ikkagi hakkavad teda armastama, lisaks sellele tahtis ta veel ka seda, et tema tütardel oleks kõik olemas. Kuid nii ei läinud- tütred ei hoolinud oma osast vähimalgi määral. Nad ei läinud isegi oma isa matustele. Veel oli Goriot vastuolus proua Vauqueriga, kes oli teda kunagi armastanud, kuid nüüd vihkas, sest arvas, et vanamees on mitme naise pidaja. 4. Rastignac ütles ,,Ja nüüd alaku võitlus..." ( Kelle ja mille vastu? ) Rastignac ütleb: "Nüüd alaku võitlus!" ning ta läheb delphine juurde, et hakata täitma proua de Beauseante õpetust (jõuda maailmas edasi teisi ara kasutades). 5. Mitmedal korrusel elas Isa Goriot algul kui ta sinna kolis ning kus pärast? Esimesel korrusel ei elanud keegi, see korrus oli kõigile ühiseks kasutamiseks. Kui Isa Goriot pansionaati elama tuli, kolis ta korterisse, mis asus teisel korrusel. Teisel korrusel elasid inimesed, kes olid kõige rikkamad ja siis oli Goriot veel nii rikas, et võis endale sellist elu lubada
Loo keskmes on vananev mees Goriot, kellel on olnud üsnagi huvitav, põnev ja samas kurb, südantmurdev elu. Tema elu muutus päevapealt ja seda ainult halvemuse poole, kuigi ta ise seda läbi ,,õnne" ei märganud. Goriot oli väga austatud ja tunnustatud nuudlikaupmees, kelle äriettevõte kasvas nii suureks, et temast sai väga rikas mees. Kuid see ei olnud see, mis muutis selle toreda härrasmehe õnnelikuks. Õnnetoojad olid tema kaunid tütred, Delphine ja Anastascie, keda Goriot siin ilmas kõige rohkem armastas. Nende nimel oli Goriot kõigeks valmis. Ühel ilusal päeval olid tüdrukud saanud täiskasvanuks ja nad abiellusid. Üks sattus kõrgema kihi seltskonda, teine oli samuti jõuka mehe otsas, kuid kõrgkihti ei kuulunud. Head elu elama asunud tütred tegid isale ettepaneku, et too paneks ameti maha ja läheks ära pensionile, müües maha oma ärid ja asudes nende juurde elama
seltskonna pakutavat õnne. See oli ka vastupidi, et Rastignac armastas seltskonda ja see tegi ta õnnelikuks, aga seltskonda armastades saabus õnnetu pool, kus ta pidi langetama valikuid, mida muidu võib-olla langetanud ei oleks. Rastignac armastas ka Delphine'i. Selleks et kõrgseltskonnas läbi lüüa oli tal vaja võimukat naist ja kuna tal ebaõnnestus Delphine'i õe Anastasie'i poolehoiu võitmine, oli järgmiseks valikuks Delphine. Rastignacile meeldis Delphine rohkem, sest talle tundus, et viimane hoolib rohkem oma kannatavast isast, kuid kui saabus otsustav hetk ja isa Goriot oli suremas ei olnud neiut kuskil. Rastignac taipas, et neiud on mõlemad ühtemoodi südametud ja neil jätkub südant vaid enese pärast muretsemiseks. Rastignaci armastus oli õnn, sest aitas neiule paremini meele järele olla ja kõik tunnevad end hästi kui arvavad, et keegi neid armastab. Samas oli see ka õnnetus, sest Eugene sai lõpuks just tänu Delphine'ile aru,
Raamatu analüüs Honoré de Balzac "Isa Goriot" 1) Teose andmed: Autor: Honoré de Balzac Pealkiri: Isa Goriot 2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss. Proua de Beauseant - Rastignaci nõbu ja toetaja. 3) Tegevuse aeg ja koht: 19
Peategelane Goriot elab tagasihoidlikus pansionitoas väga kesist elu. Mida keegi ei teadnud, oli see, et mees kulutas kogu raha oma tütarde Delphine' ja Anastasie' peale. Kui mõned külmad visiidid välja arvata, siis muud suhtlust nende vahel ei toimunudki. Tüdrukud kasutasid oma isa alatult ära, kuid isa ei saanud sellest aru. Alles surivoodil, kui Goriot oli oma maise vara kõik tütarde pärast maha müünud, mõistis isa, et võib-olla temast ei hoolita. Lugu lõppes sellega, et Delphine ja Anastasie ei ilmunud isegi omaenda lihase isa matustele. Raha võib palju sellist võltsarmastust ligi tõmmata. Ega muinasjuttudes polnud asjatult printse, kes õige kallima leidmiseks enne kerjuseid mängisid. Kindel on see, et raha eest selliseid hindamatuid väärtuseid ei saa. Muidugi saab varanduse eest uhke auto ja maja. Kui vaja, siis leidub ka odavat armastust ja isegi haridust. Kuid rahaga ei saa kusagilt võtta hoolitsevat peret ja armastavaid sõpru
