Pahempoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Ameerika Ühendriigid · Ameerikas kehtestati nn kuiv seadus. Inimesed aga ei loobunud alkoholist. Selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia, rikastudes salaalkoholi toel ja suurendades seega märkimisväärselt oma mõju. · 1929. aasta majanduskriis. 1932. aastal valiti USA presidendiks demokraat Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Uus kurss. Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist. · Tööstuse elavdamiseks asus riik senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Tunduvalt suurndati ametiühinguti õigusi. · Põllumajandust hakkas reguleerima riik
5.James Monroe, ametis 1817-1825, demokraat-vabariiklane (riigisekretär, 1775. aastast vabamüürlane, kehtestas Monroe doktriini mis keelas võõrvõimude sekkumise Ameerika maailmajao asjadesse, esindas USA Demokraatlikku-Vabariiklikku Parteid) 6.John Quincy Adams, ametis 1825-1829, demokraat-vabariiklane (süüdistati korruptsioonis, seetõttu teiseks ametiajaks tagasi ei valitud. Ameerika Filosoofiaseltsi liige, endine riigisekretär ja saadik Venemaal) 7.Andrew Jackson, ametis 1829-1837, demokraat (kogenud sõjaväelane, nõudis USA laiendamist, kohtles julmalt indiaanihõime, valitsemisstiil autoritaarne. 28. mail 1830 allkirjastas Indian Removal Act-i seaduse, mille tagajärjel asustati indiaanlased ümber ning paljud neist hukkusid) 8.Martin Van Buren, ametis 1837-1841, demokraat (hollandi päritolu, varem riigisekretär ja asepresident. Tagasi teda ei valitud, kuna riiki tabas majanduslangus ning selles süüdistati presidenti) 9
Maailmapank algselt euroopa ja jaapani ülesehitamiseks, nüüd arenguriikides vaesuse vähendamiseks Marshalli plaan abiandmisplaan euroopa riikidele majanduse ülesehitamiseks Makartism kommunistid eemaldati juhtivatelt ametikohtadelt, hakati tagakiusama Trumani doktriin usa välispoliitika eesmärgiks oli toetada vabasid rahvaid- ehk kommunismi vastane Eisenhoweri doktriin aidata aasia rahvaid, keda ähvardab kommunism Uus rajajoon tuleb rajada õiglasem ühiskond,kaotada vaesus, jõuda kosmosesse, nihutada kogu inimkonna rajajooni Suur Ühiskond leevendada sotsiaalseid vastuolusid, õnnestus põhja- ja lääneeuroopas Yom Kippuri sõda 1973 Egiptus, Süüria vs Iisraeli vaheline sõda? Reaganoomika aitas usal majanduskriisist väljatulla, vähendati makse, riik sekkus vähem majandusse Briti Rahvaste Ühendus riikide ühendus, millest enamik on endised kolooniad, Partei keskkomitee poliitbüroo kogu võim Stalinil ning tema lähikon...
valitsusjuhi(liidukantsleri) → presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist → sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer → tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee → riigis
vabariiklane. Ta lubas oma valitsemise ajal nn "seadust ja korda" . Temaga on seotud ka Watergate`i afäär, mis lõpetas tema presidendiks-oleku väga häbiväärselt. Gerald R. Ford oli USA president aastatel 1974 kuni 1977. Ford oli samuti vabariiklane, nagu Nixon'gi. Ta oli kaval, et rahvast enda poole meelitada, kuulutas ta oma sõnu kõikjal, et : " pikk rahvusvaheline õudusunenägu on läbi " . Jimmy Carter oli USA president aastatel 1977 kuni 1981. Carter oli demokraat. Presidendina peeti teda veidi kahvatuks. Ta polnud väga edukas ei sisepoliitikas ning välispoliitikas. Tema "lemmikteema'ks" oli inimõiguste kaitsmine maailmas. Ronald Wilson Reagan oli USA president aastatel 1981 kuni 1989. Ta oli vabariiklane ning oli väga tuntud oma kommunismivastasuse poolest. Ta lubas ameeriklastele, et ta taastab ameeriklaste usu iseendasse. Tema aegset majanduspoliitikat nimetatakse reiganoomika, mis oli edukas majanduspoliitika.
otsustada orjandust puudutavaid küsimusi. Abraham Lincoln ei olnud mingil juhul orjanduse likvideerimise pooldaja, vaid pidas seda lõunaosariikide elanike põhiseaduslikuks õiguseks, kuid tema isiklikud veendumused ei lubanud orje pidada ja võimaluste loomist orjanduse laiendamiseks pidas ta Ameerika Ühendriikidele ebasobivaks teguviisiks. 18. mail 1860 esitati Lincoln Vabariiklaste Partei presidendikandidaadiks. Tema vastasteks valimistel olid lõunaosariikide demokraat John Breckinridge ja vana oponent, põhjaosariikide demokraat Stephen Douglas. 6. novembril 1860 osutus ta valituks, pälvides 180 valijamehe toetuse 303st. Ameerika Ühendriikide president. Abraham Lincoln lahkus Springfieldist Washingtoni veebruaris 1861 ja vannutati presidendiks 4. märtsil 1861. 14. aprillil 1865 külastas president koos abikaasaga Washingtoni Fordi teatrit, kus etendus näitemäng "Meie Ameerika onupoeg" ("Our American Cousin").
