Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii, et survepind on 20 x 20 mm, koormamise kiirus on 100 kgf/min (981 N/min). Katse tulemused on toodud tabelis 4.5 ja graafikus 2. Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt. Tabelis 4.4. on toodud proovikehade deformatsioonid. Valemiga (7) arvutatakse survetugevus. (7) kus P graafikust määratav jõud; a,b -. Survepinna mõõtmed. Tabel 4.4 Proovikeha deformatsioon Keha 1 Keha 2 Survejõud, Deformatsioon, Survejõud, Deformatsioon, kgf mm kgf mm 0 0 0 0
Kandepiirseisundi ületamisel konstr. Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid : tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ..
säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, lehtpuudel aga haavandid. Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks. Need asuvad harilikult tüükapalgis. Kühmude ja
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus; masinate ja seadmete ebaratsionaalne konstruktsioon, nende kulumine ja mittekorrasolek; vibrotehnikal põhinevate tehnoloogiliste protse...
Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke terasest tooriku välispinna treimiseks vajalik spindli pöörlemiskiirus N (p/min). Tooriku välimine raadius R=134,7 mm ja lõikekiirus V=283 m/min. Treimisel lõikekiirus arvutatakse kui V=(π·D·N)/1000, kus D - tooriku läbimõõt, mm; N - pöörlemiskiirus, p/min. Vastus tooge täisarvudes. Vastus: Küsimus 8 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lõiketöötlemisel levivad plastsed deformatsioonid järgmiselt ja põhjustavad järgmisi nähtusi: Vali üks: a. tera tipu ette materjali, laastu, töödeldud pinna lähialasse, töödeldud pinna tugevus ja kõvadus suurenevad b. ainult töödeldud pinna lähialas, töödeldud pinna kõvadus ja tugevus vähenevad c. ainult tera tipu ette töödeldavasse materjali, ei mõjuta töödeldud pinna tugevust ja kõv d. ainult laastu sisse, ei avalda muud mõju Küsimus 9 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed
Kaela teket katse käigus võib graafikul hakata nägema siis kui kõver on horisontaalseks muutunud. Proovikeha puruneb ristlõike keskel tõmbepingete toimel, kus on suurim pinge ja lõpeb nihkepingete mõjul servades 45. See viitab kahele erinevale purunemismehhanismile Katsekeha on purunemise järel kergelt leige, mis tähendab, et kogu jõud ja töö mis katsekeha sisse pandi läks deformeerimiseks ja soojuseks. Terasel tekivad plastsed deformatsioonid. See tähendab, et aatomid paigutuvad materjalis ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud vähenevad ja nad ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist. Plastsuseks nimetatakse materjali võimet rakendatud välisjõu mõjul muuta purunemata oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada plastne ehk jääv deformatsioon ka pärast välisjõu lakkamist. [4] Tõmbekatse malmiga Esialgne läbimõõt d0 = 20.3 mm Lõplik läbimõõt du = 20.29 mm Esialgne pikkus l0 = 117
Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 13. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 14. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? Tähtsamateks puitu hävitavateks või puidu omadusi mõjutavateks teguriteks on päikese sooja ja UV kiirgus, bakterid ,hallitus ,sinistus ja mädanikseened, bakterid, puitu hävitavad putukad ja nende vastsed. Tuleb võtta puitkonstruktsioonides proovi tükke ja testida neid ,kas peavad vastu paindele ja survele
piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 11. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 12. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? Tähtsamateks puitu hävitavateks või puidu omadusi mõjutavateks teguriteks on päikese sooja ja UV kiirgus, bakterid ,hallitus ,sinistus ja mädanikseened, bakterid, puitu hävitavad putukad ja nende vastsed. Tuleb võtta puitkonstruktsioonides proovi tükke ja testida neid ,kas peavad vastu paindele ja survele
summaarset geomeetrilist pinda. Sageli cm2/g; cm2/cm3 ka m2/kg. Aine peenendamine toimub purustamise ja jahvatamisega. Kui hinnata peenestamist peenestuskoefitsendi i-ga, purustamisel - i = 3...20 jahvatamisel - i = 500...1000 1.5.4.Mehaanilised omadused Materjalide mehaanilised omadused iseloomustavad materjali käitumist välisjõudude toimel eritüübiliste materjalide puhul: · tugevusnäitajad (strength) Materjali vastupanu piiri ehk tugevust kaudu, mille ühikuks on kG, N. · deformatsioonid jõud võib olla nii staatiline (pidevalt kasvav) kui ka dünaamiline (löök-). 1.5.4.1. Tugevus ja deformatsioon Tugevus on kehade või materjalide võime purunemata taluda pingeid (stress-resistance), mis tekivad mitmesuguste koormuste (load) tulemusena nagu näiteks soojuslikud, mehaanilised jms. Materjalid jaotatakse habrasteks ja sitketeks. · Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad (teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist.