Vautrin oli korraldanud venna tapmise. Rastignacile oli aga plaan venda teavitada olukorrast, mis tal jäi aga tegematta oma seisundi tõttu. Eugene ei soovi pärast seda enam Victorinega suhelda ning tüdruk kolib oma isa juurde. Kui isa Goriot sai teada, et tema tüdrukud on laastumas, sai ta rabanduse ning Maxime de Trailles, vanema tüdruku armuke oli võlgades, mille suuruseks oli 100 000 franki ning teine tüdruk Delphine ei saanud enam piisavalt raha, et osta omale vajalikke asju. Vahepeal oli Rastignac kolinud Delphinega korterisse ning isa Goriot plaanis ülemisele korrusele kolida, et oma tütrega rohkem koos olla. Kuid ta oli kurvastusest nii rabatud, et jäi voodihaigeks ning arstid ennustasid talle vaid paar päeva elamiseks. Eugene otsustas päästa olukorda niipalju kui ta selleks võimeline oli ning andis oma 18 000 veksli Anastasiele, et see saaks oma võlgadega lõplikult ühele poole
silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk
Sündis 1930tel aastatel. Selle suuna omadused on kujuneda kolmemõõtmelisi objekte tasapinnal. Tutnuvad kunstnikud Oscar Reutersvärd Eluaastad: 19152002 Rootsi kunstnik Penrose kolmnurk, 1934 Aknad põrandal Sandro del Prete Sündis 1937 aastal. Pärit Sveitist. Illusorism , . Berggeist http://www.sandrodelprete.com/skin/frontend/default/sandro/images/berggeist.swf Die Liebesbotschaft der Delphine http://www.sandrodelprete.com/skin/frontend/default/sandro/images/dolphines.swf Zwischen Illusoria und Realität http://www.sandrodelprete.com/skin/frontend/default/sandro/images/illusoriaReal.swf
advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele
advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid
sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid
ohtrasti vara. Nii ütleb ju ka vanasõna, et mida rohkem, seda uhkem. Seetõttu võidakse minna liiga kaugele, et saada seda, mida ihaldatakse. Balzaci romaanis loobusid Goriot´ tütred oma isast raha nimel, et abielluda rikka mehega. Isa Goriot armastus oma tütarde vastu oli aga nii suur, et ta oli nende jaoks valmis tegema ükskõik mida, pärandades kõik oma raha tütardele. Need olid aga ahned ja luksusejanulised ja kasutasid isa ära. Kui Delphine ja Anastasie olid õnnelikud, oli seda ka Goriot. Tütred ei ole hiljem isegi isa matustele kohale ilmunud. Sellest eelnevast saab järeldada, et raha võib muuta meid ahneks ning endakasupüüdlikumaks. Võidakse minna ka nii kaugele, et tehakse vale raha. Maailmas on ette tulnud mitmeid juhtumeid, kui noored on tänapäeva moodsa tehnikaga valmistanud rahatähti, millega tahetakse ennast rikkaks teha. Tihti varastavad häkkerid internetivõrkude kaudu pangakontodelt raha
Maa Autor Teos Tegelased Märksõnad Prantsusmaa Balzac ,,Isa Goriot" Delphine, Beuseant, isaarmastus, Pariisi Rastignac, Goriot, seltskond Vauguer ,,Sagräännahk" Raphael filosoofiline romaan, ginge müümine, läbikukkumine
uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles, et mainis isa Goriot, rääkis hertsoginna, et isa Goriot on Anastasie isa, pani tütred rikastele meestele, andis neile palju raha, tütred häbenesid isa, põlgasid teda. Delphine oli Anastasie peale kade, sest Delphine ei olnud nii tuntud kui õde. Proua lubas Eugéne'le oma nime anda, teda aidata. Eugéne otsustas Anastasie endale võita, Maxime tappa. Eugéne oli otsustanud isa Goriot enda hoole alla võtta, söögilauas ütles, et kohtus ühe tütrega. Eugéne kirjutas emale kirja palvega saata 1200 franki, isale mitte rääkida; õdedele kirjutas kirja palvega saata oma säästud. Eugéne ei käinud enam koolis, otsustas ainult eksamiteks õppida