· 1989 esimesed mitme kandidaadiga valimised · Välispoliitika E. Sevardnadze · Sisepoliitika A. Jakovlev · Vanameelsete surve J. Ligatsov · Ei kaotatud KP juhtivat osa ühiskonnas · Ei mindud üle turumajandusele · Augustiputs · 19.-21. august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine · Kriitika Trumani poliitika, eriti välispoliitika aadressil, 23% positiivset häält · 1952. Loobus presidendikohale kandideerimast D. Eisenhower (1953-1961) · Vabariiklane, asepresidendiks Prichard M. Nixon · Sisepoliitikas lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata ,,tugevat kätt" ja lõpetada Korea sõda · Pidurdamisdoktriin tagasitõrjumisdoktriin (roll back) · Suur ministrite tegevusvabadus, J
Võtab riske ja armastab uusi ideid/ülesandeid. Dzunglisõjamees Kes neist olete Teie? lojaalsust ja hoolsat teenistust. Oskustööline Väärtustab distsipliini, Ootab, et töötajad tuleksid Lojaalne töötaja tema ideega kaasa. LIKERTI JUHTIMISSTIILID Konsulteeriv demokraat. Juht usaldab töötajaid, kuid mitte Ekspluateeriv täielikult. Peamised asjad küll autokraat. arutatakse läbi, aga viimane sõna Juht ei usalda oma jääb kahtlemata juhile. töötajaid ning kehtestab Kommunikatsioon toimub põhiliselt otsused ilma läbi arutamata. ülalt alla, samas on ka märke alt
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu USA ja Itaalia kahe MS vahel Itaalia oli I maailmasõja alguses Kolmikliidus, kuid sõja lõpus võitles Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos USA, Inglismaa ja Prantsusmaaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda oli Itaalias raske poliitiline olukord, palju sõjast rusutud ja vigastatud inimesi. Itaalia oli töölisriik, võttes eeskuju Venemaalt. 1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28. oktoobril esitatakse kuningale ultimaatum...
Jean Sibelius Põhjamaade suurim sümfoonik, teosed seotud Soome muistendite või saagadega, eepiline väljenduslaad, vabadusvõitluse õhutaja, läbinisti soomepärane. [,,Surm" (programmiline sümfooniline süit), ,,Finlandia" (sümfooniline poeem)] Edvard Grieg Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, tõstis Norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele, oli patrioot ja veendunud demokraat, kirjeldas muusikas oma kodumaad. [,,Peer Gynt" (süit), soololaulud, klaveri- ja orkestripalad] Georges Bizet Astus 10-aastaselt Pariisi konservatooriumi, elu kujunes raskeks. [,,Carmen" (ooper)] Mihhail Glinka Klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas, taotles oma loomingus rahvuslikkust teadlikult, lõi muusikat kogu rahvale. [,,Ruslan ja Ludmilla" (eepiline ooper), ,,Ivan Sussanin" (ooper)]
1917 November 22, 1963) , tuntud ka initsiaalide JFK all. · Ameerika Ühendriikide 35.president. · 1941 1945 teenis USA Mereväes · Kõrgeim auaste mille sai oli Leitnant · Võitles II maailmasõjas, Solomoni Saarte kampaanis. · Kennedy oli sünnist saati terviseprobleemidega. · Kennedy käis kuni kolledzini erakoolides. · Lõpetas Harvardi Poliitika erialal 1940. · Töötas sõjaväe ajakirjanikuna enne kui läks poliitikasse, Esindajatekodasse. · John Kennedy oli demokraat. · Ta oli senaator 19531960. · 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. · Tema presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis. · John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. · 1939. aasta 22.24. mail külastas John F. Kennedy Eestit. Perekond · John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega.