Üksikutel toodetel jälgib neid 11 naist ja neli meest. Juhiseid üldse ei jälgi kaks naist, ükski mees seda vastust ei valinud. Hooldusjuhiste jälgimine Naine Mees Joonis6. Kui tihti jägitakse rõivaste hooldusjuhiseid 8 4. Deformatsioonid Joonisel 7 on välja toodud mehed ja naised, kes on/ei ole märganud deformatsioone rõivastes peale nende pesemist. 13 naist ja kuus meest on näinud, et riided muutuvad peale pesemist. Deformatsioone ei ole märganud vaid kolm naist. Mehed ja naised kes vastasid eelnevale küsimusele (joonis 6) jaatavalt kõik märganud muutusi Deformatsioone on märganud Naine Mees Joonis7
Kirjanduses on väla toodud, et kuiva puidu märgumisel kaasneb puidu paisumine, mahukahanemine ning seetõttu muutuvad ka puidu lineaarmõõtmed eri suundades. Pikitüve 0,1-0,3%, raadiussuunas 3-6 % ning tangensiaalsuunas on selleks vahemikuks umbes 6-10 %. Puidu tugevust mõjutavad puidu niiskussisaldus, temperatuur ning jõu koormamise kiirus. Näiteks pikaajalisel koormamisel väheneb puidu tugevus 40 %. Samuti esinevad survel puidus suured plastsed deformatsioonid, mistõttu habrast purunemist ei teki. Puidu katsetamisel arvutatakse saadud tugevused 12 %-lisele niiskusele, seda tehakse ennekõike selleks, et elimineerida puidu niiskuse mõju. Antud laboritöös saadi kuivatatud proovikehade keskmiseks survetugevuseks 73,7 N/mm², õhkkuivadel proovikehadel 60,8 N/mm² ning immutatud proovikehadel 18,3 N/mm². Niiskusel 12 % vähenesid kuivatatud ning õhkkuivade puidutükkide survetugevused, kuid immutatud puidu survetugevusnäitajad tõusid.
kurdmäestik- laamade kokkupõrkel tekkinud kurrutatud kivimitest mäestik kurrutus- kivimite plastiline deformeerumine murrang- geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärin- maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine maavärina kolle e. fookus- koht kust maavärin saab alguse maavärina kese e. epitsenter- maavärina koht maapinnal kolde kohal seismised lained- kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami- merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine seismograaf- masin, mis registreerib maavärina seismogramm- joonistatud graafik magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud, väljapurskunud kivimid ja tuhk kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud
suure massiga stantsiste – Seega termomõju tsoon on kuni kaks korda tootmisel kitsam kui elektroodkeevitusel; seega Külmvormstantsimist väiksemad deformatsioonid materjalis kasutatakse peamiselt väikeste stantsiste tootmisel (kuni 0,1 • Suurem läbikeevitatavus kg) • Kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet – puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused 34
· Monopleegia PATSIENDI PROBLEEMID Tserebraaparalüüsiga patsiendi puhul tuleb tegevuste planeerimisel arvestada võimalike kaasuvate häiretega. Antud haigusega võivad kaasuda järgmised kaasuvad häired: · Söömis - joomisraskused · Nägemisprobleemid · Kuulmiskahjustused · Kommunikatsioonihäired · Sensoorse tundlikkuse häired · Kognitiivsed häired · Krambisündroomid · Emotsionaalsed - sotsiaalsed probleemid · Kontraktuurid - deformatsioonid VÕIMALIKUD LAHENDUSED JA LAHENDUSVIISID HAIGUSE ERINEVATES ETAPPIDES Tserebraalparalüüsi puhul on võimalikeks lahendusteks erinevad ravivormid nagu akuutravi, taastusravi, ratsutamisteraapia, tegevusteraapia, hooldusravi. Ravi eesmärk on arendada kehalist liikuvust ja lihaskonda nii, et laps iseseisvalt oma igapäevase eluga hakkama saaks. Ravi on kompleksne. Kõige olulisem ravis on füsioteraapia ehk ravivõimlemine, mis toimub igale lapsele eraldi tema vajadusi arvestades
