Viimane leitakse kui sügavus, kus vundamendile mõjuva koormuse põhjustatud lisapinge σ´pz on 5 korda väiksem pinnase omakaalupingest σ´gz. 3. Arvutatakse iga kihi deformatsioon SI = σ´pziΔhi /Ei , kus σ´pzi - keskmine pinge elementaarkihis i; Δhi - kihi i paksus; EI - kihi i deformatsioonimoodul. 4. Vajum leitakse elementaarkihtide deformatsioonide summana 28. PIIRVAJUMID. Piirvajumid. Vundamendi peab projekteerima sellise, et paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes: - ehitise ja tema osade tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest; - tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, torustike, seadmete jne lubatud kalded); - arhitektuursetest kaalutlustest. Järgnevalt on toodud mõned enamlevinud soovitused piirväärtuste leidmiseks. Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi:
1. Keevituse põhimõisted. Keevitusprotsess, keevitustehnoloogia, keevitusmeetodid. Keevitus on tehniline protsess, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate det. vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevit...
Puidurikked ei mõjuta. Niiskuse toimel survetugevus väheneb. 33. Mis on puidu paindetugevus? Joonistage skeem paindepingete jaotusest puittalas. Http://www.tallnerk.ee/failid/Paindetugevus.jpg Puidu paindetugevuseks nimetatakse puidu omadust vastu panna paindele. Puidu painutamisega kaasneb detaili kuju muutumine, mis on tingitud nii surve-, tõmbe kui nihketugevusest. 34. Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest? Millised deformatsioonid leiavad puittalas aset tsüklilise koormuse eemaldamisel? Kestustugevuseks nimetatakse pinget, mis teatud temperatuuri juures viib kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul katsekeha purunemiseni. Staatilise tugevuse korral koormused toimivad sujuvalt, ühes suunas, jäädes suuruselt püsivaks või olles vähesel määral muutuvad. Puit võib taas hakata saavutama oma algset kuju raskuste eemaldamisel. 35. Kuidas mõjutavad puidu füüsikalis-mehaanilisi omadusi
Rebenddeformatsioonid murrangud: kerkemurrang, langatusmurrang, nihkemurrang. Maakoore tüüpilised deformatsioonistruktuurid: monoklinaal, kurd, murrang. Monoklinaal kihtide horisontaalselt kallutatud lasuvus - võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel. Geol. struktuurid, mille puhul kivimikihid on ühesuguse kallakusega. Iseloomustavad rõhtsiht ja kallakus. 102. Kivimite elastsed, plastilised ja haprad deformatsioonid. Haprad ja plastilised kivimid. Kui mingile kehale on rakendatud välised jõud, öeldakse, et kehale mõjub oinge. Pinge tõttu toimuvad keha kuju ja mahu muutusi nim deformatsioonideks (strain). 1) plastiline deformatsioon - deformatsioon mille tulemusena keha paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. Kui kivim käitub plastiliselt, siis öeldakse et ta on kergesti vormitav e. venitatav e. plastiline (inglise k
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimila...
