AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator.
Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa Seda hoiakut toetas 1920.aastatel riiki juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduses ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust Sellise mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast pärit president Herbert Hoover, kellest sai Ameerika rikkaim mees 1929.a. algas Ühendriikides suur majanduslangus, mis tõi kaasa massilise vaesumise 1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia 1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut kurssi Roosevelt tugines sellele, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist.
· Ekspluateeriv autokraat juhib alluvaid karistuse ja hirmu abil. Otsustab ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides. · Heatahtlik autokraat esindab juhtimisel autokraatlikku (ainuisikuline otsustaja) stiili, kuid kasutab karistuse asemel kiitust. Kui on vaja, siis kiidab, ei karista ka siis kui see oleks õigustatud. Delegeerib vähesel määral, üldiselt otsustab lõpuks ise. · Konsulteeriv demokraat võtab teatavaks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõigust. Samaaegselt annab nii käske kui võtab ka arvesse alluvate arvamusi. Usaldab alluvaid. · Osavõtlik demokraat peab oluliseks alluvate arvamust. Näeb enda rolli kohtunikuna alluvate arvamuste vahel. Õigused on laiali jagatud, esineb konsulteerija rollis, aidates lahendada lahkarvamusi. Usaldus liidri ja alluvate vahel on vastastikune. (Human Relations Contributors 2011) 2.2
organiseeritud kuritegevus ehk maffia, rikastudes salaalkoholi toel. Siiski tundus Ameerika olema tuhande võimaluse maa. Seda hoiakut toetas 1920.aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Selle mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast üheks Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929.aastal alanud majanduskriis. 1932. Aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa kriisist välja tuua. Roosevelti reformikava sai nimeks uus kurss. Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Inglise majandusteadlane J.M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel taskaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Nii tõstis Roosevelt makse, kuid see ei aidanud, see suurendas järsul Ühendriikide riigivõlga
Muusikal ja dokumentaalfilm jõudsid kinolinale. Arhitektuuris ehitati palju suuri ilmetuid karpmaju. Pooldati vasakpoolseid ideid. Leiutati tsellofaan ja nailon. Ületati lennukiga Atlandi ookean. KES OLID JA MIDA TEGID? 1. Benito Mussolini - oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943. Juhtis fasistide liikumist. 2. Herbert Hoover USA president. Tõusis lihtfarmeri perest Ameerika üheks rikkamaks meheks. 3. Frnaklin De. Roosevelt demokraat, kes valiti 1932. aastal USA presidendiks. Koostas kava, mille nimi on New Deal ehk uus kurss. 4. John Meynard Keynes Inglise majandus teadlane. Tema arvates võiks New Deal'i nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. 5. Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Ta oli Saksamaa füürer ehk juht. Ta juhtis Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid. Kirjutas raamatu "Mein Kampf". 6
võistlustulemused komiteed ja büst mälestussamba jaoks telliti kujur V. Mellikult. Faehlmanni kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus "Tegur" Avamistseremooniast võttis osa üle 1000 inimese. Kõne pidas K. E. Sööt, kes ühtlasi esines aruandega komitee tegevusest ning andis mälestusmärgi edaspidiseks ülikooli hoole ja järelvalve alla. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Kuradisild Kuradisild ehitati 1913. aastal Vene tsaaride Romanovite dünastia 300. juubeliks - seda meenutavad sillal olevasse pronkspärga paigutatud aastanumbrid 1613-1913. Esimene, teravate kaartega uusgooti sild ehitati 1808. aastal J. W. Krause projekti järgi Kust on tulnud Kuradisilla nimi, ei ole teada. Kirjanduses pakutakse mitut varianti. Neist ühe järgi olevat eeskujuks Kuradisild Reussi jõel Sveitsis. Ka võis
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1.Külm sõda -- mida tähendab? Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat- lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää- neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahe...
