Millised need mõjutused olid? Millistes kunstiliikides need avaldusid? Albrecht Dürer- graafika ja maalikunst 23. Millise kuulsa lossi ehitamist alustati Prantsusmaal 16.saj?(Louvre) Mis iseloomustas üldiselt prantsuse lossiarhitektuuri 16.saj? Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le- Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus.
saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuur pidi olema odav ja kiiresti teostatav. Sõjast tingitud ehitustegevuse seiskumise, uutest riigipiiridest põhjustatud põgeniketulva ja majanduskriisi tõttu oli nõudlus uute korterite järele suur. Tähtis oli, et saaks ehitada võimalikult kiiresti ja odavalt. Välditi arhitektuurseid kaunistusi, kadus dekoor. Funktsionalismi printsiibi järgi pidi ehitise välimus tulenema tema otstarbest ehk funktsioonist, sellest ka stiili nimetuski. Muidugi pole kunagi ehitatud päris funktsioonituid maju ja selle juured ulatuvad juba Vitruviuse teooriasse, siiski võib lugeda funktsionalismi algusajaks 1920ndaid. Hakati tähtsustama ka tehnilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid Ka oli oma mõju arhitektuuri ja disaini arengule futurismil.
Niisiis tuleb nõustuda A. Tuulse järeldusega, et kaitsetorn laoti konvendihoone müüridest varem. Pilt1 Konvendihoone Konvendihoone on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Nähtavasti ehitasid kogu konvendihoone ühed-samad ehitusmeistrid ning ehitusplastika rikkus valiti vastavalt ruumide tähtsusele. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mõjule. Kuressaare konvendihoone külje pikkus on 43 m, põhjanurgas kõrguva võimsa seitsmekorruselise kaitsetorni kõrgus on 37 m. Välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik taastati 1980. aastate esimesel poolel. Seda mööda oli hõlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tõrjudes
aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa kirikute rühmas, kus algul valitsesid täielikult Gottlandi ja Vestfaali mõjutused (Ambla), hakkavad järjest ulatuslikumalt arengut määrama kohalikud ehitustavad, kohalikud suurehitused (Toomkirik, Viljandi ordulinnus)
8 9 Rokokoo stiil Rokokoo stiil tuleneb sõnast ''Rocaille''. Arhitektuuris muutusid jõulised asjad peeneks, plastilisemaks ja detailisemaks. Salong sai kujunduslikuks huviobjektiks, pöörati tähelepanu hubasusele, uus stiil tähendas vabadust, loovust jne. 1730 aastal võeti ''rocaille'' põhilise ornamendi moodustaja, rikkalikult kaunistatud voldiliste servadega merekarbi motiiv. Dekoor oli vabalt ja sümeetriliselt voogav, hoogne, plastiline, lilled- buketid, võib öelda , et oli romantiline, meeleline, orgaaniline. Et sahtli uksed ja piirid oleks märkamatud, kasutasid Ebenistid rokokooväänlao´id varjamiseks. Louis XVI ajal mööbel oli rohkem daamilik, heledam, kergem, madalam, peenem. Et sahtli uksed ja piirid märkamatuks jääks, kasutasid Ebenistid rokokooväänlasid.
Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond.Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav.Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Kunstnikud Rubens, Bernini, Rembrandt, Velazquez, Vermeer, Carracci, Caravaggio Madalmaade 15-16. saj. kunsti iseloomulikud tunnused: Madalmaade kunstile iseloomulik palju tugevam keskaja mõju (usutemaatika olulisemal kohal, samuti sümboolika kasutamine), ei saa rääkida antiikeeskujudest naguItaalias. Kunst linnakodanike teenistuses, tunduvaltrahvalikum, esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, mis sageli põimusid veendumusega inimeste patususest ja tühisusest
aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa kirikute rühmas, kus algul valitsesid täielikult Gottlandi ja Vestfaali mõjutused (Ambla), hakkavad järjest ulatuslikumalt arengut määrama kohalikud ehitustavad, kohalikud suurehitused (Toomkirik, Viljandi ordulinnus)
