Raha tuli nii kodanikelt, kui võõramaalastelt kui ka rikastelt, viimaste osa finantsis oli suur. 6) Mütoloogiline maailmavaade. Lk.121-126 Mütoloogiline maailmavaade toetub jumalatele. Peamine elupaik oli Olümpose mägi. Eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tema abikaasa oli tema õde Hera, kes oli abielukaitsja. Zeusil oli kaks venda: merejumal Poseidon ja allmaailma valitseja Hades. Zeusi teine õde oli viljakusjumalanna Demeter. Zeusi ja Demeteri tütas Persephone abiellus Hadesega. Hera ja Zeusi pojad: sõjajumal Ares ja tulejumal Hephaistos. Zeusi peast sündis sõjajumalanna Athena. Valgusejumal Apollon ja jahijumalanna Artemis olid kaksikud. Armastusjumal Aphrodite ja veinijumal Dionysos. Müüt : Jumalate põlvnemine. Kõigepealt oli kaos (Chaos) ürgaine algne korrastamata seisund. Kaosest sündis kõigi elusolendite ema Gaia(maa), kes sünnitas omale abikaasaks Uranose(taeva). Nende
B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, loomade- ja jahijumal, Apollon ilu-ja kunstijumal, Dionysos asustus K- losside ümber rahvarohked linnad, M- losside ümbert veinijumal, Athena sõjajumalanna, Poseidon merejumal, puudusid suuremad linnad, üldiselt: K-rahulik ja rõõmus kultuur, Hestia kolde- ja ohvritule jumalanna, Demeter M-sõjakas ja rahutu Kreeklased rajasid kolooniad: sest 1) viljakusejumalanna, Hades allilma valitseja, Nike kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli võidujumalanna vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Kreeka teater: Sai alguse koori-ja näitemängudest veinijumal Prantsusmaal, Hispaanias, P-Aeerikas, Musta mere rannikul) Dionysose auks. Etendus toimus vabas õhus, mänguplatsiks oli
Francis Picabia (1871-1953) Õrnus Francis Picabia (1871-1953) Tantsud kevadel Udnie Marcel Duchamp (1887- 1968) Marcel Duchamp (1887- 1968) Pudelikuivatusrest Duchampi purskkaev Marcel Duchamp (1887-1968) Trepist laskuv akt Pruut/ Mariee’ Marcel Duchamp (1887- 1968) Duchamp 1919 Leonardo da Vinci 1503 Hans (Jean) Arp (1887-1980) Portree monokliga Hans (Jean) Arp (1887-1980) Demeter Unenägu Hans (Jean) Arp (1887-1980) Väike modell Kolm punga Hans (Jean) Arp (1887-1980) Vallatu puuvili Sürrealism Tänini väga elujõuline vool Alguse sai 1919, kui ilmus Bretoni ja Soupault´ luulekogu „Mangetväljad“ PROPAGEERISID AUTOMAATSET, MÕISTUSE KONTROLLIST VABA KIRJUTAMIST Eitasid: objektiivset loogikat, konventsioonidel põhinevat maailmapilti (traditsioonid, moraalinormid), tavareaalsust
Pedagoog lapse/poisi õpetaja (koduõpetaja) rikkamate laste jaoks Õpetati koolis kirjandust, lugemist, luuleteoseid, muusikat ja kirjutama. Gümnastika e sportlikud harjutused (kuulusid ka hariduse hulka) Antropomorfsed jumalad e inimesekujuline Zeus jumalate valitseja ( taeva, tormi, pikse) Hera abielu kaitsja (õde ja naine) Poseidon merejumal (vend) Hades (vend) allmaailma ja surnutee Demeter (õde) viljakuse, põllutööde, armastava ema kuju (persephone kohta) Ares julm sõjajumal Hephaistos lonkurist tulejumal (poeg) Athena sõjajumalanna Apollon terve mõistuse, luule ja muusika jumal Hermes teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allilma Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna Dionysos vein ja viinamarjakasvatuse jumal Titaanid olid vanema põlvkonna jumalad
