ANTIIKUSUNDID Kreeka usundi juured peituvad nii Ees-Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India taevajumalast Djaus Pitast. Zeus on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naist...
Raha tuli nii kodanikelt, kui võõramaalastelt kui ka rikastelt, viimaste osa finantsis oli suur. 6) Mütoloogiline maailmavaade. Lk.121-126 Mütoloogiline maailmavaade toetub jumalatele. Peamine elupaik oli Olümpose mägi. Eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tema abikaasa oli tema õde Hera, kes oli abielukaitsja. Zeusil oli kaks venda: merejumal Poseidon ja allmaailma valitseja Hades. Zeusi teine õde oli viljakusjumalanna Demeter. Zeusi ja Demeteri tütas Persephone abiellus Hadesega. Hera ja Zeusi pojad: sõjajumal Ares ja tulejumal Hephaistos. Zeusi peast sündis sõjajumalanna Athena. Valgusejumal Apollon ja jahijumalanna Artemis olid kaksikud. Armastusjumal Aphrodite ja veinijumal Dionysos. Müüt : Jumalate põlvnemine. Kõigepealt oli kaos (Chaos) ürgaine algne korrastamata seisund. Kaosest sündis kõigi elusolendite ema Gaia(maa), kes sünnitas omale abikaasaks Uranose(taeva). Nende
Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Olümpia võistlused Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja
spetsiaalselt ehitatud labürindis. Muusad Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Nad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad.Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar.Ta oli kreeka mütoloogias kevadejumalanna, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus Perseuse ema oli Danae ja isa Zeus. Oraakel ennustas Danae isale, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg.Seepärast käskis danae isa Danae maa-alusesse vaskkambrisse sulgeda.Zeus tungid danae kambrisse kullavihmaga ning selle tagajärjel sündis ilmale Perseus.Danae isa ,nähes,et
lubatud neid üldse , isegi mitte pealtvaatajatena . Naistel oli Olümpias oma pidustus , mida korraldati iga nelja aasta tagant Zeusi naise Hera auks sellest ka nimi heraia . Selle kavas oli vaid lühimaajooks . Teistsugune olukord valitses spartas, Antiik-Kreeka lõunaosas . Seal julgustati tütarlapsi osalema spordis ja mängudes , et tugevdada oma keha , nii et nad saaksid hiljem sünnitada tublisid Sparta sõjamehi . Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Muusika ja tants . Usulised tseremooniad ja spordisündmused Olümpias olid osa suurest pidustusest . Kümned tuhanded pealtvaatajad kogunesid mänge vaatama ja templeid külastama . Nende meelt lahutasid lauljad , tantsijad , silmamoondajad , rahvatribüünid ja luuletajad . Toidu- ja lillemüüjad , rändkaubitsejad ja kihlvedude korraldajad püstitasid oma letid ja telgid väljapoole püha pinda . Zeusi auks . Olümpiamängud peeti Zeusi auks
tuli Hestia auks.roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat,keda kutsuti Vesta neitsideks. Roomas kutsuti teda Vestaks. Hestia Demeter Kronose ja Rhea tütar.Ta oli kreeklastele nn. Emajumal,viljaema,viljajumalanna.Tema kaudu pühitseti viljapõlde ning rehealused olid samuti tema kaitse all.Nii põld kui rehealune olid Demeteri templid,kus ta võis iga hetk kohal viibida. Demeteri tähtsaim pidustus toimus viljalõikuse ajal.Alguses oli tegemist lihtsa tänupühaga kuid hiljem muutus see müstiliseks riituseks,millest me vähe teame.Septembris peetud suur pidustus toimus vaid iga viie aasta tagant,kuid see kestis ka üheksa päeva.Korraldati rongkäike,toodi ohvreid,tantsiti,lauldi ning valitses üldine lõbusus.Kõik see oli üldrahvalik,nagu paljud autorid edasi annavad.Kuid peamist osa tseremooniast,mis leidis aset templite juures,pole keegi kirjeldanud
ühtegi suurt templit. Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel) · Nn. "Maojumalanna" kujuke Kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid. Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes. Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest traditsioonidest kinni peeti, eksisteeris veel ristiusu ajal Apolloni püha hiis.
