(Avaliku huvi formuleerimise ja valitsemise korraldus).Sisendpoliitika-must kast-väljundpoliitika. Režiimide üldjaotus: DEMOKRAATIA DIKTATUUR valitsemisviis, kusvõim põhineb üldise osaluse valitseja piiramatu võim ja autoriteet kaudu saadud piiratud mandaadil kodanikelt,kellel vastuseis demokraatia tingimustele on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise puudub piiratud mandaate võimalus õigus vahetadavalitseja(d) selle määratluse piires palju alavorme liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse režiimi tunnused: 1. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 2. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 3
MÕTLE JA UURI JÄRELE! 1. Revulutsioon- muudatus; riigipööre. Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu. Demokraatia rahvavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos- `rahvas´ ka kratos- `võim` 2. Euroopalik demokraatia on väga noor, see sündis umbes veidi üle 200 aasta tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Prantsuse revolutsioon toimus aastail 1789- 1799. 3. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. 4. Enim mõjutanud demokraatiat on filosoofid Jean Jacques Rousseau ja Montesquieu. 5. Konstitutsioon on põhiseadus. Konstitutsiooni koostab riigikogu. 6
Testus, et USA-s silis demokraatia ka New Deali ajal. I maailmasda andis USA-le majandusliku vimsuse - kui enne sda tuli USA-l maksta vlgu Euroopa riikidele, siis peale sda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma tkojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Konveierssteemi laialdane kasutamine ja masstootmine vimaldas lhendada tpeva 8-le tunnile, suurendada ttasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kttesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921 vimul Demokraatlik Partei - W.Wilson- pooldasid riigivimu sekkumist hiskonna probleemidesse selleks, et hiskonda reformida. 1920.a. said naised USA-s valimisiguse. Ttavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul vis theldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA hiskonnas: sagenesid streigid aktiviseerusid vasakradikaalid loodi Kommunistlik Par...
Miks osades riikides kehtestati diktatuur ja osades jäi demokraatia Pärast I maailmasõda valitses Euroopas pingeline olukord. Olid loodud uued riigipiirid, impeeriumid lagunenud ja seega tekkinud ka paljud uued väikeriigid, nende hulgas ka näiteks Eesti, Soome, Poola ja muud Balti riigid. Uutes tekkindud väikeriikides valitses aga segadus poliitikas, sest enne oli kuulutud suurriikide koosseisu ja kõik otsused olid nende eest ära tehtud. Seega oli vaja valida riigikorravorm. I maailmasõda oli näidanud, et vanad demokraatlikud riigid
Lisaks hukati ka Hitleri konkurente. Teistes riikides kehtestatud diktatuurid ei olnud nii jubedad ja karmid. Näiteks Mussolini Itaalias jäeti võimule küll ainult fasistid ning kiusati taga antifasiste, kuid ei toimunud massilisi hukkamisi. Diktatuurid kehtestati veel ka näiteks Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Austrias ja Albaanias. Diktatuur levis pärast Esimest maailmasõda kiire tempoga, kuna rahvas vajas muutust ning eluolu paranemist. Oli riike, kus säilis tugev demokraatia, aga paljud riigid läksid üle diktatuurile. Sedasi haarasid võimu maailma ajalukku karmide valitsejatena läinud Hitler ja Stalin, kelle nimi küll kellelegi võõraks ei jää.
Arutlus Miks kujunes Esimese maailmasõja järel osades Euroopa riikides välja diktatuur? Kuidas õnnestus teistel riikidel säilitada demokraatia? Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Ainsaks selgeks võitjaks selles sõjas osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi puutumata ja majanduslik võimsus oli kasvu teel. Kuid ka teised Atandi riigid väljusid sõjast võitjatena: Prantsusmaa ja Suurbritannia. Paljud suurriigid ja impeeriumid lagunesid. Mis lõid soodsa tingimuse uute riikide nt
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge ...