laevastik. Religioon Tsentraliseeritud(ühtset) usukultus Kreekas puudus(sest polnud ühte riiki). Range süsteem religoonis puudus. Kreeka jumalad olid antropomorfsed (inimese sarnased). Asjade alguseks oli Kaos(nimi). Neist sündisid Uramos(taevas) ja Gaia(maa). Neist omakorda sündisid 12 titaani, kükloobid ja monstrumid. Titaanidest olid Kronas ja Rhea nii abikaasa kui ka õde ning vend. Nendest sündisid veel Zeus, Hades, Poseidon, Hera, Demeter ja Hestia (kodukoha jumalanna). Kreeka mütoloogias tõstetakse esile 12 jumala ehk kaksteist olümpioslast, kes elasid olümpose mäel. (põhja kreekas, mitte olümpia). Kohe kindlalt on seal Zeus, Poseidon, Hera ja Hestia. Üldjuhul preestrid valiti, kuid mõnes polises, käis asi ka pärimisega. Nemad kontrollisid, et ei toimiks mingeid muutusi kombetaltitustes. Tempel oli üheks jumalate suhtlemise kohaks. Algselt tähendas tempel jumalatele pühendatud kohta, pärast aga hoone
11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. V:Zeus taevajumal Hera abielu kaitsja Hephaistos tule-ja sepatöö jumal Ares sõjajumal Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal Artemis loomade- ja jahijumal Apollon ilu-ja kunstijumal Dionysos veinijumal Athena sõjajumalanna Poseidon merejumal Hestia kolde- ja ohvritule jumalanna Demeter viljakusejumalanna Hades allilma valitseja Nike võidujumalanna 12.Millest kujunes Kreeka teater? Iseloomusta ja võrdle tänapäevaga. V:Sai alguse koori-ja näitemängudest veinijumal Dionysose auks. Etendus toimus vabas õhus, mänguplatsiks oli hobuserauakujuline-teatron(1), keskel mänguplats-orkestra(2), orkestra taga puust lavaehitis-skeene(3),proskeenion(4), näitlejad kandsid maske ja jalas kandsid koturne, mängiti
Kirjanduse suunad ja voolud. · Antiikkirjandus Euroopa vanim kultuur, mis kujunes välja Vana- Kreekas 5. sajand enne meie aega. Maailma kirjandusele on aluse pannud kreeka mütoloogia. Vana-Kreekast on pärit teater, olümpiamängud, eeposed ja kirjanduse põhiliigid eepika (jutustav), lüürika (luule), dramaatika (näitekirjandus). Jumalad: Olympos- Kreeka kõrgeim mäetipp, jumalate eluase. Seal nautisid na elu ja positiivseid asju. Surelikke sinna ei lastud. Zeus- peajumal, taevajumal, kõrgeim jumal, jumalate ja inimeste isa, sündis Kreetal. Hera- Zeusi naine, kõrgeim jumalanna, taevajumalanna, abielujumalanna. Poseidon- Kreeka merede ja vete jumal, maa hoidja, tekitas torme ja maavärinaid Hades- allilma jumal, kardeti ja vihati Ares- sõjajumal, julm, isegi jumalate poolt vihatud Apollon- päikese ja valguse jumal, muusika kaitsejumal Hephaistos- tule ja ...
Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. sajand eKr) aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. Muutused religioonis Kõik vanad jumalad jäid püsima ning nende kõrvale andsid kreeklased koha paljudele ida jumalatele. Seejuures leidsid kreeklased oma ja võõrastel jumalatel olulisi ühisjooni ning hakkasid neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeter aga Ištari, Hathori või Isisega. Isis saigi hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks. Tema pühamuid rajati nii Kreekasse kui ka Itaaliasse ning tema auks korraldati müsteeriume. Hellenismiperioodi religioon oli seega Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. Aleksandra Baikova 11A1
31. Terminus- piirivalvur 32. Priapus- viljakuse andja 33. Pales- kariloomdele jõu andja 34. Sylvanus- metsaraidurite abistaja 35. Saturnus- külvi ja seemne kaitsja 36. Janus- "hea alguse jumal", temale pühendatult tähistati uut aastat 37. Lucina- sünnitusjumalanna ROOMA JUMALAD Jupiter Zeus Juno Hera Neptunus Poseidon Vesta Hestia Mars Ares Minerva Athena Venus Aphrodite Mercurius Hermes Diana Artemis Vulanus Hephaistos Ceres Demeter "DEMETER" Dem tütar Persephone (kevadeneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord
13) Iseloomustage Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogiat järgmiste valdkondade abi: müütiline maailmapilt, jumalad (nimi ja valdkond), suhtumine jumalatesse, jumalate teenimine (s.h pidustused). Zeus - taeva-, tormi- ja äikesejumal, peajumal Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja Poseidon - merejumal Hades – allmaailma ja surnute valitseja Demeter – viljajumalanna Persephone – allilma ja viljakuse jumalanna Ares – sõjajumal Hephaistos – tulejumal Athena – tarkusejumalanna Apollon – valgusejumal Artemis – looduse-ja metsloomade kaitsja Hermes – jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja Aphrodite – ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Dionysos – viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel) · Nn. "Maojumalanna" kujuke Kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid. Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes. Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt
Kronose kõrval olid tähtsaimateks titaanideks Okeanos - jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion, päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne, mis tähendab mälu ; Themis, mida tavaliselt tõlgitakse õigluseks, ja Iapetos oma tuntud poegadega - Atlas, kes kandis teavast oma õlgadel, ja Prometheus, inimsoo päästja, kes varastas jumalatelt tule, et anda see inimestele. Kronose naine oli Rhea, nende lapsed olid Demeter, Hera, Hades, Poseidon, Hestia ja Zeus. Tähtsaim neist oligi Zeus, sest tema kukutas oma isa Kronose võimult (ajalugu kodub). Kronos neelas oma lapsed alla kohe peale nende sündi, kuid viimase lapse pähe andis ta naine ( ja õde) Rhea talle hoopis mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos alla neelas. Allesjäänud laps, Zeus, aga tõukaski oma isa omakorda troonilt ning vabastas oma õed ja vennad tema kõhust.
tüdrukuga. Tavaliselt ei olnud peigmees ja pruut enne abiellumist teineteist näinud. Poolte kokkuleppel võidi abielu ka lahutada. Mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu mõne hetääriga. Naine pidi püsima kodus. Kreeka usk Jumalad olid inimeste moodi. Jumalate elupaigaks oli Olympuse mägi. Jumalaid oli väga palju. Zeus peajumal, taeva-, tormi- ja piksejumal Hera Zeusi õde ja abikaasa, taevakuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Demeter Zeusi õde, musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna Ares Sõjajumal (Zeusi poeg)Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon valgusejumal, luule-, muusika- ja vaimuteravuse eestseisja, oli ka tuleviku ennustaja Hermes tiivuliste sandaalide ja kübaraga jumalate käskjalg Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusjumalanna Dionysos viinamarjakasvatuse-, veini- ja sigimusjumal Pühamud Pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Aristokraatidelt pärineb kirjasõna. Konkurentsivaim kõiges. USK Antropomorfsed inimese moodi. Kujutleti perekonnana. Elupaik oli Olümpose mägi. Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja vilja jumalana, põllutööde kaitsja, armastav ema. Persephone Zeusi ja Demeteri tütar, kes lubati Hadesele naiseks. Zeusi lapsed: Ares sõjajumal. Hephaistos tulejumal. (mõlemad Hera pojad) Athena sõjajumalanna. (sündinud Zeusi peast) Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja, tuleviku kuulutaja. Artemis jahijumalanna. (Apolloni kaksikõde)
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. 11. Kreeka jumalaid eristas inimestest vaid vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Zeus- taeva- , tormi - , piksejumal, ning jumalate valitseja. Hera Zeusi naine ja ka õde, ning teave kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielukaitsjana. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja põllu viljakuse jumalanna. Ares julm sõjajumal (Hera ja Zeusi poeg). Hephaistos tulejumal. Ateena sõja- ja tarkusejumalanna ( Zeusi tütar, kelle ta enda peas välja mõtles). Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse, viljakuse jumalanna. Dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal. Hermes teekäijate kaitsja. Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja. Igaüks
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
mitut nime. Kreekased võtsid mõnigi kord ka võõramaiseid jumalaid omaks, neid vahel ka mõne enda omaga samastades. Jumalkonna eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äiksejumal Zeus. Tänu piksenooltele oli ta kõigist võimsaim ja talle pidid teised jumalad kuuletuma. Tal oli palju lapsi. Tema abikaasa oli tema õde Hera, keda austati kui abielu kaitsjat. Zeusi vend oli merejumal Poseidon ja allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde, Demeter, oli mulla, selle sigivuse ja vilja jumalanna. Jumalate kohta on palju müüte, nagu ka Muistses Egiptuses ja Mesopotaamias. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed ja moodustasid jumalate noorema põlvkonna: sõjajumalanna Athena, kellest peeti erinevalt sõjajumalast Aresest väga lugu; valgusejumal Apollon ja tema kaksikõde jahijumalanna Artemis; ilu-, armastus ja viljakusjumalanna Aphrodite; veinijumal Dionysus.