22. Mida näitab kiudude kirjeldamisel nn. tex-väärtus? * Tex-väärtus näitab, kui mitu grammi kaalub 1 km pikkune kiud või lõng (tex=g/km). 23. Mida iseloomustab kiu eritugevus [km] ja mis on selle suuruse füüsikaline sisu? ***** 24. Mida kujutavad endast whiskerid? * Whiskerid kujutavad endast monokristalseid kiude. 25. Mida nimetatakse rovinguks? Rovinguks nimetatakse klaaskiust moodustatud keerdudeta kiukimpu 26. Mida kujutab endast dekoor (gelcoat) ja mis on selle otstarve. *** 27. Loetlege polümeerkomposiitide valmistamistehnoloogiad (vähemalt 5) *Pressimine - lühikestest kiududest ja vaigugraanulitest vormitakse eeltoode. *Pultruusia - kuivadest kiududest ja vedelast vaigust valmistatakse eeltoode. *Kuiv mähkimine - eeltoode. *Märg mähkimine - kuiv kiud ja vedel vaik. *Kontaktvormimine - kangas või matt, vedel vaik *Vaakumvormimine - tavalised eeltooted. *Termokompressioonne vormimine - eeltoode. 28
Hapniku allotroopsed erimid on O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). Fosfor võib muuhulgas esineda punase fosfori kujul, mida kasutatakse näiteks tuletikutööstuses. Ilutulestikurakettides kasutatakse punaste toonide saamiseks strontsiumisoolasid koos kloori sisaldavate ainetega. Punane keraamikas Vana-Kreekas viljeleti terra sigillata tehnikas punasefiguurilist stiili, millel paiknes mustal taustal punasevärviline dekoor. Punase kivinõu nime kandis 17. sajandi lõpul Inglismaal loodud glasuurimata kivinõukeraamika. Suur rauasisaldus annab savile kas kollaka, punaka või pruunika värvitooni. Erinevatest värvivatest metalliühenditest annab näiteks seleenhapu naatrium punaka tooni ning kroomoksiid, pliikromaat ja kroomnitraat soodustavad rohekate-punakate toonide teket. Punane ja looduskaitse Eluslooduse kaitseks koostatud raamatut nimetatakse Punaseks Raamatuks. Punane meditsiinis
aastal kahureid 116. 1645. aastal oli garnison seoses sõjaolukorraga märgatavalt suurem: kindluse üleandmisel Rootsile teenis siin 850 palgasõdurit ja 800 talupojast maakaitseväelast. 20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks. Konvendihoone Konvendihoone on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mõjule. Kuressaare konvendihoone külje pikkus on 43 m, põhjanurgas kõrguva võimsa seitsmekorruselise kaitsetorni kõrgus on 37 m. Välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik sai oma praeguse kuju 1980. aastate esimesel poolel. Kunagi sealsamas olnud sarnast kaitsekäiku mööda oli hõlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tõrjudes.
Süstemaatiline ruumisügavuse toonitamine, heleda-tumeda suured kontrastid, pidulikkus, toredus, Itaalia kangelaslikkus. Vahel realism, naturalism, mis ei pelga inetust. Kompositsioonis Annibale Carracci, Caravaggio. keerlev spiraal, diagonaal. Lokkav dekoor, optiline illusioon. Soojad, küpsed värvitoonid. Bologna koolkoond, Napoli koolkond. Barokk - klassitsism, säilivad antiigi ja renessanssi taotlused, maalikunst domineerib, El Greco, Diego Velazquez, Murillo, Hispaania skulptuuris värviline puuskultuur. Maalis sakraalmaal ja portreed
Klimiti värvikäsitluse ja pinnalis ornamentaalse stiili väljakujunemisel mängis suurt rolli Jaapan, muistse Egiptuse ja Bütsantsi kunst. Euroopa kunstnikest oli tal üheks eeskujuks Margaret Macdonald. Klimti inspiratsiooniks olid ka Ravenna San Vitale basiilika mosaiigid. (Suudluse mitmed detailid, näiteks mehe keha katva rüü ristkülikud, meenutavad Ravenna mosaiike) Klimiti töödel on iseloomulik kuldne ja ülivärvirikas dekoor, millest õhkub fin de siecle elegantsi. Egon Schielel Armastas teha autoportreesid ja maalida naisi. Talle meelids maalida käsi, nurgelisi jooni. Hilisemas elus kujutas surma ja taassünni teemasid oma teostes. Oskar Kokoschkal Ekspressionastlikud portreed ja maastikud. Maalikunstnik, poeet ja näidentite kirjutaja.