Kas demokraatia on Eesti tugevus või nõrkus? Demokraatia tähendab rahva võimu. Rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks. Eesti demokraatia on esindusdemokraatia avaliku elu küsimuste üle otsustavad rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud.Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud kiire. Meil on tagatud demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Eesti riigikogu, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, sõltuvad üksteisest ja saavad alguse demokraatlikest rahvavalimistest. Aga demokraatia on alles väga noor ja habras. Eesti taasliitus demokraatlike riikide hulka 20 aastat tagasi, praeguses mõistes demokraatia on ehk paarisaja aasta vanune. Et ta
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Arutlus teema: Demokraatia ja diktatuur Euroopas kahe maailmasõja vahepeal Juhendaja: Kadri Roball Reelika Vinter KM22 Särevere 2010 Maailm kahe maailmasõja vahel. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel. Esimesest maailmasõjast väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel
Demokraatia või diktatuur maailm II Maailmasõja eelõhtul arutlus Selles arutluses näitan ma demokraatia ja diktatuuri negatiivseid ning positiivseid pooli, millest sai alguse II Maailmasõda ning mis oleks saanud siis kui diktatuursed suurriigid: Nõukogudeliit ja Hitleri Saksamaa oleks olnud demokraatlikud. Deomkraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle
Demokraatia ja diktatuur 1920. - 1930. aastail Miks osad riigid säilitasid demokraatia, miks aga osad läksid üle diktatuurile? Arutluses vastan sellele küsimusele ja kirjutan diktatuuri ja demokraatia sarnasused ja erinevused. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. a) Diktatuuri tekkimise põhjuseid oli palju. Näiteks muutused ühiskonnas. Pärast I Maailmasõda said arstid, juristid ja väikettevõted palju kannatada. Nad kaotasid
represseerimine Saksamaal. Eesti kuulutas ennast neutraalseks riigiks. 1939 23.august MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Diktatuuride kujunemine: 1.1. Diktatuuride kujunemise põhjused: Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veel demokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlik valitsemisviis. Sellele aitasid kaasa: - Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti). - Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal). - Majanduslik langus ja sellele järgnev sisepoliitilise ebastabiilsuse
Demokraatia väärtused meie ühiskonnas Mõiste "demokraatia" pärineb antiik-Kreekast. Kreeka keeles demo tähendab rahvast ja kratos võimu omama, seega on võim rahva käes. Demokraatlikuks vabariigiks nimetatakse riiki, kus kõrgeima riigivõimu esindajaks on rahvas. Nimelt rahvas valib parlamendi, osadel maadel ka presidendi. Rahvas valib linna ning valla volikogud ja mõnel maal ka linnapead, vallavanemad ja hulga teisi ametikandjaid. Demokraatia toimib siis, kui on palju kodanikualgatuse ühinguid ja toimib mitmekülgne koostöö, sest erinevad rühmad saavad riigi elu paremini jälgida, kui igaüks meist üksikult. Ka nende ühingute sees peab tegutsema demokraatlikus ja avatud vaimus. Ja nii toimib see kuni perekonnani välja. Ka perekonnas on vaja asju ühiselt arutleda ja arvestada teistega. Demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik ? Vana-Kreeka oli antiik maa, kus oli orjanduslik ühiskond, mis kujunes välja 8.-5. Sajandil eKr . Tol ajal oli see tüüpiline ning kreeklased pidasid seda normaalseks . Nad ei pidanud ise füüsilist tööd tegema ja nii said keskenduda oma vaimsetele tegevustele . Kuid oli vähe selliseid inimesi, kes olid nõus orjade eest seisma , sest ei pidanud orjandust õigeks. Selliseid inimesi peeti ebanormaalseteks .Kas orjanduslik demokraatia oli tõesti täiuslik ? Pole teada kui palju orje tegelikult olemas oli, aga kindlasti oli neid tohutult palju. Enamus osa orjadest moodustasid barbarid , kes olid võõrsilt sisse ostetud . Orjad pidid tegema kõiksugu tööd , isegi orjade lapsed olid orjad .Orjadel puudus enamik õigusi . Õnneks oli seadusi, mis keelasid orje teadlikult tappa . Samas polnud need seadused täiuslikud ning kreeklased said sellest mõnevõrra mööda vaadata
· Demokraatiad ja diktatuurid (Itaalia ja Saksamaa) Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, ...
