___________________________________________________________________________ _ 6. Leia paariline. Nõukogude Venemaa-Kommunistid Saksamaa-natsionaalsotsialistid Itaalia - Fašistid Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu-Eesti 7. Koosta 4-5 lauselised kokkuvõtted USA ühiskonna kohta 1920. aastatel. USA sisepoliitika (erakonnad, kongress, president) ja vaba turu võidukäik Ameerikas oli kaks võitlevat parteid: Demokraadid ja liberaalid. Valitsemiskorraldus on Ameerikas demokraatlik. Riigi tööd juhtis president, keda valiti enamasti kordamööda liberaalide ja demokraatide hulgast.1920. aastail oli USA-s vaba turg kus riik saavutas vapustaid tulemusi uue tehnika kasutusevõtmisel mis võimaldas tarbekaupade hulgitoomist.________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________
Aasta parlamendivalimistel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Võeti vastu palju seadusi, tõstetu ostujõudu, vähendati töönädala pikkust, USA USA poliitiline elu oli sarnane Suurbritannia omaga kehtis kaheparteisüsteem. Kuid Ameerikas valitses vabariiklik kord mitte monarhia. Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik. Nii vabariiklased kui ka Demokraadid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegu paremerakondadega. Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusellu täiesti lubamatuks. Demokraadid arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida. Maailmasõja ajal, mil majandus vajas riigipoolset juhtimist, oli presitendiks demokraat. Vabariiklased kaotasid peaaegu kõik sõja ajal kehtestatud majanduspiirangud. Riigvõim peaks tegelema vaid kõige tähtsamate asjadega , nagu riigikaitse, välispoliitika ning raha trükkimine
Ainult siis, kui me ise aktiivselt omavahelist tihedat suhtlemist taotleme, saab usaldus poliitikute vastu suureneda ja võib välja kujuneda usaldusväärne poliitika. Momendil tunnen, et Eestis eriti poliitilisi meeleavaldusi korraldada eriti ei saa. Sest meil toimib semupoliitika (sõber aitab sõpra, mida tahetakse demokraatiaks nimetada) . Demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, sest selle kõlava sõna all hakkas demokraatia tasapisi manduma äriks, demokraadid muutusid kas ise ärimeesteks või ärimeeste poolt juhitavavateks, kuid paremat pole paraku seni leiutatud. Lugesin, et 2001. aastal alustas tegevust Riigikantselei hallatav otsedemokraatia portaal Täna Otsustan Mina ehk lühidalt TOM. TOMi sünd on Eesti e-demokraatia algus, sest portaali eesmärgiks oli luua Eesti kodanike jaoks uus võimalus erinevates poliitilistes protsessides osalemiseks. Kõik kasutajaks registreeijad saavad esitada oma arvamusi ning arutada
* 1812 juuni detsember ebaõnnestunud sõjakäik Venemaale Suure Armee häving * 1813 sügis Leipzigi lahing e. Rahvaste lahin- Napoleoni kaotus. * 1814 Napoleon loobub troonist 1. korda (Elba saarele Vahemeres , 1000 mehega .) * 1815 märts-1815 juuni Waterloo lahing . (Napoleoni 100 päeva. )Läheb Püha- Helena saarele , Atlandi ookeanis , sureb seal 1821 a . 6. Mõisted. Parteid Inglismaal- konservatiivide partei, leiboristide partei (liberaalid) USA erakonnad- vabariiklased, demokraadid. 1804- Napoleon sai keisriks. 1813- Rahvaste lahing- esimest korda sai Napoleon lüüa liitlasvägedelt. 1814- Napoleon loobus esimest korda võimust Diplomaatia- riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel Plantaator- Reservaat- Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa- ala. USA iseseisvuspäev- 4. juuli Eesti iseseisvuspäev- 24. Veebruar Inglismaa kuninganna Victoria valitsemisaeg- 1837- 1901 .
VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub te...
