ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
Artemis elava looduse ja loomade kaitsja Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna Zeusi tütar Hermes jumalate käskjalg Zeusi poeg Ares sõjajumal Zeusi poeg Hephaistos jumalate sepp Zeusi poeg Demeter viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Zeusi õde Dionysos veinijumal Zeusi poeg Hestia kodukolde jumalanna Zeusi õde (http://et.para-web.wikia.com/) Kuna vanimas kreeka luules saadavad värsskõnet kehaliigutused ja eelkõige laul, saab Kreeka folklooris eristada mitmeid laululiike: töölaulud, sõdurite marsilaulud, lastelaulud, lembelaulud, rituaalsed laulud jne
Elgin enamuse kujusid Inglismaale viia ja müüs need Briti Muuseumile. Parthenoni on kasutatud kirikuna, türgi mošeena, 17. saj. sai hoone tugevasti kannatada, sest seal asus püssirohuladu). Parthenoni läänepoolse tümpanoni reljeefkaunistuste rekonstruktsioon (Võitlus Athena ja Poseidoni vahel Atika pärast). Rekonstruktsioon idapoolsest tümpanonist, millel kujutatakse Athena sündi Zeusi peast (all vasakul Dionysos?, Demeter ja Kore, paremal kolm saatusejumalannat). Parthenoni lõunap. friisi metoopide reljeefid: kentauride ja lapiidide võitlus (lapiidid on kr. müt-s hiiglaste hõim, kes võitsid oma kuninga pulmas kentaure; all olevad reljeefid asuvad Briti Muuseumis). Parthenoni idafriis: istuvad jumalad Poseidon, Apollo ja Artemis (ülal moodne rekonstrutsioon). Parthenoni friis Briti Muuseumist. Ratsanikud panatenaiade (Ateena tähtsaimad pidustused) rongkäigult.
Pantomiimid. Lugemisdraamad. Demeter Demeter oli viljajumalanna, Kronose ja Rhea tütar. Tema templid olid põld ja rehealune. Tema tähtsaim pidustus toimus viljalõikuse ajal. Korraldati rongkäike, toodi ohvreid, tantsiti, lauldi ning 17 lõbutseti. Demeteril oli tütar Persephone, kelle Hades ära röövis, kui ta ilusat nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Demeter sööstis linnuna üle mere ja maa tütart otsima, kuni ta jõudis päikese juurde, kes talle juhtunu ära rääkis. Demeter lahkus Olümposelt ja asus moondatult maa peale elama. Ta jõudis üksi rännates Eleusisesse ja istus kaevu juurde. Neli õde tulid kaevule vett tooma ja küsisid talt, mida ta seal teeb ning õed kutsusid ta enda koju. Metaneira hoidis oma noorimat poega süles ning D emeter võttis ta enda hoida
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
Tallinna Teeninduskool Meelika Kärner 031M PRAKTIKA ARUANNE Tallinn 2009 Sisukord MÜÜGITÖÖ ALUSED 3. Sissejuhatus 4. Kaupluse tudvustus TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS 5. Majapidamispaberite sortiment 6. Majapidamispaberid JUUSTE HOOLDUSTOODETE SORTIMENT 7. Juuksehooldusvahendid (lakid, geelid, vahad, maskid) 8.Juuksevahud, juuksemaskid, juuksepiim TOIDUKAUBAÕPETUS 9.Margariinide sortiment 10. Suhkru sortiment 11. Kohvi sortiment 12. Tee sortiment 13.Pastatoodete sortiment ARVESTUS JA ARUANDLUS 14.Kliendile arve kirjutamine 15. Kliendile arve kirjutamine 16. Kauba saatedokumendid 17. Kokkuvõte 18. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Olin praktikal Ülemiste Rimis ajavahemikul 05.01.2009- 09.03.2009. Praktikal käisin esmaspäevast reedeni kella 8.00- 13.30. Igal praktika päeval oli 5 tundi ette nähtud Rimi p...