49. Kas puit on tõmbepingete mõjul plastselt deformeeruv materjal võrreldes metallide ja plastidega? Kas puit on sitkelt või hapralt purunev? Puidu tugevuse määramisel selle kõige väiksematesstruktuuri osades, nt kiuseina väikestes osades, saadakse väga kõrgeid väärtusi. Õhkkuiva tselluloosiseina tõmbetugevus võib olla isegi kõrgem kui 1000 N/mm2, mis vastab hea terasesordi tugevusele. Tõmbele töötaval puidul puuduvad plastilised deformatsioonid peaaegu täiesti. Puit puruneb survel plastse ja tõmbel hapra materjalina, mida võetakse aluseks puitmaterjali paindetugevuse määramisel. (http://puidukeskus.ee/puitkonstruktsioonide-ehituses/) 50. Mis on elastsusmoodul ja mida see puidust katsekeha puhul näitab? Kui suur on puidu elastsusmooduli erinevus risti- ja pikikiudu? Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena
uinunud vulkaan-vulkaan, mille tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks kustunud vulkaan-vulkaan, mis arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud murrang-geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärina kolle-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine epitsenter-otse kolde kohal maapinnal olev paik seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami-merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine ATMOSFÄÄR 1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist, metaanist ja teistest gaasidest. Lämmastik vabaneb orgaanilise aine lagunemisel. Hapnikku tuleb õhku fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide
MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas >> Joonis 3. TIG keevitus keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas (TIG - tungsten inert gas,
Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt: - arvutusskeemi koostamine; - detailile mõjuvate koormuste kindlakstegemine; - materjali valik; - projektarvutus; - detaili joonestamine ja masina mudeli koostamine. Kontrollarvutus viiakse läbi kas analüütiliselt või numbriliselt, kasutades lõplike elementide meetodit (LEM). Raami mudel koos LEMi võrguga Pinged Deformatsioonid 8 2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA TUGEVUSNÄITAJAD Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks. Neid jagatakse kahte suurte gruppi: metalsed ja mittemetalsed materjalid. Metalsete materjalide põhiesindajad: teras, malm, alumiiniumisulamid, vasesulamid, titaanisulamid jt. Mittemetalsete materjalide hulka kuluvad tehnoplastid, tehnokeraamika, plastkomposiitmaterjalid jt. 2
Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha kasutamist teoreetilises mehaanikas. *Teoreetilise mehaanika osad: a) Staatikaks nimetatakse mehaanika osa, milles antakse üldine õpetus jõududest ja uuritakse jõudude mõju all olevate materiaalsete kehade tasakaalu tingimusi. b) Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise
Kordamisküsimused "Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia" I METALLURGIA Metallurgia ja pulbermetallurgia 1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel. 2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele? *Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide ...
F-kordisti muudab kõrgsageduslikuks signaaliks. Võimendi võimendab signaali. Modulaator moduleerib signaali. Ant.fiidri seadmed edastavad antennile signaali. Antenn kiirgab signaali välja. 50. Selgitada, milleks kasutatakse kvartsi generaatorites; missugustel harmoonilistel sagedustel kvartsresonaator töötab? Kvartsi põhiomadus-pieso ja vastupieso efekt-mehaanilised deformatsioonid põhjustavad laengute liikumist. Vastasnimelised laengud kogunevad kristalli vastandkülgedel. Vahelduvas elektriväljas hakkab kristallplaat võnkuma. Paaritud harmoonilised.tänu nende kasutamisele saab genereerida kuni 2000MHz. 51. Selgitada, kuidas töötab saatja sageduskordisti. Sageduskordisti on tavaliselt kasutatud raadio vastuvõtjas või saatjas et kordistada ossilaatori baassagedust eelsätestatud kordade võrra
Tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus ehk piirmõõtmete või piirhälvete vahe. Tolerants on alati positiivne suurus (märgita). Iga tolerantsijärk määrab igale osavahemikule kindla tolerantsi suuruse. 34. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. 37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid). ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT (international 35. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. tolerance) koos järgneva numbriga
uhtumiskindlad),, 3-peenekoelised pinnased(koormuste aegade Eestis kergseinu nagu: harju, nõmme, gerardi-, rolok-, nopsasein Ühiskondliku hoone põhiplaan võib olla kujundatud neljal tekitatud väikesed deformatsioonid vaibuvad kiirelt) ehitatakse paneelidest, mis oma ehituselt jagunevad: Kiviladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid laotiste skeeme, mida pikad kitsad õõnespaneelid
Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Lamell- ja spoonliimpuidu eeliseks võrreldes saematerjaliga on lisaks suuremale tugevusele ka ristlõike suurem elastsus ja väiksemad temperatuuri-niiskuse deformatsioonid. Liimpuit peab hästi vastu tulele. Sõlmedes kasutatav teras peidetakse tavaliselt puidu sisse. Liimpuit on: * Inimsõbralik * Nägus * Hubane * Pikaldase tulepüsivusega * Kerge omakaal ja lihtne paigaldada * Ei tekita külmasilda * Võimalik katta pikki sildeavasid Kasutusala. Liimpuitkonstruktsioonid on leidnud üha enam ja enam laialdast kasutust eramuehituses: * Vahelae talad * Tugipostid * Sillused * Katusekonstruktsoonides ematalade ja põhikandjate näol
funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: Üliäge e hüperakuutne (lõpeb mõne päevaga surmaga). Akuutsed e ägedad. Alaägedad. Kroonilised. Haiguste klassifikatsioon (RHK): Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused). Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid).
EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, T...
ookeanilisi saari, põhjustades mandrite riftistumist. 31. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi. (1)survepinge kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida. (2)venitus- ehk lahknemispinged kahe keha eemale suunamine keha väljavenitamine (3)nihkepinged kaks paralleelset, kuid teineteisest mööda suunatud jõuvektorit. 32. Kivimite deformatsioon. Haprad ja plastilised deformatsioonid. Haprad ja plastilised kivimid. Kurrud. Kurru mõiste ja kaks peamist liiki antiklinaal ja sünklinaal. Kivimite deformatsioon toimub neile rakendatavate jõudude ja nendes tekkivate pingete tulemusel. Kivim muudab kuju ja mahtu. Habras deformatsioon keha puruneb rakendatava pinge tulemusena. Plastiline deformatsioon keha paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju.
Reumatoidartriit Rheumatoidarthritis (ld.k. ) Rheumatoidarthritis (ingl.k) Selgitus Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõige liigeste sünoviaalkilet. Ülevaade RA esineb ligi 1%-l Eesti elanikkonnast. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine Tekkepõhjused ja -mehhanismid Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli
konstruktsioonidelt - kannab koormused üle seintele ja postidele - on hoone jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega, s.t. ei purune ei staatiliste ega dünaamiliste koormuste all ega teki suuri jäävdeformatsioone. Vahelagi peab olema piisavalt jäik, vibratsioon või võnkumised ei tohi häirida hoone kasutamist, deformatsioonid, siirded, võnkumised ei tohi kahjustada hoone viimistlust ja teisi tarindeid. Vahelagi peab olema piisava tulepüsivusega. Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, s.t. vahelagi peab vähendama nii sammu, kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. Vahelagi peab olema piisava soojuspidavusega (keldri- ja pööningu vahelagi tuleb soojustada). Märgades ja niisketes ruumides peab vahelagi olema varustatud piisava vee- ja niiskusetõkkega. Vahelagede liigitus:
(1 hj 1 s jooksul tõustakse joostes kõrgemale 1 m.) · Lihaste staatiline töö, ergomeetrid. o Staatiline koormus on silmale nähtamatu dünaamiline töö. Raskuste hoidmisel lihased pingutuvad ja lõtvuvad väga kiiresti ca 100 korda sekundis, seega inimene väsib ilma mehhaanilist tööd tegemata. o Ergomeetrid veloergomeeter, lint-kaldtee. · Soojuse mehhaaniline ekvivalent. o I = 4,18 . 6. Deformatsioonid. · Tahke keha elastne ja plastiline deformatsioon. o Elastne deformatsioon selline deformatsioon, kus keha täielikult taastab oma kuju mõjuvate jõudude lakkamisel. o Plastiline deformatsioon selline deformatsioon, kus keha ei taasta oma esialgset kuju mõjuvate jõudude lakkamisel, keha jääbki suuremal või vähemal määral deformeerituks. · Hooke'i seadus.