Eukleides -> geomeetria põhialused. Archimedes -> seadus kehade veeväljasurvest. 5. Kreeklaste armastatumad kangelased: Odüsseus (Odüsseia). Achiellus (Trooja sõda). 6. Kuulsamad kangelaseeposeD: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor Homeros. 7. Kreeka jumalad: Zeus (piksejumal, jumalate valitseja, maailma valitseja (taevas)), Hera (Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja), Poseidon (Zeusi vend, merejumal), Hades (Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja), Demeter (Zeusi õde, viljakuse jumalanna ja põllutööde kaitsja), Ares (sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg), Hephaistos (longur tulejumal,jumalate sepp, Zeusi ja Hera poeg), Athena (relvastatud sõjajumalanna, tarkusejumalanna, Zeusi tütar), Apollon (luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja), Artemis (Apolloni kaksikõde, jahujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Aphrodite (ilu ja armastuse jumalanna), Dionysos (veini jumal, ema oli inimene). 8
oma arvamus iga teema kohta. 10.Keda tead Trooja sja kangelastest? Nimeta kaks. Millega nad silma paistsid? v: Agamemnon - Sparta kuningas, kes lks esimesena troojat vallutama. Achilleus - kreeklaste sangar, kes tappis troojalaste eestvitleja. 11.Nimeta Kreeka thtsamad jumalad ning nende tunnused. v: a) Zeus - peajumal, piksejumal b) Hera - abielujumalanna, Zeusi naine c) Poseidon - merejumal d) Hades - allmaailmajumal, surnute valitseja e) Demeter - vilja, mulla ja viljakuse jumalanna f) Ares - sjajumal g) Athena - sjajumalanna, tarkusejumalanna h) Apollon - luule ja muusikajumal i) Artemis - jahijumalanna, metsloomade kaitsja j) Aphrodite - ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna. k) Hermes - jumalate kskjalg l) Hephaistos - tulejumal, jumalate sepp m) Dionysos - veinijumal 12.Mille poolest erines filosoofiline maailmaseletus mtoloogilisest? Too vlja kaks kummalegi iseloomulikku joont.
Juno Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus Poseidon oli merejumal. Vesta Hestia oli kodukoldejumalanna. Mars Ares oli sõjajumal. Minerva Athena oli tarkusejumalanna. Venus Aphrodite oli armastus- ja ilujumalanna. Mercurius Hermes oli teekäoijate a kaupmeeste jumal. Diana Artemis oli jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - Hephaistos oli tule- ja sepatööjumal. Ceres Demeter oli viljajumalanna. Apollo ja Pluto säilitasid oma kreeka nimed, kuid Plutot ei kutsutud roomas kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli põhjuseks personifitseeritud jumalate puudumine. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks mis tähendas jõudu, tahtmist. 9 Eturski kultuuri mõju
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis ...