rahulolematud. Katse võimu haarata,vangis- lubas tühistada Versailles' rahu ja teised ahistavad lepingud, laiendada Saksa pindala, kõrvaldada dem, kommunismi, juutluse, Aarja rass on kõrgeim. Ainus vastane kommunismile oli natsism- populaarsus, valimistel suurim saadikurühm. Peatamine: Sotside ja kommunistide koostöö. 1933 Hitler kantsleriks, oli algselt põhiseaduseraamides. Peagi kogu võim tema käes, asus piirama demokraat. vabadusi, mitme erakorralise valimise järel, hirmutades sai abs. enamuse, 1933 parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused, kehtestati üheparteisüsteem(NSDAP), Hitlerist füürer.Üleminek: demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamine, riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid keskvõimu määratud, majandus kontrolli all, 4aasta plaanide kaupa, rassilise puhtuse tagamine, juutide tagakiusamine, relvastatud rühmitused kontrollisid,
Tähtsus: 3500 eestlast langes. Eestlaste võit. 1. Nõukogude Vn tunnustas iseseisvat e. Suveräänset Eesti riiki. 2. Saime 15 mln kuldrubat Vn-lt (jätkus 1922ni) 3. Saadi Vn-lt vaguneid ja laevu Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel · Pariisi rahukonverents 18.jaan 1919-1920 Osa võttis 26 riiki, kui otsustavad hääled neljal. 1.) Suubritannia D.L.George 2.) Prantsusmaa Clemenceau 3.) USA Woodrow Wilson demokraat 4.) Itaalia Orlando Eesmärk teha kokku I MS tulemustest ning määrata kindlaks sõjajärgne korraldus.Vn ei kutsutud. · Versaille'i leping 28.juuni 1919 1.) Sks kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aladest. (Danzig)(Gdansk) ja Elsass- Lotring. 2.) Sks sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni. Sõjavägi pidi saama vabatahtlikuks. 3.) Sks pidi maksma reparatsioone, s.t korvama võitjate sõjakulutused. (Pr. Ingl) 4
mobiliseerija. Jakobson seadis oma eesmärgiks luua võimalikult lai rahva ühisrinne balti aadli ülemvõimu vastu. Ea Jansen järeldas, et kogu ,,Sakala" tegevus pole Jakobsoni jaoks ikkagi muud kui vaid ettevalmistav periood, rahva kasvatamise ja jõudude kogumise periood. Jansen nägi Jakobsonis kahte poolt: ettevaatlik poliitikamees, kes püsis seaduslikes piires ja teisest poolest siiras demokraat, kes taotles laiade masside mobiliseerumist feodalismivastase võitluse nimel. Jakobsoni ,,Sakala" tähtsus · Enne ,,Sakalat" ei olnud Eestis täielikku organit, mis oleks tõepäraselt valgustanud eesti talurahva olukorda. · Sakala alustas kogu Baltimaade poliitilise korra laialdast kritiseerimist. · Sakala rõhutas talupoja klassivaenu mõisniku vastu ja mõisniku-talupoja sotsiaalse antagonismi senisest teadlikumat mõistmist.
majandus allutati tsentraalsele juhtimisele. Kehtestati viisaastaku plaane. Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror - asus vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Loodi GULAG (sunnitöölaagrite süsteem). Kommunistlik diktaktuur veriseim diktaktuur 20. saj. ajaloos. 5. Isikud: Franklin Roosevelt - USA president, demokraat, lubas kriisist välja viia Jozef Pilsudski - marssal, Poola riigijuht Vladimir Uljanov - (Lenin) Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja Mustafa Kemal - Türgi Vabariigi rajaja (türklaste isa), esimene president Karlis Ulmanis - Läti peaminister, võttis ka presidendi tiitli ja volitused Antanas Smetona - Leedu president lühikest aega
Sotsiaalne tundlikkus Enesekehtestav Koostöövalmis Proaktiivsus- sündmuste ennetamise võime, kujundame ise sündmuse käiku. Käitumisteooriad Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, tahab üksi otsustada Heatahtlik autokraat: otsustab ise, kuid ei ole teiste suhtes nii karm Konsulteeriv demokraat: arvestabarvamustega, kuid annab käske Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, vastastikune usaldus Situatsioonilised teooriad Fred E. Fiedler (1951) Oluline on: 1. Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2. Ülesande struktuur 3. Positsiooni võim Võimu allikad Tasul põhinev võim- ressursid Karistuse võim- hirm Positsiooni võim- turve Karisma võim- võlu Ekspertvõim- teadmised Herzbergi töö ja rahulolu teooria
Sinu kool TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt. See on silmapaistev saavutus monumentaalplastika alal, see on skulptuuri liik, kus teos asetseb aluse peal. Opekusin kujutab Baeri raugaeas, tugitoolis, avatud raamat põlvedel, mõtlikult pead toetades. Mälestussammas avati 16. novembril 1886. aastal. Mälestussam...
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74.
