· kivisüsi, riie, masinad · rauamaak, riie, puuvill h) Dominioonil on oma: · parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus · parlament, seadusandlus, kohtusüsteem · parlament, valitusus i) Mandzuuria sõja tagajärjed : ( 2x) · Hiina vallutas Mandzuuria · Jaapan lahkus rahvasteliidust · Jaapan vallutas Mandzuuria · Hiina lahkus rahvasteliidust j) Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustas: · demokraatia laienemine · demokraatia vähenemine · demokraatia kadumine
Seda defineeritakse erinevates kohtades erinevalt kui USAs on kõige liberaalsem see partei, kes tagab kõige suuremad võrdsed õigused kõigile inimestele. Siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadusest lähtudes, liberaalseks peetakse seda poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses. Kui Eesti iseseisvus otsisime ka meie midagi, mis vastanduks Nõukogude võimule. Ühiskonda, kus ei valitseks üks idee, üks arvamus ega üks õigus. Liberaalne demokraatia sobis selleks ideaalselt. Iseseisvumine totalitaarsest ühiskonnast tähendas võimalust olla eri meelt. Liberaalne demokraatia tähendas meile võimalust omada erinevaid arvamusi ja väljavaateid. Iga erakonna eesmärk on võimule saada, et oma poliitikat realiseerida. Samas on iga võimul oleva erakonna eesmärk oma võimu kindlustada, et võimalikult kaua võimul püsida. Niisamuti nagu iga teine erakond kindlustavad ka liberaalid võimul olles enda seljatagust
Heaoluriigitunnused: 1) ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu, 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänapäevalgi, kuid selle kokkutõmbamisest pole kusagil toimunud. Pigem püütakse seda ümber korraldada ning jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused
aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Esimese maailmasõja võitsid Antanti riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia. Maailmasõja mõjul lagunesid mitmed suurriigid: Austria- Ungari kaksikmonarhia, Venemaa keisririik, Türgi sultaniriik. Impeeriumide lagunemised tõid eelduse uute riikide tekkeks: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia nimetus kasutusel aastats 1929. Kuna maailnasõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA), valisid demokraatia tee ka kõik uued tekkinud riigid. Samuti kehtestati demokraatia ka mitmetes endistes mittedemokraatlikes riikides (Saksamaa). 1. septmbril 1939. a. Tungisid Saksamaa ja Slovakkia Poolale kallale ning puhkes Teine maailmasõda. Uutest, pärast Esimest maailmasõda tekkinud riikidest, suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseadusliku demokraatia. Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur?
Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul. Monarhia valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus. Otsene demokraatia rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal. Esindusdemokraatia
põhiseadus konstitutsioon, tähtsaim seadus, millega peavad olema kooskõlas teised seadused, absoluutne monarhia ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik (islami usuga maad Bahrein), diktatuur ühe isiku või ringkonna valitsus, võim pole pärilik (Liibüa), kollektiivne diktatuur valitseb kitsas ringkond, sõjavägi (Alzeeria), vaimulikud (iraan) või ideoloogiline partei (hiina), põhiseaduslik demokraatia arenenud maades ja arengu maades, osades põhiseaduslik monarhia (riigipea kuningas, võim peaministril ja riigikogul Rootsi), vabariik (Argentiina) ja parlamentaarne (Eesti). Tööjaotus sai alguse linn, siis riik, õigusriigis eristatakse võime seadusandev, täidesaatev ja järelvalve, võimude lahusus täidesaatevvõim (lahendab riigis kõik küsimused), seadusandlikvõim (enim hääli saanud parteid moodustavad valitsuse ja nimetab ametisse kohtu liikmed), kohtuvõim
31 Riigi ülesanne on: o leevendada turutõrkeid o maksudest saadud tulu jaotada ühiskonnas o tänapäeval ei ole riiki kes ühel või teisel viisil sekkuks majandusse põhjala riigid sekkuvad aktiivsemalt majandusse Kodanikuühiskond 32 On avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisats- 33 ioonid ja ühendused 34 KÜ poliitiline mõõde: demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele 35 teisigi mooduseid rahva kaasamiseks otsustamisse Seltsid, ühingud, ühistud, 36 liidud, rahvaalgatused 37 KÜ majanduslik mõõde: KÜ paikneb avaliku sektori ja ärimajanduse vahel. Eesmärk 38 pole võimuletulek ega kasumi teenimine Kolmandasse sektorisse kuuluvad kodanikualgatuslikud organisatsioonid MTÜ-d sihtasutused SA-d ja seltsingud (ka virtuaalseltsingud) (mitteformaalsed ühendused, viimased ei kuulu