Mitmes riigis aga ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest demokraatlikud traditsioonid olid nõrgad ja poliitilised erakonnad arenematud. Maailma üheks juhtivaks demokraatlikuks suurriigiks tõusis pärast esimest maailmasõda USA. Seal valitses vabariiklik kord ning seal oli presidentaalne vabariik ehk seadusi võttis vastu kongress ning iga nelja aasta tagant valiti uus riigipea(president). USA-s oli kahe partei süsteem, see tähendab seda, et olid demokraadid ja vabariiklased. Riigi välispoliitikas oli isolatsionism nii, et nad Euroopa asjadesse enam ei sekkunud. Nad olid huvitatud oma mõjuvõimu suurendamisest Ladina-Ameerikas ja Aasias, kuid mitte Euroopas. Kuid elu USA- s ei olnud kerge. Suureks probleemiks sai kuritegevuse kasv, mis suurenes alkoholi keelu pärast. Suurlinnades hakkasid tekkima kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Taolist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama sõnaga maffia. Maffia tegeles alkoholi
9.Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust pääseda? Mida kujutas endast Rahvarinde valitsus ja mida ta muutis? · Loodi Rahvarinne · Rahvarinde valitsus- valitsus kuhu koondusid kõik pahempoolsed erakonnad ja ta tegi ümberkorraldusi (nt. muutis 48 tunnise töö nädala 40 tunniseks, kusjuures jäädes palk samaks) 10.Mille poolest erinevad USA-s demokraatide ja vabariiklaste arusaamad majanduse juhtimisest? · Demokraadid arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida aga vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. 11.Selgitage: majanduslik liberalism. · majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini 12.Kuidas mõjutas keeluseadus kuritegevuse arenguid USA-s? · Suurriikides tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused (sündikaadid). 13.Kes oli Al Capone?
Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused Eesti Vabariik on demokraatlik riik. Demokraatlikud on oldud alates ajast, mil me taasiseseisvusime. Churchill on öelnud: ,,Demokraatia on halvimatest parim," ning nii kaua, kui ei ole leutatud veelgi sobivamat riigikorraldusvormi, tuleb sellega leppida. Kas me aga ikka oleme need tulised demokraadid halvimatest parimad, või leidub Eesti demokraatias ka tumedamaid varjundeid? Üks tähtsamaid demokraatia tunnuseid on valimisõigus, kuna antud vorm põhinebki rahva arvamusel ja võimul. Eestis tõepoolest kehtib täielik valmisõigus kõigile, kes on üle 18 aasta vanad. Eesti on ainulaadne riik, kuna sellest on alguse saanud e-hääletamine ning tänu sellele on kindlasti rohkemgi inimesi arvamust avaldama meelitatud. Üks osa Euroopa Inimõiguste Hartast on õigus haridusele
presidendi Jefferson Davise, Georgias, 10. mail 1865, lõppes kõik. Sealt algas ka orjavaba riigi ülesehitus. Üks suurimaid probleeme sõdurite jaoks oli see, et ei meditsiinile abi ei olnud piisavalt kiire või üldsegi puudulik, tänu sellele on tänapäeval kiirabi. Kuna Abraham Lincoln oli huvitatud tehnoloogiast, siis tänapäeval on tehnoloogia peamine kommunikatsiooni juht. Tänu kodusõjale, on tänapäeval peamised poliitilised grupid USA’s vabariiklased ja demokraadid, mitte orjuse pooldajad ja mittepooldajad. Orjust ei ole enam. Kodusõda on tõend sellest, et sõda võib lahendada ühe probleemi, aga toob juurde 10. Näiteks rassism, jah mustanahalised on vabad, aga endised orjapidajad pole selle üle õnnelikud. Kõdusõda oli esimene samm rassismi probleemi lahendamise poole, nüüd on vaja teada saada mis on teine samm. Kodusõjas langes 620000 ameeriklast, see jättis ülemeelikult suure armi USA-le. Kasutatud allikad 1. https://www
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Olen kogu oma teadliku elu elanud maal ja sellepärast arvan, et minu erakonna valikut on see mõjutanud tugevalt, nimelt meeldib mulle praegustest Eestis tegutsevatest (Eesti Demokraatlik Partei, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eesti Kristlikud Demokraadid, Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Vasakpartei, Isamaa ja Res Publica Liit, Konstitutioonierakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabariiklik Partei, Vene Erakond Eestis) neljateistkümnest erakonnast kõige enam Erakond Eestimaa Rohelised(EER). Miks see erakond mulle meeldib, aga sellepärast, et: Esiteks nad keskenduvad esiteks looduse hoidmisele, nende arvates tuleb alustada laialdast üleminekut taastuvatele energiaallikatele, tänasel päeval kulutavad eestlesed iga aasta 10 miljardi krooni eest looduse ressursse. Teiseks väärtus...