Tema aega jääb see, kui USA aitas lõpetada Suessi kriisi, samas ei aidanud nad Ungarit. Tema ajal muutus Kuuba kommunistlikuks (1959). Oluline on see, et tema ajal algas segregatsiooni (rassilise eraldatuse) lõpetamine. See seisnes koolides, bussides istumise kohad, avalikud söögikohad olid varem värvilistele ja valgetele eraldi määratud. 1954 võttis Ülemkohus vastu otsuse, et ei tohi eirata võrdsuspõhimõtteid. Eisenhoweri asemel tuli demokraat Kennedy (1961-1963). Sel ajal muutus esmakordselt oluliseks televisioon ja kandidaadi välimus. Kennedy aega jääb ebaõnnestunud Kuuba ooperatsioon (Castrot üritati Kuubal võimult kõrvaldada Sigade Lahe operatsioon). Sealt edasi tuli Kuuba kriis (1962) ja pärast seda oli USA sunnitud lubama, et Castrot Kuubalt ei kukutata. Kennedy ajal ehitati ka Berliini müür ja ta käis Lääne-Berliini elanikele oma solidaarsust avaldamas. Majanduse valdkonnas Kennedy langetas makse,
Ta hoolis väga oma kooli õpilastest ja tahtis neile head. Ta teadis väga hästi , et igaüks ei saavuta parimat , aga ta lootis , et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riikliku tegevuse sihiks. Ja ta nõudis , et nad töötaksid kõigest jõust selle sihini jõudmiseks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi ikkagi neid tegi , siis öeldi talle: "Nagu soovite, aga mitte meie koolis!" Härra Wikmann oli demokraat. Temale ei olnud tähtis, kas poiss on minister või töölisperekonnast koolikorrale pidid alluma kõik. Direktor Wikman jäi haigeks ja läks Viini ravile. Veel enne Viini minekut rääkis ta oma parimate õpilastega. Ta palus neil olla niisugused poisid, nagu ta oli tahtsnud, et nad on. Ta mõistis väga hästi, mida vanemaks poisid saavad, seda enam hakkavad nende eesti haritlaste ideaalid tema omast erinema. Aga kõige üldisemates asjades, aususes ja
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita
· Tehti lõpp alkoholi tarbimisele nn. Kuiv seadus, kuid inimesed alkoholist ei loobunud, alkoholi levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia. · Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust- sellist mõtteviisi pooldas Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. · 1929 algas aga siiski majanduskriis ning sellega koos massiline vaesumine. · 1932 valiti USA presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut lepet ehk uut kurssi. Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist. · Roosevelt tõstis makse, kuid sellest ei piisanud programmide elluviimiseks, seega suurendas see hoopiski Ühendriikide riigivõlga.
üritas natsid eesotsas temaga Münchenis võimu haarata, aga ta vahistati ning vangistuses kirjutas ta teose ,,Mein Kampf", Benito Mussolini fasistide juht, peaminister ja diktaator Itaalias, Herbert Hoover 31. Ameerika Ühendriikide president, vabariiklane, tähtsustas vaba ettevõtlust ning ei olnud poolet, et riik osaleks majanduselus, sellise mõtteviisiga tõusis ta üheks rikkamaks meheks USA-s, Franklin Delano Roosevelt 32. Ameerika Ühendriikide president, demokraat, reformikava New Deal välja mõtleja ning ta lubas sellega tuua riigi kriisist välja, John Maynard Keynes inglise majandusteadlane, kelle teooria järgi võis tasakaalust välja viia riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni, et kriisist välja tulla ja teostada New Deali, James S. Braddock üks legendaarsematest raskekaalupoksijatest USA-s, kes suutis ennast suurest majanduskriisist välja
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad
mingi mudel 1965 Kish: disainiefekt, valimihinnangu statistiliste näitajate hindamine keerulise valikudisaini korral Samaaegselt aktsepteeritav ka mittetõenäosuslike (juhuslikkusel mittepõhinevate) valimite kasutamine Valikuuringute rakendamine: USA presidendivalimised Ajakiri Literary Digest: valijatele postkaardid küsimusega, keda valiksid. Edukas 1920-1932. Vale ennustus 1936 (vabariiklane Landon, tegelikult suure eduga presidendiks demokraat Roosevelt) 1) postkaardid (10 mln) saadeti laiali auto- ja telefoniomanike nimede järgi 2) tagasi laekus 2 mln. George Gallup: 1936-1944 edukas, kasutas populatsiooni proportsioone järgivat kvootvalimit Eksis 1948, (1940 rahvaloenduse proportsioonid ei sobinud enam) Tänapäeval küllalt täpsed järeldused tõenäosuslike valimite alusel 1000-2000 küsitletu põhjal Valim ja valikuuring Valim - mõõtmiseks valitud üldkogumi osa, mille kohta kogutud
Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on struktuur. Organiatsiooni iseloomustavad eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur, mission, visioon. Igale organisatsiooni liikmele on oluline, milline on juhtimisstiil, kas õhkkond on posiitivne ja toetav, kas töötajad on tööle motiveeritud või mitte, milline on töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed on koondunud seetõttu, et neile meeldib koos oll...
