Sigmund Freud Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Sigmund Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Teoseid: · "Die Traumdeutung" (1900) inglise keeles: "The Interpretation of Dreams" · "Drei Abhandlungen zur Sexualtheorie" (1905) inglise keeles: "Three Essays on the Theory of Sexuality" · "Jenseits des Lustprinzips" (1920) inglise keeles: "Beyond the Pleasure Principle" · "Das Ich und das Es" (1923) inglise keeles: "The Ego and the Id" · "Di...
ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996) ja "Millimallikas" (2000). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga, koondades oma tähelepanekud triksteri kuju ümber. Hasso Krull on tõlkinud teoreetilisi töid prantsuse, inglise ja saksa keelest (Jacques Derrida, Michel Foucault, Paul Virilio, Julia Kristeva, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, Pierre Bourdieu, Slavoj Zizek, Ernesto Laclau, Walter Benjamin) ning luulet prantsuse (André Breton, René Char, Francis Ponge, Bernard Noël, Edmond Jabès, Mohammed Dib, Amina Said, Tahar Ben Jelloun), inglise (Sylvia Plath, Frank O'Hara, Rita Dove, Michael Ondaatje, Nissim Ezekiel, Kamala Das, Sujata Bhatt, Allen Ginsberg, Charles Bernstein, John Berryman, Wallace Stevens, William Carlos Williams), hollandi (Cees Nooteboom, Hans van
(tüvi objekt) (suund objekti suhtes) (Tartu nimetavas)( sõidan Tartusse. Neid eristab välde!) võib õelda nii kui naa=sõidan Tartu(nulliga) või sõidan Tartusse). Poststrukturalism. Peale selle mõiste kasutatakse samatähenduslikult ka neostrukturalismi terminit. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80-ndatel aastatel eriti Prantsusmaal — Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides — H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi(ризоморф)(Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus
Ühtne objekt ja ühtne tähendus on saavutamatu. Postmodernism. Postmodernismi üldine taust. Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Postrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta mitte tekstide, sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need üksused pandud tähendama seda, mida nad tähendavad. Dekonstruktsioon
Psühhoanalüüsi eesmärk oleks siin vastupidine kasvatusele. See peab vabastama keele saastast ja siis korra uuesti puhastatud kujul üles ehitama. Poststrukturalism. *postmodernism Peale selle mõiste kasutatakse samatähenduslikult ka neostrukturalismi terminit. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80- ndatel aastatel eriti Prantsusmaal -- Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides -- H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi (Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus
EESTI KUNSTIAKADEEMIA VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND “Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel” Essee Jana Soans Uusmeedia I Juhendaja : Ingrid Ruudi TALLINN 2014 Orgaanika kui masin ja masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel Alates tööstuslikust pöördest Inglismaal on arusaamine maailmast ja inimese mõtlemise olemus paljugi muutunud. Mehhaniseeritud keskkonnad ja linnastumine ning masinate laialdane kasutuselevõtt ja indiviidi kitsam spetsialiseerumine mingile kindlale alale on liitnud inimkonna üksteisest suhteliselt tihedalt üksteisest sõltuvate “rakkude” kogumiks. Tsüklilisus ja süsteemsus kui meie universumi omapära on inimese jaoks alati oluline olnud kui...
Reaalse kategooriasse kuuluvad näiteks hallutsinatsioonid ja psühhoosid - see on algsete traumade asupaik. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). • Poststrukturalism – kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. • Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta tekstide tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on tekst pandud tähendama seda, mida ta tähendab.
välja kultuuri ja sunnib jumalaid end sellega siduma. Kuna ta oma isetärganud tarkuses nonde eksistentsi ja piirid enda kätte saab... · Sigmund Freud. Mina ja Miski. (Das Ich und das Es, 1923.) Inimhinge anatoomiast (1999) Unenägude tõlgendamine (2007) · Carl Gustav Jung · Melanie Klein · Erik H. Erikson · Bruno Bettelheim. Muinasjuttude võlujõud (2007) · Jacques-Marie-Émile Lacan · Michel Foucault. Seksuaalsuse ajalugu I. (2005) · Gilles Deleuze, Félix Guattari. L'Anti-Oedip (19721973) · Julia Kristeva. Jälestuse jõud (1980); preoidipaalne , keele-eelne, kultuurieelne chora, (algmiljöö, ,,ema-asi") . Kuningas Oidipus, rida 981-2 Paljudki surelikud (mehed) on ju emaga unenägudes kokku elanud.