7. Rhodose linna sadamas kõrguv päikesejumal Heliose kuju Kokkuvõte Vana-Kreeka- Euroopa kultuuri häll? Kordamiseks... 1. Kreeta-Mükeene periood (minoiline kultuur, kuningas Minos ja lugu Minotaurusest, Knossose loss, Mükeene loss, lineaarkiri A ja B) 2. Riik ja ühiskond: valitsemine (aristokraatia, demokraatia, türannia), kodanikkond, ühiskonna struktuur, Sparta ja Ateena võrdlus. 3. Kreeka kultuur: jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos), Kreeka alfabeet, kangelaseeposed, dionüüsiad ja teater (võrdlus tänapäevaga ja mõisted komöödia, tragöödia, orkestra, skenee), Sophokles, Aischylos, Homeros, Herodotos, olümpiamängud (776 eKr, peamised spordialad,olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine), filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) 4. Hellenismiajastu: Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed,
Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Ilmajumalana tuntud Zeus oli Kreeka mütoloogias jumalate kuningas. Jumalate valitseja paiksas võimasid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise, lume ja rahega. Zeusi ema päästis ta vendade-
VANA-KREEKA ( 2000-30 eKr) TEGEVUSALA KREEKA ROOMA Peajumal Zeus Jupiter Võidujumalanna Nike Victoria Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Armastusjumalanna Aphrodite Venus Viljakusejumalanna Demeter Ceres 1.Thales-Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Oskas päikesevarjutust ette ennustada. 2.Anaximandros- “APEIRON” - abstrakne mõiste, millest olevat kogu maailm alguse saanud. 3.Demokritos- Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Inimese hing koosneb aatiomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. 4.Pythagoras- VI saj. eKr tegutsenud õpetlane. Kogu
1)Hiinlased-Maa on lameda ristküliku kujuline.Maa kohal, toetudes sammastele, kummib ümmargune taevas. Skandinaavlased-Nende arvates koosnes maailm üheksast erinevast ilmast,mida hoidsid koos hiidpuu juured. Mordva-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Ersa-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Moksa-Sõidab ülejumal paadiga ja käsib saatanal sukelduda,põhja liiva järele sõtka kujul.Tahtmata käsku täita,saab saatan liiva üles toodud alles kolmandal korral. Liivlased-Tegelasteks on jumal ja kurat.Ja kui kurat paisuma hakanud liiva suust välja sülitab, sünnib sellest kuramaa. Udmurdid-Inmar sõitis suure paadiga ringi.Ütles ta:,,miks ma ei peaks siia maad looma?"Siis läks ta käsu peale vette ja tõi sealt põhja suuga välja. Karjala-Sama mis udmurdidel ainult , et Inmari ja Saitani asemel on luik ja kaur. Soome-ugri-Jumal käsib kuradil linnu kujul ürgookeani põhjast maad tuua. Eesti-Maailm tekkis kotkamunast.Mun...
Nii on hea kunstiteoseid lihtsam mõista. Need 12 peajumalust on: · Zeus - rooma Jupiter - peajumal · Hera - rooma Juno - peajumala abikaasana taevakuninganna · Athena - rooma Minerva - neitsilik tarkuse- ja mõistusesejumalanna · Poseidon - rooma Neptunus - mere- jm. veekogude jumal · Apollon (samastati ka Heliosega) - rooma Apollo - valguse- ja päikesejumal · Artemis - rooma Diana - neitsilik jahi- ja loodusjumalanna · Demeter - rooma Ceres - vilja- ja põllutööjumalanna · Hermes - rooma Mercurius - jumalate käskjalg, kaubandusjumal, reisijate kaitsja · Aphrodite - rooma Venus - armastusjumalanna · Ares - rooma Mars - sõjajumal · Hephaistos - rooma Vulcanus - tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal · Hestia - rooma Vesta - neitsilik koldetule ja kodukolde jumalanna Erinevates Kreeka piirkondades austati võrdselt olümplastega või paigutati nende hulka ka:
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Kreeka jumalad olid inimesetaolised , nad olid suure väega, surematud, elasid Olümpose mäe jalamil. Iga jumal kandis hoolt mingi kindla tegevusala eest. Zeus ja tema õed-vennad ning Zeus ja tema lapsed. Igas linnriigis olid templid. Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli ALTAR-jumalatele toodi ohvreid. Pühamutele võis lisanduda la tempel-linnriigi kõike silmapaistvamad ehitised. Harilikult sammastest ümbritsetud, madala viilkatusega. Zeus- peajumal Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos.preestrid ja preestrinnad. Oraaklid- sai jumalatelt nõu küsida. Tuntumad eeposed Homerose Ilias ja Odüsseia-hariduse aluseks, õpiti lugema, õpiti ajaloolisi sündmusi. Need on olulised ajalooallikad. Olümpiamänge korraldati peajumal zeusi auks. Suured dionüüsiad. Teatrietendused kujunesid välja Dionysesele pühendatud koorilauludest. Ette kanti 3-5 komöödiat ja lkolm tragöödiat. Orkestra ja skeene
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati...