DEMOKRAATIAD KAHE SÕJA VAHEL USA ÕPIKUD: Fjodorov 103-107;120-127 Adamson 57-61;64-65 Laar 77;80-82 Prosperity ajajärk ehk kuldsed kahekümnendad USA oli pärast IMS tõusnud maailma juhtivaks riigiks. Teda võib pidada ainsaks IMS võitjaks. · USA-st oli saanud suurim rahandusjõud kuna ta andis sõja ajal peaaegu kõikidele euroopa riikidele laenu. Samuti tänu Dawesi plaanile hakkas kogu raha ringlema läbi USA. (Kasutusel olid naelsterlingid) · USA tööstusriigina: seoses IMS oli tööstustoodang kasvanud 20%. Ameerika oli maailmas esimesel kohal terase-, nafta- ja autotootjana. o Samuti hakati rakendama ja täiustama konveiermeetodit, mis muutis tootmise odavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks auto ostmine muutus ka töölisklassile võimalikuks. Samal ajal Euroopas oli auto alles luksus. ...
Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik. Nii vabariiklased kui ka Demokraadid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegu paremerakondadega. Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusellu täiesti lubamatuks. Demokraadid arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida. Maailmasõja ajal, mil majandus vajas riigipoolset juhtimist, oli presitendiks demokraat. Vabariiklased kaotasid peaaegu kõik sõja ajal kehtestatud majanduspiirangud. Riigvõim peaks tegelema vaid kõige tähtsamate asjadega , nagu riigikaitse, välispoliitika ning raha trükkimine. Kõike muud reguleerigu vaba turg. Niisugust poliitikat nim. majanduslikuks liberalismiks. Sõjajärgsel aastakümnel tõi see ka edu . 4. Diktatuuride tekkimise põhjused 1930. Aastatel 1. Muutused ühiskonnas.Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu
Pr ja SB kinnitasid NKLle et ei sekku, kartes uut Msi. Aasta lõpuks otsustas NKL ülestõusu jõuga maha suruda. Nagy pooti ülesse. · Tagajärjed: Ungaris eriti ei muutunud midagi. NKL sai võimu juurde. Arreteeriti ja tapeti inimesi. NKLi liidrid · Stalin · Hrustsov · Breznev 1964-82 · Andropov 1982-84 · Tserenko 1984-85 · Gorbatsov 1985-91 Kõik NRKP peasekretärid olnud. USA liidrid · Truman 1945-53 demokraat · Eisenhower 1953-61 vabariiklane · Kennedy 1961-63 dem · Jonhson 1963-69 dem · Nixon 1969-74 vab · Ford 1974-77 vab · Carter 1977-81 dem · Reagan 1981-89 vab · Senior Bush 1989-93 vab Kriisid 60ndatel Kuuba kriis Ennem: Diktatuuri riik, oli sõltuv USAst, kuna seal oli palju USA ettevõtteid, ka hea turismipiirkond USAlastele. Oli monokultuurne- suhkrupeet. Castro- heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused. · 1962 a.
Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik. FRANSCISCO FRANCO HSP noorim kindral. Peale HSP kodusõja lõppu vabariiklaste vastu, kehtestas riigis oma diktatuuri. Valitses 1939-1975. ADOLF HITLER 19331945 SM ja Natsionaalsotsialistliku Töölispartei juht. Lubas tühistada Versailles' rahulepingu, lõi võimsa sõjaväe, rikkus rahulepingut, lahkus RL-st. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT demokraat, USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava ,,New Deal'i" selleks, et majanduskriisist väljuda. HERBERT HOOVER vabariiklane, USA president 1929-1933. Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik. 2. MÕISTED. PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 Pariisis toimunud konverents, kus osalesid 27 riigi esindajad, kuid lõpuks otsustas ,,suur nelik". Otsustati, et SM on süüdi I MS
Kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud. Tähtis osa on eeposes perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul. Neis seikades pole üleloomulikkust, kuigi võib esineda humoristlikke liialdusi. Kuigi Cidi-lugudes ei rõhutata kuskil hispaania rahvuse ideed, on ,,Laul minu Cidist" saanud hispaani rahvuseeposeks. Teoses võib tajuda teatud aristokraatiavastast hoiakut: Cidi uhked tiitlitega väimehed osutuvad pelgureiks, Cid ise aga on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne; sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. Cidist pajatavad kroonikad ja tema eluloo motiivid on pakkunud ainet hilisemale kirjandusele, näiteks Pierre Corneille' tragöödiale ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõlve kangelasteod. ,,Nibelungide laul" on kuulsaim teos keskaegsest saksa kirjandusest. 13. sajandi algusest pärineva eepose lõi tundmatu rändartist. Ta ei jutusta suurtest
Mölder kurvastatuna tütre sammust hullub ja kujutab, et on ronk (bass Saljapin). III. Natasa on vee all näkineidude kuninganna, sünnib tütar. IV. Maa peal. Vürst igatseb Natasat ja käib vee ääres nukrutsemas. Ronk hiilib ligi ja lükkab Dneprisse. Vürst upub. D. lõi uue ooperitüübi sotsiaalse mõttega psühholoogiline teadus Modest Mussorgski (1839-1881). Vene aadlik. Omas mõisa, kinkis vennale, kui see vabastab talupojad pärisorjusest. Tulihingeline demokraat, suurim uuendaja "Võimsas rühmas", võttis vaimustusega omaks revolutsioonilised ideed. Reaalsed kunstivaated. Tahtis, et rahvas räägiks ühiskondliku protsessi teenistusega. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahva reform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Taheti kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming
ameeriklastele, kes seda kuulasid tundus, et Roosevelt kinnitab nende heaolu isiklikult. Paljud poliitikateadlased arvavad, et Roosevelti geniaalsus avaldus just enim inimeste kohtlemises. 1933. 1943. aastatel tegi Roosevelt reforme peamiselt majanduses. 1935. hõlmasid reformid sotsiaalhooldust, tööhõivet, maksustamist ja pangandust. Kuna Roosevelt tegi väga palju reforme ja seadusemuudatusi, tekkis paljudel küsimus kas Roosevelt on demokraat või diktaator? Rooseveltist kirjutati palju raamatuid, neist üks tuntumaid on ''Roosevelti müüt'', autoriks on John T. Flynn. Franklin meeldis oma rahvale väga, ja ta valiti 3. novembril 1936 aastal uuesti presidendiks. 46 osariigist ainult kahes sai häälteenamuse keegi teine. Franklin ise ütles, et arvatavasti oli suur kasu häälte saamisel tema raadiosaated, sest ta aitas nende kaudu mõista rahval oma poliitikat. 1937
Prantsusmaal IV vabariigi perioodiks. Oma kolooniatest ei taheta loobuda, peetakse kaks koloniaalsõda: 1946-1954 Indo-Hiinas ja 1954-1962 Alžeerias. Suurbritannias on 1945-1955 võimul leiboristid eesotsas Clement Attleega, 1951-1955 taas konservatiivid ja Winston Churchill. 1947 andis Suurbritannia iseseisvuse Indiale, sellest eraldus muhameedlaste Pakistan. 1948 anti iseseisvus ka Birmale. Alates 1952 riigipeaks kuninganna Elizabeth II. USA-s 1945-1953 presidendiks demokraat Harry Truman. 1947 Trumani doktriin ja kommunismi pidurdamise poliitika. Makartism – liialdatud võitlus kommunismi vastu (vabariiklasest poliitiku McCarthy nimest). Loobuti isolatsiooniks, teostati väga aktiivselt välispoliitikat. Sõjatööstuse vähendamine 1945 tekitas mõneks ajaks suure tööpuuduse ja sotsiaalseid pingeid. 1953-1961 võimul vabariiklasest president Dwight Eisenhower. NSVL 1945-1955. Pärast sõda sotsiaal-majanduslik kaos. Moodsa sõjatööstuskompleksi rajamine:
Vähendati föderaalset sekkumist ja probleemide lahendamine usaldati kohapeale. Seadustele eelistati praktilist tegevust. Tulude jaotamisel kuulati rohkem kohalikke elanikke. Nixon toetas naiste õigusi. Majanduspoliitikas püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada valitsuse (relvastus)kulutusi. Tõusis tööpuudus ja vähenes USA majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime. 1972. aasta valimised võitis Nixon väga võimsalt. Vastaskandidaadiks oli demokraat Mc Govern. Saatuslikuks sai nn Watergate`i skandaal. Vahistati viis meest, kes tabati Washingtonis Watergate büroohoonest sissetungimiselt, kus oli demokraatide üleriiklik peakorter ja kus nad üritasid paigaldada pealtkuulamisseadmeid. 1973. a. 8. jaanuaril jõudis asi kohtusse, sama aasta 7. veebruaril otsustas Senat 70 poolthäälega, et sündmuse täpsed asjaolud tuleb välja selgitada. 1974. a.