Johnsoni aeg Ameerika Ühendriigid 1956-1960 1956. aastal valiti USA presidendiks vabariiklasest Dwight Eisenhower Eisenhoweri 8-aastane ametiaeg oli Ameerikale majanduslikus mõttes edukas ja president populaarne 1957. aastal kuulutas president välja nn Eisenhoweri doktriini Demokraat John Kennedy, valiti 1960. aastal presidendiks ,,Uus generatsioon pakub liidrit" Lyndon Baines Johnson Sündis 27. augustil 1908 Suri 22. jaanuar 1973 Ametis 1963 1969 Ta kuulus demokraatliku parteisse Johnson kasutas ära oma sarmi ja karmi käelisi taktikaid, et läbi lüüa uue poliitikaga. Väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamise ,,Suur ühiskond", riik peab majandusse sekkuma Johnsoni aeg Marss Washingtoni ~200 000 inimest Martin Luther King, 1964. aastal Nobeli rahupreemia, kuid 1968 mõrvati Johnsoni ajal saavutas neegrite võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti Eraldi koolid olid 1950. aastail juba keelatud Järsku avardusid noorte õppimisvõ...
John Fitzgerald "Jack" Kennedy (29.mai 1917 Brookline 22. November 1963 Dallas) John Fitzgerald "Jack" Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. John Kennedy oli demokraat. 1953-1960 aastal oli ta senaator. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta aga Richard Nixoni ja sai presidendiks. John Kennedyl ja tema abikaasal Jacquelina Kennedy-Onassil oli kaks poega, kellest üks suri juba esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnuna. 22. novembril 1963 mõrvati Kennedy Dallases. Ametlikult on Kennedy mõrvas süüdi tunnistatud endine USA mereväe sõdur Lee Harvey Oswald, kes tapeti kaks päeva
Konfliktid 1920 aastatel 1. Konflikt 1923 Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli kart...
1974 algab stag/flatsioon, lõpeb IIMS järgne majandusbuum. Nixoni välispoliitika oli populaarne. 1972 Nixon valiti presidendiks. Loodi ja võeti vastu 60 päeva luba. 1973 Watergate, Nixon astus tagasi, astus tagasi ka Nixoni asepresident, korruptsioonisüüdistuste tõttu, presidendiks sai senaator Gerald Ford, riigisekretäriks Henry Kissinger. 1976 USA ühiskonnas oli sügav moraalne kriis, presidendiks valiti "mees väljapoolt" James "Jimmy" Carter, demokraat. Samal ajal toimus poliitikas USA taandumine ja Moskva pealetung. '75 Indo-Hiina Vietnam hoos sotsialistid. Samal aastal sotsialistlikeks Mosambiik, Angola RahvaVabariigid. '75 ka Helsingi tippkohtumine, '79 Vietnam tungib Kambodasse ja '79 NL Afganistani. 1980 Carter kaotas valimistel, võimule vabariiklane Reagan, asepresidendiks Bush. Reagani muudatused: 1. Monetarism majanduspoliitikas 2. Inflatsiooni pidurdamine 3
http://www.abiks.pri.ee Nimed J.J.C.Joffre -Prantsusmaa kindral (Marne`i lahing) L.Trotski -Petrogradi nõukogu esimees L.Kornilov -Saksamaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja F.Foch -liitlaste ülemjuhataja V.Uljanov -(Lenin) enamlaste juht, soovis sotsialistlikut ühiskonda G.Lvov -Vene vürst, Ajutise Valitsuse eesotsas Wilhelm II -Saksamaa keiser A.Brussilov -Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja G.Rasputin -"püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) H.Ph.Petain -Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Nikolai II -Vene keiser A.Kerenski -Ajutise Valitsuse eesotsas Venemaal J.Jaures -Prantsuse sotsialist, kes astus välja sõja vastu A.v.Schlieffen -Saksamaa kindralstaabi ülem W.Wilson -USA president (demokraat) Franz Ferdinand -Austria tr...
Carl Robert Jakobson 26.juuli 1841 - 19.märts 1882 V.Atoneni töö, 2014 Tema tegevused kasvataja-demokraat publitsist, kirjanik õpetaja progressiivse ajalehe "Sakala“ toimetaja rahvusliku liikumise juht Kirjanduse Seltsi esimees (alates 1881) Elulugu Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikuskihelkonnakoolis Jakobson oli Torma kihelkonnakooli õpetaja 1864. töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis 1865. hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest 1881. valiti Jakobson Hurda asemele Eesti Kirjameeste Se...