Erinevalt viimase lineaarsusest ja tasakaalustatusest, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokku- põimuvatena ja liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Maalilis-dünaamilist barokk-arhitektuuri iseloomustab suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus, iseloomulikud on tugevasti eenduvad ja taanduvad pinnad, - risaliidid, karniisid, frontoonid, pilastrid, ovaalid, orvad jõulised voluudid, rikkalik skulptuurne dekoor . Prantsusmaal arenenud vanaklassitsismis kujunes välja paleearhitektuur. kus pöörati erilist tähelepanu atraktiivsele siseruumile. Lossi juurde kuulus tingimata regulaarne e prantsuse park, mille aluseks oli range geomeetrilisus Hollandis arenes nn realistlik barokk, mille huvitavamaks arhitektuurimälestiseks on hollandi kodanikumaja. Kitsa fassaadiga linnamaja barokile omased jooned ilmnesid katuseviilude kujunduses. Kaela- ja kellukesekujulised viilud olid tihti äärestatud
Amiens'i katedraal Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali - roosaken - kuningate galerii - kääbusgalerii - 2 läänefassaadi torni HILISGOOTIKAT nimetatakse Prantsusmaal ka leekestiiliks: - dekoor olulisem kui konstruktsioon - leekemotiiv (eriti akendel) - teravkaarte kõrval teised kaaretüübid tudor-, ümar-, lansett-, eesliselgkaar jne. - rippuvad päiskivid skulptuurid jne. - erinevad võlvitüübid: - tähtvõlv - võrkvõlv - kärgvõlv - lehvikvõlv Äärmuslik vertikaalsuunitlus
sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile leidub vähe varaseid usulisi või vähemalt antikvaarseid allikaid. Mükeene savitahvlid umbes 1200 e.m.a on proosalised arvetekstid, mis juhuslikult edastavad ka jumalate nimesid kui andami saajaid. Eepos on põhiliselt ilmaliku laadi, tegevuse üle rippuv jumaluse dekoor on juba veidi ooperlik ja peegeldab sõdalaste vaimulaadi. Homerose poeemides leiame seevastu tumedaid ja kaudseid müüdivihjeid, kus näiteks jumalad püüdsid Zeusi aheldada, mis kukkus läbi kuna Thetis korraldas ihukaitsjaks sajakäelise Briareose või siis kuidas Otos ja Ephialtes sulgesid Arese 13 kuuks pronksnõusse, kust napilt tänu Hermese õigeaegsele sekkumisele pääses jne. Selliste juttude kultuslik ja müüdiline sisu on tihti lootusetult tume
Renessanssi mõjutused avaldusid Düreri maalikunstis ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" 23. Millise kuulsa lossi ehitamist alustati Prantsusmaal 16.saj? Mis iseloomustas üldiselt prantsuse lossiarhitektuuri 16.saj? Louvre loss osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus.
arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Rahvasteränne, sküüdid kurgaan - kääbas, üksikhaud, sküüdi ülikute haud oterdama - monteerima, termin kullasepakunstis tähendusega vääriskivi, poolvääriskivi, klaasi vms. külmalt metallalusele kinnitama, eriti rahvasterändamise ajastu kunstis panustehnika - kaunistusviis, kus erinevaist materjalidest dekoor on paigutatud alusmaterjali süvendeisse. põimornament - põimmuster, Aasias kaunistusena III aastatuhandest e.Kr. , Euroopas hilisest rauaajast. Merovingide ajastul, eriti keldi ja vendeli kultuuri ehituskunstis ja kunstkäsitöös esinev, tihti koos looma- ja taimemotiividega. taimornament - kõikidel aegadel esinev ornamenditüüp, mis stiililt võib esineda naturalistlikust
AJALUGU ARVESTUS 1 1. RÜHM 1. Alates 3 at eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas välja kujunema tsivilisatsioon. Mõiste ''tsivilisatsioon'' tähendab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks on... 1) Kõik varajased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad ning tekkisid seos ulatuslikuma metallikasutusega- seega varases pronksiajas. 2) Nende ühiskondi iseloomustas selge varanduslik kihistumine jõukateks ja vaesteks. 3) Neis kõigis oli kujunenud riiklus, st et rikkam ülemkiht juhtis ja kontrollis ametnike abil ja seadustele toetudes peaaegu kogu ühiskonna tegevust mingil kindlal territooriumil. 4) Kasutusele oli võetud kiri. 5) Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks- a...
............11 Kokkuvõte..................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus....................................................................................................13 1 SISSEJUHATUS Muinasjutuloss, unelmateloss, võluloss – Neuschwanstein on kõikide losside ideaal. Neuschwansteini imeline asukoht, peen välimus, uhke dekoor ja kuningas Ludwig II ümber tekkinud legendid aitavad suurendada selle hingematva arhitektuuripärli ebatavalist võlu. Tõsised kunstiajaloolased usuvad, et see keskaegse linnuse romantiline tõlgendus ületab hea maitse piiri. Kui vaadelda Neuschwansteini puhtalt arhitektuuri-ajalooliselt seisukohalt, on see tõsi. Ent psühholoogia vaatepunktis on Neuschwansteini loss kollektiivse alateadvuse
tootesse pritsida rohkem kui 20…30% tooraine kaalu kohta (kui ei kasutatata lisandina karrageeni). Kõrgema sissepritsimiskoguse korral võivad tootele tekkida soolveetaskud. 6. LIHA JÄRELSOOLDUMINE Pritsitud liha paigutatakse ülevalamissoolvee keskkonda ja lastakse sel seal 16 tunni jooksul järelsoolduda. 7. DEKOORIMINE Sooldunud liha kaetakse dekoorikihiga. Dekoor moodustavad erinevad maitseained või maitseainete segud. Segusse võivad lisaks maitseainetele kuuluda ka kuivatatud sibul, punase ja rohelise paprika segu, porgandi tükid jne. Dekoorimise eesmärgiks on eelkõige tootele huvitava värvuse ja välimuse andmine. 8. TOODETE RIPUTAMINE VÕI ASETAMINE RAAMIDELE 9. TERMILINE TÖÖTLEMINE Antud toote juures on termilisel töötlusel kolm põhilist etappi- kuivatamine 60 ˚C