võimu sümbol. Kõrgeim eeskuju õiguse ja võimu ühendusest oli Rooma impeerium: ta võideldi kätte leegionide võimuga ja säilitati kohtunike õiglusega. Õigusriigi ideaaliks on totaalne inimene, arenenud ja vaba. Võmuriigi ideaaliks on totaalne riik, vägev ja vaba. 3. Ateena ja Sparta Sparta ideaaliks oli totaalne riik. Ateena ideaaliks oli totaalne inimene. Spartas elas inimene riigi pärast. Ateenas oli riik inimese pärast. Ateena oli demokraatia eeljõud, isiksuse hoidja, vabaduse kaitsja. Selle esimese Euroopa kultuuri, Ateena, sisu ja eesmärk oli täiuslik inimene, totaalne inimene, arenenud isiksus. Ateena oli õhtumaade kultuuri ema eelkõige om kaksikideaali: vabaduse ja isiksuse poolest. Sparta pole seevastu jätnud maailmale ühtiki geeniust. Võrreldes Ateenaga võib Spartat nimetada sõjalaagriks mehed sõdurid, lapsed algajad sõdurid ja naised inimliku sõjamaterjali vabrikud
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli „Kultuur ja demokraatia“ autoriks on Ronald Inglehart, kes on poliitteadlane Michigan-i ülikoolis. Autori ideeks oli artikli põhjal välja tuua, kui suurelt on oma vahel seotud kultuur ja demokraatia. Alustas ta oma idee arendamist artiklis kahe erineva väitega kultuuri ja demokraatia kohta. Esimeseks oleks siis: areng on seotud oodatavate muutuste sündroomiga, see väide on siis pigem uuenduslik. Teiseks oleks siis: kultuur sõltub siiski mõtteviisist, see väide on Weberi traditsioonidele põhinedes. Inglehart soovis siis näidata, et mõlemad väited on tõesed, üks üht moodi ja teine veidi teisiti õige. Selle artikli kirjutamisel põhineb ta faktidel, mis on kogutud erinevates kirjandustest vms.
*pension ja lastetoetus suurus ei sõltu inimese maj seisust *inimese heaolu-riik *kõrged riiklikud maksud põhjendatud- kõik on väga kvaliteetne Liberaalne *pakub toetust ainult vaestele *madalad maksud *igaüks maksab enda eest *riigi peamine ülesanne on kõrge tööhõive tegemine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine 6. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus 7.Diktatuurid: 8. Demokraatia tunnused: esindusdemokraatia, rahva valitsus, vabad valimised, materialism 9. Polüarhia - pluralistlik valitsemine- võim on hajutatud kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 10. Esindusdemokraatia = rahva poolt valitakse esindajad, kes esindavad inimeste arvamust Antiikdemokraatia = kõik kodanikud peavad ise osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest. 11. Demokraatia lained: 1826-1922 : I MS, esimene fasistlik diktatuur
Pärast esimest maailmasõda pettusid inimesed demokraatlikes ideedes, sest suurriigid ei suutnud rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal
peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt tehtud otsused on kõigile kohustuslikud, riigi igapäeva elu korraldamine, üks keskpunkt ning selge võimuhierarhia Riigivõimu iseloom: demokraatia ja diktatuur (autoritaarne ja totalitaarne) - Demokraatia õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur autoritaarse viisiga Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud. Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis.
Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem) Valitsemisvormid Kreeka linnriikides: 1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena] 3. Türannia (võim on koondunud ühe isiku kätte) Oligarhia jõukate valitsemine Sparta ja Ateena Sparta füüsilise jõu austamine Ateena vaimse jõu austamine a) Sparta riik Asukoht: Lõuna-Kreeka Maakond: Lakoonika (tõlkes: lakooniline ehk napisõnaline, kuid tabav) Elanikekihid: 1) spartiaadid (~5%) 2) perioigid (vabad) [ilma kodanikuõigusteta] 3) heloodid (orjad)
diktatuuriks ei nimetata. Näited - Poola - Hitleri diktatuur - Leedu Saksamaal - Portugal - Stalini diktatuur NSV Liidus - Mussolini diktatuur Itaalias näidisriigid ajaloost. 2. Kuidas likvideeriti Saksamaal demokraatia? 1933. aastal pääsesid natsid Saksamaal võimule, sest parlamentarism(demokraatia) ei leidnud sakslaste seas piisavalt toetust. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslaste raskustesse, usaldamatus rahvusvaheliste lepingute suhtes, majandusraskused ning hirm kommunismi ees nõrgestas demokraatiat nii, et Hitler, oma lubadustega päästa saksa rahvas kõikidest hädadest, tundus sakslastele ainus võimalik variant.