Üle 5 mm paksuste detailide põkk-keevitamisel servatakse liite ääred kaldu. 5...15 mm paksused detailid servatakse V-kujuliselt, kui aga paksus ületab 15 mm, siis X-kujuliselt. 1.7 Põkkliide Katteliite puhul paiknevad keevitatavad elemendid paralleelselt ning katavad üksteist osaliselt. Üle 3 mm paksuste detailide gaaskeevitamisel ei ole katteliidet soovitatav kasutada, sest suurte sisepingete tõttu tekivad märgatavad deformatsioonid, mis jäiga kinnituse korral võivad põhjustada pragusid. 1.8 Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. 1.9 Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes
vanusega. Üle 50-aastase naise eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 50%, sama vana mehe eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 20%. Kõige sagedasemad on reieluukaela-, randme-, selgroolülide murrud. Reieluukaelamurrud põhjustavad kõrge suremuse (15-30% esimese aasta jooksul) ning vähendavad inimese toimetulekuvõimet. Lülimurdude tagajärjeks on kehapikkuse lühenemine, seljavalud ning selja deformatsioonid (nt küüru teke). Osteoporoos on kõige sagedasem luukoe ainevahetuslik haigus: hinnanguliselt on Eestis kolmandikul üle 60-aastastest naistest ja pooltel üle 70- aastastest naistest osteoporoos. Kuna kogu maailmas on prognoositud keskmise eluea tõusu, siis on oodata ka haprusmurdude arvu kasvu. Kui 1990. aastal registreeriti maailmas 1,66 mln reieluukaela murdu, siis aastaks 2050 oodatakse selle arvu suurenemist 6,26 miljonini aastas.
kohale • Sügavus • Põhja iseloom • Sadamad ja ankrualad • Objektid ja sügavused • Maismaamärgid • Laevateed • Toodrid ja poid Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. • Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. MADALIKULT PÄÄSEMINE, PUKSEERIMINE Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid keilutid, luugid, pealisehitused, korpus Vajalik ankru kaal (kg) = paadi pikkus (m) + paadi laius (m) + paadi kaal (t). Vajalik ankru pidavus saavutatakse, kui ankru otsa on viiratud vähemalt 4—5 veesügavust. paadi kaal (t) ankruotsa läbimõõt (mm) tõmbetugevus (kg) Paadi kaal tonnides 0,2 Otsa läbimõõt mm 10 tõmbetugevus kg 1500 0,5 12 2200 1,0 12 2200 2,0 14 2900 3,0 16 3700 4,0 18 4500
4 Niiskusdeformatsioonid Puidu kuivatamisel mängivad suurt rolli ka niiskusdeformatsioonid. Nagu eelpool mainitud, siis võib see kaasa tuua endaga materjali muutusi. Mitte ainult omaduste muutusi, kuid ka füüsilisi muutusi. Puitmaterjali niisutamisel või kuivatamisel muutuvad ka puidu mõõtmed. Taaskord on siin abi termotöötlemisel. Termotöödeldud puidu deformatsioonid on väiksemad kui tavapuidul. Termotöötluse käigus muutub puit vähem imavaks ja ei ole mõjutatav nii palju niiskusest kui tavapuit. Taaskord toon näite enda katsetest kase puidu korral. Niiskusdeformatsioonid kasel Katsekeha Laiused, mm Paksused, mm Deform. Pundumis- Alg Lõpp Deform Alg Lõpp Deform. Kokku% tegur, %/%
kindel termodünaamilises tasakaalus olev mineraalne kooslus - Millistes piirkondades toimub regionaalmoone? kurdmäestike all (laamade põrkepiiril) - Mis kivimtüüp tekib lubjakivi moondel? Liivakivi moondel? Graniidi moondel? · lubjakivi maromor · liivakivi kvartsiit · graniit graniitogneiss - Mida on migmatiit? Koldeliselt sulanud moondekivim Maakoore mehhaanilised deformatsioonid Lõhend rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta Murrang rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Lüstriline murrang langatusmurrang, mille laugeneb murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigutuspinnaks - Millised on võimalikud kivimkeskkonna pingeväljad ja deformatsioonid?
