Märgtöötluse puhul eraldatakse enamik viljaliha kohviubadest masinas vahetult pärast korjamist. Edasi pannakse oad kääritustankidesse, kus neil lastakse 16–36 t liguneda – nii eraldub ülejäänud viljaliha. Seda protsessi nimetatakse fermenteerimiseks. Pärast jääkide eemaldamist loputatakse ube jooksva värske veega ja seejärel kuivatatakse päikese käes või kuivatites. Sel viisil töödeldud kohv on happelisem. (Ibid) Kohvioad. Foto: Delfi. 20 4.4 Kohviubade röstimine Röstimisviisid võivad olla hele, keskmine, tume või prantsuse röst. Selleks, et kohvioad röstimisel ühtlaselt kuumeneksid, tuleb neid regulaarselt segada. Seda tehakse kas pöörlevas trumlis või, kui on valitud röstimine kuuma õhu abil, ka õhkpadjal. (Ibid) Röstimise taseme määravad: 1) kohviubade röstimisaeg; 2) temperatuur; 3) kuuma õhu abil röstides ka ubade puistekiirus.
tahvelmaal. Antiikajastu kuulsaim maalija oli Apelles, kes maalis merest tõusva Veenuse pildi. Vaasimaali suuremad saavutused Lõuna-Itaalias (erineb suuresti atika omast) – eelistatakse suuri nõusid ja mitmekesisemaid vorme, suur värvirikkus, ornamentikas ülevoolav rikkalikkus ja mitmekesisus, kujutised vaasidel väga figuuririkkad. Kolm kuju, mis ületavad piirid: • Delfi vankriajaja – eeldatavasti suur kompositsioon+kaarik ja 4 hobust, ülakeha on 80nendik pöördest paremale (väike liikumine), nägu nagu mask • Kapten Artemision – korrektne anatoomia, hea modelleering, keerulisem. Nägu on paremini modelleeritud, kuid emotsioonid tulevad alles 4. sajandil. Liikumine. • Türannitapjad – skulptuurigrupp, profaanne, tugev pööre, nimelt kujud „liiguvad“
Kunsti tegemine on käsitööline oskus, mis on õpitav ja mille eesmärk on üsna ühene. Kunstnik on tehniit (sõnast TECHNE - oskus, kunst, tehnika). Ilul ja esteetikal Vanas-Kreekas polnud iseseisvat tähendust, see tulenes teistest kvaliteetidest, nagu vooruslikkus jms. Periklese valitsemise ajal oli kunst võimu teenistuses. Kujutamisviis arvestab vaataja perspektiiviga ning nõuab sealjuures visuaalse kunsti vaatamist teatavalt kauguselt, distantsilt. Delfi templi seintel on väljendatud nelja põhimõtet: 1) õigeim on ilusaim! 2) pea piiri! 3) põlga ülbust! 4) mitte midagi liiast! Kreeklaste müütilises maailmapildis valitsevad aga 2 vastandlikku jumalust - Apollon ja Dionysos. Üks armastab harmooniat ja mõõduskust, teine kaost ja ohjeldamatust. Sokrates (Xenophon´i “Memorabilia” tekstis) olevat eristanud kolme esteetilist kategooriat: 1) ideaalne ilu, mis kujutab loodust kui osadest koosnevat tervikut; 2) vaimne ilu, mis väljendub
* Arhailisel ajajärgul kujunes välja ka Kreeka tähestik. * Kreeklased võtsid üle Foiniikia tähestiku, kuid kuna seal olid vaid kaashäälikud, siis kreeklased lisasid veel tähti, mis tähistasid täishäälikuid. Tekkis Kreeka alfabet, mis koosnes 24-st tähest. Algselt ei olnud igalpool samasugune tähestik, kuid see ühtlustus ajapikku ja see ühtlustas üleüldist Kreeka riiki. * Kujunesid välja üle Kreekalised religioosed keskused, mis ühendasid kreeklasi üleüldiselt. -) Delfi jumal: Apollon, oraaklitega oli see seotud. -) Olümpia jumal: Zeus, hakati pidama olümpiamänge (esimesed: 776 e.Kr) * Kujunesid välja polis'ed ehk linnriigid. * Kui enne pole riiki olnud, siis riik tekib kas vägivalla või kokkuleppe tulemusel. * Polis sõltumatu, omavalitsus (kodanikud mehed, vabad, täisealised, põliselanikud seda teostati rahvakoosolekute kaudu. Rahvakoosolekutel valiti ka nõukogu ja ametnikud,