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad aknad, mida tihti katsid vitraazid. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi. Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama. Välisilme detailid olid väga rikkalikud ja tavalist teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared. Tähtsamas gooti kirikud on NT Notre-Dame'i kirik Pariisis, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury ja Yorki kirikud Inglismaal. Itaaliat puudutas gooti stiil üsna pealiskaudselt. Skulptuur sellel oli keskaegses kirikus tähtis roll: rahvast usuliselt harida ja kasvatada
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
kunsti eeskujul. Keha ei tohtinud näidata. Arhitektuur Pöörati suuremat tähelepanu kiriku sisemusele kui välimusele. Bütsantsis armastati kasutada kupleid. Võeti kasutusele viklid, kolmnurkad, mis moodustasid neljast nurgast ülespoole tõustes ja siis omavahel ühinedes ringi. Sellele oli väga kindel kuplit toetada. Skulptuur Plastika ei olnud Bütsantsis populaarne. Skulptorid leidsid rakendust reljeefkunstis. Bütsantsi kapiteelide dekoor koosnes stiliseeritud taimemotiividest. Bütsantsis pandi kapiteele kaks tükki pealistikku. Maalikunst Kõige silmapaistvamad teosed loodi kiriku jaoks. Tehniliselt valitses mosaiik. Sagenes ka freskotehnika kasutamine. Freskode erksavärvilisi figuure ümbritses kuldne taust, mis tegi ruumi pidulikuks ja sümboliseeris rikkust. Figuuride paigutus seintel allus eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad otsevaates,
· Tornile eelistati kuplit. · 15. sajandi 1 poolel ehitati Firenzes gooti ajast pärinevale toomkirikule uudse konstruktsiooniga kuppel. · Sama diameetriga kupli, mille oli projekteerinud Michelangelo, sai poolteist sajandist hiljem Rooma Peetri kirik. · Teravkaare asemel tuli jälle ümarkaar. · Jämedaid piilareid asendasid antiigipärased sambad. · Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. · Hooned olid lihtsad nii seest- kui ka väljaspoolt; vähene dekoor, mida iseloomustasid pilastrid, poolsambad, nisid jms, järgis Vana-Rooma eeskuju. · 16. sajandi 2 poolel hakati hooneid rikkalikumalt kaunistama, mis andis märku uue stiili tekkest. · Suurenes ilmalike ehitiste raamatukogude, raekodade, haiglate, kauba- ja kohtukodade osatähtsus. · Muudatused toimusid rikaste elamuehituses. · Keskaegsete kõverate tänavate ääres üksteise küljes kinni olevate kitsaste majade asemel
Konstruktivism · 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. · Juba juugendstiili hilisemal perioodil kadus stiilile omane rikkalik dekoor ja tugevnes ratsionaalne alge. · Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. · Uue vormi otsingul kujunes välja 2 erinevat suunda konstruktivism ja funktsionalism. · Mõisted "konstruktivism" ja "funktsionalism" pärinesid 19.sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist. · Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel.
tuuma. Need alusveendumused on sageli teadvustamata, kuid määravad organisatsioonis käibivad ideed ja rõhuasetused. Aluseelduste hulka kuuluvad näiteks arusaamad inimloomusest ja sel- lest, mis on reaalne. Artefakte saab tõlgendada aluseelduste pinnal. Edgar Schein ise on lahti seletanud organisatsioonikultuuri järgnevalt: I. Väljendustasand • artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, tra- ditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased, kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. - 2015 II. Sisutasand • väärtused: teadvustatud, sõnastatud seletused ja õigustused; need on väärtused, mis on kirjas ametlikes dokumentides (hoolivus, avatus, siirus, ausus, kliendikesksus);
mis seletaks ka tema hoiatavat sisu (manitsemine välisilmas valitsevate ohtude eest). Vastu räägib selle liigne pidulikkus. Samuti on peetud väikest portaali vanemaks, kuid võimalik, et tegemist oli hoopis erinevate meistritega, mistõttu ka stiil erinev (väike portaal ja suure portaali tammevanik + ülejäänud suur portaal). Suuremal portaalil rikkaliku profileeringuga palestik ja tervakaarne arhivolt, sirgel talumivööl figuraalne dekoor. Paremal pool filigraanne tõrudega tammevanik, mida võib pidada Maarja sümboliks. Vasakul on samas tsoonis lopsakas viinapuuväät, mis sümboliseerib Kristust (levinud motiiv keskajal, ka Eestis). Paremal pool lõvi, talle järgnevad kolm lindlohet, kellel on noka vahel madu. Seda on tõlgendatud kui kurjade jõudude kehastust, kuid tõenäolisem on seos vaprusega (lõvi, lohed) ja tarkusega (madu). Viimane viide Aleksandria Katariinale ning dominiiklaste üldisele
Tegid kupli veelgi kõrgemaks ning kogu hoone kergemaks ja elegantsemaks. Võte levis kogu Eur. · Pikapeale kujunes kiriku põhitüübiks tsentraalehitis. Hoone, mille põhiplaani äärmised punktid asuvad keskp. Võrdsel kaugusel. · San Vitale kirik. Kuulus. On eriti mõjuv seestpoolt. Mosaiigid on büts. Maalikunsti parimad näited. Skulptuur · Plastike plnud populaarne · Reljeefikunsti kasutati sambakapiteelide kaunistamiseks, tarbekunstis jms. · Kapiteelide dekoor koosnes rangelt stiliseeritud taimemotiividest. Uus on see, et 2 tk pandi pealistikku. Maalikunst · Usu tenistuses, silmapaistvamad teosed loodi kirikute jaoks. · Tehnikatest valitses mosaiik. (sulatatud klaasisegu) · II at sagenes freskotehnika kasut. Erksavärvilisi figuure ymbritses kuldne taust.(rikkus, ruum pidulikuks) · Üksikfiguur ja selle paigutus kiriku seinl allus eeskirjadele. Küige kürgemal asetses Kristus, allpool paiknes Neitsi Maarja jne.