Kas Eestis on kodanikuuhiskond demokraatia tagatiseks ? Demokraatlikkus riigis peab olema inimesel võimalus eneseteostuseks olenemata sellest, kas inimene tahab tegutseda kasumieesmärgil või mitte. Kui riik ei võimalda ning takistab kodanikel luua ühinguid või seltse ei ole tegu demokraatlikku riigiga. Kodanikuühiskonna tegutsemise takistamisel või puudumisel puudub ka demokraatia. Kodanikkuühiskond vastandub barbaarsele, vähearenenud või totalitaarsele ühiskonnale. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikeõiguste ja vabatuste tunnustamine. Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd. Demokraatia toimimiseks vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi
- sotsiaalse võrdsuse tagavad organisatsioonid Vanad kapitulistlikud riigid Liberaalne heaolumudel (Eesti) - valitsus toetab turumajandust - ise peab toime tulema - inimene peab olema vaba - riigi ül tagada kõrge tööhõive, konkurents - teenuste saamine sõltub rahakoti paksusest Sotsiaalne tõrjutus (elukoht, reisid, haridus jne) - vaesus, töötus - kodakondsuse omamine - puue, erivajadus - kuulumine vähemusrühma - piirkondlik turu ja infrastruktuuri erinevus Otsene ehk vahetu demokraatia Kohalike omavalitsuste kaasamine poliitikasse Riigi tasandil referendum ehk rahvahääletus Esindus ehk vahendatud demokraatia Rahvas annab hääle saadikule, kes võimu teostavad Mandaat saadiku volitus esindada, kaitsta valijate huve Osalusdemokraatia Pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse Hääletamine, kodanikufoorumid, ümarlaudade ja võrgustike tegevus Tugev omavalitsus, kodanikualgatus, ühistegevus Elitaardemokraatia Huvide esindamine, mandaadi valdamise põhimõte
- Osteti kokku aktsiaid - Tarbe tõus 1929. a majanduskriis PÕHJUSED: - Ületootmine - Riik ei reguleerinud majandust - Koondamised, tööpuudus - Aktsiate ebaseaduslik müük ja ületootmine TULEMUS: - Keynes- riik peab sekkuma majandusse, reguleerima hädaabitöid - Kunstlik inflatsioon - Sotsiaalsfääri tõus (pension, sotsiaalhüved, puhkus, lapsehooldustasu, töötu abiraha jne) 3.Demokraatia Demokraatia leviku põhjused. Demokraatia põhijooned. Ameerika Ühendriigid. Sõjad olid peale jäänud demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, USA, see tõstis nende riikide autoriteeti. Pärast sõda iseseisvusid väga paljud riigid, see tõi kaasa demokraatlikud vabadused (valimisõiguse suurendamise- naised jne). DEMOKRAATLIKUD IDEALOOGIAD: 1) Konservatiivid (Inglismaa, USA) - tegelesid majandusküsimustega - kaitsesid vaba turgu - toetasid riigi mittesekkumist majandusellu
Seega mõnes mõttes valitseb valitsust riigi kodanikud. Diktatuur on valitsemisvorm, kus üksikisik või üksikisikute rühm omab võimu ja võtab vastu kõik riiki juhtivad otsused. Võimu täielik tsentraliseerimine, kus diktaator otsustab, mida oodatakse kõigilt riigi kodanikelt. Seega, valitsuse diktatuuri vormis ei ole inimestel midagi öelda selle kohta, kuidas riik toimib või kuidas nad oma elu juhivad. Valitsuse stabiilsus Võrreldes demokraatiat ja diktatuur, demokraatia võidab selle poole pealt millise vabaduse see inimestele annab. Kuna diktatuurses riigis ei ole mingit alternatiivi valitsusele ja inimestel täielik valimisõiguse puudumine, probleemid nagu uuesti valimine või valitsusevastased ei tule ülesse. Inimeste õigused Kui tegemist on diktatuuri ja demokraatia võrdlemisega, mis puudutab inimeste võimu, ei ole kahtlust, et demokraatia pakub kodanikele palju vabadust, võrdsust ja võimalusi. Demokraatias, kui