Sagedamini puhkeb see haigus soostunud tiikides, kus on palju kõva taimestikku. Eesti kalamajandeis karpkalade rõugeid esinenud ei ole. Kliinilised tunnused ilmnevad kaheaastastel ja vanematel kaladel. Iseloomulik on kalade kehal ja uimedel tihkete, parafiini meenutavate epiteelkoe kasvajate e epitelioo mide teke(joonis1). Haiguse raske kulu korral epitelioomid laatuvad ja katavad ühtlase kihina kogu kala keha. Haigetel kaladel luud pehmenevad ja hiljem arenevad mitmesugused skeleti deformatsioonid. Siseorganeis muutusi ei ole. Diagnoos pan nakse kliiniliste tunnuste alusel. Epidermise muutused on niivõrd iseloomulikud, et diagnoosimiseks on sellest küllalt. Haiguse esimest staadiumi, valget laiku kehal, võib mõnikord segamini ajada ektoparasiitide vigastusega. Kalade koostis Kui vaadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke, mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on
Migmatiit koldeliselt sulanud moondekivim. Tumedam osa on moondekivim, heledam osa on juba üles sulanud, kvartsist ja päevakivist koosnev tardkivim. Enamasti migmatiseeruvad gneisid. 5)ookeanipõhja moone ookeanide keskahelikes. Hüdrotermaalne moone. Merevesi vajub kivimite vahele, kuumeneb ja tõuseb geisritena üles. Kuum vesi annab katalüsaatorina võimaluse hüdrotermaalseks moondeks. Maateaduste alused I (21.sept) Deformatsioonikivimid. Maakoore mehhaanilised deformatsioonid ja neis tekkivad deformatsioonistruktuurid : Elastsed keha kuju taastub, deformatsioonistruktuure ei teki. Plastilised pinge kadumisel keha kuju ei taastu, tekivad paindelised deformatsioonistruktuurid kurrud. Rebend e haprad pinge tulemusel keha katkeb, tekivad nihkelised (rebend-) deformatsioonistruktuurid lõhed, murrangud. Monoklinaal kihtide horisontaalsest kallutatud lasuvus, viltused struktuurid võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel,
· eelkuivendus · mahulised filtermaterjalid · kasutada suuremaid pilusid · survelise toitumise korral ära lõigata väljakiilduvad veed · väga tugevalt survelised alad (hästilagunenud turvas survelisel horisondil) ei saavutata drenaaziga vajalikku kuivendusintensiivsust - loobuda 44)Millised on probleemid drenaazi rajamisel liivas ja kuidas neid lahendatakse? Põhiprobleemid drenaazikuivenduse rajamisel: · pinnase deformatsioonid vee liikumisel, pinnase kandumine torusse · nõlva ja kaeviku varisemine Põhiprobleemiks drenaazi rajamisel vähesidusates pinnastes on torude ummistumine pinnaseosakestega. Dreenide ummistumist pinnaseosakestega (mehaaniline ummistumine) on põhimõtteliselt väga lihtne vältida: tuleb vaid takistada osakeste tungimist dreeni ja soodustada nende väljakandmist. Pinnaseosakeste tungimist dreeni saab kas takistada liidusepilude laiuse vähendamsega või liiduste
o. toimub keha lühenemine. Seda tüüpi pinget nimetatakse survepingeks (inglise k. compressive stress). 2) kahe teineteisest eemale suunatud jõuvektori resultaadina toimub keha väljavenitamine. Kehas tekivad venitus e. lahknemispinged (inglise k. tensional stress). 3) kaks paralleelset kuid vastassuunalist jõuvektorit (suunatud teineteisest mööda) tekitavad kivimites nihkepinged (inglise k. shear stress). 34. Kivimite deformatsioon. Haprad ja plastilised deformatsioonid. Kivimitele rakendatava jõu ja nendes tekkivate pingete tulemusena toimub kivimite deformeerumine (inglise k. strain), s.t. kivim muudab kuju ja mahtu. Tahkes kehas esineb kolme liiki deformatsiooni: 1) plastiline deformatsioon - deformatsioon mille tulemusena keha paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. Kui kivim käitub plastiliselt, siis öeldakse et ta on kergesti vormitav e. venitatav e. plastiline (inglise k. ductile strain).