aastani, kauem kui ükski teine SDP juht, kui välja arvata erakonna asutaja August Bebel. 1961. aasta valimistel oli Brandt sotsiaaldemokraatide kandidaat Saksa kantsleri kohale, kuid kaotas Konrad Adenauerile Saksamaa Kristlik-Demokraatlikust Liidust. 1965 kandideeris ta uuesti ja kaotas seekord Ludwig Erhardile, kes oli samuti kristlik demokraat. Kuid Erhardi valitsus ei püsinud kaua ning sotsiaaldemokraadid ja kristlikud demokraadid moodustasid niinimetatud suure koalitsiooni, milles Brandt sai välisministriks ja asekantsleriks. 1969 kandideeris Brandt kolmandat korda kantsleriks ja seekord võitis valimised. Pärast kolmenädalasi läbirääkimisi väiksema Saksamaa Vaba Demokraatliku Parteiga moodustati valitsus, mida juhtis Brandt. Brandt püüdis parandada Saksamaa Liitvabariigi suhteid Ida-Euroopa riikide, eriti Ida-Saksamaa, Poola ja Nõukogude Liiduga
meeleavaldused. Vahetati välja Ida-Saksa vanameelsed juhid ning uus valitsus avas inimestele pääsu Lääne-Berliini. 10. november 1989 kogunes rahvamass Berliini müüri juurde ning hakkas seda siis mõlemalt poolt lammutama, hommikuks oli müür maas. Nõukogude sõjaväeüksused ei sekkunud, seega varises Ida-Saksamaal kommunistide võim kokku ning kommunistlik partei sunniti oma võimust loobuma. Ida-Saksamaal korraldati valimised, mille võitsid kristlikud demokraadid. Hakati korraldama läbirääkimisi mõlema Saksamaa vahel ning Venemaaga. Gorbatšov ei olnud esialgu nõus sellega, et Saksamaa jääb NATO liitmeks, aga lõpuks andis ta järele ning 1990. aasta oktoobris sai Saksamaa ühinemine teoks.
väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud. Kui kõike seda ja rohkematki suutis teha üks mees, siis kujutagem kogu Eestit ühiselt otsuseid ja tegusid kordasaatmas. Reformierakond, Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised, Rahvaliit, Ühendatud Vasakpartei, Vene Erakond Eestis ja Kristlikud Demokraadid miks on vaja iga aasta ikka üle ja üle valimas käia, kui riigiametnike istungid toimuvad tavaliselt 10-30% parlamendisaadikute osavõtul ja nende tööpäevad kestavad tihti alla 10 minuti. Pangu Eesti rahvas valitsema, küsigu mida me tahame ja vajame, mitte lihtsalt käed rüppes istuda. Praeguse seisuga läheb iga kümnes eestlane välismaale õppima ja elama, kui olukord samamoodi jätkub on lähima kümne aasta pärast Eesti meist tühi. Tuleb midagi muuta või juba praegu eestlased
2. Koostage võrdlev tabel Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa kohta (võrdlusalus: Kes olid võimul? (president/partei), Majandusarengu põhijooned, Sisepoliitika põhijooned, Välispoliitika põhijooned). --------------------- Ameerika Suurbritannia Prantsusmaa Ühendriigid 1. Kes olid -Vabariiklased ja - -Mitmed võimul? Demokraadid (Parlamentaarn väikesed ja (parteid/preside e monarhia) lühiealised nt) -F.D. Roosevelt Kaheparteisüst parteid. eem 2. 1929. massiline Aeglane Muutus Majandusareng vaesumine; kaasaminek tööstusriigiks; u põhijooned. „Uus kurss“ ; moodsate majanduslik
Inglismaa parlamentaarne monarhia, kahekojaline parlament, viktoorialik, valimisõigus meestel, maailmamerede valitseja, arengupidev, suurim impeerium, rahasüsteem on maailma standardi aluseks, Saksamaa keisririik, kahekojaline parlament, mitmepartei süsteem, kriisid, soov uute kolooniate järele, Kolmikliidu eestvedaja, Euroopa esimene tööstusmaa, USA föderatiivne vabariik, kaheparteisüsteem: vabariiklased ja demokraadid, 1787 võeti vastu konstitutsioon, kahekojaline Kongress, sotsiaalreformid, probleemid: immigratsioon, Trustide ülemvõim, sisemigratsioon, Venemaa tsaaririik, pärisorjuse kaotamine, suures ja sügavad majanduskriisid, revolutsioon 1905 aastal, tegi läbi suure majandusliku tõusu, kuid jäi endiselt alla suurematele riikidele, Eesti tähtis tugipunkt Venemaa sõjalaevastikul Läänemerel, metalli- ja
Hakati looma liite teiste riikidega lootes peatada kommunismi levikut. Kommunismi pidurdamine sai sise- ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kujutas endas senaator McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.. McCarthy tegevus kasvas nõiajahiks mille tagajärjel pidid ebameeldivusi taluma tuhanded inimesed. Sõjajärgsetel aastatel olid USAS võimul demokraadid.1945 sai presidendiks Harry Truman, keda peeti esialgu nõrgaks presidendiks. Trumani valitsusaega jäi Korea sõda mistõttu pidi ta raskeid otsuseid vastu võtma. Kommunistlik süsteem oli pealetungil ja haaras oma mõjusfääri ühe maa teise järel. 1970 sai Tsiilis presidendiks Salvador Allende, kelle valis ametisse poliitilise kriisi käigus Tsiili parlament. Allende aga ei pidanud lubadustest kinni vaid natsionaliseeris kollektiveeris ning asutas oma relvastatud üksusi
9.klass 12.1.2006 Richard M. Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati preside...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda (koolis,kodukohas,riigis,euroopas). Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 See on kurb, aga üha enam näen ma kuidas tõlgendatakste demokraatiat olevat nagu tarkust, mis tuleb tagumikust pähe taguda. Ja demokraatia `paika' tagumine käib kumminuiaga. Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei...