Vähendati föderaalset sekkumist ja probleemide lahendamine usaldati kohapeale. Seadustele eelistati praktilist tegevust. Tulude jaotamisel kuulati rohkem kohalikke elanikke. Nixon toetas naiste õigusi. Majanduspoliitikas püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada valitsuse (relvastus)kulutusi. Tõusis tööpuudus ja vähenes USA majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime. 1972. aasta valimised võitis Nixon väga võimsalt. Vastaskandidaadiks oli demokraat Mc Govern. Saatuslikuks sai nn Watergate`i skandaal. Vahistati viis meest, kes tabati Washingtonis Watergate büroohoonest sissetungimiselt, kus oli demokraatide üleriiklik peakorter ja kus nad üritasid paigaldada pealtkuulamisseadmeid. 1973. a. 8. jaanuaril jõudis asi kohtusse, sama aasta 7. veebruaril otsustas Senat 70 poolthäälega, et sündmuse täpsed asjaolud tuleb välja selgitada. 1974. a.
6. USA jäi isolatsionismi pooldajate survel eemale Rahvasteliidust. 7. Ameerika Ühendriigid hoidusid muu hulgas sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Töövihikust ülesanne 1 USA sisepoliitiline elu USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga. Seadusi võttis vastu kongress ning riigipeaks oli 4 aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Maailmasõja ajal oli presidendiks demokraat. Töövihikust ülesanne 2 Keeluseaduse vastuvõtmine -> Maffiarühmituste tegevus Maffia müüs salaja alkoholi kuid keeluseadus keelas seda. Maffiarühmituste tegevus -> Karistamatus kuritegude eest Kohus ei suutnud maffiaid süüdi tunnistada, sest polnud piisavalt tõendeid. Diktatuurid Euroopas Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused: 1. Muutused ühiskonnas keskklass kaotas mõjuvõimu, esile kerkis tööliskond.
Osapooled: pr.maa ja USA ( Briand oli pr.maa välisminister, Kellogg oli USA riigisekretär) Sisu: sõda ei tohtinud kasutada kui oma tahtmise saamise vahendit, konflikte tuli lahendada rahumeelselt. Paktile kirj alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Kahjuks ei suutnud see uut maailmasõda ära hoida. Levis ,,world peace" 19. Isikud · Herbert Hoover USA president · Franklin Delano Roosevelt 1932 USA president, demokraat · Al Capone USA tuntuim gangster, avaliku korra kokkuvarisemise sümbol. Peamine roll ebaseaduslikes tegevustes · Benito Mussolini - fasistide juht · Adolf Hitler Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht · Paul von Hindenburg saksa sõjaväelane, riigiteadlane ja president aastal 1925-1934 · Lev Trotski vene revolutsionäär · Sergei Kirov nõukogude liidu poliitik · Josef Pilsudski Poola riigijuht, marssal
saksa, ladina, vene, soome ja poola keelt. Ja tõelistele entusiastidele veel kreeka ja itaalia keelt. Tal oli tõsiselt kahju, et ta ei suutnud nende keelte õpetamist Wikmani koolis organiseerida. Poliitikat härra direktor Wikmani gümnaasiumis teha ei lubanud, vähemalt parteipoliitikat mitte. Wikmani gümnaasiumis tehti ainult haridus-poliitikat ja seda kästi teha oma parema arusaama järgi kõigest väest. Härra Wikman oli demokraat. Temale ei olnud tähtis, kas poiss on ministri või töölisperekonnast - koolikorrale pidid alluma kõik. 4. Õpilaste ja õpetajate suhted Hr Tooder ja tema suhe õpilastega Hr. Tooder oli pikk kõhnapoolne, kergelt hallisegune kräsupeaga ja pruunide lapsesilmadega mees. Ta andis poistele koolis usuõpetust. Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti
Nii kaotajad kui ka võitjad osalesid Locarno konverentsil võrdsetena. Pandi paika Reini tagatispakett, mis määratles Saksamaa läänepiirid. Lepped polnud piisavalt konkreetsed, et hoida ära edaspidiseid konflikte. 9. Mis põhjustas suure depressiooni? Maailmamajanduse kokkuvarisemine kunstlikult kõrgeks aetud aktsiate hindade järsu languse tõttu. 10. Kuidas laienes demokraatia pärast I MS? USA: Kasvas kodanike jõukus. Valiti presidendiks demokraat Roosvelt, 1932.a, maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Riik asus toetama uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid. Kehtestati miinimumpalk nind max päeva pikkus. Riik reguleeris põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Inglismaal: Valimisreformiga suurenes valimisõiguslike isikute arv. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas. Prantsusmaa: Tööstusriik, Rahvarinde idee, mis avaldas võimaluse ka koostööks kodanlike
Juba pärast esimest Cicero kõnetkohus pidas Verres oma olukorda lootusetuks ja läks vabatahtlikult maapakku. Cicero avaldas siiski viis süüdistusekõnet, mida ta enam ei saanud pidada, koos kahe ettekantud kõnega. Need kõned, mille teravik on suunatud optimaatide (senatipartei äärmise konservatiivse tiiva) vastu, sisaldavad tabava kirjelduse r öövvalitsemisest ja kõikvõimsate asehaldurite omavolist. Seejuures polnud Cicero sugugi demokraat, ta tahtis vaid avada pääsu kõrgemaisse ameteisse ka ,,uutele inimestele". 60. aastad kujunesid Cicero elus hiigelperioodiks. Aastal 66 oli ta preetor (kõrgeim kohtuametnik) ja pidas oma puhtpoliitilise kõne, milles ta taotles Pompeiuse määramist ülemjuhatajaks sõjas Väike-Aasias. Aastal 63
“hierarhia”. Demokraatia vastab küsimusele, kes peab valitsema, nimelt “poliitiliselt võrdsete kodanike enamus kas isiklikult või (enamuse) valitud esindajate kaudu”. Sellest tulenevalt on demokraatial kaks põhiprintsiipi: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Neid ei tohi segi ajada demofiilia või palja egalitarismiga. Rikas parlarentarismi põlgav aristokraatlik monarhist võib väga vabalt olla demofiil (ehk kiindunud lihtrahvasse), mitte aga demokraat. Liberalism ei vasta seevastu mitte küsimusele kes, vaid kuidas peab valitsema. Tema printsiip on, et kes ka ei valitseks, üksikkodanik peab saama nautida suurimat, aga ka alati üldisele heaolule kasulikku vabadust. “Nii palju vabadust kui võimalik, nii palju sundi kui hädavajalik.” Liberalismi põhiprintsiip on järelikult vabadus. Tänapäeval kohtame läänemaailmas enamasti demokraatia ühendust liberalismiga. See eksitab
Traditsioonitruu loojana juba omas ajas, vältis Köler äärmusi ning põlgas kriitilist realismi, mis osutas igapäevasele ja inetule. Akadeemiku ja professorina pälvis Köler ametliku tunnustuse portretistina Peterburi kõrgseltskonnas ja Vene keisrikojas, publikumenu tõid heroilised loodusvaated ja idüllilised salongimaalid. Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Ta oli omaaegne kuulsaim eestlane. Inimene, keda teatakse ja mäletatakse nüüdki. Viljandis on Johan Köleri park, kus on ka Johan Köleri monument. V. Kasutatud kirjandus 1. Raamat "Johann Köler" 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler 3. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koler_annaka.htm 4. http://lubjassaare.weebly.com/johann-koumller.html 5. http://janikunstiblogi.blogspot.com
oktoober 1890 28. märts 1969) oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 22. november 1963) oli Ameerika Ühendriikide 35. president. 7 John Kennedy oli demokraat. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. John F. Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud. Lyndon Baines Johnson (27. august 1908 22. jaanuar 1973) oli Ameerika Ühendriikide 36. president. Ta oli ametis aastail 19631969. Richard Milhous Nixon (9
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuc...