tütre, Anastasie ja Delfphine'i suurtele nõudmistele ja rahavajadusele, mis sundis isa Goriot'i ennast tagasihoidlikult elama ning oma kõige kallimaid varasid pantima. Kuigi seda veel ette ei tulnud oli Goriot valmis isegi varastama, et anda oma tütardele mis nad eales soovivad. Teose ühes kohas oli Härra Goriot valmis isegi sunnitööle minema, et Anastasie'l oleks ballil seljas kõige uhkem ja ilusam kleit. Tegelikkuses olid Isa Goriot'i tütred Delphine ja Anastasie, egoistlikud ja rahaahned. Neil ei olnud oma lihasest isast ei sooja ega külma. Ta tütred olid juba lapsepõlvest saadik harjunud sellega, et nende isa täidab kõik nende soovid. Sellepärast ta tütred ei omandanudki omale teadmist, et kõike ei saa mida tahetakse. Tüdrukud olid sellega nii ära harjunud, et kui nende mehed neile midagi keelasid või millegi jaoks raha ei andnud, naasid nad oma isa juurde, kes ei suutnud neile midagi keelata või pahaks panna
Eugene nägi, et see pole nii roosiline, vaid hoopis silmakirjalik. Teiste nõuanded Rasticnac'ile: Bauseant ütles, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. Kui tekib kellegi vastu tundeid, ei tohi neid välja näidata. Inimesel tuleb kõiki võimalusi kasutada. Vautrin: kui tahad kiiresti rikastuda, pead olema rikas või vähemalt näima sellisena. Peab mängima kõrgelt. 5. Anastasie ja Delphine Elu minevikus koos isaga: kui ema suri, said nad isa armastuse täielikult endale. Goriot' olio ma tütardele andunud see oli kiivas ja õrn armastus. Tütred said kõik mida nad tahtsid. Isa rahuldas kõiki nende tujusid. Tüdrukutel olid õpetajad, kes pidid neid varustama annetega, mis annavad tunnistust heast kasvatusest. Neil oli ka seltsidaam. Käisid ratsutamas, omasid sõidukit ja elasid nagu rikka vanahärra armukesed. Nad pidid
oma nooruse lolluses ta seda ei teinud. Väärikas vananemine on tegelikult palju imetlusväärsem kui igavene noorus, sest iga korts, mis on inimesel näos, tähistab mingit rasket õnnetust või õnnelikku elukogemust ning inimesed ei tohiks häbeneda vananemist.220 Minu jaoks kõige mõistatuslikum käitumine on see, kui lapsed tekitavad südamepiinu oma vanematele. Honore de Balzac'i teoses ,,Isa Goriot," teevad tütred Anastasie ja Delphine oma isale, Isa Goriot'le, tohutult haiget, keelates isal nendega suhtlemise. Isa Goriot armastas oma tütreid üle kõige siin maailmas ning tegi nende jaoks kõik, mida tütred temalt palusid. Balzac on öelnud: ,,See isa oli andnud kõik. Kakskümmend aastat oli ta kinkinud südamesoojust ja armastust, oma varanduse kinkis ta ära ainsa päevaga. Kui sidrun oli viimseni välja pigistatud, viskasid tütred koore rentslisse
kunagi ära, keerates enamjaolt kõik totaalselt pea peale, tekitades veel rohkem segadust, ent paraku ei taha inimesed oma vigadest ülearu tihti õppida. Paljud jäävad tehtut kahetsema, mõeldes alles hiljem teo tagajärgedele, kuid siis on paraku juba liiga hilja ning situatsiooni paremaks muutmine väga raske. Nii juhtus ka Honore de Balzaci teoses ,,Isa Goriot", kus raamatu nimitegelase isa Goriot tütred Anastasie ja Delphine olid vaid isa raha peal väljas, püüdes seda talt iga hinna eest välja pressida, kasutades nii heldekäelist meest julmalt ära, mõtlemata sellele, milleni kõik viia võib. Alles siis, kui isa suri, said võsukesed aru, kui tähtis figuur ta neile elus oli, kuid siis oli tegude kahetsemiseks juba hilja. Kui elus on saavutatud mingi positiivne staadium, kas siis hea töökoha, armastava naise või hästiõppivate laste näol, ollakse mõnda aega endaga väga rahul ja õnnelik,
Raha ja armastus Isa Goriot' ja tema tütarde elus. Isa Goriot armastas oma tütreid väga. Ta pühendas kogu oma elu nende eest hoolitsemise peale. Ta rabas terve elu tööd teha, et siis oma tütardele kõik anda. Ja see oli ka põhjus, miks tema türed, Anastassie ja Delphine olid vägagi ärahellitatud. Kuid kas tütred üldse armastasid oma isa? Isa Goriot oli omal ajal olnud nuudlivabrikant ning ta nägi terve oma elu ränka vaeva, et tütardele parimat pakkuda. Ta ei suutnud neile 'ei' öelda ning hellitas tütred sellega ka ära. Loomulikult olid tütred harjunud kõike saama ja nad ei osanudki mõelda, et ka teistmoodi võib minna. Kui Goriot pansionaati läks, siis oli ta selleks ajaks juba erru läinud. Alguses läks