Sammas nad ju ei või ühtegi pusa selle vesti peale panna ja see on suht jõhkel minuarvates.Sest kui ikka inimesele või lapsel on külm ja te ei taga talle kooli logoga pusa siis mis te vaidlete ja sunnite lapsi külmas olema, või siis kütke koolimaja, et oleks neil soe ja naad saakisd teie kooli vesti kanda. Mõned inimesed on väga Demokraatiast kinni ja mõned mitte oleneb inimesest kahm ma arvan.Minu perekona erakonnaeelistus Reformierakond - on ju nemad liberaalsed demokraadid siiski pere otsustab oma perekonna hüvangut. Kui Reformikad leiavad, et nende väljapakutud ja seni ideaalselt töötav vanemahüvitis tuleb kaotada, aga samas jälle Keskerakond seda toetab Peavad valima mu vanemad kahjuks Keskerakonna. See ongi kogu demokraatia, kogu poliitika minu pere ümber. Meie ühiskonnas on isegi peale noorte inimesi, kes naeruvääristavad demokraatiat ning kelle jaoks demokraatia on lausa sõimusõna. See on
Initsiatiivi puudumisel võivad probleemid jääda aga tähelepanuta. Samuti on Kongressi järelevalve probleemiks olukorras, kus presidendi parteil on enamus Esindajatekojas. Sellisel juhul ei soovi Kongress panna presidenti ebamugavasse seisu. (G. C. Edwards, Wattenberg & Lineberry, 2014, p. 377) Samas tõuseb Kongressi huvi järelevalve vastu oluliselt, kui järelvalvet viiakse läbi Valges Majas ja võimul olev president on vastasparteist. Näiteks tekkis selline olukord 2006. aastal, kui demokraadid said enamuse Senatis ja Esindajatekojas, mille tulemusena nad hakkasid uurima Bushi administratsiooni. (Patterson, 2013, p. 296) Lisaks kitsendab järelevalve efektiivsust komisjonide killustatud seadusandlus, mis pärsib Kongressi võimalust saada terviklikku ülevaadet. Näiteks omab suur hulk komisjone ja alakomisjone vastutust järelevalve üle. Samuti ei taha komisjonid loovutada järelvalve juriidilist õigust Sisejulgeoleku
· Osad tsartistide juhid pooldasid ka vägivalda, seetõttu puhkesid mitmel pool ülestõusud. 22. Mis on reservaat? Miks olid indiaanlased sunnitud elama asuma reservaatidesse? · Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa-ala · Indiaanlased ei suutnud vastu seista tulirelvadega varustatud kolonistide edasitungile ja olid sunnitud oma põlistest maadelt lahkuma Kelle huve esindasid USA's föderalistid, keda demokraadid? · Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve, demokraatlik partei ennekõike lõunaosariikide orjapidajate huve Millised olid uue Vabariikliku partei peamised nõudmised? · Läänealade vabakasutamine kõigile ja orjade kaotamine. Millised ühiskondlikud liikumised kujunesid 19.sajandi I poolel? · Töölisliikumine, mille eesmärgiks oli tööliste õiguste kaitsmine. Nt: nõuti tööpäeva lühendamist
Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaa...
inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus. · Sotsiaaldemokraatlikud riigid Läänemere maadest: Rootsi, Norra, Soome, Taani Demokraatia ja diktatuurid · 1920ndatel ja 1930ndatel tekkis Euroopasse diktatuuriga riike. · Üheks põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. · Kriisi tekkimise põhjuseks olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Samuti oli seljataga väga verine periood täis sõdu ning seetõttu oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Demokraatia ja diktatuurid · Diktatuuride juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Mõjukamad liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine, mis lubasid karmikäeliselt kõik rahva vaenlased hävitada ning majanduse taas tippu viia. · Nende tegevust soodustasid pettumine demokraatias
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid
Richard Milhous Nixon Kris-Endrik Tambaum 9.klass 06.05.2013 Richard Milhous Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri as...