Giuseppe Verdi Richard Wagner Sünd Sündis 10. oktoobril 1813 sündis 22. mail 1813 Itaalias Le Roncole külas. Saksamaal Leipzigis. Elulugu * Muusikat hakkas kirjutama * Muusikuna alustas tegevust 15-aastaselt 20-aastaselt * Üks Itaalia rahvusliku * Oli pagulane Sveitsis, mis liikumise juhte oli tema jaoks väga raske aeg * Oli igavesti demokraat * Saksa marurahvusluse * Väiksena kolisid esindaja Piacenzast Bussetosse * Esimese 14 eluaasta vältel * Meeldis käia kirikus oli Wagneri nimeks Wilhelm orelimuusikat kuulamas Richard Geyer * Klaveriõpinguid alustas * 1820. aastal astus pastor Busseto kiriku organisti Wtzeli kooli Possendorfis juhendamisel ning sai seal oma ladina
kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1839. aastal kirjutas esimese ooperi 1833. aastal kirjutas ta oma esimese "Oberto, krahv di Bonifacio" täieliku ooperi "Die Feen". Üks Itaalia rahvusliku liikumise juhte. Oli pagulane Sveitsis, mis oli tema jaoks Valitud ühendatud Itaalia esimese väga rakse aeg. parlamendi liikmeks. Oli igavesti demokraat. Saksa marurahvusluse edendaja. Kokku 26 ooperit Ideaalne ooper = muusikaline draama Ehitas ooperi üles stseenidele Muutis muusika kirjandusetaoliseks Kasutas ka terviklikke aariaid ja Juhtmotiivid - orkestraalne tegelaste ansambleid iseloomustus Lihtne ja viisirikas muusika Loobus esimesena numbriooperist
Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% ini...
Koorimeelika-keerukas värsiline ülesehitus, koor esitas. Kujunes näitekirjandus. Orkestra-koori asukoht, Skeene-kostümeeriti ennast . altar jumalakummardamiseks. AISCHYLOS-võttis osa kreeka pol. Elust. Võitles kreeka- pärsia sõdades. Kangelaslood on aluseks. : ,,pärslased"-sõdadest. ,,oresteia"- suguvõsa lugu (kolmas näitleja). EURIPIDES-üksikinimese saatus,naise koht peres. ,,medeia" , ,, velektra" ,, troojalannad" sügav psüh. Analüüs. SOPHOKLES- riigiametites demokraat, hea haridus, muusika. Üksikisiku saatus,usk saatusesse. Tegevus on rangelt ja loogiliselt ülesehitatud."antigone" ,,elektra""oidipus kolonnoses" KOMÖÖDIA- ARISTOPHANES-,,ratsanikud" kritiseerib sõda, ,,linnud"- tegevus on pilvekägulas. Inimeste ja jumalate suhted. ,,konnad"- kritiseerib moodsat filosoofiat. PROOSA- tähistas filosoofilisi arutusi, poliitilised ja kohutkõned. CECERO-poliitik,õpetas teisi kõnemehi.hea sõnavara ja sõnastus . CAESAR- tugevad
KarlRandel Areng 9.klass Simuna Kool USA USA sisepoliitiline elu . Usa poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga, nimelt mõlemas toimis kahepartei süsteem.Kuid Ameerika Ühendriikides valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. USA sisepoliitiline elu. Juhitavateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Maailmasõja ajal, mil majandus vajas riigipoolset juhtimist, oli presidendiks demokraat. Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Vaba Turu võidukäik . 1920. Aastail võidutseski USA's vabaturg. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. Vaba Turur võidukäik . Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses: 1927. aastal ületas Charles Lindbergh lennukiga Atlandi ookeani, sõjajärgsel aastak...