(ametnikud, haridus, tervishoid) Ühishüve kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. 7. heaoluriigi olemus ja ülesanded. Riik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat, täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust, pakub ühishüvesid, ressursside ülekandmine ja pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadusteks. 8. majanduse ja demokraatia seotus 1950.-1960.aastatel, suhtumise muutus 1980.-1990.aastatel. 1. idealiseeriti lääne ühiskonda, demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti maj progressi, seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, majanduslikus jõukuses nähti justkui võluvitsa, mis lahendab kõik ühisk.probleemid. Sagenes
kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisikute äraostetavus, altkäemaksuvõtmine; moraalne laostumus Majoritaarne valimissüsteem - valimissüsteem, mille järgi osutub valituks valimisringkonnas enim hääli kogunud kandidaat; teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi. Nt valimissüsteem
Heaolurriigi tunnused: ressursside ülekandmine suur osa riigi tuludest läheb sotsiaalseteks vajadusteks Konservatiivne heaoluriik Orienteeritud palgatöötajale Heaolu sõltub isiklikust panusest Hoolekandes on tähtis osa perekonnal Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Solidaarsus Sotsiaalsed hüved kõigile Liberaalne heaoluriik Riigi ülesanne pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive Inimese isklik vastutus kõrgem Demokraatia levik Demokkraatia põhinõuded: Konkurents Kodanikuõigused Hääleõigus Demokraatia tunnused: Võrdsus seaduse ees Kodanikuvabaduste tunnustamine Sõltumatu kohtusüsteem Kodanikuühiskonna olemasolu Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemustega arvestamine Lääneühiskonna arusaam: demokraatia sõltub majandusarengust Üleminek diktatuurilt demokraatiale Toimub kahel tee:
kodanikeorganisatsioonide kassasse Uus demokraatlik riik, pluralism Aktiivne kodanikeühiskond ja tunne Demokraatlik perekond Uus segamajandus Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus Positiivne hoolekanne Sotsiaalse investeeringu riik Kosmopoliitne rahvus Ülemaailmne demokraatia Kolmas tee ja sotsiaalliberalism üksikisiku vabadusele positiivses mõttes Solidaarsuspõhimõtte ühendamine postiivse vabaduse ideega Võrdsuse asemel alustamisvõimaluste sisuline võrdsus ning võrdelisus pärast inimväärse elu tagamist Tähelepanu inimeste vaba algatuse ja osalusdemokraatia soosimisele Omavaheline sisuline lähedus Konservatism vastutus, pärimus
saali paremal tiival ja uuendusmeelsed vasakul. Liberalism e vabameelsus lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest mida kaitseb riik. Sotsiaaldemokraatia pooldab riigi sekkumist majandusse ja demokraatiat. Konservatism on demokraatlik parem poolne ideoliigia, tugineb traditsioonilistele väärtustele.6)Demokraatlik ühiskond- ühiskond kus on tagatud põhilised inimõigused tähtsaimad neist:sõnavabadus ja isiklik puutumatus Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikkond osaleb poliitikas. Kehtib võimudelahusus põhimõte. Esindus dem. demokraatia vorm mille puhul rahvas teostab oma võimu parlamendi kaudu. Osalusdem. e otsedem. on riigivalmitsemise vorm kus tahvas otsustab ise riiki puudutavate küsimuste üle. Eliitdemokraatia on dem.liik kus tegelikke otsesied teeb väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Demokraatia tunnused: Vabad ja 1)õiglased
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel kirjutas kultuuri ja demokraatia koostööst. Autoriks on Ronald Ingelhart. Autor tõi sissejuhatuses välja, et on kaks peamist väidet kultuuri mõjutustest demokraatias. Esimeseks, toetudes Weberi traditsioonidele, et kultuuritraditsioonid on äärmiselt vastupidavad ning kujundavad tänapäeval ühiskondade poliitilist ja majandusliku käitumist. Teiseks aga uuenduslik mõtteviis, väidetakse et industriaalühiskonna tekkimine on seotud