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
„Mäslev inimene“. Tuleb elada hetkes. Ei ole olemas igavesi tõdesid – inimene otsustab aina uuesti, kuna kõik on mõttetu, tuleb kogeda võimalikult palju. Väärtus on meeletutes kogudes. Olemus on absurdne, maailma vastu tuleb mässelda. Sartre – elu on olemuslikult mõttetu. Ei jumal, ei loodus ega ratsionaalsus ei ütle olemise suhtes midagi ette. Ometi ta usub ego ülesehitavasse jõudu ja iga üks, kes seda on võtnud vaevaks üles ehitada, peab selle eest ka vastutama. 9. Deleuze ja Guattari.Deleuze ja Guattari 1998 Kafka. Väikese kirjanduse poole. Filosoofide ja psühhoanalüütikute Deleuze ja Guatarri kahasse kirjutatud raamatud kuuluvad poststrukturalistliku teooria sellesse voolu, mis väljendab rahulolematust seniste tõlgendusmeetotite ja teadmiste hierarhilise struktuuriga.Nende raamatute üks alusidee käsitleb nn risoomiteooriat.Risoomiteooria on hierarhiliselt ülesehitatud kirjeldussüsteemide kriitika.Hierarhilise ja vertikaalse ülesehitusega
Areng toimub kesksest filosoofiast või teooriast lähtuvalt, millest arenevad teadusharud, kõrvalekalded jne. Tegu on vertikaalselt areneva süsteemiga. Suurim neist on Freudi Oidipuse kompleks, mis taandab erinevad psüühilised protsessid lapse lahutamisele emast. Deleuze'i ja Guattari risoomiteooria on olemuselt Freudi klassikalise psühhoanalüüsi kriitika. Traditsoonilise psühhoanalüüsi puhul on subjekt määratletud ihalevana või kadunud ühtsuse poole suunduvana. Deleuze ja Guattari järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse midagi määratletut - pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Subjekti mitteteadvus on positiivne ja loov nähtus. Postkolonialism. Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele.
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
Tuleb vabaneda logotsentrismist (keele võim), millele on omane arusaam olemisest kui täielikust ja ühtsest kohalolust, mis leiab väljenduse kuuletumises (nt jumalale). Dekonstruktsiooni tüübid: 1) kriitiline: teose loomisprotsessi uurimine 2) vasakpoolne: projekt, mille eesmärgiks oleks hävitada Kirjanduse kategooria, selleks tuleb välja tuua üldkultuurilised ja sotsiaalsed diskursused 3) ameerika: subjektiivne kirjanduskriitika; tekstid ei ole lõplikud. Teoreetikud: Derrida, Deleuze, Irigaray. 3. Millel põhineb feministlik dekonstruktsioon? Põhineb naisliikumisel, naise traditsioonilise ühiskondliku rolli lõhkumisel, naiste ebavõrdne kohtlemine töö ja eraelus. Eesmärk on meheliku alge domineerimise lõhkumine. Binaarne opositsioon mees-naine on kõige ebavõrdsem, st kõik kirjandusteosed on loodud mehelikust seisukohast. Mis hoiab seda binaarset struktuuri üleval? mehe materiaalsed/psüühilised eelised, teisalt moodustis
allumisega võtame reeglid omaks ja superego on südametunnistus. Keegi ei karista meid, südametunnistus karistab meid. Südametunnistus arendatakse välja tsiviliseerimise käigus, mis võimu tahet alla surub. Kuidas leida õige valitsemise viis, mis kõigile sobiks? Valgustusaja teooria loogika oli see, mida nietszche ei usaldanud. Kristlikud mudelid ei sobinud talle samuti, allumise õpetamine ei sobinud võimu tahtega. Võimu tahte mõõdetavus. Seda on toonitanud tema edasiarendajad Deleuze nt. jõu hulk ühiskonnas on vaadeldav. On inimesi, kellel on rohkem võimu kui teistel – isandad ja orjad. Hoopis peenem on see, mis puudutab jõu kvaliteeti. Sõnastab Deleuze. Küsimus on ka selles, kuhu jõud on suunatud. Saame vahet teha aktiivsel jõul – mis sisemisest terviklikkusest lähtub ja reaktiivne jõud – ei ela päriselu vaid reageerid sellele kuidas teised elavad. See on autonoomsuse ja iseseisvuse puudumine. Aktiivsed jõud on kõrgemad nietzche järgi
filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuyid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststr. foon, psühanal foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüs (kui freuid tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos) Jean Baudrillard hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel.