võimule tõusmise ära hoidmiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes, aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida. Prantsusmaa pürgis välispoliitikas euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks Oma auahnete püüdluste teostamiseks puudus prantsusmaal siiski piisav majanduslik ja sõjaline jõud 3. Välja tuua demokraatia kriisi ja diktatuuride tekkimise vahelisi seoseid; Majanduskriis, tööpuudus ja vaesus ning nendega toimetulematus suurendas rahulolematust ning tekkis usu langus demokraatia suhtes mis senimaani alates I MS oli olnud juhtide ning hea uue maailma sümbol. Sellest tulenevalt taheti riigi etteotsa sihikindlat, tahtejõulist, rahvale leiba ja tööd andvat juhti, kes viiks riigi välja muredest ja kriisist progressi ja tõusu suunas 4
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a
Kas see oli stabiilne ? Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiivide põhilisteks vastasteks. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. Mõnikonrd oli probleeme ka kuningakojal. 7) Demokraatia kriisi põhjused : · Keskklass kaotas oma poliitilise ja majandusliku võimu. Tugevnes tööliskond, kes nüüd said mõjutada riigi arengut. Naised said valimisõigused. · Riigid olid pettunud ning vihased Versailles'i süsteemi peale. · Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine . Teravnes riigisisene võimuvõitlus. 8) Autoritaalse ja totalitaarse diktatuuri võrlemine / erinevused.
docstxt/15382335609467.txt
· Kõige rängemalt lõi kriis välja USA-s. · Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse. (tööd polnud neil kerge leida ja sellepärast järgnes vaesumine) · Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse uue kasvu. · Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi. 5) Demokraatia ja diktatuurid. Diktatuur- (hirmuvalitsus)- mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim. Olemus: · Totalitaarne riigikorraldus · Võimu koondumine ühele juhile · Kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ning üldse kogu elu üle. · Demokraatlikud õigused ja vabadused on piiratud. · Poliitiliste erakondade piiramine. · Rikutakse inimõigusi · Olulisel kohal on propaganda.
tagasi maksta laostas kogu panganduse c) valitsuse vead kriisi ajal: loobuti vabakaubandusest, kehtestati kõrged tollimaksud · TAGAJÄRJED: aktsiate langus-pankrotilained-töötus-ostujõu langus-tootmise vähenemine-miljonid inimesed kaotasid töö-vaesumine-rahulolematused-diktatuuride teke Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik-demokraatlike vabaduste laienemine · Konservatiivid: vaba turg, riik ei sekku majandusellu, üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine (Inglise konservatiivid ja USA Vabariiklik partei eesotsas Herbert Hooveriga) · Sotsiaaldemokraadid :pahempoolne liikumine, kaitsesid tööliskonna huve, kõrgemad maksud, abivajajate aitamine, ainelise ebavõrdsuse puudumine, suurem sekkumine
*riik sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi*riik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud... umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaal- sfääri vajadusteks *riik tasakaalustab majanduslikku tõhusust ja sotsiaalset õigust*riik pakub ühishüvesid ja sellega kaudselt tõstab turumajanduse efektiivsust Demokraatia *poliitiline kord ,kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikut. kaudu *pärit antiik-Kreekast*2-1saj eKr demokraatia kriis *taaselustus 18.saj valgustusega Tunnused:*vabad valimised* kodanikuvabadused ja õigused *kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustus*kohtusüsteemi sõltumatus*kodanikuühiskond*vaba ajakirjandus*arvamuste paljusus*vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Tingimused: *põhiseadus ja valitsemisinstitusioonid*kirjaoskus *ajakirjanduse lai levik*kodanikuühiskonna kujunemine*avatud
olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid. Tuntuks saanud väljendid Spartast: 1. Lakooniline,lakoonika-lühike täpne sõnakasutus. Tuleneb see Sparta lakoonika maakonnast Lakoonika, kus asusid sõjaväelaagrid ja kus anti käsklusi ja neid korrati lühidalt ja täpselt. 2. Kilbiga,kilbil-nende sõnadega saatis Sparta ema pojad lahingusse. Austati langenud sangareid. ATEENA, kui demokraatia rajaja(õp lk. 111) Demokraatia on tuletatud sõnadest demos-rahvas ja kratos-võim. Muistne ateena asus kõrgel kaljukünkal, mille ees oli Pireuse sadam ja väga kariderohke laht. Ateena akropoli ja pereuse sadama vahele jäi turuplats ehk agoraa, kus peeti ka rahvakoosolekuid. Ateena geograafilised iseärasused on kokku võetud müüdis Ateena nimesaamisest. Müüt nimesaamisest: Merejumal Poseidon(↑↑↑-kolmhark) ja sõjajumalanna Pallas, Panthemos,Promachos-
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 192...
Vana-Kreeka ajalooperioodid ● Mis põhjusel hääbus Kreeta-Mükeene kultuur Kreekas ning langeti tsivilisatsiooni eelsele tasemele? Vastus: 12.saj eKr tabasid Kreekat purustused, toimusid ulatuslikud rahvaste liikumised Vahemere idaosas. Elanikkonna arvukus langes, nii lihtrahvas kui ka ülemkiht olid märksa vaesemad. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri hävimise järel (1100) langeti tsivilisatsiooni eelsele arengutasemele - unustati kiri, purustatud losse ei ehitatud ülesse. Kuid osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, lisaks võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus (8.-6. saj eKr) Keskusteks kujunesid linnriigid (kr k polis), mis olid üksteisest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos (Väike-Aasias) ja Sürakuusa Sitsiilias. Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi (Apollon) ja Olümpia (Zeu...
Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond. Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e- demokraatiat
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht
Miks osades riikidses kehtestati diktatuur, aga teistes säilis demokraatia. Diktatuur on riigivõim kus koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte ja võim ei ole avalik ega kontrollitav. Ma arvan, et see ei meeldi paljudele inimestele, kui nad ei saa hääletamises käia ja riig asjadele kaasa öelda. Diktatuur kehtetati osades riikides kuna riigid olid majanduslikult nõrgad ja ei suutnud riikide ja inimeste probleeme täita. Inimesed pettusid demokraatias ja arvasid et
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused
Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis Demokraatia on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis "valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka siseriiklik elukorraldus,sellest kasvas suur populaarsus.Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule ,kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud.Tekkis mittedemokraatlik l...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktaktuur on mitte milleski piiratud, seadutega kitsendamatu, jõule tõetuv võim. Demokraatia on seevastu rahvavõim. Itaalias tuli võimule Benito Mussolini. Mussolini oli ainuvalitseja kelle peale loodeti, et ta kehtestaks Itaalias samasuguse korra nagu Vana-Rooma. 1929. aasta majanduskriis mõjutas tugevalt ka Saksamaad hakkas kasvama natside populaarsus. Koos natsidega tuli ka Hitler kes paratamatult ka asus riiki juhtima oma tahtmise järgi. Venemaal kehtestati diktaktuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid kelle juht oli Vladimir Lenin
Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas Tänaseks päevaks on demokraatia kui valitsemisvorm suure arengu läbinud. Antiik- Kreeka klassikalisest demokraatiast kuni tänapäeva mitmekülgse esindusdemokraatiani. Aja jooksul on muutunud kodanike õigused, vabadused ja ka kohustused. Samuti Võrreldes kahe maailmasõja vahelist demokraatiat praeguses arengujärgus oleva demokraatiaga on inimeste võimalus olla ka tegelikkuses võimukandja pea piiramatu. Keskkonna muutus ja tehnoloogia areng on toonud ühiskonda liigutavad mängunupud kõigile koju kätte.