Erakond – era versus ühiskond – ühine huvi Poliitiliste parteide tüübid- ideoloogia järgi (konservatiivsed, liberaalsed, sotsialistlikud, klerikaalsed jt), tegevuseesmärkide järgi (võimuparteid, sotsiaalsed jt.), organisatsioonitüübi järgi (aparaadi järgi, klubid, liikumised), eesmärkide järgi (parlamentlikud, sotsiaalsed), оrientatsiooni järgi (elitaarsed, totalitaarsed, demokraatlikud). b) valimissüsteemid ja valimisprotseduurid; valimised ja demokraatia Valimissüsteemid: Majoritaarne süsteem- igast ringkonnast valitakse üks kandidaat, kas siis absolutse häälte ülekaaluga (50% + 1 hääl), või siis häälteenamusega. Kasutatakse USA-s, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Jaapanis. Süsteem on soodne suurtele parteidele 2) Proportsionaalne süsteem- luuakse suured ringkonnad, kus valitakse mitu saadikut. Mandaadid jagatakse vastavalt kogutud häälteprotsendile
Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna omavahel klappima demokraatia ja kapitalism? (selle üle arutlemine algas 19. saj lõpus) --> kaks vastandlikku jõudu vasakpoolsed kardavad, et parempoolsed hävitavad demokraatia; parempoolsed kardavad, et vasakpoolsed hävitavad kapitalismi. Demokraatliku kultuuri areng 80ndatel toimusid Ladina-Ameerika riikides revolutsioonid, mis siiski lõppesid mingit sorti totalitarismis. Ida-Euroopas Nõukogude Liidu lagunemine Poolas pakuti välja idee, et kuna ei
Valitsemise korraldamise põhimõtted: 1)võim ei tohi koonduda ühe isiku kätte 2)võim peab olema avalik ja kontrollitav 3)võim peab seisma rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA)
tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda 431.-404 eKr) Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Iga aasta valiti üle 30-aastaste kodanike seast 500 inimeseline nõukogu Bulee, mille ülesandeks oli ajada riigiasju. See jagati kümneks osaks prütaaniaks, millest iga osa oli võimul 1/10 aastat ning mille juht vahetus iga päev. Iga sellise rahva poolt ametisse seatud viiekümneliikmelise valitsuse hulgast, määrati riigi strateeg ja ametnikud. Kohtuvõim oli Ateenas otseselt rahva käes - iga vandekohus valiti liisuga kõikide Ateena kodanike seast. Demokraatia andis ateenlastele
mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamustega ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Identiteet--ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne. Tolerantsus-sallivuse teistsuguse väljanägemise, käitumise-või mõtteviisis suhtes. Kompromiss-ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Konsensus-üksmeel, vastuväide puudumine otsustavas küsimuses. Demokraatia valitsemisvorm, kus on rahva käes võim. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teatab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teatab võimu valitud esindajate vahendusel. Monarhia- valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Siirderiik- õleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Portfellita minister- minister, kellel ei ole oma ministeeriumi.
[Sinisega on esitatud probleemipüstitus Rohelisega on toodud ajaline määratlus: kahe maailmasõja vaheline periood. Lillaga on esitatud faktid. Oma põhjendatud arvamus. Olulisel kohal on põhjus-tagajärg seosed ja järeldused, vaata musta teksti] 11. novembril 1918. aastal sõlmiti Antandi ja Saksamaa vahel Compiegne`i vaherahu lõppes Esimene maailmasõda. Lõppenud suure sõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa), mistõttu valisid demokraatia suuna ka impeeriumide lagunemisel tekkinud uued riigid (näiteks Eesti Vabariik, mis tekkis 24. veebruaril 1918. aastal). Lisaks laienesid maailmasõja tulemusena demokraatlikud õigused riigisiseselt: töölisklassi poliitiliste õiguste kasv, naised said valimisõigused. 1. septembril 1939. aastal algas Teine maailmasõda: Saksamaa ja Slovakkia tungisid kallale Poolale. Teise maailmasõja alguseks oli mitmetes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur
* Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva psalus ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine * Heaoluriik riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodaniku ühiskonnaga demokraatiavorm,
Pädevus on õigus kehtestada õigust. Saame rääkida ka eraõiguslikust pädevusest(lepingunormid kui pädevus). Riik võib määratleda kõigi teiste pädevuse, sh ka enda pädevuse. 3.Riigi filosoofiline mõiste Riik kui inimõiguste realiseermise institutsioon. Inimõigusi ei saa tagada ilma riigita. 4.Riik kui riigiaparaat. III RIIK KUI TEADUSE ESE 1. POLITOLOOGIA uurib erinevaid riigi tüüpe (vabariik, monarhia), riigi poliitilisiinstitutsioone (parlament), riigi allakäike, demokraatia teooriat, riiki rahvusvahe lisessuhtlemises. 2. POLIITILINE SOTSIAALTEADUS see on puhtalt empiiriline distsipliin, sotsioloogia osa, mille meetodiks on nt arvamusküsitlused. 3. RIIGIFILOSOOFIA tegeleb küsimusega ,,Miks riik?" 4. RIIGIÕIGUSE ÕPETUS uurib küsimusi, mis kehtib? On kolm dimensiooni. Saame eristada: empiirilist dimensiooni kirjeldame ja uurime, mis on riigi õigus, analüütilistdimensiooni mõttetöö,
MAAILMA AASTATUHANDE VAHETUSEL HIINA LK 151-152 1. Millised muutused toimusid Hiinas XX saj viimastel kümnenditel? Alustati radikaalset majandusreformi (kommunstliku majandusmudeli lammutamine), meeleavaldused demokraatia toeks (ei saavutatud), Taevase Rahu väljakul toimusid streigid, suurim oli üliõpilaste näljastreik, milles võttis osa umbes miljon inimest. 2. Miks ei suutnud demokraatia Hiinas võidule pääseda? Komparteis jäi peale jäik vanameelne suund, mille taga seisis Den Xiaoping. Samuti ei võtnud maailm midagi konkreetset ette, et demokraatliku liikumise mahasurumist takistada, sest Hiinat oli vaja majanduspartnerina. LAHESÕDA LK 152-153 1. Miks ja millal puhkes Lahesõda? Miks lääneliitlased sekkusid sõtta? 2.aug 1990 sai alguse, võimule sai diktaator Hussein. Pärsia lahe pärast võideldi. Kuna
otsustusprotsessi, täidetakse vastavaid otsuseid suurema tõenäosusega. Charles Louis de Montesquieu:võim jaguned seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Tänapäeval rohkem kasutusel tasakaalu ja kontrolli põhimõte ehk erinevad riiklikud institutsioonid tasakaalustavad üksteist erinevates valdkondades, Õigusriik. Õigusriigis täidetakse seadusi. 2TRADITSIOONI: 1. Angloameerika: seadus valitseb , nii seaduslikkus kui ka demokraatia 2. Saksalik traditisoon: kirjapandud seadused ja kõik peavad neist seadustest lähtuvalt käituma. Õigusriigi tunnused: Põhiseadus Kodanikuõigused e inimeõigused Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule Riigi haldus-ja kohtuvõim põhinevad seadustele Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest
E.Durkheim - tööjaotus vastab sotsiaalse solidaarsuse eest, tähtis oli induism 5. Heaoluriik: Toetused (töötute abiraha, peretoetused, puudega inimeste toetused, toimeetuleku toetused, haigus ja töötushüvitisi) ressursside ülekanne ühest sfäärist teisse 50 % avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Tasuta teenuste võimalus (tervishoid, haridus, munitsipaaleluase,sotsiaalhoolekanne) 6. Heaoluriiki ohustab: suur tööpuudus, vaesus, kuritegevus 7. Demokraatia on teatud valitsemisvorm, kus v6im on rahva käes 1. levikulaine oli 1826-1922, siis v6eti eeskuju lääneriikidest, arvati et siis tuleb majanduslik edu ja see on parim valitsusvorm, 2.levikulaine peale I maailmasõda, 3. Peale II maailmasõda 8. siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid asenduvad demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale 9. demokraatia tunnusjooned: Kodanikuvabaduste tunnustamine Kõigi võrdsus seaduste ees
