· Võim eluvaldkondade üle · Üks suur perekond ja suguvõsa · Varasemad jumalad olid titaanid · Zeus koos oma perekonnaga võitles ja võitis · Oluline roll ennustajatel oraaklitel · Kuulsaim Delfi Apolloni oraakel · Surmale ei pandud erilist rõhku Tähtsamad jumalad · Zeus peajumal, taeva-, piksejumal, jumalate valitseja · Hera- Zeusi abikaasa, abielu kaitsja · Poseidon merejumal · Hades allmaailma valitseja · Demeter põllumajandus · Ares sõjajumal · Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna · Apollon tarkusejumal, valgusejumal, · Aphrodite ilujumalanna · Dionysos veinijumal Kultuur OM Kultuur- filosoofia I · Tarkuse armastus või ka tarkuse teadus · Peamine probleem maailmakorraldus ning eksistents · Kuulsamad filosoofid · Thales Mileetosest · Filosoofia ja teaduse looja · Kõige aluseks- vesi · Demokritos
· Poseidon - Neptunus (maapõue- ja tormide jumal) · Hades - Pluto (allilma- ja surnute jumal) · Athena - Minerva (tarkuse-, kunsti- ja sõjajumalanna) · Apollon - Apollo (valguse- ja päikesejumal) · Artemis - Diana (jahi-, viljakuse-, abiellumis- ja sünnitusjumalanna) · Aphrodite - Venus (armastuse ja õnne jumalanna) · Hermes - Mercurius (karja, rändurite ja varaste jumal) · Demeter - Ceres (viljakuse ja viljajumalanna) · Persephone - Proerpina (viljakusjumalanna) · Dionysos - Baccus (algselt viljakus-, hiljem veinijumal) · Kronos - Saturnus (päikesejumal) · Hestia - Vesta (pere- ja kodukolde jumalanna) · Hera - Juno (taeva-, abielu-ja sünnitusjumalanna; Jupiteri abikaasa) VANA-ROOMA MÕISTED Kaar - ühenduskonstruktsioon, mille roomlased täiuslikkuseni välja arendasid.
naiste kaitsja. Järgnesid teised jumalikud olendid: sinisilmne Athena oma oda ja kiivriga tarkuse, kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; kuldjuukseline Apollon oma lüüraga valguse ja muusika jumal; maad vapustav merejumal Poseidon kolmhargiga; range Artemis vibuga kuuvalgete ööde, metsade ja jahi jumalanna; kaunis ilu ja armastusejumalanna Aphrodite oma tiivulise poja Erosega; lonkur Hephaistos kepiga tule ja oskustöö jumal; nukrameelne Demeter, laup pärjatud kuldsete viljapeadega, põllunduse jumalanna; nobejalgne Hermes oma tiivuliste sandaalidega kaubanduse jumal ning Zeusi käskjalg; verejanuline Ares relvadega hirmuäratav sõjajumal; ja tagasihoidlik Hestia kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Nende ja paljude muude jumalike olenditega koos valitses Zeus Olümposel ja hoidis kogu maailmas rahu ja korda. Imepärased müüdid, mis jutustavad 12 Olümpose jumala elust ja tegemistest, on
Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi. Jumalaid oli väga-väga palju. Mõned: Zeus Jumalate valitseja Taeva-, tormi- ja äikesejumal Kõigepealt oli Chaos. Hera Z abikaasa ja õde Abielu kaitsja Kaosest sündis kõigi Poseidon Z vend Merejumal elusolendite ema Gaia Hades Z vend Allmaailma ja surnute valitseja (maa), kes sünnitas Demeter Z õde Musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna endale abikaasa Ares Z ja Hera poeg Sõjajumal Uranose (taeva). Nende Hephaistos Z ja H poeg Tulejumal, sepp järglastena sündisid Athena Sündinud Z peast Sõjajumalanna, tarkusejumalanna vägevad titaani. Titaan Apollon Z ja Leto (titaan) poeg Valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning tuleviku kuulutja
(aeg) tüdrukud: Theia, Rhea, Themis (seadus), Mnemosyne (mälu), Phoibe (hele), Tethys Kõigil titaanidel kohutav välimus, olid trotslikud ja ohjeldamatud, Okeanos olla olnud päris kena. 2) kükloobid 3 poega Bronte (müristamine), Sterope, Arges (välgusähvatus) 3) hekatonheirid (sajakäelised ja viiekümnepealised hiiglased) Kottos, Brioreos, Gyes 12. Kronos ja titaanide ülestõus Vt. eelmine pt. 13. Titaanid ja nende lapsed Kronos+Rhea (lapsed Hera, Demeter, Hestia, Hades, Poseidon, Zeus) Okeanos+Tethys (okeaniidid: Metis&co; Kratos, Zelos, Nike kord, töö, rahu) Hyperion+Theia (Helios, Selene, Eos) Koios+Phoibe (Leto Apolloni ja Artemise ema, Astraia) Iapetos+Klymene (Atlas `tala, kandja', Menoitios, Prometheus ettemõtleja, Epimetheus - tagantjäreletark, tuulepea) Kreios /+Eurebeia mittetitaan/ (Astraios /Eose mees/, Pallas /Styxi mees/, Perses) Themis ja Mnemosyne olid pärast Zeusiga abielus, vt. pt. 16 14
· Kuna kreeklased võtsid Kreetalt jumalusi üle on osade nimed meile teada. Samuti on palju jumalannasid. Arhailine periood: · Esimesed kirjalikud allikad, mis annavad teavet, milliseid jumalaid kreeklased austasid. · Jumalad on meile teada just poeetide kaudu. Seal puudus preesterlik traditsioon. · Jumalad: Zeus, Hera(talle hakati kõige varem templeid rajama Kreekas), Poseidon, Hades, Demeter. Nemad olid jumalate vanem põlvkond. - Noorem põlvkond: Athena, Ares, Aphrodite, Apollon ja Artemis(noored jumalad; kuulusid täiskasvanuks saamise tseremooniate juurde), Hephaistos, Hermes(jumalik karjus, petis, varas), Dionysus(vahel samastati Hadesega). · Jumalatest räägiti palju müüte, aga sellest ei kujunenud ühtset ortodoksiat, sest religioon tulenes poeetidest mitte preestritest.
Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid. Demeteri kultusekohaks oli Eleüse linnake Ateena lähedal, seal oli suur Demeteri tempel ja seal toimusid Demeteri müsteeriumid. Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele. Dionysose kultus lubas paradiisi siin ja praegu
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
Lemmikloom oli hobune. HADES – Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja. DEMETER – Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Müütides kujutati Demeteri eelkõige oma tütre Persephone armastava emana. Zeus, Persephone isa, lubas tütre Demeteri teadmata naiseks oma vennale Hadesele. Too ilmuski ootamatult allmaailmast süsimustade hobuste veetud kaarikul ja röövis tütarlapse. Pikkade otsingute järel sai Demeter tütre saatusest teada ja tõmbus nördinult eemale väiksesse Eleusise linna. Vili närbus, inimesed ei saanud jumalaile ohvreid tuua ja Zeus oli sunnitud Demeterilt lepitust paluma. Persephone pääses ema juurde tagasi, kuid pidi edaspidi osa aastast veetma allilma emandana Hadese riigis. ARES – julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg. HEPHAISTOS – lonkur tulejumal, jumalate sepp. Hera ja Zeusi poeg.
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Uus pealinn Per-Ramses enda päritolupaika ja hüksoslaste kohta. Viljakas: 170 last. Ramses III: 12.saj Uue Riigi viimane suur kuningas, tõrjus tagasi mererahvaste rünnaku. Pärast seda 11.saj Egiptus jagunes Ülem-ja Alam-Egiptuseks Jumalad Ra/Atum: päikesejumal, universumi isand, Maati isa, kullipealine, obeliskid tema auks Osiris: allilma viljakusjumal, surnute jumal, surnute ülemkohtunik, Isise vend ja mees Isis: eelmise naine ja õde, viljakuse ja emaduse jumalanna= Demeter Seth: kõrbe, äikese, võitluse ja segaduse jumal. Osirise vend ja mõrvar. Tundmatu looma peaga Horos: taevajumal, kullipeaga, vaaraode jumal, Osirise ja Isise laps Hathor: lembe-, tantsu- ja taevajumalanna, lehm. Thot: tarkuse, seaduse, maagia, kirjatarkuse jumal, kuujumal, paaviani peaga. Ptah: Memphise jumalus, käsitööliste ja kunstide kaitsja, nagu Hephaistos Amon: loomis- ja viljakusjumal Teebast. Tähtis Keskmise Riigi ajal Hetiidid ja hurrid 17-16. saj ja uuesti 14-13. saj
kõigist võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Teda kujutati sageli jumalate valitsejana, istumas kõrgel Olümpose troonil. Zeusi abikaasa oli tema õde, taevakuninganna Hera, abielude kaitsja. Herat kujutatakse müütides sageli armukadedana, kiusamas Zeusi ja ta arvukaid lemmikuid ja nendega saadud lapsi. Zeusil oli ka kaks venda - oma võimsa kolmhargiga torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde, kuldne Demeter, oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Ülejäänud tähtsamad jumalad järgnevas loetelus olid kõik Zeusi lapsed. Sõjajumal Ares ja jumalate sepp, lonkur tulejumal Hephaistos. Nemad olid Hera pojad. Sõjajumalanna Athena oli sündinud oma täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast. Tema kaitse all olid kindlused ja linnad ning nendega koos kogu tsivilisatsioon. Teda austati ka kui tarkusejumalannat
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
kehastav Janus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida võis mõista kui vaatamist ette ja taha, sisse ja välja, tulevikku ja minevikku. Januse järgi sai oma nime ka jaanuarikuu, mis samuti hakkas märkima aasta lõppu ja uue algust. Janus oli ka sõjajumal. Tema templi kaks vastassuunas avanevat ust olid sõja ajal avatud, kuid suleti rahu saabudes. Jupiter – Zeus Juno – Hera Poseidon – Neptunus Hades – Pluto Ceres – Demeter Prosepina – Persephone Minerva – Athena Apollo – Apollon Diana – Artemis Mercurius – Hermes Venus – Aphrodite Baccus – Dionysos Saturnus – Kronos Vesta – Hestia Preestrid ja jumalateenistus Riik ja religioon olid Roomas alati väga tihedalt seotud. Roomlased olid kindlalt veendunud, et nende riigi edukus ja heaolu sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusesgt ja riigivõim pööras seetõttu jumalate austamisele suurt tähelepanu