Isa Goriot Honore de Balzac Kokkuvõte Isa Goriot oli tavaline nuudlikaupmees. Kes armastas väga oma kahte tütart Delphine ja Anastasiet. Ta lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asus elama proua Vauqueri juurde. Ta üüris kõige uhkema toa ja kõndis ja kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot armastas väga oma tütreid tegi ta kõik et oma tütardele küsitud raha anda. Iga kord kui tema tütred korda mööda käisid, hakati pidama neid Gorioti armukesteks, mis siis et ta nimetas neid oma tütardeks
Anton Tsehhov "Kajakas" Arkadina, Treplev, Niina, Trigorin Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov Honore de Balzac "Isa Goriot" Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane. Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Knut Hamsun Maa õnnistus Iisak Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" 19-aastane sõdur Paul Bäumer Ernest Hemingway "Ja päike tõuseb" Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust traagikast. Romaan
vanemainstinkt, mis soovib võsukestele parimat. Ta oli arvanud, et raha on armastus, ta ei mõistnud, et seal taga võib olla midagi enamat. Kui ta lõpuks leidis, oli selleks liiga hilja. Või kas oli? Enda jaoks lahendas ta küsimuse ära ta suri rahus, sest ta suuris andestada ja võib- olla ka sügavamat armastuse definitsiooni tunnetada. Kuid mis ta andis edasi oma tütardele kas nemad kunagi oskavad armastada? Oli ta olnud eeskujuks? Tõenäoliselt ei mõista Anastasie ja Delphine kunagi armastust tõeliselt, sest neid on kasvatatud rahaga, mitte tunnetega. Nende isa ei suutnud neid armastada alguses ning hilisem raha kallamine tütarde eludesse ainult süvendas viimaste materiaalset ning hedonistlikku elukäsitlust. Isa Goriot on nii valusalt tänapäevane, aga õnneks palju sügavam. Tänapäeva isaarmastus on tihti väga sarnane oma ,,produkti" investeeritakse vaid raha, et ta saaks selle eest
Tairo Jürisson 10A Balzac "Isa Goriot" Teos "Isa Goriot" võttis aset Pariisis aastal 1819. Tegevus käis ümber laostunud kaupmehe Goriot, kellel oli kaks tütart Anastasie ja Delphine. Isa Goriot kiindus noorde aristokraati Eugene, kes oli tulnud suurlinna oma õnne otsima. Eugene oli ainus inimene, kes tundis vanamehele kaasa ja üritas teda ja tema tütreid aidata. Lugu lõpeb Isa Goriot surmaga ja Eugene muutumisega. Viimane kuulutas Pariisi kõrgklassile sõja. Isa Goriot oli algselt rikas mees, kes tänu oma tütardele langes vaikselt vaesusesse. Ta hellitas ja armastas oma tütreid kogu südamest. Tihti viis see suur armastus eneseohverdusele ja lõpuks masendusse
vanaduspõlves oli kolinud ühte Pariisi odavasse pansioni. Ka tema oli olnud võrdlemisi jõukas mees terve oma elu, kuid see ei olnud talle õnne toonud. Töö kõrvalt jäi vähe aega oma naise ja kahe tütre jaoks ning see mõte kummitas teda läbi kogu teose. Vanaduspõlves hakkas mees hindama väärtusi, mida raha eest osta ei saa. Tal oli isegi veidi haiglane kiindumus oma kahe tütre vastu, kes olid tema jaoks igas olukorras esmatähtsad. Isa Gorioti õnn sõltus täielikult tütarde Delphine ja Anastasie õnnest, kes vahel tema juurde oma probleemidest rääkima ei tulnudki, kuna nad teadsid, kuidas see nende isa mõjutaks. Tütarde peamiseks huviks oma isa juures oli siiski pärandus. Peale oma isa surma hakkasid tütred rohkem mõtlema selle peale, kuidas nad oma vanemat kohelnud olid ja kuidas neil oma käitumise pärast tegelikult häbi on. Tavaliselt kahjuks osataksegi midagi või kedagi alles siis õiglaselt hinnata, kui seda enam ei ole.