võistlused 4.päev: hobuste võiduajamised, viievõistlus, kilbijooks) Autasu: Õlipuuokstest pärg Hiilgeaeg oli 6. saj eKr ja langusperiood al 4. saj eKr, kui võistlema hakkasid elukutselised atleedid, mängud muutusid rahvusvahelisteks ja kaotasid maine võimuinimeste silmis. 393 m.a.j toimusid viimased antiikaja OM'id, sest järgmisel aastal keiser Theodosius I keelas need ära. 2)Püütiamängud: Kellele: Apollon Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 3. aastal Kus: Krissa tasandik Delfi lähedal Osavõtjad: ainult aristokraadid Programm: algul muusikas, hiljem atleetika- ja ratsutamisvõistlused Autasu: loorberipärg 3)Isthmose mängud: Kellele: Poseidon Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 2. ja 4. aastal Kus: Istgmos Korintose maakitsusel Osavõtjad: ainult joonia rahvad Programm: alguses ainult spordivõistlused, hiljem muusikakonkursid Autasu: okaspuupärg 4)Nemea mängud: Kellele: Zeus Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadide igal 2. ja 4. aastal
otsimootorile näiteks uudised, ilmateate, kuulutused, tasuta tarkvara allalaadimise, meilikonto tegemise võimaluse, küsitlused, naljad jne. jne. Võimalus saada mitmekülgset infot ja meelelahutust ühest kindlast kohast iga päev, on muutnud portaalid populaarseks. Eestis on üle 15- ne portaali. Populaarsemateks on Delfi, Tele2 ,Hot, Mail jne. Tüüpiline WWW -brauser on tavaliselt ka teiste Interneti teenuste (FTP jne) klient- programmiks. Seoses kavalalt organiseeritud turuhõivamise poliitikaga( s.o. ka põhjuseks miks alustati kohtuasja) on kaasajal levinuim brauser MS Internet Explorer. Brauseris näeb kasutaja infot hüpertekstina, mis on rikastatud multimeedia elementidega. Sellist objekti nimetatakse WWW - leheküljeks e. veebisaidiks. Mõned objektid on selles tekstis märgistatud
H ei armastanud muusikat, tappes oma muusikaõpetaja. 12aastasena oli H täiskasvanud ja tappis üksi Thespia lõvi, kandis tema nahka. H abiellus printsess Megairaga, kuid H läks Hera käsul hulluks ning tappis oma 3 poega ning Megaira. Siis sai H mõistuse tagasi ja kahetses sügavalt oma tegu, püüdes end ise tappa. Tema sõbrad, nähes hullunud H'd, ütlesid temast lahti, kuid nõbu Theseus tuli ja ei lasknud H kätt enda külge panna ning võttis H Ateenasse kaasa. Delfi oraakel arvas, et H on vaja puhastust, nii et ainult kohutav karistus võis H kuritegu lunastada. Oraakel käskis H'l minna nõbu Eurystheuse, Mükeene kuninga juurde ning tema nõudmised täita. (E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu) 1. H pidi tapma Nemea lõvi, keda ükski relv ei haavanud. H kägistas lõvi. 2. H pidi minema Lernasse & tapma 9pealise Hydra. 1 pea oli surematu ja ühe
Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa. -ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe -surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe Jumalate ja inimeste põlvnemine: -maailm oli enne jumalate teket -elasid esimesena Maa ja Taevas ning nende lapsed titaanid
pealt kägistama. H ei armastanud muusikat, tappes oma muusikaõpetaja. 12-aastasena oli H täiskasvanud ja tappis üksi Thespia lõvi, kandis tema nahka. H abiellus printsess Megairaga, kuid H läks Hera käsul hulluks ning tappis oma 3 poega ning Megaira. Siis sai H mõistuse tagasi ja kahetses sügavalt oma tegu, püüdes end ise tappa. Tema sõbrad, nähes hullunud H’d, ütlesid temast lahti, kuid nõbu Theseus tuli ja ei lasknud H kätt enda külge panna ning võttis H Ateenasse kaasa. Delfi oraakel arvas, et H on vaja puhastust, nii et ainult kohutav karistus võis H kuritegu lunastada. Oraakel käskis H’l minna nõbu Eurystheuse, Mükeene kuninga juurde ning tema nõudmised täita. (E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu) 1. H pidi tapma Nemea lõvi, keda ükski relv ei haavanud. H kägistas lõvi. 2. H pidi minema Lernasse & tapma 9-pealise Hydra. 1 pea oli surematu ja ühe maharaiutud
jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde. Püütia sõnumis ei kaheldud kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. Surmajärgsus Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma. Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele. Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis: Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele komme panna surnule münt suhu. Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid:
ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde. Püütia sõnumis ei kaheldud kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. Surmajärgsus Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma. Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele. Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis: Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele komme panna surnule münt suhu. Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid:
ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid – paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia – preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas – tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde. Püütia sõnumis ei kaheldud – kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. Surmajärgsus Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma. Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele. Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis: Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele – komme panna surnule münt suhu. Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid:
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi,
struktuuri. Keerulise tuletusstruktuuri esitamine inimkeelsete lausetena muudab esimese väga suureks, kohmakaks ja raskesti mõistetavaks. Loogikas on seetõttu kasutusel spetsiaalsed formaalsed keeled, mis on harilike keeltega võrreldes lühemalt kirjapandavad. Mis kõige tähtsam: formaalsed keeled väldivad harilikus keeles esinevaid mitmetähenduslikkusi. Üks näide: 6. sajandil e.m.a elanud Lüüdia kuningas Kröösus uuris Delfi oraaklilt järele, kas tasub minna sõjakäigule Pärsia vastu. Oraakel ütles: ``kui alustad sõda Pärsiaga, hävitad võimsa kuningriigi''. Oraaklilt julgustust saanud Kröösus ründaski Pärsiat, kuid kaotas. Hävis nimelt tema enda kuningriik! Lihtsustatuse tõttu on formaalsed keeled harilike keeltega võrreldes palju vaesemad, ning võimaldavad edasi anda ainult väga piiratud ampluaad väiteid. Üks lihtsamaid formaalseid keeli on nn. lausearvutuse keel. Viimases saab väiteid
suuremate pühamute juures oli selleks preestrid ja preestrinnad nad olid tavalised aristokraadid, ei moodustanud eraldi seisust · Tähtsaim rituaal oli vereohver · Jumalate ühine austamine ühendas poliste kodanikke ilmnes eriti paljudel iga-aastastel usupidustustel · Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid. Olid spetsiaalsed pühamud, kus sai jumalatelt nõu küsida Kuulsaim Delfi oraakel Kesk-Kreekas. = preestrinnat, kelle suu läbi Apollon tulevikku kuulutas nim püütiaks · Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis neid pärast surma ootab. saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tegudest eluajal = karistused pidid tabama juba eluajal või päranduma järgmistele põlvedele · Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki 2. Aadli elulaad ja rüütli kultuur