käigus näiteks marjul olles piirkonda, kus tunned iseenese laupa optilise sihiku märklauana. Eramaal võib jahti pidada kinnisasja omaniku loal, seda jahipidamise eeskirjades ja seaduses sätestatud korras. Kas antud hoiatus on mõeldud loomadele? Vaevalt küll. Kui loomad oskavad lugeda, sellisel juhul võib olla tõesti. Siin tekib autoril seisukoht, et antud maatükil on käsil inimjahi pidamine... 2 Kodaniku käsiraamat, Tallinn 2007, lk 14, http://www.meis.ee/book.php?ID=177, 3 Demokraatia ja ebademokraatia, Jaak Valge, Tuna 1/2006 4 Kui demokraatlik on demokraatia? Jaak Valge, ajaloolane. Eesti Päevaleht, 29.05.2009 http://www.epl.ee/artikkel/469817 5 Inimareng ja sotsialismijärgne siirdeperiood, Eesti Inimarengu Aruanne 1995, http://web.archive.org/web/19980110233026/www.ciesin.ee/undp/nhdr/PTK1.html 6 Eravaldust tähistav silt, millega eravaldus kohustab võõraid, Foto autori erakogust, Põlvamaa- Tartumaa piiril, Kadaja - Lääniste teel, suvi 2009
häälteõiguslike inimeste poolt Üldakt õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonas; üldakt on seadus ja määrus Üigustloov akt ehk normatiivakt kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Üksikakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse teel Rahvahääletus ehk referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu 1
enamuspõhimõte võib põhjustada "51 % türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuste huvid jalge alla; kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; pole välistatud diktaktuuri kehtestamine demagoogilide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades. Referendum-ehk rahvahääletus on tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. referendum kui demokraatia mõõdupuu (õp.lk.63)- mida rohkem referendumeid riigisiseselt korraldatakse, seda demokraatlik riik on nt sveitsis on 1975-2000 olnud 72 referandumit 222 küsmist on olnud hääletuse all, seevastu suurbritannias on olnud 1 referendub ja 1 küsimus hääletusel. majoritaarne valimissüsteem-enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised
Arutlus ajaloos · Tähtaeg: 01.12.2011 · Kontakt: [email protected] · Teemad: 1. Enamlaste tõus Venemaa etteotsa kas juhus või paratamatus? 2. Võimu kindlustamine enamlaste moodi kas ainuvõimalik viis? · Abimaterjalid: arutluse kirjutamise juhend eKoolis, Internet (guugelda ,,arutluse kirjutamine"). · Pikkus: 1-2 lk A4 formaat, reavahe 1, kirja suurus 12! Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · Demokraatia levik Esimese maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid (millised?), mistõttu saabus demokraatia võidukäik Euroopas. Demokraatia tugevnes ka siseriiklikult (kuidas?). Siiski jäi paljudes riikides demokraatia nõrgaks (miks?). · Demokraatlikud ideoloogiad: 1. Liberalism; 2. Konservatism; 3. Sotsiaaldemokraatia. · Ameerika Ühendriikide areng oli väga kiire, kasvas nii riigi väline võimsus kui ka kodanike jõukus. Ameeriklased arvasid, et nad on
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Dikatatuur on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu ja jõule toetuv võim. Diktatuuris on võimul üks juht ja üks partei. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatias on rahval suur osa valitsemises. Mõnedes riikides kehtestati diktatuur. Heaks näiteks on Itaalia, kus kujunes 1920.-1930. aastail fasistlik diktatuur. I maailmasõda tõi Itaaliale kaasa suuri raskusi, mitmeid tuhandeid mehi suri rindel, sõjakulud olid Itaaliale liiga kulukad, sõja ajal tekis neil suur välisvõlg
5. Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid. V: Tunnused: 1) ressurside ülekandmine 2) ½ avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri (haridus, pension) Mudelid: 1) sotsiaaldemokraatlik mudel (Eesti kuulub siia. Kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses) 2) konservatiivne mudel (hüvede ja toetuste puhul arvestatakse inimeste majanduslikku seinukorda, arvestatakse töö panust). 3) liberaalne mudel (kõrge tööhõive ja väga madalad maksud, näiteks Jaapan, USA) 6. Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine. V: Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatial saab eristada 3 põhimõtet: 1) konkurents-majanduses, 2) hääleõigus, 3) kodanikuõigused- õigus käia valimas. Demokraatia on rahvavõim. Täielik demokraatia: 1) vaba ajakirjandus, 2) võimude lahusus (seadusandlik võim-riigikogu; täidesaatev võim-valitsus; kohtuvõim-kohtu) 3) pluralistlik kodanikuühiskond ühiskonnas on
järgivad, ning aktiviste, kes iga hinna eest muutusi soovivad. Alari Kilp aga liigitas kodanikke tunduvalt rohkem süvitsi. Esimeseks tõi Alar Kilp välja konformse vastustustundliku kodaniku tüübi, kelle puhul on tegu inimestega, kes poliitikas asjatundlike pealtvaatajatena otsuseid toetavad, ning teavad, et seaduste järgimine on õige ning petmine vale. Ühes demokraatlikus süsteemis on nemad minu meelest oma hulgalt domineerivad ning neid on vaja igal valitsustüübil, olgu see siis demokraatia või diktatuur, et tasakaalustada ühiskonna radikaalsemat poolt ning tagada stabiilsus. Kuigi selline kodanikutüüp on vajalik, ei tohiks see olla liiga suur, kuna selline olukord pärsiks muudatusi, mis muidu võiksid ühiskonnale kasuks tulla. Nii tekib mõte: kas olukorda, kus suur mass vaatab pealt, kuidas väike eliit otsuseid langetab, saab pidada demokraatiaks? Kuna sellise poliiteliidi hulka pürgimine võib
konstitutsioon (3) - riigi põhiseadus, mis sätestab valitsemise ülesehituse, institutsioonide pädevuse ja kodanike õigused konstitutsiooniline diktatuur (3) - põhiseadusliku, s.t. demokraatliku valitsemise erivorm, kus seadusandlikud organid annavad oma volitused määratud perioodiks üle ühele isikule Kopenhaageni kriteeriumid (5) - 1993.a. EL tippkohtumisel Kopenhaagenis fikseeritud 4 kriteeriumi, millele peab vastama riik, kes soovib astuda EL-i. Nendeks kriteeriumideks on stabiilne demokraatia, toimiv turumajandus, suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme ? guslikud kohustused (acquis) ning ka täita neid oma riigi administratsioonis. korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine, millega seostub altkäemaksu võtmine riigiametnike või poliitikute poolt kvoot(4) - a) majanduses määrab antud kauba sisse- või väljaveo koguselise või väärtuselise piirangu ; b) poliitikas kehtestab valijahäälte piirmäära, mis on vajalik pääsuks volikogusse või parlamenti.
o Iseseisev avalik võim riigi asustustest moodustatud süsteem, mis on suuteline oma territooriumil võimiu teostama. · Vabariiklik ühikonnakorraldus tähendab, et riiki juhib rahva poolt valitud juht/juhid. · Seadusandlik-parlament, riigikogu; täidesaatev-vabariigi valitsus; kohtuvõim- kohus. Demokraatia · Demokraatlikus riigis eksisteerivad kodaniku õigused ja vabadused. · Riigivõimu teostamine : o Otsene demokraatia kõik osalevad riigiasjades. o Esindusdemokraatia valitakse inimesed riigiasjade tegemiseks, esindajad riigikokku. · Avatud ühiskond = kodaniku ühiskond. · Demokraatia on rahva valitsus, st et valitsemises on igaühel võimalus osaleda ning igal inimesel on teatud põhilised õigused, mille poolest ta on teiste inimestega võrdne. · Avatud ühiskond on selline, kus otsusetegijad annavad rahvale pidevalt aru, millised otsused on
Kordamine 1. Perikles oli riigimees. Tema ajal oli demokraatia hiigelajas ja tema eestvedamisel ehitati palju templeid ja hooneid. 2. Polis – linnriik Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas.
