat nt NSV, demokraatiat, inimõigusi Julgeolek „Rahvuslik julgeolek“ o Ettekääne o Sõjavägi, kaitsekulutused Haavatavused o Riigi omapärad...
a järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks sellistes riikides nagu Itaalia, Saksamaa ja Austria /---/ Demokraatia on keerukas valitsemisvorm. Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides olid demokraatlikud süsteemid välja arenenud pika aja jooksul. Paljudes Euroopa riikides aga paraku puudusid demokraatliku süsteemi juured ning rahval ei olnud eelnevat demokraatiakogemust. Demokraatiad , mis tundusid täiuslikena paberil - näiteks Weimari vabariik - tõid endaga sageli kaasa nii palju erinevaid parlamendiparteisid, et stabiilse valitsuse moodustamine osutus võimatuks ja koalitsioonide moodustamine vältimatuks. Võimulpüsimise nimel vältis valitsus vaidlusküsimusi sootuks, ehkki need ootasid lahendusi. Palju lihtsam oli uskuda Hitlerit või Mussolinit, kes lubasid just seda, millest kõik puudust tundsid - tegutsemist. Jack B. Watson...
Valik Kombinatsioon Paranoia Skisofreenia Jumal Isa Püha Vaim Metafüüsika Iroonia Modernism ja postmodernism: Mondernism - usk progressi, toetumine mõistusele ja autoriteedi ning traditsiooni tagasilükkamine;usk teaduse võimsusesse; võtmesõnadeks on tõde, õiglus ja vabadus; arenes kaasaegne tootmine ja linnastumine; tõusid esile liberalsed demokraatiad ning ühes sellega tolerans, humanism, egalitarism, bürokraatia. Postmodernism metanarratiivid, ,aailm ei ole süsteemne ega terviklik, maailm on hoopis fragmentaarne; meie endi elu on lugu erinevatest, mittesuhestatud episoodidest. Susan Sontag `` Tõlgendamise vastu``. Selgita lähemalt. - Sontag mõistis hukka igasugused katsed tõlgendada kunstiteose teksti, st pakkuda erinevatele kujunditele erinevaid tähendusi vastavalt erinevatele teooriatele...
1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...