Kui asetada käed külma vette ning sõrmed lähevad valgeks, saab rääkida ,,valge sõrme" sündroomist (eriti tõsised juhtumid on sinised ja mustad sõrmed). Kohtvibratsioon põhjustab ,,suremistunnet" ja ,,sipelgate jooksmist" kätes, eriti öösel, valusid ülajäsemetes, käed kardavad külma, sõrmeotsad lähevad külmas valgeks, labakäed on niisked ja jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Kujunevad luude ja liigeste deformatsioonid. 18. Üldvibratsiooni kahjulik toime inimorganismile Üldvibratsiooni tagajärjel tekivad järgmised kaebused: pearinglus, peavalu, kuulmise ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni häired, väljasirutatud käte värisemine. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire väsimus. Tõukeline vibratsioon kutsub esile ainevahetuse ja siseelundite häired: mao ja limaskesta põletiku (gastriit), soolemotoorika häired ja haavandtõbe
Kergbetoon talasillused Avad õõnesplokkidega tsementkividest seinte puhul võib sillata ka plokkide armeerimise ja täisbetoneerimise abil 49 Deformatsioonivuugid Hoone üksikute osade vahel esineb mitmesugustel põhjustel (temperatuur, niiskus, vajumid) vajumid) erinevaid deformatsioone. Vundamentide takistava mõju tõttu on need deformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada tarindite purunemisi. Tuleb luua võimalused tarindide selliseks liikumiseks, mis muidu põhjustaks nende vigastusi. Näiteks kuna eri hooneosadel temperatuur ei muutu ühtlaselt, võib see tarindite erineva pikenemise ja lü lühenemise tõttu põhjustada tarinditesse pragusid. 50
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
Füüsika kordamisküsimused 1. JÄIGA KEHA MEHHAANIKA 1.1. Kinemaatika 1.1.1. Inertsiaalne taustsüsteem: Liikumise kirjeldamine ajas ja ruumis. Keha asukoht ruumis- taustsüsteemide suhtes. Jäik keha millel arvestatavad deformatsioonid puuduvad. Masspunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võime arvestamatta jätta võrreldes kaugusega teiste kehadeni. 1) a + b summa 2) a - b vahe 3) a jab korrutis a *b =a * b * sin 4) a * b = a * b * cos skalaarkorrutis
· kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõdetakse enamasti jõu või momendi ühikutes, näiteks paindekandevõime, tõmbekandevõime, nõtkekandevõime jne.; · kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooni- nõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kriteeriumidele; · koormusjuhtum (ingl.k. load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja ebatäpsused, mis võetakse arvutustes vaadeldaval juhul (kvalitatiivselt) arvesse; · koormuskombinatsioon (ingl.k. combination of actions): arvutus- koormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel piirseisundis mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; · koormusvariant (ingl.k. load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering; Projekteerimise alused 10
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub rask...
(1 + k def ) (1 + k def ) (1 + k def ) Juhul, kui liide on moodustatud kahest puitelemendist, millel on sarnased ajast sõltuvad omadused, siis tuleks kdef väärtus võtta kahekordseks. Juhul, kui element või liide on moodustatud kahest puitelemendist, millel on erinevad ajast sõltuvad omadused, siis tuleks lõplikud deformatsioonid arvutada järgmise deformatsiooniteguriga kdef: k def = 2 ⋅ k def ,1 ⋅ k def ,2 Materjali deformatsiooniteguri kdef väärtused: Materjal Kasutusklass 1 2 3