Elu ilu ja valu Elus on nii ilu, kui ka valu. Elu ilu on see, kui sul läheb hästi ja sa oled õnnelik ja elu valu on see, kui sul on raske ja vajad teiste abi. Need kaks käivad alati käsikäes, sest ükski elu ei ole ainult pidu ja pillerkaar ja ükski elu, ei ole ainult kurbus ja nutt. Iga inimese elus on seda mõlemat. Selle väga heaks tõestuseks võiks tuua Honore de Balzaci kirjutatud raamatu ,,Isa Goriot". Raamat räägib 19. sajandi Pariisi elust. Raamatu peategelaseks on isa Goriot. Tal oli suurepärane elu, ta oli rikas nuudlivabrikant, kes rahast puudust ei tundnud. Tal oli kõik olemas, mida ta tahtis ja ta elu ei saanud enam parem ollagi. Ta naine küll oli surnud, aga tal oli kaks väga ilusat tütart, Anastasie ja Delphine- ta armastas neid väga. Ta tahtis, et tema tütred elaksid samasugust elu, nagu ta ise elas. Peale selle, kui ta töötamise lõpetas ja puhkama hakkas, kolis ta Proua Vauqueri pansionaati, k...
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
viimaste katastroofide järel. Igaüks, kes aitab kedagi, on kulda väärt ning andmis rõõm on suurem kui saamis rõõm, mis jällegi rikastub meid, teades, et oleme kellelegi head teinud. Kahjuks ei ole kõik nii roosiline. Kontrasti lisamiseks toon esile Isa Goiroti tütarde käitumise. Nad leidsid enda papa alles siis, kui neil raha oli vaja või kimbutas preilisi mõni mure. Eriti külmaks jättis õdede suhtumine, kui vanake oli surivoodil . Delphine läks sellest hoolimata ballile ja nõustus, et tema armuke sinna kindlasti kaasa tuleks. Tütarde jaoks oli tähtsaimaks raha. Kuid Goirot oli rikas. Mitte enam rahaliselt vaid tema jaoks oli õnn, et tal on lapsed, kes papakest armastavad ning teeksid ükskõik mida, et issikel hästi läheks. Seda ta sisendas vähemalt endale, kuna ta ei uskunud oma inglikestest midagi muud. Tänapäeval kutsutakse seda armastust läbi roosade prillide
Seega leinab ta küll isa Goriot'd, kogunud ning kes elu keerdkäikude tõttu oli välja jõudnud Mme Vaqueri kuid plaanib teose lõpus juba oma teed tagasi koorekihti. Rastignac ei odavasse pansionisse. Tema elu mõtteks ning üleüldise identifitseerimise anna alla, ta teeb kõike, mida tarvis, et edu saavutada. vahendiks olid tema kaks tütart, Anastasie ja Delphine. Ta oli nad Eugéne'i kohta võib öelda, et ta oli küll siiras ja Pariisi elust veel täielikult lapsena nii ära hellitanud, et neiudest olid saanud rahaahned egoistid, rikkumata, samas hakkasid temas arenema egoistlikud jooned, mis tolle kel isast sooja ega külma ei olnud. Vaatamata sellele oli Goriot nende aja ühiskonnale nii omased olid. Temas oli parajal annusel auahnust ja
Peategelane Eugenie isa Felix, tähtis ärimees, oskab raha teenida, kui ta sureb, on tal vähemalt juba 15 miljonit franki. See suur varandus muudab ta aga ihnuriks. Ta tapab oma naise, sest rikkus mõjutab tema pshüühikat. Tütart hoiab ta aga alatise hirmu all. Felixi vennapoeg tuleb tema juurde elama, sest vennal on pankrot ja too võtab endalt elu. Armuvad Eugenie ja Charles. 13) Isa Goriot- Tegelased: Isa Goriot, Eugene de Rastignac, Vautrin, Delphine de Nucigen, Anastasie de Restaud jt. Isa Goriot on vana nuudli kaupmees kes sunnitakse tütarde meeste poolt pensonile. Ta on oma tütardele otsinud suure kaasavara eest aadlikutest abikaasad. Gorot on väga rikas mees ja elab ainult painsoni parimas toas ja käib korralike riietega ringi. isa armastab oma tütreid väga siis annab ta kas või oma viimse peni ära et tütardel oleks hea .Ta müüb võla kirjad ja oma paremad riided maha. Varsti ta elab kõige halvemas toas.
tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid, keda arvati olevat tema armukesed ning vaadati viltu sellele, et sellised naised üldse taolist vanameest võiksid külastada. Üliõpilane Eugene oli väga huvitatud, mis tegelikult toimub ning selgitas välja, et need on Goriot' tütred ning ta on kõik oma vara neile jaganud, et tagada nende heaolu. Eugene, pääsenud kõrgseltskonda, tutvus paruniproua Delphine de Nucingeniga, isa Goriot tütrega, nad armusid ning Eugene'i ja Goriot' vahel tekkis tugev austus ja sõprus. Isa Goriot tervislik seisund halvenes järsult, kui tema mõlemad tütred oma rahalistest probleemidest kurtma tulid ning tal ei olnud võimalik neid täielikult toetada. Eugene oli koguaeg tema kõrval ning kutsus ka oma sõbra Bianconi ülikooli arstiteaduskonnast teda ravima. Isa Goriot ainus soov oli, et tema kallid tütred teda
üleküpsetatud. Peches Melba, ehk vanilli-suhkruvees keedetud pirnid, mis on serveeritud vanillijäätise ja vaarikakastmega. Tournedos Rossini, Itaalia helilooja Gioacchino Rossini auks. Ta sai paljugi avalikku tunnustust ning see äratas kadedust teistes. Temast tehti 1919. Aastal Auleegioni chevalier, hiljem ka ohvitser. Surm Ta suri 12. veebruaril 1935. aastal 88-aastaselt Monte Carlos, mõned päevad pärast seda, kui tema abikaasa, Delphine Daffis suri. Väljaanded · Le Traité sur L'art de Travailler les Fleurs en Cire (1886) · Le Guide Culinaire (1903) · Les Fleurs en Cire (uus väljaanne, 1910) · Le Carnet d'Epicure (1911) · Le Livre des Menus (1912) · L'Aide-memoire Culinaire (1919) · Le Riz (1927) · La Morue (1929) · Ma Cuisine (1934) · Prantsuse Retseptid (1965)
põhjuse elamiseks. Ta töötas vaid selleks, et endale tegevust anda ja et oma tütardele kuldne tulevik tagada. Mitte miski polnud nende jaoks liiga hea tema arvates, ent tema tütred kasvades harjusid sellega, kuni lõpuks miski polnud tütarde arvates piisavalt hea. Juba noorukitena harjusid nood uhke tõllaga sõitma ja saama kõike, mis neile vaid huvi pakkus ja silma ette sattus. Võimalik, et mingil hetkel, muutus nende hellitav ja südamlik isa Delphine ja Anastasie mõtlemises kellekski teenrisarnaseks, täites nende soove vaidlemata. Goriot mureks sai nüüd tütardele piisavalt hea abikaasa leidmine, et nood võiksid elada oma soovitud kõrgseltskonna elu. Goriot oli raskelt rabanud, et anda kummalegi tütrele hiiglaslik kaasavara. Üks neist otsustas abielluda vana aadlisuguvõsa esindajaga ja teine otsustas uusrikkurist pankuri ja paruni kasuks. Isa Goriot mõtles, et nüüd on ta ülesanne täidetud ja et talle jääb
paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sisse sulanduda Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng. Cristophe - pansionaadi tööline. Sylvie - pansionaadi köögitüdruk. Härra Poiret - pansionaadis lõunatamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar. Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar ja Eugene´i armastatu. Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Nad kõik elavad pansionis. 2) “Isa Goriot” on realistlik romaan. Milles see väljendub? Vaata realism iseloomustust ja põhjenda. 3) Missugused olid Goriot’ ja tema tütarde suhted? Too näiteid. 4) Missugused teose probleemid on tänapäevalgi aktuaalsed? Põhjenda. 5) Vali üks tegelane (mitte Goriot) ja iseloomusta teda, too