õhukesi müüriribasi. 5. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta mõni kuulus triumfikaar. See oli väravataoline, kuigi polnud mõeldud väravaks, vaid monumendiks.Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks.Keiser Constantinuse triumfikaar Roomas. 6. Ühenda numbritega sama jumala nimi Vana-Kreekas ja Roomas. Apollon = Apollo Athena = Minerva Aphrodite = Venus Zeus = Jupiter Ares = Mars Hera = Juno Demeter = Ceres Poseidon = Neptunus Hephaistos = Vulcanus Hermes = Mercurius Artemis = Diana 7. Milliseid mälestisi on endast Rooma linna jätnud keiser Augustus? Uhkeim neist oli Trajanuse forum.Suurhoone, raamatukoguna kasuatud Basilica Ulpia. Monumentaarne Rahu altas(Ara Pacis) 8. Mis on Panteon? Mille poolest oli ta omal ajal tähelepanuväärne? Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas.Kõigi planeedinimedega jumalate tempel. 9. Täienda:
Kreeklastel oli mitu jumalat: Apollon oli päikesetõusu, -loojangu ja poeesiajumal, hoidis tavaliselt kannelt käes. Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga. Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt väikese kepi ja raamatuga. Hephaistos oli tule ja sepakunstijumal, kujutati tavaliselt alasi ja haamriga. Hestia oli perekonna ja kodukolde kaitsja. Poseidon tõstis merel tormi ja väristas maad. Välkude sähvimine ja kõuemürin andsid tunnistust jumalate valitseja Zeusi
,,Rooma jumalad ja kangelased" Referaat Põlva 2010a. Pole päris selge, kas ,,vanimad" jumalad on kõige vanemad, ent roomlaste hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümpla...
Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile, vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Võistlejaid eristas erinevat värvi riietus. 4. Vana-Kreeka Jumalad 1) Zeus – taeva, tormi ja piksejumal 2) Hera – abielu kaitsja 3) Poseidon – merede valitseja 4) Hades – allilma ja surnute valitseja 5) Demeter – musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna 6) Ares – sõjajumal 7) Hephaistor – tulejumal, jumalate sepp (lonkur, kole jumal) 8) Athena – sõjajumalanna 9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal Vana-Rooma jumalad
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. 3) Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja.Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. 4) Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. 5) Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna.Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. 6) Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. 7) Hephaistos lad. Vulcanos - sepatöö jumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik.Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Kristjan Vahtla Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid (erinnüsed, moirad, graiad, gorgod, harpüiad, sireenid, muusad, graatsiad, hoorid, hesperiidid) Antiik-Kreeka panteon on rikkalik ning mitmekesine. Kreeklastel oli palju erinevaid tegevusvaldkondi ja huvitav arusaam neid ümbritsevast maailmast ning sellest tulenevalt olid ka jumalad teatud nähtuste või elualade patroonid. Oma töös saatsid või abistasid neid hierarhiliselt madalamal asetsevad, ent mitte vähem olulised jumalused. Nad esinesid gruppidena ning enamasti ei tähtsustata selle liikmeid teiste kõrval üle. Neidki austati, ent ka kardeti. Nagu jumaladki, esinesid nad antropomorfsel kujul. Ent kaunite naisjumaluste kõrval esines ka erinevate eluvormide vahelisi kohutavaid hübriide, kelle eesmärgiks oli inimesi karistada või suisa hukatusse juhtida. Erinnüsed Erinnüse...