parasiite ja toidumürgitust, · vähendab vere kolesterooli sisaldust, aitab kaasa maksa tööle, · osaleb süsinikuühendite ainevahetuses. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · aneemia, · vitamiin B12 defitsiit, · enneaegne juuste muutumine halliks, · mao- ja soolehäired, · lastel kasvu ja arengu peatumine, · ainevahetushäired, · ärrituvus, suurenenud unustamine, vaimne loidus, · ema rasedusaegsel vitamiini defitsiidil võivad lootel tekkida suulae deformatsioonid ja ajukahjustused, lapse hilisem aeglane areng ning nõrk õppimisvõime. Puudus tekib, kui vitamiini B12 saadakse liiga vähe toiduga, samuti maksakahjustuste korral. Puudulikkust on täheldatud vaimselt alaarenenud laste ja vanade inimeste juures ning inimeste 13 juures, kel on Hodgkini tõbi või leukeemia, kus foolhappe vajadus on normaalsest kõrgem. Liigtarbimine
· koormuse toimel varras paindub (kõverdub) peatasandites; · mahuelemenid muudavad kuju (ristlõiked pöörduvad, risttahukad kõverduvad); · ristlõike punktide normaaldeformatsioonid on erinevad (samas ristlõikes on nii tõmme kui ka surve), kuid jagunevad lineaarselt (sest ristlõiked jäävad tasapinnalisteks); · varda pikkus teljel ei muutu (teljel deformatsioonid puuduvad); · ristlõike punktide normaalpinged on erinevad (x const üle iga pinna A). Neutraalkiht = materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru) Painutatud varda mingis ristlõikes pindalaga A: Nulljoon = varda neutraalkihi
· koormuse toimel varras paindub (kõverdub) peatasandites; · mahuelemenid muudavad kuju (ristlõiked pöörduvad, risttahukad kõverduvad); · ristlõike punktide normaaldeformatsioonid on erinevad (samas ristlõikes on nii tõmme kui ka surve), kuid jagunevad lineaarselt (sest ristlõiked jäävad tasapinnalisteks); · varda pikkus teljel ei muutu (teljel deformatsioonid puuduvad); · ristlõike punktide normaalpinged on erinevad (x const üle iga pinna A). Neutraalkiht = materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru) Painutatud varda mingis ristlõikes pindalaga A: Nulljoon = varda neutraalkihi
kindlustussüsteemid ja riiklikud abifondid; arengumaad võivad loota teatud ulatuses 'rahvusvahelisele abile'. 187. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Pinged tekivad tektooniliste jõudude toimel, maasisese ainese ümberpaiknemisel konvektsiooni tõttu. Pinged kuhjuvad kui laamad liiguvad teineteise suhtes, lõpuks annavad kivimid jõududele järele, tekivad haprad deformatsioonid ning vabaneb pingestumisel salvestunud energia. 188. Vulkaanilised maavärinad 4-5% kõigist maavärinatest, põhjuseks magma surumine magmakambrisse, kust ta suure rõhu tõttu lõpuks välja purskub. 189. Ülisügavate maavärinate (subduktsioonivööndis) oletatav tekkepõhjus? Tingitud kristallsturktuuride kollapseerumisest ja nende asendumisel tihedama pakindusega . 190. Maavärina fookus (kolle, hüpotsenter) Maavärina tekkekoht maapinnas e siis maa sees 191. Maavärina kese e. epitsenter
5...15 mm paksused detailid servatakse V-kujuliselt, kui aga paksus ületab 15 mm, siis X-kujuliselt. Sele 1.7. Põkkliide 10 Katteliite puhul paiknevad keevitatavad elemendid paralleelselt ning katavad üksteist osaliselt. Üle 3 mm paksuste detailide gaaskeevitamisel ei ole katteliidet soovitatav kasutada, sest suurte sisepingete tõttu tekivad märgatavad deformatsioonid, mis jäiga kinnituse korral võivad põhjustada pragusid. Sele 1. 8. Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. Sele 1. 9. Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed......................................................................................................................