Eelpingestusjõu suuruse ja asukoha sobiva valikuga on võimalik saavutada, et betooni eelsurvepinge cp ja väliskoormuse põhjustatud pinge cF summa c jääb kogu ristlõike ulatuses survepingeks, mis ühtlasi väldib ka prao tekkimise ristlõikes. Betooni ja terasarmatuuri koostöö eelduseks on nende materjalide mõningate füüsikalis- mehaaniliste omaduste sobivus: kivistumisel betoon nakkub armatuuriga, mistõttu konstruktsioonis on mõlema materjali suhtelised deformatsioonid võrdsed; terase ja betooni soojuspaisumise tegurid on ligikaudu võrdsed [terasel 1,2×10-5, betoonil (1,0 ÷ 1,4)×10-5], mistõttu keskkonna temperatuuri muutumine ei kutsu konstruktsioonis esile olulisi temperatuuripingeid; hästitihendatud betoon kaitseb selles paiknevat armatuuri korrosiooni eest. Sõltuvalt konstruktsiooni valmistamisest liigitatakse raudbetoon järgnevalt: monoliitne raudbetoon, mis valmistatakse konstruktsiooni tulevases kasutuskohas;
Pärandub autosoom- retsessiivselt ning keskmiseks sageduseks loetakse 1/300000. Patogenees on veel ebaselge, kuid teada on normist kõrvalekalded keratiinis, filagriinis, lipiidide biosünteesis. Laps sünnib massiivsest hüperkeratoosist kestas. Tugevalt on väljendunud ektroopiumi ( väljapoole pöördunud silmalaud), eklaabium (väljapoole pöördunud huuled), harv pole ka kõrvade, nina ning sõrmede puudumine või deformatsioonid. Lisaks välistele defektidele võib esineda ka muid arenguhäireid. Hystrix-ihtüoos ...on üliharva esinev ning ei kujuta endast iseseisvat haigusgruppi. Hystrix-ihtüoosi korral on soomuste asemel pruunid ogad, mille suurus võib varieeruda. Ihtüooside ravi Ihtüoosi ravi on sümtomaatiline, kestab eluaeg ning seisneb põhiliselt naha hoolduses. Olulisel kohal on veeprotseduurid:üldvannid õliga, meresoolavannid jms. Veeprotseduuridele järgneb
Mäluprobleemid, raskused tegevuste plaanimise ja organiseerimisega, vähenenud teadlikkus iseendast ja teistest erinevates sotsiaalsetes olukordades, vähenenud arusaam ajast ja ruumist. Raskused kehaskeemi hoomamisel, tähelepanu suunamisel ja keskendumisel Kaasuvad häired: Söömis - joomisraskused Nägemisprobleemid Kuulmiskahjustused Kommunikatsioonihäired Sensoorse tundlikkuse häired Kognitiivsed häired Krambisündroomid Emotsionaalsed - sotsiaalsed probleemid Kontraktuurid - deformatsioonid Mis on erivajadus ja mida see täpsemalt endst lapse eas kujutab? Erivajadus Erivajadusega laps on laps , kelle võimetest, terviseseisundist ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas või mõlemas. Erivajaduse mõiste käsitlemisel on ühtse põhimõtte saavutamine raske, sest :
Igapäevane arvutikasutamine võib kahjustada silmi. Kindlaks on tehtud, et tihe arvuti kasutamine soodustab silmade kahjustusi, mille tulemusena peab kandma prille. Kui liialt kaua arvuti taga istuda, siis inimese silmavalged omandavad punaka alatooni. Põhjuseks on väikeste veresoont lõhkemine silmas, mis tuleneb silma kuivamisest. Pikemaajalise arvuti taga viibimise korral silmanägemine enam ei taastu. Samuti tekivad aastatega vale asendi tõttu selgroolülides deformatsioonid, mis hakkavad põhjustama valusid. Teiseks annab arvutit kasutades tunda kael. Masina taga ei istuta pead sirgelt hoides. Umbes 4,5-kilose pea viltu hoidmine on muidu nii tugevale kaelale kurnav. Tekivad valud kaelas ja seljas. Rasketel juhtudel võivad arvutist põhjustatud tajuhäired mõjutada inimese käitumist. Esimesena tekib inimesel sõnavara ahenemine. Rääkida on raske, sõnad ei tule meelde.Mõnikord kaob arvutisõltlastel reaalsustaju üldse ja inimene võib reaalkeskkonda
Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Autokere õhukese pleki (alla 0,8 mm) keevitamiseks kasutaksite Select one: a. MAG keevitust b. räbustis keevitust c. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust d. MIG keevitust Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab Select one: a. vaja kasutada kaitsegaasi b. väike täpsus, suured deformatsioonid c. kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus d. lõikepinna kõrge pinnakaredus paksu terasplaadi lõikamisel Question 4 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Plasmakaarkeevitust otsekaarega iseloomustab Select one: a. väike keevituskiirus, lai termomõju tsoon b. ei ole vaja kasutada plasmagaase ja kaitsegaase c. suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon d
konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstruktsiooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. 3. Betooni ja armatuuri koostöö eeldused Betooni ja terasarmatuuri koostöö eelduseks on nende materjalide mõningate füüsikalismehaaniliste omaduste sobivus: - kivistumisel betoon nakkub armatuuriga, mistõttu konstruktsioonis on mõlema materjali deformatsioonid (suhtelised pikenemised) võrdsed; - terase ja betooni soojuspaisumise tegurid on ligikaudu võrdsed, mistõttu keskkonna temperatuuri muutumine ei kutsu konstruktsioonis esile temperatuuripingeid; - hästitihendatud betoon kaitseb selles paiknevat armatuuri korrosiooni eest. 4. Raudbetooni kasutusalad, eelised ja puudused Kasutusalad: - hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed, katuslaed, vundamendid;
Näiteks omab ülestõstetud keha potentsiaalset energiat mgh. Kui see keha allapoole langeb, siis väheneb ta kõrgus ja ilmselt sellega ka tema potentsiaalne energia. Samas suureneb tema kiirus ja seega ka kineetiline energia. Kui keha langeb maapinnale, siis osa tema energiast muutub elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks, osa aga soojusenergiaks. Mehhaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemis, kus puuduvad hõõrdejõud ja esinevad ainult elastsed deformatsioonid, on sinna kuuluvate kehade kineetiliste ja potentsiaalsete energiate kogusumma jääv. (E + E k ,i 0 ) = ( E p ,i + E k ,i ) , n n p ,i 0 (5.27) i =1 i =1 kus vasakul pool on kehade kineetilised ja potentsiaalsed energiad enne ja paremal pärast mingit protsessi
W0 Joonis 15.5 Pingete efektiivne kontsentratsioonitegur = pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel · tüüpjuhtude jaoks tuuakse käsiraamatutes. Praktikast on teada, et materjalide deformatsioonid ja pinged vahetult piirseisundi eel Hooke'i seadusele ei allu: Priit Põdra, 2004 231 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS
• Riketeta puidu tõmbetugevus on suurim pikikiudu ja väikseim ristikiudu. • Tõmbetugevust mõjutab puidu kaldkiulisus ja okste esinemine (okste ümber esinev alati tugevat kaldkiulisust). • Puidu elastsus sõltub puuliigist, tiheduses, niiskuse sisaldusest ja koormuse suunast kiudude suhtes. Deformatsioon on väiksem suurema tiheduse puhul ja suureneb niiskuse, rakendatava koormuse ja kiudude nurga suurenedes. Mida suurem on elastsusmoodul, seda väiksemad on deformatsioonid (sõltub elastsusmoodulist). 32. Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu? Kuidas mõjutavad survetugevust puidurikked ja niiskuse suurenemine? Survetugevus on ristikiudu 5-6 korda väiksem kui pikikiudu. Puidurikked (kaldkiulisus, oksakohad) ei oma survetugevuse määramisel suurt mõju. Niiskuse suurenedes survetugevus väheneb. Näiteks niiskuse suurenedes 3 korda (nt 12% kasvab 30%-ni) väheneb puidu survetugevus ca 2 korda. 33. Mis on puidu paindetugevus