kaitsja. kägu, granaatõunapuu. Poseidon Merejumal, meresõitjate Kolmhark, delfiin. kaitsja. Allmaailma ja surnute Kiiver, mis muutis Hades valitseja, maavarade isand, nähtamatuks, kolme peaga ainus jumal ilma templi ja koer Kerberon. kuluseta. Demeter Põllutööde kaitsja, musta Viljapead, moonid, sirp mulla ja viljakuse. Hestia Kodukolde jumalanna Tuli, tõrvik. Zeusi lapsed Kaitsealune valdkond Atribuut, seostatav loom, lind või puu Linnade ja tsivilisatsiooni Kiiver, kilp, oda, õlal
Uranose võim taandus sellega. 4 Nüüd saab Kronosest universumi valitseja ning ta loodab, et igaveseks. Kuid tema valitsemisaeg, mis rajanes säärasel kuritööl, tõi maailmale palju hädasid. Jumalanna Öö sünnitas Surma ja Pettuse, Luupainajad ja Riiu, kättemaksuhimulise Nemesise (kättemaksu jumalanna) ja palju muid koledaid nähtusi, mis mürgitasid maailma. Kronosel oli kuus last oma õe Rheiaga: tütred Hestia, Demeter, Hera ja pojad Hades, Poseidon ja Zeus. Kartes isa Uranose needust ja et lapsed ei saaks tema üle võimu haarata, sõi Kronos ettevaatusest viis last kohe pärast nende sündimist ära alles jäi ainult Zeus. Rheia ahastas pärast iga lapse kaotust, kuni ei suutnud seda enam taluda ja võttis appi kavaluse. Ta sünnitas noorima poja Zeusi Kronose eest salaja Kreeta saarel Ida mäe koopas (see on veel tänapäevalgi olemas). Rheia abilised olid
Poseidon merejumal Hades surnutejumal Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja Hermes jumalate sõnumitooja Aphrodite armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Dionysos veini-, ekstaasi- ja taimekasvatusjumal Artemis jahiloomade- ja metsade kaitsja Demeter Zeusi õde; musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja o oraaklid spetsiaalsed pühamud, kust võis jumalatelt nõu küsida o Delfi oraakel kuulsaim oraakel, asub Kesk-Kreekas Parnassose mäe kalju jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon seal lohemao püütoni. o Surmajärgne elu: Puudus Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki (sinna pääses
tarbed: nad sõid, jõid ja magasid. Kõige öeldu juures olid jumalad inimestest siiski ilusamad, täielikumad, igavesti noored ja surematud. Kreeklastel oli 12 tähtsamat jumalat, kes elasid Olümpose mäel, mis lumega kaetud ja pilvedest ümbritsetud Tähtsamad jumalad Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja
nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi riigileus läbi lüüa VANA-KREEKA JUMALAD Tuntuim Kreeka jumal Zeus on sündinud kahe titaani Rhea ja Kronose liidust. Zeus oli Kronose noorim poeg. Rhea ja Kronose lastena sündisid veel Hades (allmaailma jumal), Hera (abielu kaitsja), Poseidon ( merede valitseja), Hestia (kodukolde jumalanna) ja Demeter ( viljakus- ja põllutööjumalanna). Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal
tühjad alad, aasad närbumatute lilledega. Fuuriad=erinnüsed (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid (Vergilius) Kreeka poeetidele erinnüsed patuste nuhtlejaid maa peal. E'd olid halastamatud, õiglased. Uni (Hypnos) + Surm (tema vend; Thanatos) ka allilmas. On 2 unenägude väravat: üks sarvest (tõsielulised unenäod), teine elevandiluust (võltsid, moonutatud unenäod) 3.pilet KAKS SUURT MAAJUMALAT Inimsoo parimad sõbrad Demeter ja Dionysos. Dionysose pidu samuti lõikuse ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER (CERES) Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud
Ümber Hadese palee on külmad, lagedad, tühjad alad, aasad närbumatute lilledega. Fuuriad=erinnüsed (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid (Vergilius) Kreeka poeetidele erinnüsed patuste nuhtlejaid maa peal. E’d olid halastamatud, õiglased. Uni (Hypnos) + Surm (tema vend; Thanatos) ka allilmas. On 2 unenägude väravat: üks sarvest (tõsielulised unenäod), teine elevandiluust (võltsid, moonutatud unenäod) KAKS SUURT MAAJUMALAT Inimsoo parimad sõbrad Demeter ja Dionysos. Dionysose pidu samuti lõikuse ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER (CERES) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...
Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks
et kõik aitavad seda meest, kelle Helena neist endale valib. Seepärast kogunesid pärast seda, kui Paris oli vahepeal Menelaosega abiellunud Helena Troojasse röövinud, kokku kangelased kogu Kreekast, et kaunitari koju tagasi tuua, mis pärast kümne aastast sõda ka õnnestus. Pelops oli Tantalose poeg. Tema isa, keda jumalad tahtsid proovile panna, tappis poja ning serveeris ta jumalaile söömaajana. Kõik kohkusid kohutava roa eest tagasi, üksnes oma tütart leinav Demeter sõi hajameelselt ära ühe õlatüki. Kui jumalad Pelopsi taas ellu äratasid, kinkisid nad noormehele vaimustava ilu ja asendasid puuduva õlatüki elevandiluuga. Poseidon armus võluvasse noorukisse ning kinkis talle tiivulise kaariku, millega sai sõita üle mere, ilma et isegi vankritelg oleks märjaks saanud. Hiljem sai Pelops endale naisek Oinomaose tütre Hippodameia, kuid tõmbas alatute trikkide tõttu enda peale jumalate viha, mis määras ära ka tema poegade
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ...
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
võidusõidud. 15) Paljud teosed ja muu kirjanduslik vara plagieeriti ehk kopeeriti, mugandati ning tõlgiti ladina keelde. Jumalad võeti samuti kreeklastelt ning pandi oma nimed asemele. Templiehituse põhijooned võeti kreeklastelt. Filosoofia polnud nii kõrgel tasemel kui Kreekas, kuid tehnoloogia ning ehituskunst oli Roomas rohkem arenenud . 16) Jupiter e. Zeus, Mars e. Ares, Juno e Hera - abielu kaitsja, Poseidon e Neptunus, Hades e Pluto - allmaailma jumal, Ceres e Demeter viljakuse, põllutööde jumalanna, Prospina e Persephone kevadejumalanna, Minerva e Athena tarkuse- ja sõjajumalanna, Apollo e Apollon luule ja muusikajumal, Diana e Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja, Mercurius e Hermes teekäijate kaitsja, hingede juht allmaailma, varaste jumal, Venus e Aphrodite ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna, Bacchus e Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal, Saturnus e Kronos lõikusejumal, Vesta e Hestia kolderahujumalanna.
Preester läks sinna ning ütles, et valitsejatel pole kombeks mesti lüüa varastajatega, andku kuju tagasi. Tantalos väitis, et temal seda pole. Jumalad teadsid väga hästi, et Tantalos on selle kuju varastaud. Tantalose kõrkus kasvas, ta hakkas Jumalate tagant varastama toitu ja jooki, viis selle Olümposelt inimestele. Tantalos tappis oma Poja Pelopsi ja kutsus jumalad enda juurde paleesse pidusöögile, kus ta pakkus omaenda poja liha. Viljajumalanna Demeter sõi hajameelsses pakutud roast tükikese, aga ülejäänud jumalad hüppasid lauast eemale, Tantalos sai aru, et jumalad on siiski kõiketeadjad. Zeus määras Tantalose igavesti piina tundma, surnute riigis seisab Tantalos puhta värske vee sees ja teda piinab janu, aga kui ta kummardub, kaob vesi ja muutub liivaks. Käeulatuses kasvavad tal oivalised puuviljad, kui ta neid üritab võtta, kegitab tuulehoog oksi, ta peakohal ripub hiiglaslik kivimürakas
Kreeka Referaat Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Loodus....................................................................................................................................4 Kliima.................................................................................................................................5 Temperatuur................................................................................................................... 6 Vihmasadu-õhuniiskus .................................................................................................. 6 ..........................................................................................................
Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega
Vana-Rooma Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiilia...