Arutlus Eesti kui demokraatlik riik Eestis on demokraatia eelduste loomine läinud ülejäänud maailma vaadete järgi väga hästi, või kas ikka on? Probleemidest ja vigades rääkides läheb see tihti meelest. Siin, nagu teisteski Kesk-Ida-Euroopa riikides, sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult.Mille üle me võime väga uhked olla.Tänaseks on toimunud palju muutusi meie riigis, küll häid ja halbu, küll keerulisi ja vahest isegi lausa nutma panevaid.
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuuririigid, teised aga demokraatlikud riigid. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaailtor on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik
maksusüsteem (kõrged sissemaksust => palgast raha käes maksud) => ametist Vabatahtlik kindlustus Firma kindlustab spet-sialiste Lapsed ja vanurid Tasuta riiklik süsteem Pere vastutus Pere hoolitseb + minimaalselt riik 3. Demokraatia Demokraatlik riik riik, kus kehtivad inim- ja kodanikuõigused ning vaba konkurents Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatlik ühiskond Mittedemokraatlik ühiskond Vabad valimised Võltsitud valimised Trüki-, sõna-, jne vabadused Tsensuur Tolerantsus (vähemuste õigustega arvestamine) Repressioonid vähemuste suhtes
UUSAEGNE RIIK Riigi olemuse muutumine 19. Sajandil muutusid riigi: Olemus ja valitsemiskord Riigi ülesanded avardusid tunduvalt Riigivõim sõltus üha vähem kirikust ja aadlist Rahva tahe riigi valitsemisel kaasa rääkida kasvas selletõttu hakkas muutuma ka arusaam, kelle huvides riik üldse tegutseb ja mida ta endast kujutab Varem seisuslik ühiskond, kus igal seisusel olid oma õigused ja kohustused, asendus riigikodanike poliitilise kogukonnaga, kus kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed ning neil on ühesugused õigused ja kohustused. Militaarne tööstusriik 20. Sajandi alguseks oli tüüpiline Euroopa riik olemuselt militaarne tööstusriik. Aadlike asemel töötasid selle võimuaparaadis ülikooliharidusega hästi tasutud ametnikud, kes polnud kõrget kohta saavutanud mitte tänu sünnipärastele tiitlitele või valitsejale osutatud teenetele, vaid pühendumuse ja oskuste tõttu. Nende juhtida olid suured ametkonnad...