Kreeka jumalad sarnanesid inimestega nii välimuselt kui iseloomult, neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda – merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes,
Riietus: kitoon. Peamine toit. Aristokraatlik eluviis: aristokraatide konkurents ja sümpoosionid, kraater. Sport Vana-Kreekas: gümnaasion ja olümpiamängude traditsioon: kes osalesid olümpiamängude, peamised spordialad, olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 Mõisted antropomorfism ja polüteism. Olümpose mägi ja tähtsmad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos (mis jumal?). Prometheuse legend, tempel ja selle ülesanded, ohverdamine, Delfi oraakel, surmajärgsus. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162. Itaalia geograafiline asend ja geograafiliste olude mõju Rooma ajaloole; itaalikud ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad,
14. Kokkuvõte Vana-Kreeka ajalugu on minu jaoks väga huvitav, koolis õpitule sain veel palju uut teada. Mulle meeldis väga Vana-Kreeka müüt, kus Zeus kuuldes et inimesed on kõik hukka läinud otsustas neid karistada Ta saatis maa peale veeuputuse hävitades kõik inimesed, hiljem lõi kividest uue inimkonna, mehed ja naised. Sain teada palju uusi jumalaid näiteks ,et Hestia oli kodukolde jumalanna, Demeter oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Mina sain veel teada , et on olemas matemaatikas Pythagarose teoreem , see on täisnurkse kolmnurga kahe kaateti ja hüpotenuusi vahel Valem: 15. Kasutatud materjalid. Kõik materjal ,tekst ja pildid on otsitud internetist google otsingu abil. Lisad 1 Punasefiguurilised tehnikad Athena ja Herakles
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Kreeka on v�ga m�gine maa, mist�ttu oli ta tugevalt killustatud ja arvukateks s�ltumatuteks riikides jagunenud. Naabermaadega oldi �hendusest mere kaudu. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud L�his-Ida k�rgkultuuridest. L�hidalt erinevatest perioodidest KREETA-M�KEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid �mbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), t�htsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitse...
ANTIIKKIRJANDUS 8saj.eKr-5saj.pKr *ANTIIK tuleb ladinakeelsest sõnast antiquus mis tähendab vana ja muistset *Termini ''antiik'' võtsid kasutusele prantsalased 18 saj. *Antiikkirjandust nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust ajavhemikus 8-5 saj. Kirjandusliigid:eepos,tragöödia,komöödia,ood,satiir,dialoog,hümn jne. ''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori. ''Kuningas oidipus'' Sophokles Laion neetakse ära ja ta käseb.käseb orjal oma poja Oidipuse tappa kuid too ei suuda seda.Ta saab korintose printsiks ja kuuleb delfilt et tapab oma isa ja abiellub oma emaga.Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heate...
Eriti seda Aphrodite puhul, kelle üheks sümboliks on linnud. Enamasti küll tuvid, kuid laiemalt mütoloogiasse süvenedes, erinevad linnud. Printsess saab kõikide ülesannetega hakkama, kuid kui hoolikamalt jälgida, siis on igas proovilepanekus midagi, mis seob selle ilujumalanna või mõne rituaaliga. Ühes versioonis võtab Psyche esimese ülesande, terade eraldamise endale ise ning see võtab aset Demeteri templis. Kui ta enda ülesandega toime tuleb, ütleb Demeter talle, kust oleks kõige mõistlikum Erost otsida. Selline versioon loost kõlab ehk seetõttu loogilisena, et ta terasid just Demeteri juures sorteerib. Küllap on põllumaade kaitsjal sellest tegevusest rohkem kasu kui ilu- ja armastuse jumalannal. Walter Burkert kirjutab enda teoses ,,Homo necans: the anthropology of ancient Greek sacrificial ritual and myth", et Aphroditele on ohverdatud lambaid veidi tavalisemate kitsede ja veiste asemel. ,,Erose ja Psyche" müüdis näitab jumalanna
○ Võõrsilt sisse ostetud ● Patriarhaalne ühiskond (naistel polnud kodanikuõigusi, mehe eeskoste all) ● Abielu eesmärk soetada seaduslikke järglasi ● Antropomorfsed jumalad ○ Zeus = taeva-, tormi- ja piksejumal, jumalate valitseja ○ Hera = Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ○ Poseidon = Zeusi vend, merejumal ○ Hades = Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ○ Demeter = Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja ○ Ares = Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal ○ Hephaistos = Hera ja Zeusi poeg, tulejumal, jumalate sepp ○ Athena = Zeusi tütar, sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ○ Apollon = luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja
Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi riigileus läbi lüüa 8. Religioon Jumalad: Zeus taeva-, tormi ja piksejumal; Hera- Zeusi abikaasa ja õde ,abielu kaitsja; Poseidon Zeusi vend, merejumal; Hades Zeusi vend, allilma ja surnute valitseja; Demeter Zeusi õde, viljakuse jumalanna; Ares - Zeusi poeg, sõjajumal; Hephaistos Zeusi poeg tulejumal, jumalate sepp; Athena- Zeusi tütar, sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja; Apollon Zeusi poeg, luule, muusika jumal; Artemis Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde, jahijumalanna; Hermes Zeusi poeg, teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg; Aphrodite - Zeusi tütar, ilu ja armastuse jumalanna; Dionysos Zeusi poeg,
sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2. Eepiline luule: Homerose eeposed; Hesiodos. 3. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. 4. Filosoofia sünd: Thales, Herakleitos, Pythagoras. 11) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise
VANA-ROOMA referaat Juhendaja: Vormistas: 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:.............................................................................................4 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:............................................................................4 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:.......
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
Kreeka kuulus kuni 19. saj alguseni Türgile. Ühelt inglise laevalt sattus mürsk Parthenoni pihta, seepärast on lagunenud. Poseidoni tempel Templid pärinevad jumaluste aegadest: Zeus, Hero, Poseidon (merejumal), Hermes (reisijate jumalus), Ares (sõjajumal), Athena (linnadekaitsja jumalanna), Artemis (väike-aasia päritoluga loomade kaitsja), Hephaistos (käsitööjumal), Dionysose (veinijumal, loodusjumal), Apollon (valguse ja kaunite kunstide jumal), Demeter (viljakusjumalanna, kultuskeskus oli Eleusises) Traditsiooniline kreeklaste jumalakäsitlus oli antropomorfne (inimkujulised jumalad). Kujutati inimlikena, inimestesarnasena, surematud. Toitusid ambroosiast ja nektarist. Kreeklased arvasid et jumalate/ jumalannade soontes voolab eriline roheline vedelik, mitte veri! Olympia Zeusi kultuseks korraldatud kultuslikud võistlusmängud, hiljem nim olümpiamängudeks. Korintoses Poseidonile pühendatud mängud
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
(Dommermuth-Gudrich 2004: 62) Olümpose jumalad Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüasaamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elavad Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel (ligi 3000 meetrit), mille tipud olid pilvedesse mähkunud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elasid Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeuzi teine vend ja allilma valitseja, külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeuzi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. (Day 2007: 23) Enamik antiikaja jumalatest ja jumalannadest esinesid inimese kujul ning neile olid omased inimlikud tunded: armastus armukadedus viha ja sõjaõhutamine. Aga nad olid ka väga võimsad ning kreeklased ja roomlased uskusid, et jumalatel on nende elule tohutu mõju
aga kõneledes Saksa keelt. ,,Mu ema andis meile vabaduse teha seda, mida me tundsime, et me teha tahaks," räägib Messner. Reinholdi isa, Josef Messner, ametilt õpetaja, oli keeruline mees ja ka tema suhted perega olid keerulised. Ning nagu ka teised orus, kasvatasid ka Messnerid köögivilju ja pidasid kanu. Mil nende ainus õde Waltraud aitas ema majas, olid poisid ametis välistöödega. Reinholdi ametlik abikaasa Ursula Demeter (Uschi) ütleb, et Reinholdi isa elu oli raske, sel ajal hääletati selle eest, et Lõuna Triol saaks võimaluse hääletada. Kes hääletab Itaalia poolt, võib Lõuna Trioli jääda, kes aga saksamaa poolt, see võib lahkuda. Ja Josef oli üks nendest, kes selle valiku korraldas. 86% Lõuna Trioli elanikest otsustas lahkuda, jättes oma kodu igaveseks maha, ning minnes koos natsidega. Kui sõda lõppes, naasis Josef tagasi Maria juurde, et aidata tal kasvatada nende üheksat last
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