teisest võrdsemaks. Eestis määratleb riigielus osalemist veel ka vanuseline piir, valimisõigus saadakse 18- aastaselt ning kandideerimisõigus 21- aastaselt. Milleks on need piirangud seatud? Miks on tehtud keegi teistest võrdsemaks? Nendele probleemidele püüan omapoolse selgituse anda järgnevas mõttearenduses ning läbivaks mõtteks võtan käibetõe, et võrdus ja vabadus eeldavad vastutust. Demokraatia vajab toimimiseks piiranguid. Demokraatia on väärtus mis määrab, et võim on rahva käes. Kujutame nüüd ette olukorda, kus rahvale on demokraatia siseselt antud vabad käed otsustamiseks ja tegutsemiseks oma äranägemist järgi. Tänapäeva pluralistlikus ühiskonnas tekiks kaos. Seades piiranguid on võimalik rahvas demokraatia kasuks toimima panna. See eeldab vabaduse piiramist ning paratamtult jäetakse kellelegi rohkem õigusi kui teistele, tehakse ta teadtud koha pealt teistest võrdsemaks
Näited Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkub majandusse ja tulude jaotamisse Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesamdeid mimg reguleerib majandust. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Nt: Soome, Taani, Norra, Kanada. Kas me saame rääkida eestist kui heaoluriigist? JAH SAAME! DEMOKRAATIA LEVIK lk 1921. Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia? Näited Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progerssi, arengumaadele anti majandusabi. Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents
· Tekkis palju uusi demokraatlike riike, mis kehtestasid samad või veelgu demokraatlikumad valimisseadused. Nt: Naised said valimisõiguse. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse,mis kahjustas demokraatia autoriteeti. See tõi kaasa igatsuse '' kõva käega'' valitsuse järele. 2. Majanduslikud raskused: diktaatorid lubasid võimule tulles riigi majandusliku järje paranemist ja riigi abi kitsaskohtade lahendamisel. 3.Nimeta kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest diktatuuririik erineb demokraatlikust riigist. 1. Diktatuuri puhul on poliitiline võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Demokraatiat puhul
näol. Varem suuresti lihtrahva elu mõjutanud ühiskonnaaparaadid nagu kirik ning aristokraatia muutusid äkitsi palju vähem oluliseks. Keskajast ületulnud traditsioonide kummardamise, irratsionaalsuse, ebausu ning türannia asemele kerkisid nüüd edasiviivad jõud, mis soovisid inimelu kvaliteeti parandada. Kirikusuunase tähelepanu vähenedes hakati seda aga järjest enam osutama sellistele tänapäeval iseenesest mõistetavaks peetavatele printsiipidele nagu demokraatia. Samuti suurenes tohutult teaduse osatähtsus, mis tõi kaasa hulganisti uusi läbimurranguid füüsika ja keemia vallas ning seega parandas ka see lihtrahva olukorda, kellega seni oli suhteliselt hoolimatult ringi käidud. Suuresti vähenes ka sallimatute hulk kui varem nii ebausklikule maailmale tutvustati tänapäeva liberalismi ideid. Just Valgustusajastu peamised ühiskonnaväärtused - vabadus, demokraatia ja ratsionaalne mõtlemine on need, mida me tänapäevalgi hindame
Plussid ja miinused: + teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud. Linnastumine(liiga palju inimesi) 3. Põllumajandusühiskond e agraarühiskond. Tekkis u. 4. Aastatuhandel eKr. Iseloomujooned: naturaalmajandus, inimesed elavad peamiselt maal, rahamajandus esialgu tagaplaanil, suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega. Plussid ja miinused: + Maslow'i püramiid. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Esindusdemokraatia e kaudne demokraatia - inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Tänapäevase demokraatia tunnused: - Vabad ja õiglased valimised. - Konkurents võimu nimel. - Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest. - Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine. - Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. - Võimude lahususe põhimõtte järgimine
8. Miks võib väita, et Locarno lepetesse oli peidetud nii tugevus, kui ka nõrkus? Nii kaotajad kui ka võitjad osalesid Locarno konverentsil võrdsetena. Pandi paika Reini tagatispakett, mis määratles Saksamaa läänepiirid. Lepped polnud piisavalt konkreetsed, et hoida ära edaspidiseid konflikte. 9. Mis põhjustas suure depressiooni? Maailmamajanduse kokkuvarisemine kunstlikult kõrgeks aetud aktsiate hindade järsu languse tõttu. 10. Kuidas laienes demokraatia pärast I MS? USA: Kasvas kodanike jõukus. Valiti presidendiks demokraat Roosvelt, 1932.a, maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Riik asus toetama uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid. Kehtestati miinimumpalk nind max päeva pikkus. Riik reguleeris põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Inglismaal: Valimisreformiga suurenes valimisõiguslike isikute arv. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas.
võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Osalus- ja elitaardemokraatia.
Miks ei õnnestunud Venemaal demokraatlikku riiki rajada? Tsiviilõigused Venemaal tunduvad ikka veel olevat luksus, demokraatia kui tähed, mida kõik näevad enda ümber kuid on kindlasti püüdmatud. Hiljuti Lev Ponomariov (Moskvas tegutseva organisatsiooni juht, mis tegeleb tsiviilõiguste kaitsmisega) peksti läbi oma maja ees. Stanislav Merkelov keda Wall Street Journal kutsus üheks parimaks Venemaa tsiviilõiguste kaitsjaks tapeti jaanuari lõpus. Aga miks on see nii läinud? Kindlasti üks peamistest põhjustest on suur territoorium. Mida suurem on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