23.Daniel Golemani 6 juhtimisstiili. Käskija (commanding leader): käsklustega juhtimine, diktaatorlik stiil, nõuab kohest nõustumist, järeleandmist, "tee, mida käsin"; Visionäär (visionary leader): suunda näitav juhtimine, koondab inimesed visiooni suunas, "tule minuga kaasa"; Ühendaja (affiliative leader): inimesi ühendav juhtimine, loob harmooniat ja emotsionaalseid sidemeid, "inimesed on esikohal"; Demokraat (democratic leader): kaasav juhtimine, loob üksmeele läbi osaluse, "Mida sina arvad?"; Survestaja (pacesetting leader): survestav juhtimine, taset kehtestav stiil, seab tegevusele kõrged standardid, "tee nii nagu mina ja kohe praegu"; Nõustaja (coaching leader): juhendav juhtimine, arendab inimesi tuleviku jaoks, "proovi seda". 24.M. Belbini meekonnatöö tüübid (8). Belbini meeskonna tüübid on: 1
· endast mulje kujundamine; · isiklik veetlus ja külgetõmme. 23. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: · AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL · DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL · MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": · Ekspluateeriv autokraat · Heatahtlik autokraat · Konsulteeriv demokraat · Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid-meetodiks. · Töötajatele orienteeritud tegevus · Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: · 1. Juht ei tunne huvi piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale · 2. Juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta. · 3
Norman Aas Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal-organisatoorne analüüs Funk tsionaal-organisatoorne analüüs Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat- liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selli...
Noored hakkasid huvituma radikaalsetest (peamiselt vasakpoolsetest) ühiskonnateooriatest ja liikumistest. Negatiivse nähtusena hakkas levima narkomaania (nt marihuaana, LSD jm). 1970.aastatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. 5. Watergate skandaali. 1972 presidendivalimiste kampaania ajal jäid vahele mehed, kes paigaldasid pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellikompleksis. Vaatamata sellele, et valimised demokraat George McGovern`i vastu võitis ülekaalukalt Richard Nixon, hakkasid “Washington Posti” ajakirjanikud asja uurima. Selle käigus selgus Nixoni otsene seotus asjaga. Nixonile sai tegelikkuses aga saatuslikuks hoopis see, et ta üritas presidendina Watergate skandaali uurimist kinni mätsida ja takistada. 9.augustil 1974 astus Nixon ametist ise tagasi, sest muidu oleks ta tagandatud ja uueks presidendiks sai Gerald Ford, keda polnud valitud ka asepresidendiks. 6. Terror. Alates 1990
60. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil 2. Demokraatlik juhtimisstiil 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat. X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. • Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik • Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks;
rõhutatakse realistlikku ellusuhtumist · Cidi ei ehita erakordsete rüütlivoorustega, ei näidata tema kangelaslikkust, vaid näidatakse inimlikkust · tähtis osa on perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul; puudub üleloomulikkus; humoristlikud liialdused · teoses ei rõhutata hispaania rahvuse ideed · aristrokraatiavastane hoiak · Cid on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne · Cidist pajatavad kroonikad pakuvad ainet hilisemale kirjandusele: Pierre Corneille tragöödia ,,Cid" 6. ,,Nibelungide laul" · üks saksa kirjanduse kuulsam teos; koosneb 39 episoodist avantüürist(seiklus) ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa · koostatud 13. saj alguses, kui rüütlikirjandus oli saavutanud kõrgtaseme · autor pole teada(anonüümne spiilmann) pidi tundma oma aja suulist ja kirjalikku luulet;
Pärast viit tundi merel suutsid mehed jõuda saareni, mis asus viis miili eemal kohast, kus intsident aset leidis. Kennedy vigastas oma selga ja 1943. aastal saadeti ta USA-sse tagasi. Kui ta taastus, ülendati ta leitnandiks, kuid pärast mitmeid seljaoperatsioone valis ta 1945. aasta märtsis uuesti tsiviilelu kasuks. Järgnevad 12 kuud töötas ta ajakirjanikuna kahele ajalehele. Poliitiline karjäär John Kennedy oli demokraat. Demokraatliku partei liikmena võitis ta 1946. aastal esindajatekoja valimised. Järgnevate aastate jooksul näitas ta end Harry S. Trumani suure ja truu toetajana ning propageeris Kongressis astmelist maksustamist ja sotsiaalhoolekande ning heaolu laiendamist. Ta oli samuti üks Taft-Hartley akti juhtvastastest. 1 Kennedyt huvitas väga välispoliitika ning 1951. aastal külastas ta Suurbritanniat,
välja rabeleda vaesusest ja orjapsühholoogia kammitsaist. Ta oli eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes ei tunnistanud aga mässajaid kunstis. Traditsioonitruu loojana juba omas ajas, vältis Köler äärmusi ning põlgas kriitilist realismi, mis osutas igapäevasele ja inetule. Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Ta oli omaaegne kuulsaim eestlane. Nüüd on tal võrdväärne koht Eesti kultuuri suurkujude Fr. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja Koidula kõrval. 13 Kasutatud kirjandus 1. http://uudiskirjandus.blogspot.com/2011/03/8-marts-johann-koler-185.html 2. http://metsapuu.blogspot
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
