ühinemisvabadus. Seda rõhutab oma raamatus ,,Vabaduse tulevik" (e.k 2005) india päritolu USA politoloog Fareed Zakaria. Demokraatia loogiline ja süsteemi püsimist kindlustav areng näebki ette kõigepealt arenenud turumajandust ning keskklassi ja liberalistliku riigikorralduse teket, alles seejärel üldise valimisõiguse andmist. Tänapäeva maailmas on 45 mittedemokraatlikku ja 89 demokraatlikku riiki, ülejäänud on osaliselt vabad ehk mitteliberaalsed demokraatiad. Osalus- e massidemokraatia tähtsustatakse massiaktsioone, suuri rahvaliikumisi, rahvaalgatust (eelnõu tuleb panna otsustamisele, kui selle toetuseks on kogutud nõutav hulk valimisõiguslike kodanike allkirju), rahvaküsitlusi. On omane kriisiseisundis ühiskonnale. Kuid praegu praktiseeritakse otsest demokraatiat USA-s, eriti California osariigis. USA-s on aastas üle 200-300 referendumi ja rahvaalgatuse. California on
seadusliku omandi. asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustest ja · Seadused on vaid siis maksvad seadused, kui nad kristlikust elust." lähtuvad ühistahtest. Vastasel korral on need vaid · Valgustus individuaalsed korraldused. · Valgustust iseloomustab usk mõistuse · Riiklik ideaal on väiksed demokraatiad. kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse Demokraatia tuumaks on ühistahte elluviimine. iseennast juhtida. · Riigifilosoofia · Iseloomustavaks on distantseerumine traditsioonist · 20.sajandi totalitaarsed liikumised: kommunism ja ja autoriteetidest. fasism ammendasid siit oma ideid. · Kriitika · Võiks öelda, et Rousseau oli halb J.Locki õpilane. · 1600 a
1.2. all lk 87). Võttes aluseks riigi vormid aegruumis (vt skeem nr 2 ja 3 lk 83), saame kaks põhilist riigi ajaloolist tüüpi: 1) monarhiad:a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed),b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed: piiratud feodaalse killustatuse tõttu või seisuste esindusinstitutsioonide poolt; kodanlikud: parlamentaarsed); 2) vabariigid: a) ajaloolised (orjanduslikud: demokraatiad ning aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik), b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademoraatia, pärilik partokraatia - Korea RDV). 39 Võttes aluseks rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisest, saame kolm riigi ajaloolist tüüpi: 1) despootia - rahva osavõtt "0",
Üks viise hinnata riike, on teha seda demokraatia indeksi alusel: 50% poliitiline süsteem; 10% sooline võrdsus; 10% majandus; 10% haridus; 10% tervishoid; 10% keskkond. Sellest tulenevalt jagunevad riigid 4 kategooriasse, kokku hinnatud 167 riiki: 1) täisdemokraatia (kokku 25 riiki) Norra, Rootsi, Soome, Šveits, Taani, Holland, Saksamaa, Uus-Meremaa, Belgia. Eesti ka siin 21.kohal, meie ees Iisrael ja taga Uruguay; 2) ebatäiuslikud demokraatiad (kokku 54 riiki) – nt Portugal; 3) hübriid (kokku 37 riiki) – nt Tuneesia, Egiptus; 4) autoritaarsed (kokku 51 riiki) – Põhja-Korea, Jeemen, Süüria, LAV, Togo, Guinea, Pakistan, Nigeeria, Liibüa, aga ka Venemaa. 2. Mittekonstitutsioonilised režiimid Autoritaarne režiim Autoritaarsed režiimid on tekkinud riikides, kus on kõrge ühiskonna ja riigi vaheline ebakõla. Autoritaarsetes
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Mingil kombel diskrimineeritakse migrante ka kõige lahkemate ja heasoovlikumate inimeste poolt. Sest valdav osa inimesi käitub nii, nagu on mugavam. Aga ühist tausta omavate inimestega on üldiselt mugavam asju ajada. Enamasti on eeldatud, et esimese (ja ehk ka teise) generatsiooni immigrantidega tekib vältimatult komplikatsioone. On loodetud, et järgmiste põlvkondade juures need probleemid kaovad. Viimastel aastatel on Euroopa demokraatiad pidanud aga silmitsi seisma šokeeriva tõsiasjaga. On selgunud, et suhted ei kujune kõige raskemaks mitte riiki saabujatega. Esimene põlvkond immigrante püüab lihtsalt kohaneda. Nad on suhteliselt vaiksed ja leplikud, tänulikud 88 elamisloa ning päritolumaaga võrreldes oluliselt kõrgema elatustaseme eest. Rasked probleemid tekivad hoopis sisserännanute teise ja kolmanda põlvkonnaga – nendega, kes on uuel kodumaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