Eriti austati teda selle eest, et ta kinkis inimesele hobuse ja muude teenete eest. Sageli kujutati teda kolmhark käes: sellega võis ta väristada ja raputada, mida iganes soovis. Teda võrreldi sõnni ja hobusega. Hades sai liisu teel endale allilma ja surnute valitsemise. Väga harva lahkus ta oma surnuteriigist. Ta oli kardetud, aga mitte õel ega ebaõiglane jumal. Ta oli surmajumal, mitte surm ise. Oma abikaasa Persephone'i röövis ta maa pealt. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades ära röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Ta oli surmajumalanna. Siis tegi Zeus nii, et ta pidi kuus kuud allmaailmas olema ja siis jälle maa peale minema ning nii kogu aeg. Iga kord kui Persepone maa peale tuli, oli Dementer väga rõõmus ja maa peal oli suvi. Kui ta aga surnute riiki pidi minema, saabus maa peale talv. Dementer oli põllunduse jumalanna.armastas inimesi ning õpetas neid maad harima. Ta
Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkeme poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kteeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa- Kleio, Euterpe, Thaleia, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Veel Zeusi kohta Jumalate valitseja Zeus paiskas võimsaid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise , lume ja rahega. 2 Meheikka jõudes sundis Zeus isa allaeelatud õed vennad välja oksendama. Õed ja vennad
Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipatreia-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all
langetama lõpliku otsuse võistlusele lubamise osas. Võistlejad asusid võistlema alasti; samamoodi olid nad ka treeninud. Hästi arenenud ja ühtlaselt päevitanud keha ei häbenetud. Olümpiamängude ajaloo alguses lubati võistlustest osa võtta vaid puhastverd hellenitel. Barbaritel, orjadel ja naistel oli mängudele tulek keelatud. Ainsa erandina lubati võistlusi jälgida põlluharimise ja viljakusjumalanna Demeteri preestrinnal. Hiljem lubati pealtvaatajate hulka ka rikkaid naisi, kelle hoburakendid võtsid kihutamisest osa. Ka hellenite endi seast ei saanud kõik osaleda. Seda luksust võisid endale lubada ainult jõukamad, kuna vaid nemad suutsid hästi valmistuda ja kuluka pika reisi ette võtta. Esimeseks võisteldi jooksudes. Eriti tähtsaks peeti staadionijooksu. Selle võitja nime järgi hakati nimetama nelja-aastat ajavahemikku järgmiste mängudeni-olümpiaadi.
Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. „Mis sul viga, sõber?“ küsis keegi rehepapi selja tagant. „Mis sul viga? Viga on suur! Elu muutub iga päevaga aina lihtsamaks ja kardan, et mõisahärra varsti kohtleb mind kui oma pereliiget. Raha ka alati liiga palju, kuna midagi ju peab selle viljaga peale hakkama. Päris ära põletada ka ei julge, pärast tekib tüli Demeteri või sellelaadsega. Elu ei tohi nii lihtne olla!“ vastas rehepapp. Küsija mees ei olnud aga keegi muu kui vanapagan ise. „Oh, ei ole viga!“ vastas vanapagan. „Säh, siin on tühje kotte lõputult, pane ta vilja täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu kotti nurka paned, settu kotti ka lännu homseks hommikuks on.“ Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe
Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid2 oli kokku üheksa- Kleio (ajaloo muusa), Euterpe (lüürika muusa), Thaleia (komöödia muusa), Melpomene (tagöödia muusa), Terpsichore (tantsu muusa), Erato (armastusluule muusa), Polyhymnia (muusika muusa), Urania (astronoomia muusa) ja Kalliope(eepilise luule muusa). Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 2 Vanakreeka mütoloogias olid muusad kunsti ja teadust kaistsvad jumalannad. Neid kujutati noorte neidudena. Kokku oli muusasid üheksa. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium HERA
Oraakel ennustas Akrisiosele, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg. Danael lapsi ei olnud. Et asi nii jääkski, pani Akrisios ta luku taha pronksist või vasest keldrisse. Ent Zeus tuli tema juurde katuseaugu kaudu kuldse vihmana ning varsti sündis Perseus. Hades-Vastab number 19. Oli vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi. Hades oli Kronose ja Rhea poeg, Zeusi, Poseidoni, Hera, Demeteri ja Hestia vend, Persephone abikaasa. Ares-Vastab number 10. Ares oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg. Ares oli mässuliste ja õiglust armastavate meeste jumal, julm ja halastamatu nõrkade ning helde tugevate vastu. Kõige ulatuslikum oli Arese kultus Spartas. Varajastel aegadel ohverdati talle seal sõjavange. Pythia-Vastab number 13. Ta nimi tuleb draakonist kelle Apollon tappis. Pythia oli ennustaja. Greif-Vastab number
kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid. Demeteri kultusekohaks oli Eleüse linnake Ateena lähedal, seal oli suur Demeteri tempel ja seal toimusid Demeteri müsteeriumid. Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati...
Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid.Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Erand oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati
nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad: Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme: Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all
Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipatreia- nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Olme Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all
See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Jumalad - iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Hera jumalanna, oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga.taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine. Tsiresias ennustaja, tunnistab, et linnas on endise kuninga Laiose mõrvar ning katk lahkub alles mõrvari tabamise järel. Tsiresias teab, et mõrvar on Oidipus ise. Pime oraakel Teiresias ennustas juba vara, et Oidipus tapab oma isa. Samamoodi ennustas ta kuidas katkust lahti saadakse. Saadik Korintosesaadik lktuli Teebasse ja ütles Oidipusele, et ta isa Polybos on surnud. Karjane Viis lapse Oidipuse Korintose kuningale
kütiks. f. Artemis ja Initsiatsioonirituaalid: Triklaria, Brauronia (Iphigeneia), Orthia. 22. Hekate. a. Nõidus. Harrastas musta maagiat ja suhtles vaimudega b. Seos Artemise, kuu ja surmaga. i. Artemise kaaslanna jahil ii. Hilisemas mütoloogias kujutatakse kuujumalannana, kes ilmus kolmepealisena lõvi, hobuse ja koera peaga. 23. Demeter ja Persephone. a. Demeteri kuju ja funktsioonid. b. Homerose hümn Demeterile. c. Persephone ja Hades; kreeklaste ettekujutused surmajärgsusest. i. Ehkki kreeklased nimetasid Hadest mitte tema pärisnimega, kartes õnnetust, ei peetud allilma põrgulikuks kohaks. Hades ei piinanud tavaliselt oma riigi asukaid. Kurjategijaid karistasid erinnüsed. Hermes tõi surnud Styxi jõe kaldale ning Charon vedas hinged üle hallide
Demeter vastutas niitude ja metsade eest ja õpetas inimesi maad harima, tal oli tütar Persephone Peina - näljajumalanna Erysichthton kuningas, kes raius puu maha, demeter karitas teda selle eest näljaga Drüaad nümf, kes elas puu sees Pluton - zeusi vend, Hadese valitseja Helios päikesejumal Eirene rahujumalanna Mistra Erysichthoni tütar, ta isa sõi ennast ja suri Eleusise Müsteerium aasta suurim pidutstus Demeteri auks Otos ja Ephialtes hiiglase Alouesuse pojad, jultunud, tapsid lõbu pärast, Nad panid Arese ahelaisse ja hoidsid teda 13 kuud peidus. Nad olid surematud, artemis korraldas nii, et nad kitse asemel hoopis teineteist tapsid. Hippolytos pühendas oma elu Artemise teenimisele, ta oli ateena kuninga sangar Theseuse poeg, ema oli amatsoonide kuninganna, kaunis Antiope, kes ateenat kaitstes suri. Theseus abiellus uuesti Kreeta kuninga Minose tütre Phaidraga