Võttis osa Louvre lossi sisekaunistus töödest, tegi Diana hirvega. BONTEMPS (1507-1570) l'i Francois I hauamonumendi St Demi abtkonna kirikusse. PILON (1535-1590) hakkas tellimusi saama hästi noorelt ja muutus Catharina de Medici soosikuks. Esimene tellimus oli Henry II mälestuseks valmistatud skulptuurigrupp Kolm graatsiat, kes kandsid oma pea kohal urni Henry II südamega. Konstrueeris mõlemale ka hauamonumendi. · Madalmaad domineeris dekoor. De Vries, kes tõi iseloomuliku motiivi kartussi raam, mis aimas järele pooleldi ülesrullitud lehti. · Saksamaa oli elav tegevus. 15 saj parimad teosed on puust. Tähtsaks kunstikeskuseks sai Nürnbergi, kus tegutsesid kolm kuulsat skulptorit: Strass, Kraft, Vischer. Üleminekul kõrgerens. Oli kuulsaim skulptor Riemenscheider (Püha Jakobi altar Rottenburgis). Teiseks keskuseks sai Lübeck. NOTKE (1430-1509) tegutses pikemat aega Rootsis
Ühena neist võiks käsitleda neoklassitsitlikke stiilisuundi ning sealjuures püüdlusi aristokraatlikkuse ja kõrgendatud vaimsuse suunas. Baltikumis tõusis huvi XVIII sajandi teise poole ja XIX sajandi alguse kultuuripärandi vastu. Selle näideteks on Türi lähedalt paiknev Laupa mõis (Joonis 9), mis näeb välja nagu katariina-aegne suveloss. Hoone mõjub tasakaaluka ja rahulikuna, kuid seinu katab rohke dekoor. Mõisamaja kroonib ilus mansardkatus. Neoklassitsistlikke elemente võib kohata veel näiteks Kärtsna mõisas (karniisid, liseenid, kolmnurkfrontoonid, risaliidid jne), Kehtnas (ülakorruse interjööre liigendavad Louis XVI stiilis tahveldised, stukkdekoor). 4. Kõrval- ja majandushooned. Pargikunst Kõrvalhooned mängisid olulist osa mõisate kompleksides, mistõttu neid oli ka arvukalt. 1920. aastate algul mõisate riigistamise ajal kanti nimekirjadesse pea 50 000 ehitist.
Paleedel oli 17 hästisäilinud veevärk. Külm vesi juhiti marmorplaatidest veejuhet mööda lossi (marmor andis omalaadse külmkapiefekti),säilinud on vannitube. Ehitusmaterjalina kasutati nii kohalikku kui ka sissetoodud materjali. Fassaadid, müürid, trepid on ehitatud hoolikalt töödeldud kipskivist vi tufist. Siseruumide seinad olid krohvitud ja kaetud maalingutega (ornamentaalne dekoor, figuraalsed kaunistused, viimaste seas eelistatuimad nn. snnimängude süzeed), värvidest esineb palju tumepunast, helesinist. Prandad olid valmistatud kips-, kiltkivi vi lubjakiviplaatidest, mis omavahel olid sideainega jäigalt ühendatud.(arv. lubimört). Seda residentsi oli ümbritsenud linn. Väljakaevamistel on leitud fajanssplaadikesi linnamajade kujutistega. Majad olid 2-3 korruselised, lameda katusega. Fassaadidele on
Pöide tornlinnuse. On võimalik, et Kuressaare vanim kivilinnus - piiskopi kants - rajati kastell - linnusena umbes samaaegselt, 1260. aastate I poolel. Konvendihoone Konvendihoone on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule. Kuressaare konvendihoone külje pikkus on 43 m, phjanurgas krguva vimsa seitsmekorruselise Kaitsetorni krgus on 37 m. Välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik taastati 1980. aastate 1. poolel. Seda mööda oli hlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades, kui ka vaenlast trjudes.
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piira...
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbe...