- mõrvati Dallase ringreisil (Lee Harvey Oswald < Jack Ruby) http://www.youtube.com/watch?v=DSBXW1-VGmM&feature=related · Lyndon Johnson (1963- 1969) - sotsiaalreformid - ühiskonna tasandamine Martin Luther King 1963 marss Washingtoni 1964 Nobeli rahupreemia 1968 mõrvati (Oscari jagamised!) - Vietnami sõja pahameel · 1970. aastad Richard Nixon Gerald Ford Jimmy Carter 1969-1974 1974-1977 1977-19 vabariiklased ja demokraadid 3. Inglismaa · alates 1952 Elisabeth II Elizabeth II ehk Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 1926. a. Ta on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saarte, Tuvalu, Santa Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antiqua ja Barbuda, Belize ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna, võrdselt nende kõikide riikide riigipea. Ta on maailma ainus
transpordisüsteemist hävitatud reparatsioonivaradena veeti välja (peamiselt NSV Liitu) veel tervete vabrikute sisseseade palju oli peavarjuta ja varata põgenikke (~8 miljonit) aladelt, mis sõja järel anti Saksamaa naabritele okupatsioonitsoonide vahelised majandussidemed jäid nõrgaks jne. · II maailmasõja järel pandi SLV-s alus sotsiaalsele turumajandusele (Ludwig Erhard). Sel ajal valitsesid Saksamaad kristlikud demokraadid. Majandusime põhjused: väikesed sõjalised kulutused reparatsioonivaradena välja viidud sisseseade asemel võeti kasutusele kaasaegne tipptehnoloogia toetumine eraomandile ja vabale turumajandusele vaba tööjõud - peale sõda 8 miljonit ümberasujat USA laenud ja investeeringud SLV-le jäi endise Saksamaa peamine tööstuspiirkond Ruhr ja 61% endisest tööstusvõimsusest
Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) Anton Hanseni vanemad on pärit LõunaEestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurili...
Ta väljendas talurahva ja põhjaosariikide kodanluse huve, pooldas orjuse kaotamist ja ta püüdis takistada orjapidamise levikut. Siiski käsitas ta orjapidamist iga osariigi siseasjana. 1860. a. valimiste tagajärjel sai presidendiks Abraham Lincoln , kes esindas Vabariiklikku Parteid. Ta oli saanud USA kuueteistkümnendaks presidendiks. Presidendina tegi ta Vabariiklikust parteist tugeva rahvusliku organisatsiooni. Tal õnnestus ka põhjaosariikide demokraadid enda poolele saada. Tema üritused ka lõunaosariikides orjus keelustada viisid USA kodusõjani. Kui Lincoln valiti presidendiks oli see ränk poliitiline löök lõunaosariikidele ja nad otsustasid Ameerika Ühendriikidest lahku lüüa ja moodustada uue riigi: Ameerika Osariikide Kondföderatsioon(iseseisvate riikide ühendus). Selle pealinnaks sai Richmond. Uuele riigile valiti ka president ja anti välja põhiseadus
Mis on riigi tunnused? Rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Mida tähendab paks riik, mida õhuke riik? Paks riik- jõuline sekkumine majandusse, laiaulatuslik sots. kindlusus süst., rohkem makse. Õhuke riik- vabaturumajandus, riigi vähene sekkumine, indiviidi majanduslik aktiivsus. 3. Mis on ,,nähtamatu käsi"? Turumajanduses konkurents, nõudlus, ettevõtlus. 4. Mis on ühishüve? Riigi pakutav majanduslik ja mittemajanduslik vahend heaolu saavutamiseks. 5. Milliste tunnuste abil rahvastikku liigitatakse? Näited bioloogiliste ja sotsiaalsete tunnuste kohta. Bioloogilised: sugu, vanus, rass, seksuaalsus jne. Sotsiaalsed: haridus, jõukus, elukoht jne. 6. Millega on ajalukku läinud Abraham Maslow? Koostas tuntuima inimvajaduste kontseptsiooni. 7. Mis on demograafia? Rahvastikuteadus, uurib rahvastiku koostist, suurust arengut jne. 8. Mis on sotsiaalne kihistumine? Inimeste erinemine sotsiaalsete näitajate poolest ja jagunemine...