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Teos algab sellega, et tutvustatakse elanike proua Vauquer'i pansionaadis. Proua Vauquer peab Pariisis pansioni juba 40 aastat, mis asetseb Neuve-Sainte-Genevieve'i tänavas, Ladina kvartali Saint-Marceli eeslinna vahel. Seal elab nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Maja ise oli kolmekorruseline, kus elas huvitavate karakteritega inimesi moodustades huvitava terviku. Pansionaat ise on suhteliselt viletsas seisus; toad on vanad, seinu kaunistavad aegunud maalid, tubades asetsevad vanad luitunud mööbliesemed, värv on seintelt maha kulunud, linad on plekilised ja määrdunud, toolid on vigased, põrandad täis lohke. Lühidalt seal valitses viletsus, maja oli kõdunemas. Proua Vauquer on umbes viiekümneaastane, kellel on elus olnud palju õnnetusi. Tema mees oli käitunud temaga halvasti ning jätnud vaid silmad nutmiseks ning selle õ...
teistesse inimestesse. Need, kellel on palju raha, peavad ennast teistest paremaks. Raha rikub suhteid, kuna ta tekitab rikkaid ja vaeseid. Jõukamatele inimestele püütakse pudega ja külje alla ujuda, et saaks nendega sõbrad olla. Vaestesse suhtutakse mõnikorda väga halvasti: neid kiusatakse ja neid mõnitatakse nende riiete ja esemete pärast. Balzaci teoses ,,Isa Goriot'' on hästi näha, mida raha inimestega teeb. Goriot' tütred Delphine ja Anastasie armastavad isa nii kaua, kui tal raha on. Nad ei lähe isa isegi enne surma vaatama, kuna isal pole enam palju raha. Kas raha eest saab ikka kõike? Öeldakse, et raha avab kõik uksed, aga kas see vastab tõele?,,Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud.''(Erich Maria Remarque). Kui ininesel on palju raha, siis saab ta lubada endale kõike, mida hing ihkab. Raha eest saab osta endale parema hariduse, uuema auto, ilusama maja ning parema töökoha
Ta pidi isegi pansionis odavamatesse tubadesse kolima, et tütred varustatud saaksid. Tütred isast ei hoolinud vaid kasutasid teda oma kasuks ära. Isa läks põhja, ta pidi müüma kogu oma varanduse. Kui isa haigeks jäi käis üks tütardest ta voodi juures ka palumise peale. Kui isa ära suri, siis tütred matusele ei ilmunud vaid saatsid oma kutsarid. Üks tegelane Eugene oli tark ja hästi kasvatatud poiss. Tema rahaline seis ei olnud just kõige parem. Temagi lootis isa Goriot-i tütre Delphine kaudu rikkaks saada. Võrgutas tütre ära kuid siiski armus temasse. Selles loos olid tütred raha peal väljas, isa aga hoolis oma lastest ja oli pime. Isaarmastus oli niivõrd suur. Raamatus ,,Punane ja must" oli peategelaseks 19 aastane noormees Julien, kes armastas väga raamatuid. Ta oli väga tark poiss. Linnapea härra de Renal tahtsis oma lastele koduõpetajat ja rääkis sellest Julieni isaga. Julieni isa alandas poissi ja pidas teda loodriks. Tema vennad ei
keerulised suhted abikaasadega. ning süüdistasid teinetest isa mitte armastamises ja isa ära kasutamises. Teose Lihtne üliõpilane lõpus mõistab Anastasie, et ta on ainult Eugéne de Rastignac sai teada, et Goirot kasu peal väljas olnud kuid siis on juba on raskelt haige ning viis isa Goirot tütre Delphine de Nucigeni ballile, et rääkida tema isa olukorrast. Delphine aga ei tahtnud isast midagi kuulda. Goiroti viimaseks sooviks oli, et tema tütred tuleks veel teda viimast korda vaatama. Goirot langes koomasse, tema vanem tütar Anastasie tuli teda vaatama kuid noorem tütar mitte, tuues vabanduseks tüli abikaasaga. Isa Goirot surm Goiroti surivoodil mõistis Anastasie, et ta ei ole olnud kõieg parem tütar. Isa Goiroti Pildil on Isa Goriot. matused pidi korraldama Rastiniac, sest