tugevam. Zeus on Kronose ja Rhea poeg. Kronos oli võtnud jõuga võimu oma isalt Uranoselt. Ta kartis, et tema lapsed võivad temaga samuti teha ja Kronos otsustas, et ta neelab kõik oma lapsed alla. Kronose naine Rhea aga ei talunud seda. Rhea päästis Zeusi isa lõugade vahelt. Kronos oli juba alla neelanud lapsed Hestia, Demeteri, Hera, Hadese ja Poseidoni. Zeus võitles oma isaga ja sundis tal teised lapsed välja sülitada. Zeusi kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise Hera eest varjata. Siiski, juba kõige varasemate müütides on Zeus õilis. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et isa Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea
Jupiter oli iidses Rooma religioonis ja mütoloogias peajumal. Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus. Arvatekse, et Jupiter on tulnud taevast. Tema kindlaks võitlemisriistaks on piksenool ja tema esmane püha loom on kotkas. Tema püha puu oli tamm. Roomlased pidasid Jupiteri Kreeks jumala Zeusile samaväärseks. Hera 1 ÜLESANDED Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas
Õnneks hakkas üks eesel kisama ja Hestia ärkas ülesse ning avastas, et Priapos kavatseb temasse tungida, mille peale Hestia nii kõvasti karjatas, et viljakusjumal hirmuga põgenes." Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Ta oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja kui kasünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi.. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Rooma usundis vastab talle Juno. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte niivõrd veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündiale, õigus saada valitsejaks
Ptolemaios XIII põgenes ja uppus peagi Niiluses, regent hukati. Kleopatrast sai Egiptuse ainuvalitseja, kuigi ametlikult valitses ta koos noorema vennaga, õigemini vend-abikaasa Ptolemaios XIV-ga. Aasta möödudes sünnitas Kleopatra Caesarile poja, kes sai nimeks Caesarion. Ema kuulutas pisipoja jumalkuningaks, Isise* pojaks. ________________ * Isis algselt Egiptuse lehmapealine emajumal, kõiksuse- ja taevajumalanna; Ptolemaioste ajal samastati Isist Demeteri jt jumalatega Kleopatra seriaalis ,,Rooma" (Rome 2005 2007; Kleopatra rollis Lyndsey Marshal) Cleopatra VII ja tema poeg Caesarion Dendera tempel Kleopatra Roomas Aastatel 46 44 elas Kleopatra Caesari kutsel Rooma linnas. Ta võlus roomlasi sedavõrd, et moodi läks kõik egiptusepärane. Jäljendati Kleopatra riietust, soengut, meiki. Suurmoeks sai püstitada kõikjale obeliske* (Roomas on neid praegugi 13). Üks jõukas roomlane püstitas oma maa peale
võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanhutluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213x29m) ja hipodroom (730x336m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium,
surmajärgsusest kuigi selget ettekujutust. Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Kreeka põhiline usk on õigeusk (98% rahvastikust) Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. Õigeusklike arv maailmas 160 milj. inimest.