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
Kreeka Vanim Periood Referaat Tallinn 2007 Sisukord Eessõna.......................................................................................................................................3 Article I. Maa ja selle rahvastik..................................................................................................4 Section I.1 Kreeka loodus.....................................................................................................4 Section I.2 Rahvastik............................................................................................................5 Article II. Kreeta-mükeene kultuur.............................................................................................5 Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann...........................................................................5 Section II.2 Evans. Knos...
Jumalate olulisus: · Loodusjõudude selgitamine · Väljendasid moraali · Kaitsta tegevusalasid Jumalatele rajati pühamuid altar (ja tempel). Vaid altartiga pühamud vabas õhus. Tempel allus polist võimukorraldusele. Olid oraaklid ehk ennustajad. Jumalad elasid ühtse perena olümpose mäel. Jumal Valdkond Zeus Peajumal Aphrodite Armastuse Hera Zeusi abikaasa, naiste ja kodukorlde Ares Sõda Poseidon Mere Dionysos Veinijumal Demeter Viljakus ja põllundus Hephaistos Sepp Apollon Päikesa ja valguse ja muusika Artemis Jaht Athena Tarkuse Hermes Käskjalg Hades Allmaailm Ajalugu Page 14 Küsimused 2. oktoober 2009. a. 9:21 1. Mesopotaamia. 2. Ohverdades templites, oraaklite kaudu, pidades pidustusi. 3. Ei peetud elu jooksul toimunut oluliseks. Surnud lähevad Hadese riiki. Hiljem nägemus et tuleb elada
b. Tähtsamad jumalad · Zeus Jumalate valitseja, taeva- ja piksejumal, hulk lapsi jumalate ja inimkangelaste seas · Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja · Poseidon Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid · Hades Zeusi vend, allilma ja surma valitseja · Demeter Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena · Ares Julm sõjajumal · Hephaistos Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja · Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja · Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja · Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja
Ajaloo tunni shaiss Ma sain töö kolme whoooooohooooooooooooooooooooooooo Now i can die happy Kysimused Weeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!!!!!!!!!!!!! 1)Millest tuleb nimetus Foiniikia? 2)Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad Sumeri ja Foiniikia riigid? 3)Miks sai foiniiklaste tähtsamaks tegevusalaks kaubandus? 4)Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku ja mis see omakorda kaasa tõi? 5)Iseloomusta juutide esiisasid? 6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab? 7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajas...
Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD................................................................
Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja inimeste isa) ta on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naistega. Hera oli ka abielu ja sünnituse kaitsja. Zeusi vend Poseidon oli veekogude, kalameeste jumal ning maavärinate ja tormide tekitaja. Poseidon atribuudiks oli kolmhark. Zeusi õde Demeter oli viljakuse jumalanna sümboliks viljapea. Apollon, kes algselt oli päikesejumal ja haiguste saatja, hiljem kunsti ja kultuuride kaitsja. Looduse ja loomadega oli seotud. Artemist peeti kuujumalannaks ning teda kujutati tihti noolte ja vibuga. Ilu- ja armastusjumalanna on Aphrodite tal on palju armukesi ja mehi. Ateena on kaitsejumalanna ning tarkuse- ja sõjajumalanna. Koldetulejumalanna oli Hestia, kes oli kodukolde kaitsja, ta oli neitsilik jumalanna
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
kättemaksuhimuga. Teda austati kui abielu- ja sünnitusjumalannat. * Poseidon merejumal. Oli samuti maavärinatejumal ja hobustejumal. Teda kujutati kolmhargiga. Ta põhjustas ja lõpetas torme oma suva järgi. Ta lõi hobused ja õpetas surelikud ratsutama. * Hades Zeusi ja Poseidoni vend. Valitses manalat, kus ta elas hiilgavas palees, mille oli ehitanud Hephaistos titaanide tööjõu varal. Tema kuningriigi piire valvas Kerberos. Hadese allilma hakati kutsuma Hadeseks. * Demeter taimekasvu- ja viljakusjumalanna; oli pikk, hästi lõhnav ja kaunis tegelane, kes õnnistas lemmikuid hea saagiga. Zeusi õde ning Rhea ja Kronose tütar. Esindas loodusjumaluste kolmandat põlvkonda, kuna tema ema oli Gaia. Tema ja Zeusi tütar oli Persephone. * Ares sõjajumal, tundis mõnu konfliktist, nautis verevalamist ja rõõmustas enda põhjustatud hävingu üle. Metsik ja isemeelne, ei mõelnud oma tegude õigustatusele või nende tagajärgedele.
Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Kreeklaste usk Kreeka jumalad sarnanesid inimestega nii välimuselt kui iseloomult, neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate
Kõikjal Babüloonia, Väike-Aasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid.Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Nn. "Maojumalanna" kujuke - kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid. Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes. Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest
abielu kaitsjana. Mitmes kreeka paigas teati näidata kohta, kus Zeusi ja Hera abielu olevat aset leidnud. Müütides kujutati Herat sageli armukadedana, kiusamas Zeusi arvukaid lemmikuid ja lapsi, keda nad talle sünnitasid. Lemmikohvriloom oli lehm ja Herat ennast nimetati veisesilmseks. Poseidon. Zeusi vend. Merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Lemmikloom oli hubune. Hades. Zeusi teine vend. Aallmaailma ja surnute valitseja Demeter. Zeusi õde. Musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna. Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Tähtsaimas müüdis esines Demeter aga eelkõige armastava emana. Zeus lubas enda ja Demeteri tütre Persephone ema teadmata naiseks Hadesele. Viimane ilmuski süsimustadest hobustest veetud kaarikul ootamatult allilmast ja röövis tütarlapse, kui see pahaaimamatult kevadisel aasal lilli korjas. Pikka aega otsis Demeter asjatult oma tütart ja
abielu kaitsjana. Mitmes kreeka paigas teati näidata kohta, kus Zeusi ja Hera abielu olevat aset leidnud. Müütides kujutati Herat sageli armukadedana, kiusamas Zeusi arvukaid lemmikuid ja lapsi, keda nad talle sünnitasid. Lemmikohvriloom oli lehm ja Herat ennast nimetati veisesilmseks. Poseidon. Zeusi vend. Merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Lemmikloom oli hubune. Hades. Zeusi teine vend. Aallmaailma ja surnute valitseja Demeter. Zeusi õde. Musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna. Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Tähtsaimas müüdis esines Demeter aga eelkõige armastava emana. Zeus lubas enda ja Demeteri tütre Persephone ema teadmata naiseks Hadesele. Viimane ilmuski süsimustadest hobustest veetud kaarikul ootamatult allilmast ja röövis tütarlapse, kui see pahaaimamatult kevadisel aasal lilli korjas. Pikka aega otsis Demeter asjatult oma tütart ja
armukesed,kaaslannad. Usk, Kreeka jumalad:olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Peamine elupaik oli Olümpose mägi;jumalaid oli väga palju. Inimesest erinesid 3 asja poolest-kaunid, surematud, kõikvõimsad. Eesotsas seisis taeva-,tormi- ja äikesejumal Zeus, ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevajumalanna. Zeusi 2 venda- mere- ja maavärinajumal Poseidon(kolmehargiga) ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde Demeter oli põlluvilja jumalanna. Ülejäänud jumalad Zeusi lapsed-sõjajumal Ares ja jumalate sepp, lonkur tulejumal Hephaistos, sõjajumalanna Athena, kes sündis Zeusi peast; Apollon-valgusejumal,luule, muusika eestseisja; jahijumalanna Artemis; Hermes-jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalide ja tiivuliste kübaraga;Aphrodite-ilu,-armastuse- ja viljakusejumalanna; Dionysos-viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. Pühamud, preestrid ja jumalateenistus-koosn
TROOJA SÕDA (u 1200 aastat eKr) PARIS ANNAB KULDÕUNA APHRODITELE Peter Paul Rubens. Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatü...
Mars Ares Juno Hera Neptunus Poseidon Hades Pluto Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes