sadestuma 15neks minutiks. Selle ajal valistasime 4 tühja varustatud lehtritega ja filtripaberitega katseklaasi. 6. Filtrisime lahused ära ja saadud läbipaistvatel filtraatidel mõõtsime optilise tiheduse fotospektromeetril laine pikusel 280,0 nm. 4. Arvud ja arvutused: Leiame optiliste tiheduste abil kaliibrimis graafikult türosiini kontsentratsioonid. Siis tehakse graafiku Türosiini konts. aeg. Ja veel lisaks arvutatakse kontsentratsiooni vastavalt valemile: A = delta C x 103 x V1 x 2 x V2 / delta T x 181 x V3 x g deltaC - turosiini kontsentratsiooni muutus mg/ml delta T - hudroluusi kestus s V1 - hudroluusisegu uldmaht ml 2 - TKÄ lahusest tingitud lahjendus V2 - ensuumilahuse uldmaht ml V3 - ensuumi maht hudroluusisegus ml g - proteaasi kaalutis g 181 - turosiini
Jägala juga-kõrgus 8m, Keila juga 6m Kuidas tekib kanjon? Pika aja jooksul uuristab jõgi joa kohal oma sängi nii, et juga otsekui taganeb ja kujuneb sügav kanjonorg. Millal uuristab jõgi kõige rohkem oma külgi? Siis kui voolusäng on vähe kaldu ja seetõttu voolab vesi aeglaselt ja uuristab rohkem külgi. Nii tekib jõeorg. Nimeta mõned jõed, millel on delta- Leena jõel PõhjaJäämere juures, Doonaul, Volgal Euroopas, Niilusel Aafrikas Kuidas mõjutab maismaa piiri delta? Delta kasvamine, st. setete kuhjumine, täidab madalad mered ja maismaa laieneb. Milliseid pinnavorme tekitab vooluvesi? Jõesäng, jõeorg, delta, uhtorg Kus on Eestis uhtorge? Haanja ja Otepää kõrgustikus Millised on Eesti suuremad salajõed (vesi voolab edasi maa all) Jõelähtme, Kuivajõe, Erra ja Salajõe. Kus Eestis esineb karsti? Kostivere, Tuhala, Kuivajõe ja mitmel pool mujal Põhja-Eestis. Stalaktiidid - laest tilkuvad tilkekivid karstikoobastes
Asub lahesopis ning vesi on kandnud setted rannikule. Ranniku läheduses on sügavus väike ning avamere poole liikudes sügavus kasvab. Rannikukindlused puuduvad, sest lainetus on väike ning meri on madal. Pilt 5. Sadamapiirkond Denia on sadam Kagu-Hispaanias. Sadamaehitistest asuvad seal muul ja mitmed kaid. Setted kuhjuvad ümber sadama muulide. Arvatavasti pole sadamal settimise ohtu, kuna muulid kaitsevad sette kogunemise eest sadamasse. Pilt 6. Po jõe delta See on Po jõgi. Tal on on delta. Jõgi kannab on setted umbes 5,6 km kaugusele.
20 10 10 0 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 R/r Delta U 2.8 V Delta I 0.08 A Uc(N1) 0.17 uvus lik võimsus, mW tegur, % N1, mW Kasutegur, %
Kose puhul vesi ei kuku,voolab mööda suuri astanguid või suuri kive.Kui vool veeretab edasi suuri kive, siis tegemist on tegemist voolusängi põhjauuristusega. Aeglasel voolul on tegemist peamiselt kallaste küljekulutamisega, kui veevool on vastupidi kiire siis on voolusängi põhjauuristus. Siis kui setted vajuvad põhja ja ummistavad vooluteed, jõgi rajab endale uue voolutee ja jõgi hargneb väiksemateks harujõgedeks, mis moodustavad delta. Kõige suurem delta on Ganges, mis voolab nii Indias kui ka Bangladeshis. Suurvee ajal võib juhtuda, et jõgi kujundab endale uue lühema voolutee ja voolab edasi uues jõesängis. Vana jõelooge muutub omapäraseks järvekeseks. Nii tekivadki soodid.
8. Muudetakse õhu kulu, fikseeritakse see ja pärast uue statsionaarse oleku saabumist sooritatakse järgnevalt kõik eespool nimetatud mõõtmised. 9. Katseandmed kantakse tabelisse 1. KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFIKUD Tabel 1. Katseandmed Väljuv NH3 lahus Vee moolide arv Desorb NH3 moolosad Õhu maht, delta tau, Õhu mahtkulu, Jrk nr Uõ, m/s h0, mm VHCl, ml NNH3, g-ekv/l mool H2O mool NH3/mool H2O m3 s m3/s V all V üleval Nall Nüleval nall nüleval X2 X1
3. elastsusjõud tekib keha sees, kui keha deformeeritakse. liigid: 1)tõmbe ja survedeformatsioon. tahket või vedelat keha maal koku suruda ei saa(pole sellist jõudu). 2)nihkedeformatsioon: üks kehaots on paigal ja teist liigutatakse keha osad liiguvad teineteise suhtes = väändedeformatsioon. elastsusjõud püüab keha kuju taastada, olles välisele jõule vastassuunaline. elastnetaastab kuju, plastneei taasta kuju. hooke'i seadus: F=k*delta*l (kjäikus, delta l keha kuju muutus).jäikus sõltub keha kujust. impulss iseloomustab liikuvat keha ja on jääv. suletud ruumis on kehade liikumishulk ehk impulss alati jääv. p1+p2=p1+p2. p=m*v (ühik: kg*m/s)
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: P=frac{A}{Delta t}, kus P! – võimsus, A! – töö, Delta t! – aja muut (ajavahemik). Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. Sisukord [peida] 1 Võimsus mehaanikas 2 Võimsus elektrotehnikas 3 Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas 4 Vaata ka 5 Välislingid Võimsus mehaanikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: P=F,v. kus F! ‒ jõud ja v! – kiirus. Võimsus elektrotehnikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektrita...
Q 2.789 Q 2.038 Graafikult /sqrt(2) /sqrt(2) Imax 16.1 11.3844191771 Imax 11.7 8.273149 ωr 5300 ωr 5300 delta ω 1900 delta ω 2600 Arvutuslikud ωr 5305.9545 Q 3.031974 Q 2.122382 Kogu R 76 mA ja pooli R summa 6 7 Graafikult ωc 5100 ωl 5450 ωr 5250 Arvutuslikud ωc 5159.64
iseloomustab süsteemi püüdlemist korrapäratuse poole. Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta Süsteemi korratuse määr. keha soojust 1 kraadi võrra Erisoojus Ce soojushulk, mis kulub 1 g aine Standardne entalpia - reaktsiooni entalpia 298K juures temperatuuri tõstmiseks 1° võrra Standardne entalpiamuut delta H sellise protsessi Faasid süsteemis üksteistest ruumiliselt piirpindadega entalpiamuut, mille korral nii lähteained kui ka saadused eraldatud ning omadustelt erinevad homogeensed osad on oma standardolekus Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia- Gibbsil Delta G, Standardne põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli vaba energia, T=const, P=const, Helmholtzil Delta F, vaba orgaanilise aine täielikul oksüdeerimisel CO2 ja veeks. energia, T=const, V=const
VALITSEMINE LOODUSLIKUD KÄSITÖÖ JA · 3000. a eKr OLUD PÕLLUMAJANDUS · riik · Põhja-Aafrika kirdeosa · Memphis · Niiluse org · käsitöölised · vaarao · kõrbed · ameti pärandamine · ametnikud · üleujutused · talupojad · asevalitsejad · delta · veised, lambad, sead · vähemtähtsamad · oder · ametnikud · andam · kirjutajad · preestrid EGIPTUS · niisutus- ja kuivendus- süsteemid · segadusteajad · saduff
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad
Deformatsioonil. Püüab keha esialgset kuju taastada. Elastne deformatsioon keha taastab oma kuju pärast välisjõudude mõju lakkamist. Plastne deformatsioon pärast välisjõudude mõju lakkamist keha kuju ei taastu. (plasteliin, lumi, savi.) Rabe keha juba väikeel deformatsioonil puruneb (klaas, portselan, jää) Deformatsiooniliigid: Tõmbe,surve,painde,väände,nihke = deformatsioon. VT VIHIK. 8. Hooke'i seadus. Fe = K * delta l Delta l = keha mõõtmete muutus, m (iseloomust. Kindlat materjali. Igal materjalil oma.) k = jäikustegur, N/m Fe = elastsusjõud, N
Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne- Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungarini. Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Doonau jõgi moodustab enne Musta merre suubumist delta, mis tekkis viimase 5000 aasta jooksul ja on biosfääri kaitseala. Doonau delta on tasane ala, kus on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared. Seal pesitsevad kõikjalt Ida-Euroopast saabuvad rändlinnud. Dobrudzas Doonau deltas paikneb ka rahvuspark. Enamik teisi Rumeenia jõgesid on Doonau lisajõed. Tähtsaim jõgi, Doonau, on oluline ka rahvisvahelises liikluses, kuigi sõda Jugoslaavias on laevaliiklust tugevasti pidurdanud
Elektrivool tekib ainult sel juhul, kui vabadele laengutele mõjuvad kõrvaljõud. Nende jõudude tööd positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses nimetatakse elektromotoorjõuks. Kontuuripinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud. (Ei ,,ümmargune") Faraday induktsiooniseadus. : Induktsiooni elektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub magnetvoo muutumise kiirusega : Ei = - Delta Fii // Delta t Valime kontuuris positiivse suuna. Kontuuri normaali n-> suund on määratud kruvireegliga. Kasvagu magnetinduktsiooni vektor B-> ajas ja olgu ta suund kontuurinormaali suunas. P>0 ja Delta Fii/Delta t > 0 Vastavalt lenzi reeglile tekitab induktsioonivool magnetvoo Fii´ < 0 See induktsioonivool on negatiivse suunaga ning induktsiooni elektromotoorjõud on negatiivne. Seetõttu peab induktsiooniseaduse valemis esinema ,,,, märk. Olgu meil transformaator, see on 2 südamikule astetud pooli
Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides. Tekib aatomi väliskihi elektronide abil. - osalaeng (väike delta) - Suur delta Keemilise sideme tüübid: 1) Kovalentne side a)polaarne b)mittepolaarne 2)iooniline side 3)metalliline side 4)vesinikside Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side. Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel,
Gangese parem- ja vasakpoolsed lisajõed Jõe parempoolsed lisajõed on Yamuna, Son ja Mahananda ning vasakpoolsed Mahakhali, Karnali ja Koshi. Jõgi ülem-, kesk- ja alamjooksul Ülemjooksul on jõgi kiirevooluline ja kitsas. Kesk- ja alamjooksul voolab tasandikul, kus vool on aeglane ja jõgi üsna lai. Kesk- ja alamjooksul saab vabalt paadiga sõita. Gangese jõgi moodustab suudmes Gangese delta. Delta on mitmeharuline jõesuu, mis on tekkinud jõesetete kuhjumise tagajärjel. Jõe veevarustus Gangese jõgi on väga veerohke. Veevarustus sõltub osaliselt Himaalaja lume sulamisest juunist novembrini. Detsembrist maini on vooluhulk väike. Vooluhulk (m³/s) Aeg (kuudes) Inimkasutus ja probleemid jõega Ganges voolab läbi Põhja-India ja Bangladeshi. Jõge kasutatakse väga palju
· Siseenergia on kõikide aineosakeste energia.( kineetline energia+pot. Energia) U=RT · Siseenergia võib muutuda kahel viisil: · Mehhaanilist tööd tehes(hõõrdumine) · Soojusülekandel · Soojusjuhtivus-soojus levib osakeselt osakesele põrgete teel. Nt. Lusikas kuumas tees · Konvektsioon- soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena. Nt: vee keetmine, hoovused. · Soojuskiirgus- energia levib kiirguse teel. Nt päikesekiirgus · Soojushulk on energiahulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Ühikud: Djaul(J) · Kalor(cal)- soojushulk, mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1 kraadi võrra · Soojenemine ja jahtumine Q-cm(t2-t1) Q-soojushulk, m- mass, t2-lõpptemp, t1-algtemp · C- erisoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temp tõstmiseks 1C võrra. Nt: 4200 J/kg C, st et ühe kg vee temp. Tõstmiseks ühe kraadi võrra on vaja 4200J/kg C soojust. · Sulamine ja tahkumine:...
Keskmisest madalam on soolsus poolustel, ekvaatori prk-s (väike auramine, sademetehulk suur)Voolusäng ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: 1)jõe kulutav tegevus e erosioon selle tagajärjel kujunevad erineva jõeoru tüübid (sälkorg, sängorg, lammorg) kujunevad pangad ja joad, jõgedel soodid. 2) setete transport e ärakanne selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtadesse tekivad settelavad ja delta. 3) setete kuhjumine e akumulatsioon mõned jõeoru lõigud täituvad setetega. Sängivoolu mõju aluspinnale oleneb veehulgast, voolukiirusest ja setetest. Põhjaerosioon ülekaalus ülemjooksul, kulutab põhja. Küljeerosioon ülekaalus alamjooksul. Jõgi lookleb e meandreerub. Põrkeveerule kujuneb haudmik. Vanajõe looge soot Rannikuprotsessid Suurem osa maakera rahvastikust elab rannikualadel. Sealsed elanikud peavad arvestama
N-pinnareaktsioon. Hõõrdumise liigid: a) seisuhõõrdumine- mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. b) liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrde põhjused: * pinna ebatasasus * kehade aineosakeste vaheline tõmbejõud. 7. Elastsusjõud: jõud, mis tekib keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel. Liigid: tõmbedef., survedef., paindedef., väändedef., nihkedef. Fe= k* delta l, delta l- keha defor. Pikkus, k-jäikus Hookie seadus: deformatsioon, kus keha kuju taastub. Jäikus: füüsikaline suurus, mis näitab kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku võrra. 8. Impulss: ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis.p= m*v . Impulss on vektoriaalne suurus. Impulsi jäädvuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Riigikord: presidentaalne President: Nicolas Maduro Venetsueela mitmekesine loodus pakub ränduritele erinevaid võimalusi. Venetsueelas saab matkata nii rahvusparkide kergetel ja korralikult tähistatud radadel, kui ka metsikus dzunglis. Hulgaliselt on võimalusi nii seiklusspordiga tegelemiseks, kui ka rannapuhkuseks. Lisaks loodusele tasuks tutvuda ka indiaanlaste traditsiooniliste küladega. Riigi kõrgeim tipp on 5007 m kõrgune Bolivar. Atlandi rannikul asub lai soostunud Orinoco delta. Majandus Suurim majandusharu: nafta Nafta on 80% ekspordituludest Haldusjaotus Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · Lara · Pealinnaringkond · Liidusõltkonnad · Mérida · Miranda · Monagas · Nueva Esparta · Portuguesa · Sucre · Zulia · Táchira · Trujillo · Vargas · Yaracuy
saar. Maakera suurim saar on tegelikult hoopis Gröönimaa. Selle pindala on 2 220 000 ruutkilomeetrit. Peaaegu 90% saarest katab kuni 3 kilomeetri paksune jääkilp. · Milline on maailma suurim laht? On palju suuri lahtesid. Näiteks Bengali laht, Guinea laht, Alaska laht jt. Tegelikult on kõige suurem laht Mehhiko laht. See on tegelikult Atlandi ookeani poolsuletud osa. Mehhiko lahe pindala on 1 500 000 ruutkilomeetrit. · Missuguse jõe delta on kõige suurem? Delta on jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mida liigestavad harujõed. Maailma suurim delta on Gangesel. Jõgi Ganges voolab nii Indias kui ka Bangladeshis. · Milline järv on maailma suurim? Kaspia meri on tegelikult järv. Ja ta on maailma suurim järv. Kaspia meri asub Euroopa ja Aasia piiril. See järv jaguneb Venemaa, Kasahstani, Iraani, Türkmenistani ja Aserbaidzaani vahel. Kaspia mere pindala on 371 000 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 1025 meetrit.
ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Aasiasse pääses mööda Va- hemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vaatamata ühendusteedele oli Egiptus ülejäänud maailmast suhteliselt eraldatud. Vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele oli põlluharimine võimalik. Seem- ned pandi maha sügisel, talvel vili valmis ning kevadel võis saaki koristada. Aja möödudes aretati välja
KaguAasia Helena Kree 10B 2011 Geograafiline asend · Kagu-Aasia on Aasia alampiirkond, mis koosneb riikidest, mis asuvad geograafiliselt Hiinast lõunas, Indiast idas, Uus- Meremaast läänes ja Austraaliast põhjas. · Piirkond asub geoloogiliste laamade kokkupuutel. Loodus ja maavarad · Kagu-Aasia paikneb lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalvöönd on liigniiske ja tugevasti soostunud. · Kagu-Aasia on mägine. · Kagu-Aasias leidub mitmeid metallimaake ja fossiilkütuseid. Regioonis on märkimisväärsed metsavarud. Bruneis leidub ka naftat. Regiooni riigid · Kagu-Aasia riigid: Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodza, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam · Kagu-Aasia alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maid. · Kagu-Aasia Maade Assotsioon (ASEAN) ...
Jakob Westholmi gümnaasium Opiaadid Referaat Koostas: Kevin Otto Koit Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord 1 Table of Contents Mis on opiaadid?..................................................................................................... 3 Kust võetakse opiaadid?......................................................................................... 4 Kust saab oopiumi, et saada opiaade?................................................................... 4 Valmistamise protsess............................................................................................ 4 Opiaadide ja oopiumi ajalugu................................................................................. 4 Opiaatide kõrvaltoimed.....................................................
15. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeauru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. 16. Koolmekoht- madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 17. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. 18. Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga. m/km 19. Delta jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud. 20. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 21. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. 22. Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivim poorid on täidetud veega. 23. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest.
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}. Boleaani võimsus |2H| = 2|H| Tühja hulga boleaani võimsus on 1. Tehted: Hulkade võrdsus = A on B osahulk AND B on A osahulk. Ekvivalentsiseose definitsioon ((A => B) && (B => A)) hulgas sisaldavad samu elemente. Hulga osahulk võib võrduda hulgaga. Hulga pärisosahulk ei või võrduda. Hulkade ühend ...
hormoon: tümosiin ja erütropoietiin, reguleerivad vereloomet, lümfisõlmede arengut, lümfotsüütide tegevust, antikehade teket jne. Kõhunäärmesaarekesed e. Langerhans`i saarekesed e. pankreasesaarekesed (insulae pancreaticae, insulae Langerhansii): - on 0,3-1 mm läbimõõduga väikeste rakkude kogumikud pankrease eksokriinsete sagarate vahel, enamik saarekesi on pankrease sabaosas; - erineb vähemalt 3 rakutüüpi – alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt suhkrute, aga ka valkude jne. ainevahetust: insuliin (beeta-rakkudest); toime: glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse; glükagoon (alfa-rakkudest); toime: glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas jne. Somatostatiin (delta-rakud) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Sugunäärmed: Munand (testis) – kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste
Tartu Kivilinna Gümnaasium Mini-Referaat Vana-Egiptus Tartu 2011 1. Egiptus on Niiluse and Suuremat osa Egiptusest katavad kõrbed, kuid, sealt voolab läbi ka Niilus-üks kahest maailma pikemast jõest. Niilus kulgeb oma avaras orus lõunast põhja poole, suubudes lõpuks Vahemerre. Suudme ümber laiub suur soine delta. Nagu on teada, Niiluse org ja delta moodustavad otsekui oaasi läänepoolse Liibüa kõrbe vahel. Veerohkuse tõttu on kliima orus pehmem ning taimekasvuks soodsam. Just seepärast asusidki inimesed väikeste rühmadena Niiluse kaldale elama. Ilma üleujutusteta ei saaks inimesed sealkandis elada. Nõnda siis ongi V sajandil eKr Egiptust külastanud Kreeka ajaloolane Herodotos öelnud: ,,Egiptus on Niiluse and.". On ka teada, et Niiluse jumala nimi on Hapi. Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga mehena,
Jüri Okas ja Marika Lõoke Jüri Okase 70ndate avangard kunst Paide bensiinijaam 1980 Moodne talu Saaremaal Mardi talu 2002 Forekspanga maja Narva mnt-l 1995 Pangahoone säilitas visuaalse mälestuse Punase Reti raadiotehasest Delta Plaza 2008 Estconde ärikeskus 1999
Mõõtmised: Ülesanne: Määra silindri ruumala V=pi/4 x Druudus x l 4 x 3.8 x pi/4 = 11,932 cm kuubis Delta X / X juuksekarva mõõtmine Pikkus: 168 mm Diameeter: 0,8 mm V= pi/4 x 0.64 x 168 =84,45mm kuubis Micromeetriga Diameeter 0,5 mm
0,1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 -0,1 -0,2 Uk V -0,3 Dk -0,4 -0,5 -0,6 -0,7 Nurk Koormamata delta Uv viga sõltuvus nurgast 0,14 0,13 0,12 0,11 0,1 0,09 0,08 0,07 0,06 delta Uv 0,05 Uv 0,04 0,03 0,02 0,01 0 -0,01 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 -0,02 -0,03
parem kolme välja. Seegi aitab vähendada juhuslikke vigu. Väljad peavad olema vähemalt 40 kõrgusel. Registreerige iga kord aeg, välja number ja loendatud tähtede arv väljal. Tabel 2. Piirtähesuuruse määramise väljade nurgatähed. Väljad Linnutee lähedal, nagu nr. 14, annavad süstemaatiliselt väiksemaid piirtähesuurusi, kuna silm ei erista seal üksikuid tähti. See efekt leiti 6. suurusest nõrgemate tähtede puhul. 1. chi Dra -- zeta Dra -- delta Dra -- xi Dra 2. beta Per -- delta Per -- zeta Per 3. 23 UMa -- theta UMa -- beta UMa 4. alpha Gem -- epsilon Gem -- beta Gem 5. zeta Aql -- gamma Aql -- delta Aql 6. alpha And -- gamma Peg -- alpha Peg 7. alpha Cep -- beta Cep -- delta Cep 8. alpha Tau -- beta Tau -- zeta Tau 9. alpha Leo -- beta Leo -- gamma Leo -- delta Leo 10. alpha Vir -- zeta Vir -- gamma Vir 11. alpha CrB -- gamma Boo -- alpha Boo 12. alpha Ser -- beta Lib -- delta Oph 13. beta Lyr -- zeta Lyr -- theta Her -- nu Her 14. epsilon Cyg -- eta Cyg -- gamma Cyg
Ainepunkti liikumine, kiirus, kiirendus Punkti asukohta ruumis saab määrata raadiusvektori r abil, mis liikumisel muutub suuna ja suuruse poolest. Väikese ajavahemiku jooksul läbib punkt teelõigu s ja elemnt.nihke r. Tekib suhe delta r/ delta t, mis väga väikeste t juures enam prakt. ei muutu. Saamegi punkti kiiruse r dr v = lim v= t 0 t dt Järelikult võib määrata kiirust kui liikuva punkti tuletist aja järgi . Kiiruse mooduli jaoks saame järgmise
- 14.kuidas saab kaitsta jõgede üleujutuse eest. Tuleb tamm ehitada, või veehoidla., 15.mida tuleb silmas pidada veehoidlate rajamisel? Ei tohi kahjustada hooneid veekaldal vee paisutamisega. Vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. Veehoidla reguleerimiseks tuleb kindlaks määrata normaal veetase ning madalaim ja kõrgemim. 16.kuidas voolav vesi mõjutab reljeefi? Voolav vesi kulutab, transpordib setteid ja kuhjab setteid. 17.millistest teguritest sõltub delta suurus ja kuju? Jõe vooluhulgast, kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhjast ja lainetusest. Hoovustest, tõusudest ja mõõnadest. 18.kuidas kujunevad termaalveed? Kujuneb, kui põhjavesi jõuab sügavale või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga. 19.miks kujuneb alandulehter? Põhjavee tase on maa all enamvähem sama, kui nüüd puurkaev tööle panna, siis ta hakkab vett sealt ümbert ära imema ja tekib kaevu ümber madalam koht, kuhu hakkab vesi järjest tulema. 20
seadustele. * Säilis ettekujutus dünaamiliste, üksühest seost väljendavate seaduste primaarsusest. Arvati, et statistilisi seadusi on võimalik taandada üksühest sõltuvust väljendavatele seadustele. Mikronähtused nähtused, mis toimuvad mikromaailmas Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laenguvahelise kauguse ruuduga Induktsioon E1=delta l / delta t Kvantteooria põhjustatud muutused maailmapildis *energia kiirgub vaid portsjonite kaupa; energiaportsjonit nim. kvandiks *klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral; mikro- ja makromaailma seadused on erinevad *hakatakse kasutama analoogselt valguslainele oskussõna elektronlaine *elektroni liikumisseadust aatomis ei väljendata mitte koordinaatide ja kiiruse kaudu, vaid võnkesageduse ja amplituudi kaudu
ga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda põhja. Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus, osaliselt ka lahutub. Kahe looke vahelisel sirgel alal on kiirus väiksem ja toimub kuhjumine, tekiva koolmekohad. 8.Iseloomusta sälk- ja lammoru kujunemist. Kiirevooluline jõigi on sirge ja säng on V-kujuline- tekib sälkorg. Mida aglasem on voolukiirus, seda looklevam jõgion ning tekib lammorg. 9.Selgita soodi ja delta teket. Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse. 10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib peamiselt inflitratsiooni teel, küllusevööndis, kus pinnas on väga poorne. Põhjavesi võib pakneda mõnest sentimeetrist kuni mõnekümne meetrini
13. Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel. 14. Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Sälkorg tekib juhul kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab isegi edasi kanda suuri kive. 15. Selgita soodi ja delta teket (tuleb joonistel näidata, kus need kõik asuvad). Sood tekib kui looked muutuvad kulutuse tagajärjel suuremaks, ühtlasi liiguvad põrkeveerud üksteisele lähemale ja suurvee ajal võib jõgu ühest looke tipust teise läbi murda, vana looge eraldub sängist ja moodustub soot. Delta tekib kui suudme lähedal setteid kandvad jõed muutuvad aeglaseks, mis põhjustab peenema settematerjali väljasettimise. Kui setteid on palju,
Tulvavesi- Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5. Milline näeb see piirkond välja suurveeperioodil? Suveperioodil…. Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? Põhjenda oma arvamust. Pildil on keskjooks või alamjooks, sest jõgi on looklev 6. Mida on skeemil tähtedega märgitud kohas kujutatud? Pildil kohal A on soot ja kohal B on delta Kuidas on need tekkinud? Soot on jõest eraldunud ehk kui vesi oli looklev siis ajapikku ta kulutas maad ja leidis otsesema viisi. Vanad looked eraldusid jõest. Delta tekib siis, kui alamjooksul on veevool aeglane ja jõgi kannab peent setet suudmesse, need kuhjuvad järjest ning jõgi peab muutma suunda. See kordub mitu korda ning tulemuseks on lehtrikujuline moodustis jõe alamjooksul. Millistel Eesti suurematel jõgedel neid esineb ?
HOLLANDI KUNINGRIIK Johanna Christjanson 8b HOLLANDI ISELOOMUSTUS Riik Lääne- Euroopas, Põhjamere ääres, Reini ja Maasi alamjooksul Joonis 1. Hollandi kaart Euraasia manner, Euroopa maaialmajagu Piiramine Kliimavööde parasvöötmeline, loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmetsad Suuremad jõed: Reini, Maasi, Schelde, ühine delta Pinnamood tasane, 2/5 pindlast paikneb merepinnast madalamal Mereline kliima Maavarad: maagaas, nafta, kivisütt, kivisool ÜLDANDMED Pindala - 41, 543 km2 Rahvaarv - 16 730 632 inimest Pealinn - Amsterdam Pealinna elanike arv 1 ooo ooo inimest Suuremad linnad Amsterdam, Rotterdam, The Hague, Utrecht, Eindhoven Keel hollandi ja friisi keel Rahaühik euro, Usk - protestandid LIPP, VAPP Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp RIIGI SÜMBOLID Joonis 3. Rahvusvaheline lind
Füüsikaline osa ! I variant 1. Ahelreaktsioonid, toimumise etapid. ! Ahelreaktsioonid koosnevad kahest või enamast üksteisele järgnevast ja omavahel seotud lihtreaktsioonist. Ahelreaktsioon - ühe aktiivse osakese tekkimisega esilekutsutud rida perioodiliselt korduvaid elementaarakte. Aktiivne osake võib olla, näiteks, vaba radikaal või aatom. Võimalikud tekkepõhjused: keemiline mehaanika (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. Näiteks: ! Ahelreaktsioonis võivad osaleda ka mitmed lisandid: aktivaatorid (ained, mis ise kergesti lagunedes soodustavad ahelreaktsiooni) ja inhibiitorid (ained, mis pidurdavad reaktsiooni). Eristatakse hargnemata ahelaga (elementaaraktis tekib üks aktiivne osake) ja hargnenud ahelaga (elementaaraktis tekib 2 või enam aktiivset osakest) reaktsioone. ! 2. E...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Seminaritöö 2 Kvaliteedijuhtimist käsitleva teadusartikli ülevaade BENCHMARKING THE SERVICE QUALITY OF AIRLINES IN THE UNITED STATES: AN EXPLORATORY ANALYSIS Hokey Min ja Hyesung Min TEENUSE KVALITEET USA LENNUFIRMADES2 Sissejuhatus Käesolev seminaritöö annab ülevaate autorite Hokey Min ja Hyesung Min teadusartiklist „Benchmarking the service quality of airlines in the United States: an exploratory analysis“, mis ilmus aastal 2015 teadusajakirjas Benchmarking: An International Journal. Artikkel on leitud EBSCO andmebaasist ja uurib teenuse...
Dagö First time, when I heard band Dagö playing, was at Viljandi Folk Music Festival in 2007. I liked them very much and I went to all three concersts they gave at Festival. Although they have made music for about a decade, they have never been widely known. Maybe because they write and play music with their own style rather than try to win hearts and ears of masses. But always known in certain circle of people, who go to theatre and enjoy quality music, because lead singer of the band, Lauri Saataplu, is well-known actor and singer. I like their music, because of the addicting off-beat rythm they have. They have announced that their new album ,,Plan Delta" will be released in April of 2011.