Valgustuse loogika on see, et jumalat on vaja seal kus mõistus seda ei seleta. Valgustus ajastu iseloomulik joon oli see, et ta vaatles maailma vaatuste kaupa, inimteadmine järjest areneb, sellega muutub maailm paremaks. Peame usaldama mõistuse jõudu. Inimteadmine võis kasvada lõputult. Nietzsche uskus võimu tahtesse. Jumala surmas nägi ta inimese võimalust, areneda hea ja kurja suunas. Võimutahe oli enesekehtestamise tahe. Deleuze mõistab võimutahet, kui püüd ületada teisi tahteid. Jõu hulka on võimalik määrata kvaliteedi ja kvantiteedi järgi. Jõu hulk on erinev jõu hulk ei jagune võrdselt. Oluline on jõu toime suund. Jõud võib olla aktiivne või reaktiivne. Aktiivne jõu rakendus on mõistusele kättesaamatu. Orjad ei ela päriselt vaid reageerivad jõududele ehk reaktiivne jõud. Kangelased toetusid autundele ja olid oma käitumises jõhkrad. Kujunes välja orjamoraal
Sch. järgi on tekstil olemas üks ja õige interpretatsioon, Gadameri järgi ei saa seda olemas olla. Iga ajastu, iga kogemuslik taust loob oma erinevad interpretatsioonid. Paul Ricoeur (1913-2005) Mõjutatud fenomenoloogiast ja psühhoanalüüsist, temjaoks ei ole arusaamine täiel määral teadlik protsess. Igasugune mõista püüdev analüüs on alati refleksiivne (enesekohane). Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Gilles Deleuze (1925-1995) "Mõtte loogika" (Logique du sens,1969) Revideerib traditsioonilist märgikont- septsiooni. Märk ei representeeri objekti, ei viita tema olemasolule, vaid pigem konstateerib tema puudumist. Keeles on vaid objekti jälg. Seepärast on keel alati midagi pinnapealset tähistavate objektide (kehade) suhtes. Märk (tähistaja) on seotud osutatavaga (denotatsioon) ja tähistatavaga (kontsept, mõiste, tähendus). Tähendus ja mõte
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.................................................................................................................................... 5 19. sajandi I poole filosoofia......................................................................................................7 Sõnadelt tegudele..................................................