purustatud ja olümplased võisid rahus maailma valitseda. Kuid kõigepealt tuli purustatud maa uuesti viljakanvaks muuta ning tuua inimeste huultele rahumeelne naeratus. Niisiis, selleks et võimalikult kiiresti kord taastada, jagasid jumalad maailma endi vahel ära. Zeus, vägevam neist kõigist, sai taeva valitsejaks. Poseidonile anti võim merede üle, ja Hades või Pluton, nagu teda ka veel kutsutakse sai enda pärisosaks allilma, kuhu viiakse surnute hinged. Demeteri valduseks sai maa kõigi oma viljadega,ning Hera oli ühtaegu taeva valitsejanna ja abielu kaitsja, inimestele laste andja. Veel palju jumalaid elas Olümposel, kuid nende kõigi üle oli Zeus, jumalate ja inimeste valitseja. Ülal kõrge Olümpose tippudel oi jumalate, titaanide alistajate hiilgav eluase. Olümplaste lossid olid ehedast kullast, seesuguseid ei olnud maailm iial näinud; nad olid uhked ja vägevad nagu jumalad isegi, nad kiirgasid valgust ja sära
ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone röövimist allmaailma jumala Hadese poolt, Demeteri rännakuid kadunud tütre otsinguil, Persephone tagasitulekut maa peale; kujutati ka Zeusi ja Demeteri abiellumist (see on eufemism). Surmale järgnes elu, nutule juubeldus. Jumaluste osi etendasid preestrid. Ettekanne kordus aastast aastasse tardunud, muutumatuis vormides. Etendusi esitati Dionysose teatris, mäekallakul, veidi allpool Ateena Akropolist. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga, mis oli pühendatud Dionysosele. Algupäraselt nimetati
sellele, et kunst ongi oma olemuselt just millegi jäljendamine. Üldiselt võib öelda, et just Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. 3. Vana-Kreeka teatri põhijooni Antiikteatri algusajaks võib lugeda 5.-6. sajandit eKr ning sellele andis tõuke see, kui kreeka kultuuris muutus juhtivaks kirjandusliigiks draama, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega. Teater sai alguse põllutööjumalanna Demeteri ja eriti viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise ning viljakusjumala Dinonysose auks korraldatud pidustustest. Dionysose auks korraldas rahvas pidulikke rongkäike ning tema saabumist tähistati lauludega. Dionysose auks lauldi ditürambe (kiidulaule) selle eest, et ta tõi kaasa kevade ja kutsus esile looduse ärkamise. Lauludes Dionysose elust naeruvääristasid rongkäigust osavõtjad ka linnaelanike puudusi. Neid laule nimetati tragöödiateks
Ta oli üks argonautidest, kes saatis Iasoni kuldvillaku otsinguil. Peleuse kuulsaim poeg oli Achilleus, keda hüüti isa järgi peleiidiks. Pelias - Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa. Penelope - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Ta oli Telemachose ema. Penelope on truu ja ilus abielunaine: ta oskas anda lootust oma arvukatele kosilastele. Proserpina kevadeneiu. Demeteri tütar. Ta sõi allilmas granaatõuna seemet, mis tähendas , et ta pidi igal aastal tagasi allilma minema. Phaeton Heliose poeg ehk päikesepoeg. Ta kaotas päikesekaarikut juhtides võimu hobuste üle ning kukkus koos Päikesega Eridanose jõkke. Phaidra Ariadne õde, Theseuse naine. Armus Theseuse poega Hippolytosse, kelle pärast hilhem ka enesetapu tegi. Plejaadid - Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja
Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Väidetavalt heideti nad kõrvalasuva Typaeoni kaljult alla, kuid õnneks ei ole ühtki kindlat teavet selle kohta, et nii oleks kunagi toimitud. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. (Olümpiamängud 1980: 7) On teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega Peisistratost võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu.( internet - wikipedia) Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias.
Kummal puhul osutuvad kõrvutused täpsemaks? Kreeka peajumalat Zeusi võib kõrvutada Amon- Raga Egiptuse panteonist ning Anuga Mesopotaamia panteonist. Arvan, et kõrvutused osutuvad täpsemaks Egiptuse panteoniga, kuna seal on jumalad samuti omavahel suguluses- Amon- Ra oli isa ning tema pojad Osirisel ja Sethil ei olnud kõige paremad suhted, Zeusi vennad Poseidon ja Hades olid ka jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda. 2.Leida Demeteri ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist. Pärsia usundist võib tuua näiteks Zarathustra õpetuse hea ja kurja võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju vahel- Demeteri ja Persephone loos lubab Zeus Persephone ema teadmata naiseks oma vennale Hadesele- allmaa jumalale- Võib kõrvutada hea ja kurja vaheliseks võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea. 3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid ühiskonna erinev iseloom?