· Sõja venimine ~ enesemääramise võimalus Eesti vabariigi rajamine Esimese MS mõjud: 1) Vene keskvõimu nõrgenemine 2) Eestlaste organiseerumine ühinguteks 3) Ohvitseride ja sõdurite kogemuste saamine (100 000 sõtta, 10 000 hukkus) 1917. aastal Saksa pealetung Idarindel (seni 1915-1917 rinne seisis Riia all) ~ 1917. aasta lõpus saarte vallutamine 1917. aastal muutused venemaal: 1) 1917. aasta veebruaris toimub Venemaal Veebruarirevolutsioon · Võimule tulevad demokraadid peale rahutusi · Keiser loobus võimust · Venemaa jätkas sõda vastu rahva tahtmist · Eesti sai märtsis autonoomia ~ Maapäeva valimine 2) 1917. aasta oktoobris Oktoobrirevolutsioon: · Võimule kommunistid Lenini juhtimisel · Venemaa väljus sõjast ~ Saksa armee tungib Eestisse · Keiser hukatakse · Eesti autonoomia eiramine ~ novembris 1917. aastal Maapäev kuulutas end kõrgema võimu kandjaks Eestis 18
• Põhjapoolsetes osariikides rajati esimesed orjuse- vastase ühingud valgetele • Kõik põhjapoolsed osariigid keelustasid orjuse 18. sajandi viimase veerandi vältel, nt 1777. a Vermont • 1780. a Pennsylvanias, hiljem Rhode Island ja Connecticut: orjade lapsed on sünnist saadik vabad • Viimane põhjapoolsete osariikide orjusekeelustaja oli New Jersey 1804. a • Delaware’st alates jäi orjus lubatuks: majanduslikud põhjused Parteid • Demokraadid (1830): • Vabariiklased (1792): • Ülekaalus lõunapoolsetes • Ülekaalus põhjapoolsetes osariikides osariikides • Osariikide õigused • Tugev keskvalitsus • Demokraatia • Orjuse vastased • Orjus (iga osariigi siseasi) • Tööstus, kaitsetollid • Põllumajandus ja • Pooldajad: kirde vana vabakaubandus aristokraatia, põhja
Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Ühiskond Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr
Parlament: Iirimaa parlament(Oireachtas) koosneb kahest kojast. Alamkoda on 166-liikmeline üldvalimistel 5 aastaks valitav Esindajatekoda.Praegune, 29. koosseis valiti 16.mail 2002. Alamkoja eesistuja on Fianna Faili esindaja Rory O`Hanlon. Parteiliselt jaguneb Esindajatekoda järgmiselt:Fianna Fail 80 mandaati (kogus valimistel 41,5% hääli), Fine Gael 31 (22,5%), Tööpartei 21 (10,8%), Progressiivsed Demokraadid 8 (4%), Roheline Partei 6 (3,8%), Sinn Fein 5 (6,5%), Sotsialistlik Partei 1 mandaat, sõltumatuid rahvasaadikuid on 14. Ülemkoda on praegu 60 liikmest koosnev Senat (Seanad Eirean), mille valimised peavad aset leidma 90 päeva jooksul pärast Esindajatekoja valimisi.Senati 11 liiget nimetab ametisse eelnevalt valitud Esindajatekojas kinnitatud peaminister.Ülejäänud liikmetest kolm delegeerib Iirimaa riiklik ülikool, kolm Dublini ülikool, 43 aga valitakse viie nn. Paneeli hulgast.