Valimistulemused määravad, millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Kolmandaks on valimised rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivüimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsusparteid lüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Neljandaks on valimistel ka hariv funktsioon. Kampaaniaperioodil tarbivad inimsed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine- enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust v rassist. Arusaam demokraatiast, kui rahva oma valitsusest on tingitud kodakondsuspiirangust. Valimisõigus peab olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel
Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis demokraatia arengut Euroopas? Ma valisin teemaks ,,Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis demokraatia arengut Euroopas?",sest praegu on ka maailmas majanduskriis. Räägin ka ,,Mustast neljapäevast "ehk majandus kriisist. 1920. aastatel kasvasid Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Seetõttu hakkasid paljud ameeriklased kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Samas aga inimesed ei teadvustanud enesele,
Van Schendelen, Rinus. Ch 8 'Lobbying and EU democracy', Machiavelli in Brussels (Amsterdam, 2005) pp. 311-350. LOBITÖÖ JA EUROOPA LIIDU DEMOKRAATIA Demokraatia kriteeriumid Lobitööd Euroopa Liidus (edaspidi EL) on sagedasti ja avalikult kritiseeritud selle nn kahjustavate mõjude üle EL demokraatlikule funktsioneerimisele. Erinevate riikide massimeedia on teinud avastusi, et eu lobitöö fenomen tekitab inimeste seas kriitikameelsust ning hirmu, nagu juhtus Suur-Britannias kaheksakümnendatel, Skandinaavial üheksakümnendatel ja Saksamaal varastel kahetuhandendatel, millele järgnevad veel teisedki
Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis
Kui tänapäeva demokraatiast rääkida, siis eelkõige peaks tegema mõningaid täpsustusi. Esiteks, demokraatia on ideaal, mille kohta igal teadlasel, poliitikul, kodanikul, sotsiaalsel grupil, ideoloogial ja riigil on oma ettekujutus ja oma suhtumine. Olenemata sellest, mida erinevad ideoloogiad ja poliitikud esindavad ja missuguseid väärtusi aktsepteerivad või tõrjuvad, on nad kõik kindlasti sunnitud viitama demokraatiale ja aktsepteerima demokraatia põhinõudeid, sest vastasel juhul ei oleks neil lootust saada piisavat toetust rahvalt, et poliitilisel areenil läbi lüüa ja püsivalt areenile jääda. Lääne demokraatiad aktsepteerivad demokraatiat kui valitsemise parimat vormi. Erinevad ideoloogilised parteid viitavad oma taotlustes demokraatiale, kuigi praktikas toimivad väga erinevalt. Miks? Miks rahvas on demokraatia poolt? Vaevalt rahvas mõtleb demokraatlike väärtuste peale, veel
arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti demokraatia siiski kaotas ning kas laiemas kontekstis oli sellel suurem osa vabadussõjalaste põhiseadusel või 1934. aasta riigipöördel. Eesti majanduselu ja poliitiline süsteem sattusid kriisi 1930–ndate aastate alguses, kui
Miks asendus 1920.-1930 . aastatel Euroopas demokraatia diktatuuriga? Demokraatia õitseaeg oli peale I maailmasõda, kui tekkisid uued riigid. Peamiselt hääletati demokraatia poolt, kuna seda kasutasid n.ö võitjariigid. Diktatuuri hakkas levima 1920 aastal. Mis on üldse demokraatia ja diktatuur? Demokraatlikus riigis on rahvas olulisem kui riik. Rahvas valib omale esindajad ja kehtib sõna- ja arvamusvabadus. Diktatuuris on kogu võim tavaliselt ühe inimese käes. Tal on täielik õigus muuta seadust oma tahte järgi. Miks hakkas diktatuur nii järsult ja kiiresti esile tõusma? Miks ei suutnud osad riigid säilitada demokraatiat? Selle põhjuseid on mitu. Peamiseks probleemiks osutus see, et demokraatiaga läks asjade otsustamine väga
Tänapäeva demokraatia tunnusejooned Eesti näitel Demokraatia ehk rahva võim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on võimude lahusus ja tasakaalutatus, rahva osalemine poliitikas, samuti inim-ja kodanikuõiguste austamine. Abraham Lincoln on öelnud "Demokraatika on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia üks tähtsaim tunnus minu arvates on rahvas. Rahvas on riigi kodanikud. Eesti kodanikud on need, kellel on Eesti kodakondsus. Rahvas valib enda seast saadikud, kes esindavad nende huve kas siis Riigikogus või mujal. Saadikud peaksid olema sellised, kes teavad, kuidas elu selles teatud Eesti kohas käib. Demokraatlikus riigis võib rahvas oma arvamust avalikult jagada ja kirjutada kõigest ajalehtedes, ajakirjades või internetis. Selle eest ei tohi keegi neid karistada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