Kummal puhul osutuvad kõrvutused täpsemaks? Kreeka peajumalat Zeusi võib kõrvutada Amon- Raga Egiptuse panteonist ning Anuga Mesopotaamia panteonist. Arvan, et kõrvutused osutuvad täpsemaks Egiptuse panteoniga, kuna seal on jumalad samuti omavahel suguluses- Amon- Ra oli isa ning tema pojad Osirisel ja Sethil ei olnud kõige paremad suhted, Zeusi vennad Poseidon ja Hades olid ka jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda. 2.Leida Demeteri ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist. Pärsia usundist võib tuua näiteks Zarathustra õpetuse hea ja kurja võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju vahel- Demeteri ja Persephone loos lubab Zeus Persephone ema teadmata naiseks oma vennale Hadesele- allmaa jumalale- Võib kõrvutada hea ja kurja vaheliseks võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea. 3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid ühiskonna erinev iseloom?
- Eksortsism kuradi väljaajamine. Kurjusest lahti saamine. Kurjade vaimude väljaajamine. - Siirderiitused(initsiatsioon) üleminek,asumine ühest olukorrast, inimese ühest eluetapist teise. Nt noorukist meheks või tütarlapsest naiseks. Ekskommunikatsioon osadusest väljaarvamine (anateemi alla panek) Salaliidud (müsteeriumiliidud mingisugus religiooni pooldajate salajased kohtumised, riitumiste läbiviimised, nt Eleusise müsteerium Vana-Kreekas, Demeteri riitused) seotud ühest religiooni astmest ühendatute seltskonda astumisega. Meestemajad on seotud pigem ühest perioodist teise astumisega Initsiatsioonid on edasikandunud läbi ajaloo. Nt käsitööliste tsunftid - kalendririitused(aastariitused) pööripäevad, võrdpäevsused, uusaasta, põllutööd. Nt Peruus algasid põllutööd kindla tseremooniaga. Templiprostitutsioon - patukahetsusriitused (deminueerivad riitused) flagellatsioon -ohverdamisriitused
jumalanna Ateena Part(h)enosele. Arhitektid: Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga ehk sambad igas küljes, sambad dooria stiilis (8x17 sammast, 69, 51x 30, 86m.) Selle juures asus skulptori Pheidiase tehtud Ateena kuju. 1690a. eKr sai Ateena akropol suurtükiga pihta=varemed. Perioodi lõpul valmis Erechteion, kus arhitektiks oli Philocles, omapärasemsk seal oli karüatiidide (naine samba funktsioonis) koda. Väljaspool Ateenat: Demeteri tempel, Eleusis. ARHITEKTUUR 2. ÕITSEJÄRGUL E. HILISKLASIKA (4. sajand eKr) JA HELLENISTLIK AEG: Üha rohkem pääses maksvusele püütkolossaalsuse toreduse raffineerituse poole. Templiehitus on tagaplaanil, hulganisti losse, teatreid, raekodasid ehk avalikke hooneid. Joonia stiili kõrval tuleb ka Korintose stiil, Hellenismi lõpus ka Ektlektika. Teatriehitus: Kõige kuulsam Epidaurose teater. Kreeka teatrid paiknesid istmed
Lethe. Uni Hypnos ja ja Surm Thanathos elavad samuti allamaailmas. Ka unenäod tulevad sealt, läbi väravate. Tõsielulised tulevad sarvest väravast, moonutatud uenäod elevandiluust väravast. Pilet 3 - Kaks suurt maajumalat Demeter ehk Ceres, Dionysos ehk Bachos Demeter ehk Ceres oli viljajumalanna, rehealuste kaitsja. Tema pidustused olid viljalõikuse ajal, templiteks olid rehealune ja viljapõllud. Iga viie aasta tagant toimus esimese viljalõikuse ajal septembris pidustus Demeteri auks. Algselt oli see pidulik leivasöömine, hiljem aga müstiline riitus, mis kestis üheksa päeva. Need olid väga pühad päevad, kus tavatoimetused edasi lükati. Tantsiti, toodi ohvreid, lauldi ja valitses lõbus meeleolu. Talvel oli Demeter murelik ja nukker. Demeteril oli tütar, Persephone. Neiu viis maa pealt Hades, et teha ta Surmariigi valitsejaks. Demeter muutus kurvaks, maa ei haljendanud enam. Demeter otsis oma tütart üheksa päeva,