Kus õitsed sina: ma tunnen ta vina. ,,Mets kohas" Mets kohas tumedalt, tõelt... Ma kuulasin hirmuga. Ta kohin tiibu laotas Mu üle ju hälissa. Ta tume kohin jäi rinda, Seal kohab nüüd alati Ma nagu tad taga leinan, Ei rõõmsaks saa iialgi. 2.SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Teos rajaneb vanadel Teeba müütidel, mille kohaselt Kadmose suguvõsa hävib väärtegude pärast. Teeba asutaja Kadmose suguvõsa tabasid õnnetused. Delfi oraakel kuulutas, et Kadmose pojapoeg Laios tapab isa ja naib ema. Kui Laiose naisel sündis poeg, puuriti lapsel ennustuse täitumise vältimiseks jalad läbi ja viidi mägedesse surema. Üks karjus viis aga lapse Korintose kuninga kotta. Kuningas pani poisile nimeks Oidipus ja kasvatas ta üles. Noormehena sai ta oraaklilt sama hoiatuse ja põgenes laia maailma. Ta pidas kuningat oma pärisisaks. Kord teelisi kohates läks noormees nendega riidu ja tappis nad. Mehe pärisisa
Probleemid: Suure hulga aegunud info esinemine andmebaasis Valdavalt lihtparingu tegemise voimalus Materjalide esitamisel ei lahtuta kindlast liigitussusteemist Info selektiivsus Portaalid (vorguvarav, internetivarav) (nt Delfi, Everyday, MSN,...) Lingid uudistele · Lingid ostukohtadele veebis Pakuvad emaili aadresse · Pakuvad kodulehekulgede tegemise voimalust · Reklaamirohked Otsimootorid · Kasutavad indekseerimisel ainult arvuteid, otsene inimkontroll puudub · Indekseerimine toimub jargnevalt: Kui amblik
Nii võis jumalate poolt määratut välja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid kohti nimetati manteion`iteks, rohkem aga teatakse terminit oraakel. Varasest ajast peale tõusis teiste seas kuulsaimana esile Delfi oraakel Kesk-Kreekas. See oli paik, kus müüdi järgi oli Apollon tapnud lohemao püütoni. Seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks. Kuidas kuulutamine täpselt toimus, pole teada.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi...
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Esimene kivikattega maantee mis rajati oli Via Appia. Selle eeskujul hakatakse rajama ka teisi teid Rooma linnast teistesse keskustesse ning suht lühikese ajaga tekib tihe teedevõrgustik, mis soodustab reisimist. Reisiti kas ratsa või meritsi. Reisimine polnud vaid jõudeaja tegevus vaid selle põhjuseks oli ka soov end harida. Eluviisi osaks muutus nt see, et mingis eas isa saadab oma poja reisima, et ta saaks end harida. Külastati nii tarku õpetlasi, filosoofe, ka igasugu pühamuid, nt Delfi oraaklit. Roomlaste hulgas muutuvad hinnatuks reisid igasugu eksootilistele maadele. Reisidel muutub oluliseks ka vaatamisväärsuste külastamine. Inimeste liikuvus on hilise vabariigi ajajärgul suur, on palju liikuvaid elukutseid ning tavaliseks sai liikumine kas provintsidest Rooma linna või Rooma linnast provintsidesse. Lugeda: Richard Kleis ,,Antiik kirjanduse ajalugu" Rooma vabariigi ajajärgu kirjandus; ,,Rooma kirjanduse antoloogia" Ennius, Plautus, Terentius; Cicero ,,I
eksperthinnangut võib käsitada eripärase hindamisviisina, kus kindlat tegevuskäiku järgides või summaarseid järeldusi tehes kaalutakse mingi probleemiga seotud asjaolusid ning esitatakse kokkuvõtlik seisukoht; rakendatakse niisuguste keeruliste probleemide lahendamisel, mida on arvsuurustena raske väljendada või mille puhul on teiste otsustusvõtete kasutamine liialt aegaviitev või tülikas; võtted: vahetu arvamuste vahetamine, Delfi tehnika, ajurünnak jt; asjatundjad tuginevad hinnangute andmisel oma eriala pikema aja jooksul omandatud teadmistele ja kogemustele; eksperthinnang tugineb mingil määral vaistlikule tunnetusele; mõju võivad 73 avaldada ka liigne toetumine minevikus tehtule ja saavutatud autoriteedile, asjatundjate hingeseisund, omavahelised suhted jne; igaüks kipub jääma oma seisukoha juurde.