eemalduda. Saavutatakse ühtlane kiht. e) Värvimine õhuta keskkonnas. Rõhu all ja eelnevalt soojendatud värv suunatakse düüsi, kus ta ületab kriitilise kiiruse antud tiheduse suhtes ja pihustub ning aurustub. 7. Komposiitmaterjalide tõmbetugevus ja millest see oleneb. Kuna maatriksi ja armatuuri omadused on erinevad, siis erinevad ka nende koormuskõverad. Kui maatriksi ja armatuuri side on tugev, siis on nende suhtelised deformatsioonid võrdsed ja komposiit deformeerub nagu armatuur-purunemiseni. Sellel juhul on komposiidile langev koormus võrdne armatuuri ja maatriksi koormuse summaga (segureegel). Aga armatuuri kiud purunevad ebaühtlaselt , maatriks sisaldab defekte, maatriksi ja armatuuri vaheline side pole piisav. Seetõttu annab arvutus segureegli järgi komposiidile tegelikust suurema tugevuse. Täpsema tulemuse saamiseks lähtutakse statistikast. 8. Õhusõidukitel kasutatavad kummist materjalid.
Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus,
......................................................................... 63 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 2/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud Koordinaadid Põikjõud (V) Paindemomendid Deformatsioonid Pikijõud (N) Väändemoment TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 3/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 2. VARUTEGURID 2.1 Materjali varutegurid Kandevõime, stabiilsus (lähtudes fy -st) M0 = M1 = 1.0 Purunemiskandevõime (lähtudes fu -st) M2 = 1.25
Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste ega dünaamiliste koormuste all Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides Ega häiri vahelae normaalset ekspluateerimist Ega ei riku välisilmet 3. Vahelagi peab olema piisavalt tulepüsivusega 4. Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, st. vahelagi peab vähendama nii sammu, kui ka õhumüra levikut ühes ruumist teise Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks 5
Neil põhjustel ei soovitata termotöödeldud puitu kasutada kandetarindites. Termotöötluse tulemusena muutub puit pisut kõvemaks, kuigi see muutus on väga väike. Kuid ikkagi tuleks sellega arvestada töötlemismeetodi valimisel · Termotöötlus vähendab puidu tasakaaluniiskust võrreldes töötlemata puiduga peaaegu poole võrra. Samas väheneb puidu imamisvõime, eriti küljel. Seega paraneb termotöödeldud puidul mõõtmepüsivus ning niiskusolude vaheldumisest tingitud deformatsioonid jäävad võrreldes tavalise puiduga väiksemateks. · Tasakaaluniiskuse vähenemine parandab ka termotöödeldud puidu vastupidavust ilmastikukoormusele ja seentele. Väliskasutuses on termotöödeldud puidu niiskusesisaldus umbes pool töötlemata puidu omaga võrrelduna. Termotöödeldud puidule on ultraviolettkiirguse lagundav mõju samuti väiksem kui töötlemata puidule. Teisalt aga hallistab UV-kiirgus ka termotöödeldud puidu värvitooni.
Kandevõime arvutusväärtus leitakse seosega · Kandevõime määramine surupenetreerimise andmete alusel. Vaia kandevõime määratakse vaia otsa ja külje vastupanu valemiga: qb ja qsi määratakse penetromeetri otsatakistuse qc ja meetodist olenevalt ka penetromeetriga mõõdetud külje vastupanu alusel. Roomelävi - on lineaarne sirgjooneline sõltuvus vajumi ja koormuse vahel. Kui vaiale mõjuvad koormused on suuremad, kui roomepiir, siis hoonete deformatsioonid on tunduvalt suuremad ja pikaajalisemad. Otsakandevõime. - Vaia kandevõime määrab selle otsa kandevõime ja külghõõre. Eeldame, et vaia arvutuslik kandevõime Rac on teada. Sel juhul on lubatud koormus vaiale arvutatav valemiga Nser = Rac W = Rac,net, kus W on vaia omakaal. Harilikult peavad vaiad vastu võtma vertikaalset survejõudu, kuid mõnedel juhtudel ka tõmmet ja horisontaalkoormust (paindele töötavad vaiad). Suurte punktkoormuste korral (näit. postide all)
lahutamiseks ja ühendamiseks. Ajam võib olla mehaaniline, hüdrauliline ja elektromagnetiline. 12 Mehaaniline ajam Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Joonis 16:Siduri mehhaaniline ajam Hüdrauliline ajam Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15..