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki). Üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid). Lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos). Näteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel)
Reaalsus on tema sõnul mitmekihilisem ja põnevam, kui fantaasia, järelikult pole vaja tuleviku poole püüelda, nagu ka science fictioni vajadus väheneb. Küberneetiline suhe= tagasisidesuhe. Mingisugused süsteemid hoiavad end elus informatsiooni vahetuse kaudu. See protsess on homoöstaas. Küberneetilises suhtes ei ole tsentrumit, mida eemaldada või lisada. Me oleme selle osa. Süsteem töötab vastuhaku põhimõttel, see on osa tagasisidest. Jules Deleuze ja Guattari: risoomi mõiste. Puuloogika: juurest kasvavad kõik harud. Risomaatiline suhe: tsentrum puudub. Kõik osad on teistega seotud. Simon Butler kirjutas utoopia nimega "Erewhon" osaga "Book of Machines". Butler kirjutas sellest, kuidas masinad võtavad inimeste maailma üle. Arvati, et ta irvitab darwini üle (kuid ei). Kirjutas, kuidas masinad kasutavad inimest ära, et ise paljuneda--> inimesed ehitavad neid. Nad tekitavad selleks vajaduse
psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki), üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid), lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos), näiteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Reaalsus on tema sõnul mitmekihilisem ja põnevam, kui fantaasia, järelikult pole vaja tuleviku poole püüelda, nagu ka science fictioni vajadus väheneb. Küberneetiline suhe= tagasisidesuhe. Mingisugused süsteemid hoiavad end elus informatsiooni vahetuse kaudu. See protsess on homöostaas. Küberneetilises suhtes ei ole tsentrumit, mida eemaldada või lisada. Me oleme selle osa. Süsteem töötab vastuhaku põhimõttel, see on osa tagasisidest. Jules Deleuze ja Guattari: risoomi mõiste. Puuloogika: juurest kasvavad kõik harud. Risomaatiline suhe: tsentrum puudub. Kõik osad on teistega seotud. Simon Butler kirjutas utoopia nimega "Erewhon" osaga "Book of Machines". Butler kirjutas sellest, kuidas masinad võtavad inimeste maailma üle. Arvati, et ta irvitab darwini üle (kuid ei). Kirjutas, kuidas masinad kasutavad inimest ära, et ise paljuneda--> inimesed ehitavad neid. Nad tekitavad selleks vajaduse. Inimesed on
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson
o Afekti mõju kasvab. o Afekti osakaal kultuuris tõuseb. o Foucault kirjutas karistsussüsteemide ajaloost. Võim toimis inimeste disiplineerimise kaudu kõikjal, koolis, vanglas jne. Disiplineerimate ühiskondade asemele kirjutab ta, et on tulnud uut tüüpi ühiskonna kontrollid. Selle mudeliks on sõltuvus suhe. Nendes võrgustikes viimine ei vaja subjekti, see pole tähenduslik suhe, see on seotud puhtalt ihade toimimisega. Sellega seotud on ka prantsuse mõtleja paar Deleuze ja Guattari kuulus lause: ,,Kirjutamine pole kunagi olnud kapitalismile omane, kapitalism on läbinisti kirjaoskamatu". o McLuhan: Akustiline ja visuaalse ruumi teooria (VAATA JÄRGI!!!). o Accelerationism Aktseleratsioon Terootikud selles vallas: Land ja Noys Afekti maailma ülepingutamine. Uus kunst, uus maailm ei pea olema kapitalismi vastu, vaid liialdama sellega. Luua veel kiiremaid, visuaalsemaid kunstiteoseid. Esteetiline murrang.
Ei eksisteeri enam midagi sellist, mis oleks ühtne. Ka nõukaajal polnud kõik väga ühtsed, kuid igal juhul oli see ühtsus suurem. Nüüd taasiseseisvunud vabariigis see ühtsus järjest kaob ja pole enam midagi klassikalises mõttes rahvuslikkust. See subjekt eestlane võib sisaldada endas mitmesuguseid maailmavaateid, ideoloogiaid, mis erinevaid objekte liikuma panevad. Hasso Krulli manifest Väikese kirjanduse poolt. Selle teksti inspirastioon on ilmselt pärit G. Deleuze ja F. Guattari teostest. Nende raamatus ,,Kafka" on samuti alapetükk ,,Väikese kirjanduse poole". See idee pärineb neilt. Nad iseloomustavad selle sõnaga väike suure kirjanduse rüpes oleva igasuguse kirjanduse revolutsioonilisi tingimusi. Nendele migitele tingimustele, võimalikkusele see väikese kirjanduse kontseptsioon ka viitab. See ei pruugi ise veel kirjandus olla, need on võimalikud uued keele rajajooned, poeetika jne. Eesti kirjanduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