2.1.1 Probleemi tuvastamine 2.1.1.1 Näitarvud 2.1.1.2 Kontrolllehed 2.1.1.3 Intervjuu 2.1.1.4 Simulatsioon 2.1.1.5 Probleemipuu 2.1.2 Ideede genereerimine 2.1.2.1 Ajurünnak 2.1.2.2 635 2.1.2.3 CNB 2.1.2.4 Delfi 2.1.2.5 SWOT analüüs 2.1.2.6 Küsimustikud 2.1.2.7 Eelduste analüüs 2.1.3 Indi Ül Probleemi/idee püstitamine 2.1.4 G Ül Ühise teema valimine 2.1.5 Huvigruppide määratlemine 2.1.5.1 Huvigruppide identifitseerimine 2.1.5.2 Huvigruppide infovajaduse väljaselgitamine 2.1.5
(judedräng), något han enligt sonen Ulf tog som en hedersbetygelse. Den väckte starkt gensvar i Sverige. Dess reflektioner över våldet som en del av människans villkor och av religionen ansågs svårbegripliga, och är inte så klart formulerade i boken, men visar idag intressanta paralleller till René Girards teorier om våld, offer och den mänskliga kulturen i La Violence et le sacré (Våldet och det heliga, 1972). I Den knutna näven (1934) beskriver han sina möten med Aten, Delfi och Jerusalem och formulerar samtidigt kraftfulla appeller gentemot fascismens våldsdyrkan, inhumanitet och antiintellektualism - och mot den senfärdighet att ta detta på allvar som han såg omkring sig. När kriget kom 1939 stod Lagerkvist på Gestapos dödslistor inför en eventuell tysk invasion av Sverige. Edith Södergran var en av de första modernisterna inom svensk litteratur, påverkad av fransk symbolism, tysk expressionism och rysk futurism
ß uuenduslik. 34. Kodifikatsioon 34.1. Kodifikatsiooni mõiste jur õigusnormide süstematiseerimine ja nende ühendamine seadustekoguks (koodeksiks) 1.1.1 Kodifikatsiooni mõiste muutumine ajaloos -- Koodeks pärineb 19. saj. Loomuõigus on aga tuntud alates antiigist kuni keskajani. ratsionalistlik loomuõigus on kõige tugevam õigus allikas pärast CICi. Kodifitseerimine on seotud Hugo Grotiuse (1583-1645) nimega. Ta oli pärit Hollandist, Delfi linnast. 11. a. õppis Hideni ülikoolis, kus hiljem oli õppejõud. Tegutses Haagis advokaadina ja alates 1618. oli Roterdami rae pensionär. 16. saj tekkis kolonistlikus kirikus armenjaanide koolkond, mis väitis, et Jumal piirdub oma kõikvõimsuses, seega on inimene oma otsustustes vaba. 1619. kuulutasid kalvinistid armenjaanluse ketserluseks. H.G. pannakse vangi. Peale Prantsusmaale põgenemist tegeleb ta teadusega. On hiljem ka saadikuks Rootsis ja Prantsusmaal
Loodusjõude ja vaime tuli paluda ja neile ohvreid tuua selleks, et nad inimesi aitaksid. Selleks olid erilised pühad paigad, tihti puudesalud või hiied (alsos), kus leidus ka mõni allikas. Ohverdati ka üksikutele pühadele puudele (nt loorber - Laurus nobilis). Pühades hiites kasvanud puud olid tammed, küpressid, õlipuud, paplid, plaatanid, jalakad ja tihti ka loorberipuud. Hiljem ehitati neisse paikadesse templeid ja muid ehitusi. Näiteks Delfi: püha Parnassuse mägi. Iidne Delfi linn paiknes püha Parnassuse mäe nõlval ning pakkus paika Oraakli jaoks - see oli üks pühamu, kus jumaluselt paluti vastust mingile küsimusele. Oraaklis ennustati tulevikku ning said nõu palverännakute tegijad, kes otsisid elutarkust. See kuiva õhuga ning pinnalähedase mullaga maa andis saaki piiratud heldusega ja inspireeris terrassilise põllumajanduse arendamist, kus terrassidel sai kasvatada viljapuid,
midagi. Algul maskide asemel grimm, maskid tulid hiljem. Mida kergem ja lõbusam etendus, seda parem (jämekoomika).* 2. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" SOPHOKLES(496-406) Sophoklese tragöödiates on esiplaanil tugeva indiviidi traagiline saatus. Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Ainestik pärineb Teeba linnaga seotud müütidest. Oidipus püüdis vältida kuritegusid, mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus sai jagu linna hirmu all hoidnud sfinksist, valiti kuningaks ja talle anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