Segastiili iseloomustab hoone plaanilt, tüübilt ja konstruktsioonilt keskaegsus, gootipärasus, ent renessanss- stiilis kaunistusmotiivid (vararenessansi pilastrid, medaljonid jne). Segastiilist areneb François I ajal välja prantsuse vararenessanss. Ehitiste põhiplaan ja ülesehitus jääb traditsiooniliseks, kuid renessansielemente rakendatakse rohkem – ehitis ise ja juba prantsusepärases vaimus dekoor moodustavad orgaanilise ja lahutamatu terviku, kus ka katus on rikkalikult dekoreeritud. (Vaga 2004: 471) Vararenessanslike ehitiste hulka saab lugeda mõned osad Blois’ lossis, muinasjutulist Chambordi jahilossi, Madridi lossi Pariisi lähedal, Pariisi raekoda ja paljusid teisi. 1528. aastal asuti ehitama kuulsat Fontainebleau lossi Gilles Le Bretoni juhatusel, mida ehitati-kaunistati mitu inimpõlve ja kus kajastuvad kõik kunstielus toimunud muutused
Pikk Hermann on eraldatud muust linnusest kõiki korruseid läbiva sahtiga. Teise ja kolmanda korruse ruumid on ühendatud sisehoovi ümbritseva võlvitud koridori ristkäiguga, üksikud korrused on ühendatud kitsaste müüritreppidega (Pesti, Rikas 1983). 2.1. Konvendihoone Konvendihoone on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule (Ülevaade arhidektuurist, kuupäev puudub). 10 Konvendihoone ehk peahoone on ruudukujuline, kus asuvad majandusruumid, laod; loodetiivas piiskopi kolm eluruumi; edelatiivas pidurefektoorium ja kabel; kagutiivas köögiga varustatud söögisaal ja dormitoorium(ühine magamistuba); kirdetiivas magamisruumid; põhjanurgas
säilinud palju mööblit uue riigi perioodist. Nõgusa põhjaga taburetid ja toolid, kokkukäiv taburet (klapptooli varaseim prototüüp), seljatoega toolid, troonid, voodid, kokkupandavad voodid, peatoed magamisasemetele, troonid, kirstud, lauad. Istmete põhjad olid tihti punutud nahkrihmadest, istmete jalad lõppesid lõvikäppade või härjakapjadega. Mööbel oli värvitud, kirstudel ja laegastel rikkalik ornamentaalne, tihti ka figuraalne dekoor, troonid kaunistatud eriti rikkalikult. Kaunistusmaterjalideks elevandiluu, pärlmutter, poolvääriskivid, kuld. Mööbli materjaliks oli enamasti sisseveetud puu: sükomooripuu, oliivipuu, seeder, must puu, jugapuu, kohalikest puusortidest niiluse akaatsia. Mööbel koostati väikestest osadest, puitu täiendasid nahknöörid ning taimsed köied. Egeuse kultuur – Euroopa vanim kõrgkultuur. Kreeta. Euroopa tsivilisatsiooni kõige varasemaks
Pildi keskel on 3 graatsiat, jumalanna teenijannat, kes pm veetluse, nõtkuse, ilu jumalannad. Veenust võib nimetada ka viljakuse jumalannaks. Mercurius vasakul nurgas ajab laiali pilvi, mis ei häiriks igavest kevadet. Flora on lillede jumalanna. Chloris, kes on ümbersündinud Flora. Zepyros, kes on vaimutaoline tegelane, läänetuul. Tema töid: Veenuse sünd Veenus ja Mars Maarja kuulutus Tarbekunst Valitses lihtne vorm, ilu ja rikkalik dekoor. Andrea Mantegna "Püha Sebastian." Tunnus: tõsised, karmid näod. 2. ptk. Madalmaade renessanss Madalmaades oli maj. areng kiirem kui Itaalias. Inimese keha kujutamine oli teisejärguline, peamine oli hingeelu avamine. Põhiliselt tahvelmaalid ja maaliti isiklike kogemuste põhjal, ei üritatud luua kindlaid reegleid. Tähtsaim keskus oli Brügge, mis oli tööstus- ja kaubanduslinn. Kirjakeeleks prantsuse keel. Tähtsad olid piltvaipade töökojad. Miniatuurmaal Õitseng 14-15. saj
§22 Keskaja ülikoolid ja teadus 1. Definitsioonkaart: 2. 1445 (või 1446) leiutab sakslane Johann Gutenberg Euroopas trükikunsti 1456 Piibel trükituna 3. Leonardo da Vinci (1452 1519) kuulus Itaalia kunstnik, arhitekt, leiutaja, loodusuurija §23 Romaani ja gooti stiil X XII saj romaani stiil (ümarkaared, vähe kaunistusi, monumentaalne, raskepärane, jämedad sambad) XII XIV saj gooti stiil (teravkaared, kõrge, õhuline, rikkalik dekoor, vitraazid) XIV XVI saj renessanss Itaalias §24 Vene riik ja kultuur XI XV saj 1. Feodaalne killustatus Venemaal XI XII saj - Kodusõjad, stepirändrahvaste surve asumine põhja poole - Vladimiri Vürstiriigis mainitakse 1147 a. I korda Moskvat 2. Venemaa mongoli tatari võimu all 1240 1480 - Tsingis khaan - 1240 vallutab Batu khaan Kiievi (ikke algus) Batu khaani riik Kuldhord (pealinnaks Sarai Volga ääres)
ja edendada tarbimist. Disniseerimine toob kaasa kontrolli tarbijate liikumise üle. Liikumisel asetatakse tarbija soovitud keskkonda, et suunata tarbimist ja tekitada talle tarbimisest maksimaalne nauding. Tarbijaid jälgitakse selleks, et hõlbustada nende liikumist ja kindlustada, et mitte miski ei satuks tarbimise teele. On täheldatud, et väljaspool Disney teemaparke ei ole paremat näidet jälgimisest kui kaubanduskeskused, kus kasutatav arhitektuur ja dekoor on vahendid tarbimise soodustamiseks ning kus kasutatakse tõenäoliselt iga ruutmeetri kohta rohkem klientide jälgimist (nii tehniline kui inimese poolt) kui vanglates. Kaubanduskeskustes ei jälgita mitte ainult tarbijaid, vaid ka ettevõtete töötajaid. Teenindusettevõtete üheks edukuse tagajaks on töötaja kohandumine kehtestatud emotsionaalse töötamise ja käitumise ning esteetilise väljanägemise normidega. · Macdonaldiseerumine. (Ritzer, 1993 McDonaldization).