,,Isa Goriot" Eespool viidatud Delphine de Girardini romaanis ,,Hr de Balzaci ja-lutuskepp" antakse Balzacist selline pilt: ,Just eraelu on see, mida ta nii võimsalt kujutab. Ning kuidas on tal õnnestunud kõike ütelda, kõike teada, kõike näidata lugeja üllatunud silmale? Selle koletu ja- lutuskepi abil. Hr de Balzac on nagu rahvasõbrast prints, kes maskeerib end, et külastada vaeste hurtsikut ning rikaste paleesid, keda nad tahavad proovile panna, hr de Balzac varjab end, et vaadelda." Ka ,,Isa Goriot" alguses ilmutab Balzac end sellise kõiketeadva ning kõikjale nägeva vaatlejana. Jutustaja, kelle vaatepunktist romaan avaneb, seisab väljaspool romaani sündmusi, teades rohkem kui tegelased. Ta on kursis proua Vauquer' minevikuga, tema pansioni käe- käiguga mitmekümne aasta vältel. Ta mõtleb isa Goriot' loo üle kõikide Pariisis juhtuvate lugude kontekstis. Ning ta pöördub otse lugeja poole, manitsedes viimast, et see romaani tõsiselt suht...
sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i endaga teatrisse, kus soovitab Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar. Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugene´ile Delphine´i ja noormees võidabki kohe paruniproua poolehoiu. Isa Goriot´hakkab Eugene´i armastama nagu oma poega, sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. Iga kord kui üliõpilane kohtab Goriot´tütart, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriot´le, kes saab sellest uut jõudu. Eugene mängib palju raha peale ja tema õpinugud jäävad suhteliselt soiku
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi h...
endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Hea südamega, intelligentne, pole pealetükkiv, jahtis kuulsust ja raha. Horace Biancon Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe pansionaadi toapoiss Sylvie pansionaadi toatüdruk Härra Poiret pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu, heasüdamlik siseselt aga väliselt külm ja jäine, uhke. Vikontess de Bauséant Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Heasüdamlik, suursugune, heade kommetega. Stendal Pärisnimeks oli Henri Marie Beyle. Pärit Genoble'st. Vanaisa mõjutas Stendali vabariikluse suunas. 15a astus Napoleoni sõjaväkke. Pärast sõjakäike hakkas kirjanikuks. Ta kirjutas
kunagi puudust olnud, kuid mida vanemaks sai seda rohkem raha hakkas tütardele saatma. Isa Goriot'i ja tütarde suhe=RAHAMASIN. Tütred isegi mitte isa matusele ei läinud. Isa arvas ise ka, et suhe peab põhinema rahal. Rahalist suhet näeb ka Eugene de Rastignaci ja ta vanemate vahel. Ei näinud probleemi küsida perekonna käest raha, et tõusta kõrgemale sotsiaalses staatuses. 2) ISAARMASTUS-kõige olulisem isale tütarde käekäik, hoolitses nii pedantlikult. Delphine aja Anastassie ei näinud puudust. Isa tundis, et ainuke viis oma armastust näidata on raha kaudu, sest ei osanud kõrgklassis käituda, seega polnud kutsutud ka laste kodudesse. 3) EUGENE-ahne või heasüdamlik? Plaan abielluda Victorine'iga, et saada kõrgklassi. Samas ta oli isa Goiroti ainuke tõeline sõber. Samas Eugene suhtus Goirot'i kui oma isasse. Raha ei ole see mille poole tuleks püüelda. 4) Tütred-ärahellitatud jõmpsikad
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ov...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