21. märts 1839 28. märts 1881. Oli vene helilooja, Mili Balakirevi, Aleksandr Borodini, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakovi kõrval üks Võimsa rühma liikmeid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Oli revolutsiooniline. Tulihingeline demokraat. ,,Võimas Rühm" Venemaa demokraatlikeim muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 - 1870-ndate alguseni. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid, harida muusikalist lihtrahvast. Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõnadest) II instrumentaallooming (pandi juurde sõnaline programm seletus) Click to edit Master text styles Ilja Repini Second level
-Inglise filosoof, psühholoog ja pedagoog John Locke rõhutas varase lapse-ea olulist inimese isiksuse kujunemisel. Locke on esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. -Ta formuleeris uue vaate lapse loomusele, rõhutades just kasvatusprotsessi olulist rolli lapse isiksuse kujunemisel. -Erilist tähelepanu pööras Locke eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arendamisele. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) -Prantsuse demokraat Rousseau töötas välja oma ideestiku lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Neid ideid kannab ka tema teos ,,Emil ehk kasvatusest". -Rousseau leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule, ta rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. -Ta nimetas, et täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi kõige ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. John Heinrich Pestalozzi (1746-1827)
president. Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi. 1952 kandideeris Kennedy Senatisse ametisoleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta
Triin Künnapas 031K TEKO 2011 John Fitzgerald Kennedy John F. Kennedy, tuntud ka initsiaalidega JFK, sündis 29. mail 1917 Brookline's , Massachusette'i osariigis. Kennedy oli demokraat ning kandideeris aastal 1946 Esindajatekotta ja kuigi Tal puudus varasem poliitika- kogemus võitis Ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ning aastal 1952 kandideeris Senatisse. Ta võitis valimised ning aastatel 1953-1960 oli ametis Senaatorina. Aastal 1960 osales Ta presidendivalimistel ning võitis seal oma konkurenti Richard Nixonit, Ta oli kõige noorem presindendiametisse valitud mees. Kennedy eraelu Kennedy kuulus iiri päritolu üpriski mõjuvõimsasse perekonda
1929. valitakse Hoover 2 korda presidendiks. USA-s loodi 1929 Ameerika Abi Administratsioon, mis aitas Euroopa riike toidu ja ravimitega Suure Majanduskriisi ajal. Selle patrooniks oli Hoover. Nad aitasid ka Eesti Wabariiki ning Hoover oli valitud aukodanikuks. Olme muutus kaasaegseks (pesumasinad, külmkapid, teenijad). Puudusid igasugused sotsiaalsed garantiid. Ühiskonna lõhenemine. Tekivad head ülikoolid. Franklin Roosevelt USA presidendina. 1933 saab presidendiks Roosevelt (-1945). Demokraat. Juhtis USA-d ratastoolist. ,,Uus kurss" - reformid ja poliitika, mida Roosevelt võimule tulles hakkas kohe ellu viima. Rakendas seda u. 100 päeva jooksul, mil kongress võttis vastu 70 seadust. Nende seaduste eesmärk oli ületada majanduskriis ja saada õigus sekkumaks riigi majandusse. Esimene seaduste blokk puudutas pangandust.1. 1929 oli USA-s 23000 panka. 1930-1932 oli nendest pankrotti läinud 5000. Veel 20 kuuga läks pankrotti 7000 panka
Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja. Ta aitas C. R. Jakobson'il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis. Võttis aktiivselt osa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusest, mille eesmärgiks oli eesti kirjanduse ja kultuuri arendamine. Kokkuvõte Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Tal on võrdväärne koht Eesti kultuuri suurkujude Fr. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja Koidula kõrval.
suudetud enam tagasi maksta. Suurendati tollimakse, millega muudeti kriis ülemaailmseks. Usas saadi kriisist üle, kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts, mis jagas föderaalvahenditest toetusi eraettevõtjatele tingimusel, et viimased säilitavad olemasolevad töökohad või suurendavad nende arvu. Alustati ehitustöid, föderaalse eelarve rahadest ehitati teid ja ühiskondlikke hooneid. Uueks presidendiks sai 1933. aastal demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes võttis kasutusele uue kursi poliitika, mis võimaldas ületada majanduskriisi. Roosevelt devalveeris ka dollari. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler (Saksamaa diktaator ehk füürer) ning tuli võimule 1934. aastal. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Toimus massiline juutide tagakiusamine