esindusliku mõisaga on seinapinnad ühtlaselt küll silutud, kuid esindatud on selged ümarkaarsed aknad ja uksed tornis. 6 Kahekorruselisel kivist hoonel on liigendatud põhiplaan ja kaheksatahuline nurgatorn pargifassaadi paremas servas. Tänus sellele on hoone iga fassaad eri nägu. Eksterjööri neorenessanss-stiilis, kuna hoone pärineb jällegi Euroopas valitsenud renessansiajastust hilisemast perioodist, kujundust toetab fassaadi dekoor, mis sisaldab endas massiivset eenduvat karniisi. Lisaks on veel laia rustikaga nurgapaneelid hoone olekut võimendamas. Mõisas on oskuslikult kombineeritud anfilaadne ruumijaotus keskkoridoriga. [23] Eestis on renessanssarhitektuur levinud pigem just ilmalike ühiskondlike hoonete ja elamute ehituses. Stiilile omaseid hooned leiab pigem Tallinnas, kuna puhtalt majanduslikust aspektist hinnates oli seal kõige rohkem vahendeid Euroopas vallanud suundadega kaasa minna
Selle perioodi mõisahoonetest või õigemini mõisaansamblitest (sest peahoonele ehk häärberile lisandusid kõrvalhooned ja väiksemate ehitiste ning veekogudega park) on 20 esinduslikumad Hiiu Suuremõisa ja eriti efektne Palmse. Parkide ilmumist Eestisse võib lugeda küllalt oluliseks nähtuseks, mis edaspidi üha süvenenumalt on mõjutanud meie maastikupilti (Vahtre, 2000). Barokkstiili variant rokokoo, mida iseloomustab rõhutatult lopsakas dekoor, Eestis eriti ei levinud ning siinne barokk jäi baroki kohta suhteliselt mõõdukaks (vaoshoitud barokk palladianism). Rokokoostiili tähtsamaks näiteks kujunes Põltsamaa keskaegse linnuse ümberehitatud variant, seda just oma sisekujunduse poolest, mis aga kahjuks II maailmasõjas hävis (Vahtre, 2000). 18. sajandi keskel taasavastas Euroopa järjekordselt antiigi, sellele andsid tugeva tõuke väljakaevamised Pompejis ja Herculaneumis. Klassitsistlik arhitektuur jõudis eestisse 18
Selle ootuse stalinismiaegne prog rammmaal kui ka rahuldasid Malle Leis, Aili Vint, Toomas Vint, mitmed uuemad kunsti ilmingud. Andres Tolts jt. Kummatigi polnud üldjuhul Rõõmsameelset aktimaali hakkas viljelema Olev tegu tagasipöördumisega pallasliku Subbi, omapäraseid kosmose ilu juurde, vaid katsega minna edasi, öelda kasutav dekoor. Samast perioodist pärineb ka maalilises mõttes ilusa pildiga “veel midagi”. spetsiifilise viiluga tüüpiline korterma ja, mille Mõned autorid jõudsid karmi stiili eitusega omapäraseimaks jooneks on see, et sel puudub välja slaidimaalini, kasutades oma fotolike ja tänavapoolses küljes uks, on vaid n.ö. tagauks.