5. Tagada inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. 6. Oluline on keskkonnaprobleemide lahendamine tasakaalustatud arengu võtmes (mahepõllumajandus, loodushoidlik eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamine). Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. 1. EKD tegevuse vaimulik alus on Jumala Sõna. Sellest lähtuvalt ka erakond tegutseb ning hindab ühiskonna arenguid. 2. Riigivõimu teostamine peab lähtuma eelkõige riigi ja rahva huvidest. Rahva juhid peavad olema rahvale eeskujuks nii rahva teenimisel kui ka seaduskuulekusel. 3
Välispoliitika : suunatud Saksamaa vastu, Antanti liit 1907.a Inglismaa ja Venemaaga. Konfliktid Maroko pärast. Koloniaalpoliitika : tülid Maroko pärast Saksamaaga alguses ka Inglismaaga, aga sõlmisid 1907.a Antandi Liidu. SAKSAMAA : Riigikord: monarhistlik keisririik , keisriks Wilhelm 2. Sisepoliitika : valdas marksistlik teooria( õiglase ühiskonnani jõudmiseks peab see läbima revolutsioonilise tee, demokraadid pooldasid seaduslikku jõudmist õiglasse ühiskonda ja sotsialistid vägivaldset). Kitsikust tundis palju suurem elanikkond kui prantsusmaal ja inglismaal. Teeninduslik aadelkond ja progressiivne kodanlus, kes unistasid Suur-Saksamaast valitsus andis tõuke marurahvuslusele Parteipoliitiline maastik : valitses vaid üks partei : Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei, mis järgis Karl Marxi tõdemusi sellest, kuidas jõutakse õiglasesse ühiskonda.
reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I. Breznev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida. Breznevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust. Paindliku reageerimise doktriin Kui tagasitõrjumisdoktriini esitanud vabariiklased rääkisid oma otsustavusest anda vajadusel NSV Liidule otsustav vastulöök (see tähendanuks sisuliselt tuumasõda), siis demokraadid John Fitzgerald Kennedy ja Lyndon B. Johnson rääkisid lokaalsetest sõdadest. Asi oli selles, et neil aastail olid kommunistid saavutanud üha suuremat edu partisanisõdade abil. Nende tõkestamine tuumarelvaga oleks olnud liiga ohvriterohke ja ohtlik - raketitehnika arengu tõttu olid ka Ühendriigid ise haavatavaks muutunud. Seetõttu leidis Washington, et Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. Trumani doktriinin1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.MP Kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljd dol väärtuses Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. Berliini blokaad 1948a juunis alanud käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Kü...
Iseloomusta suurriike 20. sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased oma...
2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda polnud Suurbritannia enam juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. UK muutus tööstus- ja kaubandusmaaks. 1920 algas UK majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailma majanduskriis. Kriis ei mõjunud küll Suurbritanniale nii rängalt kui teistele maailma riikidele. Seal toimis põhiseaduslik esindus monarhia
oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Mõlemas kehtib tsensuur ja juhikultus. Nt autoritaarsed olid Hispaania, Portugal ja totalitaarsed natsionaalsotsialistilk Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. 6. USA 1920.-1930. aastatel: Sisepoliitika - vabariiklased ja demokraadid (lk. 38) Võim oli vabariiklaste ja demokraatide käes 1920ndatel, majanduslik liberalism, vaba turg, kaheparteisüsteem, presidentaalne vabariik 1920-ndad – saavutused ja probleemid (lk. 38-39) Hulgitoodang, aspiriiniajastu, kehtestati keeluseadus. F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40) F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40)- Roosevelt sai USA presidendiks 1932. Aastal . tema soovis mitmeid majanduselu kontrollivadi ja reguleerivaid organeid luua. Ttööpuuduse leevandamiseks
1.kreeta kultuur-Kreeta kultuur kujunes 2000-1400 a eKr, võtsid kasutusele kirja, mille järgi ei saa m tänaseni kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.Selleks on Kreeta lineaarkiriA, mida tänaseni ei osata selgelt lugeda.Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena,kultuspaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss Knossose palee. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga, neid kasutati laoruumideks ning käsitöökodadeks.Kreeta kultuuri peamisi iseärasusion kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis- nende loomingus puudusid sõjaelemendid. Kujutati naisi ,pidustusi,härgi ja härjasarvi. Naiste suhteline domineerimine. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Kultusloomaks oli härg, samuti austati jumalannasi.2.Mükeene kultuur-Kujunes välja u...