maatriksstruktuur, meeskondlik struktuur, multidivisjoniline struktuur Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Sellega kaasneb soov juhile järgneda. Likerti juhtimistüübid: o Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid o Heatahtlik autkraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust o Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske, delegeerib o Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konuslteerija, vastastikkune usaldus Võimu allikad: o Tasul põhinev võim juhil on ressursse, millest saab kasu o Karistusel põhinev võim hirm o Positsioonil põhinev võim liider on kõrgemal, jäljendamine o Karismaatiline võim isiksuse võlu o Ekspertvõim liidril suured teadmised valdkonnas Motivatsiooniteooriad
Dirty Harry Callahani põhimõtted Dirty Harry Callahan, reeglistikust mitte eriti hooliv San Francisco politsei rist ja viletsus, keda üks tema kolleegidest iseloomustab sõnadega "Harry on demokraat, ta vihkab kõiki võrdselt".Talle anti tähtis juhtum, mil pidi uurima salapärase mõrvari motiive ja paljastama ta.Callahan aga sattus seadusega vastuollu kui tappis kohvikut röövivad mehed.Ta on egoist ta mõtleb ainult endale, kuid samas on piir egoismi ja mitteegoismi vahel väga õhuke. Tema teod vaid süvendavad probleeme, ta peab end teistest mingil määral paremaks.Etikett kui seadusandlus mõistavad tapmise hukka.Moraali otsustuse puhul on tähtis aga info hulk
kehtestamine. 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb hõlvata senitundmatuid alasid – rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tema programmi peaeesmärgiks oli võideldavaesuse vastu ning muuta USA heaoluühiskonnaks. John Kennedy mõrvati 22. nov. 1963.a. Dallases. Väidetavaks Kennedy mõrvariks peeti Lee Harvey Oswaldi. Mõrvatud Kennedyle järgnes demokraat Lyndon Johnson (1963-68), kes püstitas ameeriklastele eesmärgi, milleks oli„suur ühiskond“, mis tähendas mõistuse, teaduse ja sallivuse abiga kuristike tasandamist eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda.Johnsoni ajal saavutas mustanahaliste võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti. rassiline segregatsioon - ühe või mitme inimrühma eraldamine teistest sama ühiskonna inimrühmadest rassilise, rahvusliku, usuliste vms
Ateenas katk ja suri ka Perikles Sõja kulgemine Ateena oli nüüd nõrgenenud, kuid sõda jätkus Nurjunud sõjaretk Itaaliasse 40 tuhandest ateenlasest mehest pöördus tagasi mõnikümend Nüüd oli Ateena sunnitud Sparta rahutingimused vastu võtma Perikles 495 - 429 eKr Ateena riigimees Kõige edukam riigimees, Ateena hiilgeaeg Kindlustas demokraatia Ateenas Pärines aristokraatlikust suguvõsast, hoolimata sellest oli ta demokraat Tugevndas mereliitu kõigi vahenditega valiti ta alates 443 eKr 15 korda esimeseks strateegiks Suri katku Sokrates 469-399 eKr Vana-Kreeka filosoof Elas ja õpetas Ateenas Valitsus mõistis ta üle kohut,tema õpetamine kutsuvat noortes esile lugupidamatust ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamist Ta mõisteti surma Aischylos Vana-Kreeka komöödiakirjanik Võitles Maratoni lahingus Pärslaste vastu
demokraatlikud (konservatiivsem-suurem riigi sekkumine) · 1920.d e. Prosperity-õitseng, Maailma töökoda, masstootmine · kuivseadus e. Alkoholi keeluseadus, soodustas salaäri · Maffia- itaalia maffia tõus keeluseadusele, al capone-New York · vabariiklased võimul- välispoliitikas isolatsionalism, kõige võimaluste maa, · F.D. Roosevelt president 1932-1945, demokraat Suur ülemaailmne majanduskriis suur depressioon 1929-1932 · suur tööpuudus 25% · elanike vaesumine · ettevõtted pankrotistusid · farmeri laostumised põhjused: · kaupade ületootmine · liiga suur laenukoormus · euroopa võlad USA-le · aktsiatega spekuleerimine börsikrahh-must teisipäev · Vene vili, tolmutormid
Tuglas ,,inimese vari" . *eksistentsialism(=olemasolu)- inimene tunneb ennast selles maailmas ebamugavalt , üksikuna , ta ei mõista teisi ega teised teda. Hermann Hesse romaan ,,Stepihunt". Modernismi viljelenud luuletaja. Walt Whitmann 1819-1892. Läbi aegade üks Ameerika silmapaistvamaid poeete. Pärit Long Islandilt. 5-aastase koolihariduse järel sai temast töömees: tegi talutööd, oli trükikojas ladujaks, ajalehe juures jooksupoisiks, hiljem andis ise ajalehte välja. Oli veendunud demokraat. Juba küpse ja elus mõndagi näinud mehena jõudis luuletamise juurde. 1855. aastal ilmus temalt luulekogu ,,rohulehed" (12 luuletust). Kuni W surmani ilmus sellest ka 10 kordustrükki, kusjuures iga uustrükk oli täienenud uute luuletustega (1891-1892 ligikaudu 400 luuletust) . Tema luulele on iseloomulik enda isiksuse positiivne rõhutamine, selle seostamine kõigi teiste inimestega, kogu maailmaga. Luuletaja tunneb end kõigi inimeste tunnete, soovide , igatsuste ja tahte väljaandjana
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari N...
Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Griegiesimeseks õpetajaks oli tema ema, kes mängis hästi klaverit.12-aastaselt hakkas Grieg komponeerima. Tema esimesed teosed pälvisid Ole Bulli kiituse ning viimase õhutusel saadeti poiss 15- aastaselt Saksamaale Leipzigi konservatooriumi. Ja Griegi looming avas maailmale norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Griegoli patrioot ja veendunud demokraat. Griegile avaldasid lugupidamist mitmed Euroopa maad, valides ta muusika- akadeemia liikmeks. Griegiloomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra
Edukal juhil on mitmeid rolle. Baasteadmised ja -oskused, erioskused ja -omadused ja metaomadused. Karismaatiline liider on enesekindel, domineeriv, suudab rolle paindlikult vahetada, kujundada hea mulje, isikliku veetluse ja külgetõmbega. Käitumisteooriad aitavad leida sobivaima käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Likerti juhitüübid: ekspluateeriv autokraat (hirm, karistus), heatahtlik autokraat (otsustab ise, delegeerib väheke), konsulteeriv demokraat (arvestab arvamusega), osavõtlik demokraat (loeb arvamus, vastastikkune austus). Fiedler: olulised on liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted, ülesande struktuur, positsiooni võim. Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised
Anaxagoras- viib pluralismi uuele tasandile. Tema arvates on alge seeme. Tema esindab kosmopolitismi- ei määratleta konkreetse maaga, vaid kosmosega. Ütleb, ,,seal kus on taevas peakohal, on mu kodumaa." 3. Pluralismi tipuks on AATOMIÕPETUS-maailm atomism, koosneb aatomitest. Atomos- jagamatu Maailm koosneb jagamatutest osakestest. Atomismi rajaja Leokippos. Tema õpilane oli Demokritos. Demokritos leiab, et igal asjal on põhjus. Iga asi on põhjustatud e determineeritud. Oma vaadetelt oli demokraat. Leiab, et parem on olla kasvõi vaene demokraat ühiskonnas, kui olla rikas ebademokraatlikus. ,,See kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda ka ennast". M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik. Oli kahtleja ja stoik. Tuntud teos ,,De Oratore". See oli kõnemehest. Neoplatonism-esindaja Plotinos. Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm. KESKAEG Platonism- hinge surematus Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. ,,Kristlus- see on pööbli platonism"
Edukal juhil on mitmeid rolle. Baasteadmised ja -oskused, erioskused ja -omadused ja metaomadused. Karismaatiline liider on enesekindel, domineeriv, suudab rolle paindlikult vahetada, kujundada hea mulje, isikliku veetluse ja külgetõmbega. Käitumisteooriad aitavad leida sobivaima käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Likerti juhitüübid: ekspluateeriv autokraat (hirm, karistus), heatahtlik autokraat (otsustab ise, delegeerib väheke), konsulteeriv demokraat (arvestab arvamusega), osavõtlik demokraat (loeb arvamus, vastastikkune austus). Fiedler: olulised on liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted, ülesande struktuur, positsiooni võim. Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised
1964 sai Brant Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei esimeheks ja säilitas selle koha 1987. aastani, kauem kui ükski teine SDP juht, kui välja arvata erakonna asutaja August Bebel. 1961. aasta valimistel oli Brandt sotsiaaldemokraatide kandidaat Saksa kantsleri kohale, kuid kaotas Konrad Adenauerile Saksamaa Kristlik-Demokraatlikust Liidust. 1965 kandideeris ta uuesti ja kaotas seekord Ludwig Erhardile, kes oli samuti kristlik demokraat. Kuid Erhardi valitsus ei püsinud kaua ning sotsiaaldemokraadid ja kristlikud demokraadid moodustasid niinimetatud suure koalitsiooni, milles Brandt sai välisministriks ja asekantsleriks. 1969 kandideeris Brandt kolmandat korda kantsleriks ja seekord võitis valimised. Pärast kolmenädalasi läbirääkimisi väiksema Saksamaa Vaba Demokraatliku Parteiga moodustati valitsus, mida juhtis Brandt.
USA sisepoliitika Toimis kaheparteisüsteem, kuid valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu kongress, riigipea oli 4-ks aastaks valitav president. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Tegemist oli paremerakondadega mõlemad pooled pooldasid vabaturumajandust. Kuid vabariiklased pidasid riigi majandusse sekkumist lubamatuks, demokraatlased aga arvasid, et vajadusel võib riik majandust reguleerida. Enne sõja lõppu oli presidendiks demokraat, peale sõda aga vabariiklane. Vabariiklased kaotasid sõja ajal kehtestatud majanduspiirangud ja arvasid, et riiki peab olema võimalikult vähe. (St. Riigivõim peaks tegelema ainult kõige tähtsamate asjadega) Keeluseadus ja maffia 1920. aastal kehtestati keeluseadus. See keelas alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu. Sellegi tekkisid kuritegelikud rühmitused ja nende ühendused Ameerikas. Sellist organiseeritud kuritegevust kutsuti maffiaks