korral tekkiv elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega. • Jäikustegur- Võrdetegurit Hooke'i seaduses nimetatakse deformeeritud keha jäikusteguriks ehk lihtsalt jäikuseks. Küsimused • Millised nendest kehadest võib liigitada elastseteks ja millised plastseteks: a) pehme vaha; b) voolimismass; c) kummipall; d) piparkoogitainas; e) terasmõõdulint; f) martsipan; g) kustutuskumm? • Mis liiki deformatsioonid esinevad a) vibu vinnastamisel;b) dünamomeetriga mõõtmisel; c) pikale pingile istumisel;d) kellanupule vajutamisel; e) kruvi keeramisel? • Millised nendest jõududest on oma olemuselt elastsusjõud: a) raskusjõud; b) keha kaal; c) hõõrdejõud; d) toereaktsioon; e) magnetjõud? • Too näiteid elastsusjõu kasutamisest. • Millisel põrkel, kas elastsel või plastsel, mõjutab pall põrandat tugevamalt?
(Atoni maailm) Vaatas päikeseketast ja ütles: ,,Siia saagu linn!" ometi oli seal kõrb. Horemheb lihtsast soost mees, kes sai väepealikuks noorelt, ta suutis vaenlaste eest maad kaitsta Vanade jumaluste kultus Skulptor Tutmosis (Kuninganna Nofretete (ilus, kaunis) skulptuur asub Berliini Egiptuse muuseumis) Monoteismi kehtestamise katse Ehnatoni kultus Amarna küngas Ehnatoni tütar väljavenitatud kolju, tütardel ilmnesid geneetilised deformatsioonid Ehnaton laiade puusadega (Ehnatoni muumiat pole leitud ) Tutanhamon surimask sai troonile peale Ehnatonit, kandis pearätti (sinise-kuldne triibuline) 1) Maailmaloomisemüüt hiigellind, kes munes muna, millest tekkis maa 2)Lind sukeldus ookeanipõhja 3)Pottsepakedraga Ptah Memphise kaitsejumal [ Ex nihilo (mittemillestki)] müüdi järgi lõi maailma ja inimesed mõtte ja sõna läbi Fiat lux saagu valgus Ka; Ba; Akh inimese hing, inimese erinevad olemused
34 ... Näiteks peavad soojustused peale ettenähtud soojatõkestusomaduste olema veel vastupidavad mitmetele erinevatele faktoritele: Ilmastiku mõjud (vesi, jää, lumi, tuul, UV jne). Eluslooduse mõjud (närilised, linnud, seened, hallitused, bakterid, putukad jt) Mehaanilised mõjud (paigaldamisel ja ekspluatatsioonis tekkivad koormused ja pinged, deformatsioonid temperatuuri- ja niiskuse mõjul jt). Termilised mõjud (eelkõige tulekindlus, püsivus tuleolukorras, süttuvustundlikkus jt) Aja mõjud (korduv koormamine, murenemine ja erosioon, moraalne e. tehnoloogiline vananemine) Unustada ei maksa, et soojustusmaterjalid peavad olema ka keskkonnaohutud, tervisele ohutud ja soovitavalt taaskasutatavad. 69 5. SOOJUSISOLATSIOONIDE
aja muut N=dA/dt=f¯*dS¯/dt=f(s-all)*dS/dt 1.3.3.Energiajäävuse seadus väljendab massi ja energia ekvivalentsus kujul 1.-mehaaniliselt isoleeritud süsteem , Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha 1.4.Jäiga keha deformatsioonid temperatuur. 1.4.1.Normaalpinge ja elastsusmoodul Et hõõrdumisega seotud nähtuses energiat ei teki ega kao,tegi kindlaks saksa arst Robert Olgu tegemist varda elastse Mayer (1814-1878).Ta avastas 1842.a ka deformatsiooniga.varda algpikkus on 1 ja üldise energia jäävuse seaduse,mis tundus tõmbedeformatsioon l.Varda pikkuse tema kaasaegsetele pöörase ideena. suhteline muut l/l=.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