Mida edasi emajõe poole, seda kitsamaks ahaneb plats ja suuremaks muutub majade soov välja paista. Raekojale lähemal asuvatel klassitsistlikel hoonetel on veel malbe fassaadile liibuvad pilastrid. (Hallas-Murula, 2012) lk 48 Tugeva graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kergelt eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, vertiklaaset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsistlikuga. Nii dokumenteerib raekoda üleminekut uuele kunstistiilile. Väljakupoolset risaliiti lõpetav kolmnurkfrotoon on veel rokokookartusiga. Ka 1784 valminud azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poolega peauks on väljapeetult varaklassitsistlik, kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Ka valgmikku liigendava azuursed vanikud. Hoone
näha kolme arhitektuuristiili. Kolmekorruseline massiivse kelpkatusega ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni. Tugev graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kerglet eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, verikaalset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Põhikujus esindab hoone Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni, kuid tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsislikuga. Tartu raekoda dokumenteerib tänu sellele väga hästi üleminekut uuele kunstistiilile. Puitdekooriga azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poole peauks on väljapeetult varaklassitsistlik kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Samuti liigendavad azuursed vanikud valgmikku.2 Tulenevalt hoone mitmetest ülesannetest oli raekoja põhiplaan erinevalt
o Hüvituste süsteem; o Konflikti tolerants; o Kommunikatsioon 336. 3. Millistest elementidest kujuneb organisatsioonikultuuri nähtav tasand? 337. Jälgitav tasandi moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid, näit. mööbel, töövahendid jne. Ja mida iseloomustatakse ka kui viisi, kuidas meil asju tehakse. 338. Artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, traditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased, kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. 339. 4. Milline on organisatsioonikultuuri tüpoloogia R. Harrison´i järgi? 340. 1. Võimule orienteeritud 341. Ressursid (raha, privileegid jne) ei ole org-ni liikmetele võrdselt kättesaadavad. Võib valitseda hirm ja inimestega manipuleerimine. 342. 2. Rollikultuur
Ometi on see kirik ka tänapäeval üks suurimaid euroopa kunsti vaatamisväärsusi. Enamasti olid bütsantsi kirikud tsentraalehitised, s.t. ümmargused või hulknurksed ehitised, mille keskosas oli kuppel. Kõige tavalisem tsentraalehitis oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan oli võrdsete harudega kreeka risti kujuline, mille keskosas ja vahel ka harude kohal kerkisid kuplid. NB! Suurenda pilte! a) Hagija Sophia interjöör. b) Mosaiik ,,Kristus Pantokrator" 5 c) Islami dekoor Hagia Sophia kirikus Bütsantsi kunstis ei viljeldud skulptuuri. Leiti, et skulptuurid meenutaksid liialt antiikjumalate kujusid. Seevastu jõudis väga kõrgele tasemele maalikunst. Seda leidus kirikuseintel ja käsitsi kirjutatud raamatute piltidel. Väga kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone puutahvlitele maalitud pühapilte. Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 1453. a. Kuid bütsantslik kunstilaad elas edasi Venemaal. 10
puhul nautida eht juugendlikku näidet Eesti arhitektuuris. Samal aastal valmis ka Draakoni galerii, mis asub vanalinnas aadressil Pikk tn 18. Hoone arhitektiks on mõned aastad varem Tartust Tallinna ümber asunud Jacques Rosenbaum. Arhitekt Jacques Rosenbaum oli baltisaksa arhitekt, kes õppis Riias ning oli aastatel 1904- 1907 Tartu linnaarhitekt. Tema ehitistele on iseloomulik rohkesti liigendatud fassaad, dekoratiivsus ning uusbaroksete sugemetega skulptuurne dekoor. Draakoni galerii fassaad on kitsas ja kõrge, mida kujundavad mitmesugused draakonid, egiptlannad, sfinksid ja kõige kohal asub hiiglaslik kaaraken. Pikk 18 asuval ehitisel võime tõdeda, et see on täielikult J. Rosenbaumi käekiri. Antud hoone asub heas asukohas, kuna tahes-tahtmata saab ta oma eriilmelise fassaadi tõttu palju tähelepanu. Seda mõjutab asjaolu, et ümbritsevad hooned tunduvad Draakoni galerii kõrval üsna lihtsakoelised.
Propageeris antiikkunsti taaselustamist. Klassitsismi juured peituvad soovis taastada ühiskonnas traditsioonilised väärtused, kunst peab harima. Hinnatumad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised maalid. Teisejärguliseks peeti ajalooteemalisi maale ja portreid. Maastiku- ja olustikumaalid ei olnud tähtsad. Maalid olid suureformaadilised, kompositsioon tasakaalukas, rahulik, sümmeetriline. Tegelastel sageli teatraalsed poosid. Tegevus koondatud esiplaanile. Dekoor väljendatud kainelt, teisejärgulised detailid puudusid. Tähelepanu oli juhitud olulisimale, rõhutatud on maalide tõsidust. Plagiaati ja kopeerimist ei mõistetud hukka, vaid soodustati midagi paremat kui antiikkunst polnud ju võimalik luua. Maalil domineeris joonistus, taotleti lineaarsust ja plastilisust. Maali pind oli täiesti sile. Igapäevaelu oli ,,madal" ja proosaline, sellest ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuks tunnuseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