Tema valimisdebatid demokraadist senaatori Stephen Douglasega, ühe Kansase-Nebraska akti peamise toetajaga, tõid talle üleriigilist kuulsust ja parandasid tema positsiooni parteis. 1860 antakse need debatid ka raamatuna välja. Vaatamata edukale esinemisele debattidel valiti senaatoriks siiski Douglas. 18. mail 1860 esitati Lincoln Vabariiklaste Partei presidendikandidaadiks. Tema vastasteks valimistel olid lõunaosariikide demokraat John Breckinridge ja vana oponent, põhjaosariikide demokraat Stephen Douglas. 6. novembril 1860 osutus ta valituks, pälvides 180 valijamehe toetuse 303-st. Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln lahkus Springfieldist Washingtoni veebruaris 1861 ja vannutati presidendiks 4. märtsil 1861. Presidendi amet langes ta õlule raskel ajal, sest tema valimisvõidu teatavaks saamise järel oli 20. detsembril 1860 Lõuna-Carolina osariik teatanud oma eraldumisest Ameerika Ühendriikidest
Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab otsuseid ainuisikuliselt vastu. Nõuab kindlates raamides tegutsemist. Heatahtlik autokraat ühendab endas autokraatlikku stiili ja kiituse kasutamist. Ta kiidab kui on vaja, kuid ei karista kui oleks vaja. Delegeerib küll alluvatele pisut õigusi, kuid lõppkokkuvõttes võtab otsuse vastu ise. Konsulteeriv demokraat võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamis- õigusi allapoole. Annab alluvatele korraldusi, kuid võtab teadmiseks ka alluvate arvamused nende käskude kohta. Osavõtlik demokraat peab oluliseks alluvate arvamuste teada saamist. Juht peab ennast rohkem kohtunikuks otsustamisõigusi omavate alluvate vahel. Ta on rohkem konsulteerija rollis, aitab lahendada tekkivaid lahkarvamusi ja algatab diskussioone.
Tema valimisdebatid demokraadist senaatori Stephen Douglasega, ühe Kansase- Nebraska akti peamise toetajaga, tõid talle üleriigilist kuulsust ja parandasid tema positsiooni parteis. 1860.a antakse need debatid ka raamatuna välja. Vaatamata edukale esinemisele debattidel valiti senaatoriks siiski Douglas. 18. mail 1860 esitati Lincoln Vabariiklaste Partei presidendikandidaadiks. Tema vastasteks valimistel olid lõunaosariikide demokraat John Breckinridge ja vana oponent, põhjaosariikide demokraat Stephen Douglas. 6. novembril 1860 osutus ta valituks, pälvides 180 valijamehe toetuse 303-st. Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln lahkus Springfieldist Washingtoni veebruaris 1861 ja vannutati presidendiks 4. märtsil 1861. Presidendi amet langes ta õlule raskel ajal, sest tema valimisvõidu teatavaks saamise järel oli 20. detsembril 1860 Lõuna-Carolina osariik teatanud oma eraldumisest Ameerika Ühendriikidest. Jaanuaris 1861.a
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) j...
Ühiskondlikpoliitiliste probleemide vallas avaldas ta 1780. aastal Neuchatelis teose "Kriminaalseadusandluse plaan". Suuresti vääris tähelepanu raamatu algus, milles autor käsitles riigivõimu olemust ning ühiskondlikke suhteid. Marat rõhutas riigi vägivaldset olemust ja tegi järelduse, et vaestel ja nõrkadel on õigus jõuga ennast vabastada rõhumisest. Ta vastas eitavalt küsimusele, kas vaesed peavad austama seadusi. Kuna ta oli demokraat suhtus ta eitavalt nn. riiklike kuritegude mõistesse ja leidis, et monarhi tapmist tuleb karistada nagu tavalist roima. 1784. aastal vallandati Marat Comte d,Artoisi poolt, sest tema haiged pelgasid seda ebameeldiva ning erisuguste ravimikreemidejärgi lõhnavat arsti. Peale sellist kohutavat läbielamist mõjutas see tema sissetulekut, mis omakorda mõjutas ta närvisüsteemi ja see veel omakorda tema tervislikku seisundit. Kibestununa
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti
neile vastukaaluks mängu liberaalselt kriitilise kodaniku mõiste. Need on kodanikud, kes teavad, mida ise tahavad ning oskavad vastavates küsimustes kaasa rääkida ning tegutseda. Selle tüübi puhul edendatakse ning soodustatakse võrdsetel tingimustel konkurentsi ning õigustatakse ebavõrdsust ühiskonnas sellisena, nagu ta on - konkurentsitingimused on gruppide ning indiviidide vahel võrdsed. Selline mõtteviis, olla demokraat omal moel ning tingimustel, annab minu meelest julgustust ning võimalust oma konformsetest harjumustest eemalduda ning aktiivsemalt poliitikamaastikul tegutseda, leian selle kodanikutüübi olevat demokraatia alalhoidvaks jõuks ja edendajaks, mistõttu on oluline, et selle grupi vähenemise asemel üha rohkem noori just sellise mõttelaadi omandaks ning passiivse jälgija asemel ise tegutsejateks hakkaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