Esimene liidukantsler Konrad Adenauer. * Ida-Saksa, mis allus NSVLile, nimetati ümber Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. * Saksa Liitvabariigis Kristlik-Demokraatliku Liidu võim, sotsiaalne turumajandus, võrdne heaolu, majandusreeglid, elatustaseme tõus, tööpuuduse vähenemine. * 1960ndate 2. pool: majanduskriis. * 1969 - 1982: Saksa Liitvabariigis võimul sotsiaaldemokraadid, riik sekkus majandusse, tugev sotsiaalpoliitika. * 1982: võimule tulid taas kristlikud demokraadid, eesotsas Helmut Kohliga. Algas uus majandustõus. VÄLISPOLIITIKA: UNISTUS TAASÜHINEMISEST * 1950-1960.aastate välispoliitika peamine rõhk oli koostöö USA ja teiste lääneriikidega. * Lääne-Saksamaa astus NATO-sse ja muutus tähtsaimaks liikmeks Euroopas. * Keerulised suhted Ida-Euroopaga, peamiselt Ida-Saksamaaga. * Lääne-Saksa välispoliitika lähtus nn Hallsteini doktriinist - Saksa riigi ja rahva esindaja Saksa Liitvabariik. * 1960
Esimees Aleksei Lotman 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerivad roheliste nimekirja esikümnes Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Urmas Hallika, Triin Veber ja Heiki Valner. Kokku on üldnimekirjas 92 meest ja 33 naist, nende seas ka Kaarel Tarand, Jaan Sööt, Üllar Luup ja Allan Jaakus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ideoloogia: demokraatlik sotsialism, kommunism Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) ideoloogia: kristlik-demokraatlik, euroskeptitsism Vabariiklik Partei EESTI SAADIKUD EUROOPA PARLAMENDIS Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed aastatel 2009-2014: Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, Kristiina Ojuland TUNNE KELAM: Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsioon, juhatuse liige Liige: - Väliskomisjon - Julgeoleku ja kaitse allkomisjon - Delegatsioon Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks KRISTIINA OJULAND:
Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina- kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide ja nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kandideerimast ja presidendiks sai vabariiklane Eisenhower, kes kritiseerid Trumani doktriini passiivseks ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. John Kennedy, valiti 1960 presidendiks, kuulutas välja uute rajajoonte poliitika. (,,Ära küsi, mida riik saab
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
Partei. Kommunistid ja sotsialistid said Asutava Kogu valimistel ligi 40% häältest. !0. veebruaril 1947 sõlmis Itaalia antifasistliku koalitsiooni riikidega rahulepingu. 28.06. 1948 sölmis A.De Gasperi Itaalia uus valitsus USA-ga kokkuleppe majandusabi saamiseks vastavalt Marssali plaani alusel. See soodustas monopolide majandusliku ja poliitilise võimsuse taastumist. Talurahva poolehoiu võitmiseks tegid kristlikud demokraadid 1950. aastal osalise maareformi. Rekonstrueeriti tööstus, sotsiaalreformidega suurendati rahva ostujõudu. Kõik see tagas majanduse suhteliselt jõudsa arengu: 1951-1961 suurenes 6 tööstustoodang 87%. Itaalia muutus põllum-tööstusmaast tööstus-põllumaaks. Itaalia on NATO, Euroopa Söe- ja Teraskoondise, Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiakoondise asutajaliige.
Sellest sai 1950date aastate USA's sise- ja välispoliitiliselt suurim eesmärk. Sisepoliitikas väljendus see makartismina, mis kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Kasvas nõiajahiks, vallandati tuhandeid inimesi. 1954 a. mõistis Senat McCarthy tegevuse aga hukka. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 a. sai nende liidriks H. Truman. Truman osutus võimekaks ning kaugelenägevaks poliitikuks, kes vaatamata demokraatliku partei ebapopulaarsusele 1948 a. ametisse tagasi valiti. 1952 a. loobus Truman kandideerimast ning presidendiks sai vabariiklane Dwight D. Eisenhower, kes kritiseeris Trumani doktriini kui liiga passiivset ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. Lubaduseks see jäigi.
386 sõlmitud Kuningarahuga kuulutati välja kõigi Kreeka riikide autonoomia: st saadeti laiali kõik riikide liidud peale Peloponnesose liidu. Väike-Aasia Kreeka linnad läksid Pärsia võimu alla. Sparta ülemvõim 386 371 Kuningarahu võimaldas spartalastel pärslaste toel domineerida peaaegu kogu Kreekas. 382 spartalased okupeerisid Teeba akropoli ja vallutasid Teeba, sealse aristokraatliku grupeerigu toel, oma ülemvõimule. Teeba demokraadid leidsid varjupaiga Ateenas. 379 vallutasid demokraadid ootamatu rünnakuga Teeba, ajasid spartalased välja ja kehtestasid suhteliselt demokraatliku riigikorra. Teeba etteotsa tõusid Pelopidas ja Epameinondas. Sõlmiti liit Teeba ja Ateena vahel. Siit alates hakkas Sparta ülemvõim Kreekas nõrgenema. 377 taasrajasid Ateenlased mereliidu, kust jäid välja Pärsiale alluvad Väike-Aasia linnad, ja kus Ateenlaste domineerimine liitlaste üle jäi nõrgemaks, kui 5. sajandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