Ta lasi teatada, et kavatses pulmi pidada, ja kutsus kokku palju külalisi, kelle seas oli ka Perseus. Iga külaline välja arvatud Perseus tõi kingi ja kangelane tõusis kõigi ees püsti ja kuulutas, et toob pruutpaarile ainukese sureliku gorgo Medusa pea. Just see oligi Polydektesel plaanis. Söandamata emale oma plaanist teatada, astus Perseus kohe laeva ja purjetas Delfisse. Delfis sai ta preestrinnalt teada, et ta peab otsima maad, kus inimesed ei söö Demeteri kuldset vilja, vaid üksnes tõrusid, ja rändaski Dodonasse, tammede maale. Perseus oli suures ahastuses, kuni ta oma rännuteel imelikku ja ilusat olevust kohtas, kes kandis kuldset tiivulist keppi, tiivulist kübarat ja tiivulisi sandaale. Võõras ei võinud olla keegi muu kui 15 Hermes. Ta ütles, et Perseus saab vajaliku varustuse Põhja nümfide juurest, kelle eluaseme leidmiseks
juhiga. (Jones, Pennick, 2003) Strabon kordab Poseidonise teadet ühe Gallia ranniku lähedal asuva saare kohta, kus samniitide naised elasid ilma meesteta, olles andunud ekstaatilisele Dionysose kummardamisele. Tegemist võis olla naiste kolledziga, nagu oli keldi prohvetitel vatedel. Ka Artemidoros jutustab, et Britannia ranniku lähedal sooritavad naised ohvritalitusi, mis on pühendatud (puht naiste) jumalannade Demeteri ja Kore austamisele. (Jones, Pennick, 2003) Ka druiidid võisid olla nii mehed kui naised. Me loeme kuldse sirbiga druiidi valgetest rüüdest, druiidist härjanahas tähnilise, valgetest sulgedest peakattega, mille tiivad lehvivad. On ka kirjeldusi naisdruiididest mustas, kuldsed lindid rinnal risti. ( Sampson, 2008) 2. Keldi religioon Keltide muistne usund tugineb nn. kolmekordsele ühtsusele, mis on kogu keldi kultuuri üks alustalasid
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
tapnud lohemao püütoni, seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks. -Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik. -Kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Surmajärgsus: -Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal: ilmaelu rõõmutu lõpp. -Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, allilmajõest viib üle paadimees Charon. -Allilma sügavustes troonis selle emand, Demeteri tütar Persephone. -Hellenismiperioodil kujunes ettekujutus, et siinpoolses elus saab surmajärgset saatust mõjutada. Jumalate ja inimeste põlvnemine: Maailm eksisteeris enne jumalaid. Algul valitesid Taevas ja Maa. Seejärel nende lapsed vanema põlvkonna jumalad- titaanid. Zeus tõstis titaanide vastu mässu, nii said jumalad valitsejateks. Inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast. Prometheus inimeste kaitsja, kaval ja petlik titaan
endale surmajärgsusest kuigi selget ettekujutust. Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Kreeka tähestik Kreeklased võtsid tähestiku üle Foiniiklastelt. Foiniiklastel oli tähestikus 22 märki. Need kõuik olid kaashäälikud. Kreeklased muutsid märke nii, et need tähistasid ka täishäälikuid. Nad lisasid veel paar tähte juurde. Kreeklased kutsusid tähestikku alfabeediks kuna esimene täht oli alfa ja teine beeta. Kreeka tähestikus on 24 tähte. Kreeka Alfabeedist tekkis ka ladina tähestik. Olümpiamängud
Seetöttu pandi surnutele höbemünt suhu. Allmaailmas elasid surnud röömutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi erilist karta pole. Müsteeriumid Ebamäärase surmajärgsusega tekkisid ka teist laadi ettekujutused. Need levisid eeskätt müsteeriumitega laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Nendel vöis osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbiteinud inimesed. Üks tuntumaid on jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Orpheuse müsteeriumi kohaselt taheti, et hing ei peaks enam pärast ühe keha surma teise kehasse minema. Orpheus oli müütiline laulik, kes olevatinimesi öpetanud müsteeriumide pidamist. §18 Kiri, haridus, kirjandus, teater Kiri alfabeet kreeka tähestik, nime sanud seitähtede järgi (alfa, beeta) See vöttis eeskuju foiniikia tähestikust. Kirjatüüp on tähestikkiri. Tekkeaeg umbes 800 eKr. Koosneb 24 tähemärgist.
Kõikjal Babüloonia, Väike-Aasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid.Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Nn. "Maojumalanna" kujuke - kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid. Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes. Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest
Nüüd ilmutas Demeter ennast täies jumalikus hiilguses. Jumalanna käskis jahmunud naistel ehitada talle tempel linna lähedale, et võita tagasi tema südame soosing. Demeter lahkus. Inimesed töötasid innukalt templi ehitamisel ja kui see valmis sai, istus Demeter sinna, igatsedes oma tütre järele. Saabus kõige kohutavam aasta, sest midagi maas ei kasvanud ega tärganud. Zeus nägi, et peab ise asja käsile võtma. Zeus saatis ükshaaval jumalaid Demeteri juurde, et ta pahameelt hajutada, kui Demeter ei võtnud kedagi kuulda. D kuulutas, et ei lase maal enne vilja näha, kuni ta pole näinud oma tütart. Nüüd otsustas Zeus, et ta vend Hades peab järele andma. Zeus saatis Hermese allilma Hadesele ütlema, et too laseks oma mõrsja tagasi Demeteri juurde. Hermes nägi Persephonet nukrutsemas, kuna ta igatses ema järele. Hermese sõnu kuuldes muutus Persephone rõõmsaks. Hades teadis, et oma vennale ta vastu ei
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5...
endale surmajärgsusest kuigi selget ettekujutust. Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teis- te eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. ANTIIK-KREEKA RIIK JA ÜHISKOND Tüüpiline Kreeka linnriik polis oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ena- masti elas polises 30 000-40 000 inimest, Ateenas ja Spartas oli elanikke paarsada tuhat. Linnriiki valitsesid ja selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud, kelleks loeti enamasti kõiki vabu põ- liselanikest (antud polises sündinud) mehi
Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, kus osales kogu elanikkond. Surmajärgsus Levinud oli arusaam, et surnute riiki piirab allmaailmajõgi Acheron, milles paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viib. Seetõttu oli kombeks surnule häberaha suhu panna. Allmaailmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena. Müsteeriumid Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteerium. Müsteeriumides kirjeldati teistsugust hauatagust elu. Hinge surematuse, taaskehastumise ja helgete tulevikuväljavaadete kuulutused ei suutnud välja tõrjuda tavapärast ettekujutust trööstitust Hadese riigist. KIRI, HARIDUS, KIRJANDUS JA TEATER Tähestik ja kooliharidus Kreeka tähestik alfabeet loodi otseselt foiniikia tähestiku põhjal u 800 eKr. Foiniikia tähestikus polnud vokaale, seetõttu pidid
Lemmikohvriloom oli lehm ja Herat ennast nimetati veisesilmseks. Poseidon. Zeusi vend. Merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Lemmikloom oli hubune. Hades. Zeusi teine vend. Aallmaailma ja surnute valitseja Demeter. Zeusi õde. Musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna. Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Tähtsaimas müüdis esines Demeter aga eelkõige armastava emana. Zeus lubas enda ja Demeteri tütre Persephone ema teadmata naiseks Hadesele. Viimane ilmuski süsimustadest hobustest veetud kaarikul ootamatult allilmast ja röövis tütarlapse, kui see pahaaimamatult kevadisel aasal lilli korjas. Pikka aega otsis Demeter asjatult oma tütart ja kui sai tema saatusest teada, tõmbus süngelt ning solvunult jumalatest kõrvale, väikesesse Eleusise linna Ateena lähedal. Kusagil mujal sel aastal vili ei kasvanud, loodus närbus ja nii pidi Zeus oma õega lepitust otsima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