LK 166 harjutus: 12)Milline nõue esitatakse ampermeetri takistuse kohta? Miks? Ampermeetri takistus RA peab olema võimalikult väike, et pingelang (delta) UA=IRA ja võimsusekadu (delta) PA=I2RA oleks temas väikesed. 15)Milline nõue esitatakse voltmeetri takistuse kohta? Miks? Voltmeetri takistus RV peab olema võimalikult suur, et tema vool IV=URV ja võimsuskadu (delta) PV=U2/RV oleks väike. 20)Millist mõju avaldab elektrimootorile pikemat aega väljas seismine? mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 M ja mähised põlevad läbi Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? ...
· Lihased lõdvestuvad kukkumise tunne · Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid 2. Staadium 50% uneajast (kestvus-20 min) · Väga madal lihastoonus · Kehatemperatuuri väike langus · Võimalik unesrääkimine 3. Staadium 20% uneajast (kestvus- 100 min) · Inimene vajub veelgi sügavamale unne · Ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained 4. Staadium 20% uneajast (kestvus- 100 min) · Sügavaim uni · Domineerivad delta lained · Väga raske inimest äratada Kõik staadiumid esinevad öö jooksul üleminekutena mitu korda, moodustades unetsükli. Ühes öös leiab aset keskmiselt 5 unetsüklit.
Doonau jõgi Doonau Doonau on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Algab Saksamaal Schwarzwaldis. Suubub Musta merre. Suudmes on moodustunud delta. Andmed Pikkus: 2850 km Jõgikond: 817 000 km² Keskmine vooluhulk deltas: 6430 m³/s Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina Fakte Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega. Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau suudmest 35 km kaugusel Mustas
KORDAMINE. Teadvuse seisundid I Vasta küsimustele: 1. Mis on teadvus? ................................................................................................................................. 2. Mida tähendab ärkvelolekuteadvus? ................................................................................................. ................................................................................................................................................................ 3. Une vajalikkuse kohta käib mitu teooriat. Too välja kaks. 1)................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... 2)................................................................
24 56.08 14.19733 4.3987753849 21.3171 6.6713782707 18.5483 3.0565466562 9.45081 0.0629058431 6.286467 2.290782824 16.480388979 summa b1 b0 t(0,975,6) dispersioon b1 dispersioon b0 3.9554294976 1.935494 2.447 0.2220807286 2.4908574516 delta b1 delta b0 disp(ad) F F(kr)(0,95;3,6) 1.1531595662 3.861966 5.493463 2.5057064043 4.757 s(y)RUUT 2.192381 y(1) 5.890924 y(3) 13.80178 y(5) 21.71264 s(y1/x) 1.167342 delta(y1/x) 2.856486 s(y3/x) 0.662444 delta(y3/x) 1.620999 s(y5/x) 1.136495 delta(y5/x) 2.781004 Joonis 5. Regressioonimudel 30 25 20
Niilus 2009 Andmed 6650 km pikk Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas jõgikond on 2,87 miljonit km² keskmine vooluhulk 2600 m³/s Asukoht algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena Victoria järvest väljub jõgi Niilusena voolab põhja poole ... voolab oma 6650km pikkusel teekonnal läbi 7 riigi territooriumi. moodustab Põhja- Egiptuses lõpuks laia delta suubub Vahemerre Lisajõed Valge Niilus (3700km) Sinine Niilus(~1800km) Aswa Bahr el-Ghazal Atbara Sobat Niiluse vajalikkus jõekallaste savi vormiti tellisteks ning kuivatati päikese käes tähtsaim liiklussoon jõest saab kogu riigi põllumajandus oma niisutusvee kallastel on viljakas muld Peamised Niiluse püügikalad niiluse ahven niiluse hulkuim vesihunt hammaskarp
sellest allavoolu Valge Niiluseks ehk Al-Bar al-Abyaiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinine Niiluse suuet Hartumis Niiluseks. Suured lisajõed on ka `Abarah' jõgi Põhja-Sudaanis ja Sobat Lõuna-Sudaanis. 'Abarah'st suudmeni voolab Niilus 2700 km ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Üldiselt voolab ta põhja poole ja moodustab Põhja-Egiptuses lõpuks laia delta. Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