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
maasse), ka maa jõudude, ürgsete jõudude valitseja (sarnane Enkile) Hades allilma valitseja; Hadese naine Persephone valitseb tegelikult pigem allilma (sarnane Dumuzile; mõlemad pendeldavad all- ja ülailma vahel Hera Zeusi naine, koos 2/1,5 last, kes on üsna tähtsusetul kohal mütoloogias, Zeusi olulised lapsed on teistega; abielu jumalanna, mütoloogias peamiselt armukade naine, kultuslikult oluline jumalanna, taeva ja maa abielu sümbol Demeter Zeusi üde, viljakusjumalanna, kuldsete juustega; naistejumalanna II: Athena neitsilik (aseksuaalne) ja sõjakas jumalanna; tihe suhe kangelastega, seotus madudega, võitu- toov jumalanna (sarnane Istarile); vaid Zeusi laps (sündis tema peast) Ares Athena vastand; sõjakoleduste jumal, toob kaotust ja kaost ning paanikat Hephaistos sepakunstide jumal, käsitöö jumal, anius ebatäpne jumal lonkur, naeruväärne kuid seksuaalne, Aphrodite mees
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Etruskitelt võeti üle ka surnutega seotud tavad ja matmiskombed. Suured mõjud on ka Kreekal, paljud kangelased ja jumalused võeti ka otse neilt üle. 12. peajumala süsteem, kreeklaste eeskujul, viidi sisse 3saj eKr. Kõik jumalad vastasid kreeka jumalatele: Jupiter Zeus, Juno Hera, Neptunus Poseidon, Minerva Athena, Mars Ares, Venus Aphrodite, Apollo Apollon, Diana Artemis, Vulcanus Hephaistos, Vesta Hestia, Mercurius Hermes, Ceres Demeter. Selle samastamise tulemusel võeti Kreeka jumalate atribuudid üle. Suurte jumalate kõrval olid olulised ka väiksemad jumalused ja olendid. Nt Genius meheliku sigitusjõu kehastus, hiljem oli maja, perekonna ja riigi kaitsjavaim, arvati et igal mehel on oma Genius. Naiste kaitsejumalanna oli alati Juno. Olilisim Geniuse püha oli sünnipäeva pidamine. Geniuse kõrval on oluline nimetada jumaluste gruppi: Penaadid kodukolde kaitsejumalused, nende funktsiooniks oli nii maja kui seal
Typhon Kreeka sünonüüm Saatanale Yaotzin Asteekide põrgujumal Yen-lo-Wang Hiina Põrguvalitseja Iidsete aegade kuradeil on alati või vähemalt enamasti olnud looma kuju. See on tõend inimese püsivast vajadusest eitada, et ka tema on loom, mille teadvustamine oleks andnud tema eneseteadvusele ja egole raske hoobi. Juudid ja egiptlased põlgasid sigu. Siga sümboliseeris jumalaid freya, Osiris, Adonis, Persephone, Attis ja Demeter ning neid ohverdati Osirisele ja Kuule. Hiljem hakati siga võrdlema Kuradiga. Foiniiklased kummardasid kärbesjumalat Baali, kellest hiljem sai kurat nimega Beelzebub. Nii Baali kui ka Beelzebubi sümboliseerib sõnnikumardikas ehk skarabeus, mis Egiptuses tähistab taassündi, nagu ka müütiline lind Fööniks, kes tõusis iseenda tuhast. Tänu kontaktidele pärslastega, uskusid iidsed juudid, et kaks suurt jõudu, mis
watching the unfolding fate of a hero. T h e hero of a Greek tragedy was a stand-in for the old god-king, undergoing a sacrificial death on behalf of all the members of the society, and bringing about a catharsis in the members of the audience through sympathy with his or her sufferings. In Athens, along with dramatic rituals honoring A p o l l o and Dionysos, sea sonal festivals were organized around the myth of Demeter and Kore (Persephone), a primal mother and daughter who once ruled over an endless summer of abundance. T h e i r story tells how the seasons began, and its festivals are timed to coincide 347 T H E W R I T E R ' S JOURNEY ~ T H I R D EDITION Christopher Vogler with the seasonal rhythms of planting, tending, harvesting, and surviving the win ter
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