võimalikult stantsi keskele, mis on jäigem. Ettevalmistusvaod paigutatakse reeglina stantsi äärtesse. Kuumvormstantsimine pressidel Pressidel vormstantsimisel erineb metalli deformeerimise iseloom oluliselt deformeerimise iseloomust vasarstantsimisel. Vasarstantsimisel deformeerib vasara löök metalli põhiliselt tooriku pinnakihtides, kust deformatsioon levib nõrgalt sisemusse. Vormstantsimisel pressidel suureneb koormus toorikule pidevalt ja deformatsioonid haaravad tooriku kogu mahu. Seetõttu kasutataksegi suurte ristlõikepindaladega stantsiste tootmisel enamasti 4 vormstantsimist pressidel. Samal ajal on probleemiks stantsi ja tooriku pikem kontakti aeg, mis põhjustab tooriku pinnakihtide kiiret jahtumist, järelikult tooriku eri osade erinevat deformeeritavust. Pressid Kuum-, samuti külmvormstantsimisel kasutatakse mehaanilisi ja hüdropresse
Lõimise järgi liigitatakse: kruusaseks, jämedateraliseks, keskmiseteraliseks, peeneteraliseks ja tolmliivaks (üle 75% alla 0,1mm Ø osakesi). Tiheduse järgi liigitatakse: tihedateks, keskmise tihedusega ja kobedateks. Veesisalduse järgi: vähe niisketeks, väga niisketeks ja veega küllastunuiks. Jämedateralised kuivad tihedad liivpinnased on tugevad ehitusalused, kui nad esinevad küllalt paksu kihina. Koormuste tekitatud vähesed deformatsioonid vaibuvad kiirelt. Jämedateralised liivpinnased lasevad vett kergelt läbi ja paisuvad külmumisel vähe. Halvemate ehituslike omadustega on tolmliivad, eriti veega küllastunud olekus. Liivpinnaste kandevõime on 1..4,5 kG/cm². Savipinnased on tekkinud aegade jooksul keemilise lagunemise tulemusena. Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest Ø alla 0,005mm ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesed poorid on tavaliselt veega täitunud
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N
Ohutegur Ohuteguri iseloomustus Mõju tervisele Vältimise meetmed Töökoht Kõige sagedamini kasutatavad Valest tööasendist võivad Õige tööasend töövahendid ja muud esemed ei tekkida lihaste ülepinged ja ole kättesaadavad pead ja keha liigesevaevused, väärarengud ja Sobivad töövahendid ja mööbel pööramata deformatsioonid Töötool ja laud reguleerida Tool ei ole püsiv, ei võimalda vastavalt töötaja kasvule, vaba liikumist ja mugavat vajadusel kasutada jalatuge kehaasendit Sirutus- ja venitusharjutused
voolutihedusest elektroodil; suurem keevituskiirus cm/min; puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused, mistõttu õmbluste kvaliteet on parem; lihtsam mehhaniseerida ja automatiseerida; keevitamisel ei teki räbu (v.a täidistraadi kasutamisel); keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevitusvanni keevitamise ajal; keevituskaar soojuslikult kontsentreeritud, mistõttu termomõju tsoon on kuni 2 korda kitsam ning struktuurimuutused ja deformatsioonid põhimetallis väiksemad, suureneb läbikeevituse suurus; keevitaja lühike väljaõppeaeg. MIG/MAG-keevituse puudused: ei sobi kasutamiseks välitingimustes; keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem käsikaarkeevituse elektroodide omast; lühikaarkeevitusel ja keevitusparameetrite vääral valikul võib esineda palju pritsmeid (kuni 710% traadi massist). Keevitusprotsessi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-,
38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske ning valmis sündimiseks. Sünnieelse arengu esimesed 8 nädalat on eriti olulised, sest siis moodustuvad kehaorganid. Seepärast on nende nädalate jooksul saadud kahjustused väga ohtlikud (Vendelin 2007). Keskkonnategurid, mis võivad mõjutada sünnieelset arengut: · Punetised - pimedus, kurtus, südame arengu ebanormaalsus, surnultsünd, PCI. · Süüfilis - vaimne alaareng, füüsilised deformatsioonid, iseeneselik abort. 11 · Sõltuvust tekitavad ravimid - väike sünnikaal, imiku sõltuvus ravimist. · Suitsetamine - enneaegsus, madal sünnikaal ja väike kasv. · Alkohol - vaimne alaareng, väike pea, jäsemete deformatsioonid. · Kiiritus - füüsilised deformatsioonid, vaimne alaareng. · Vale dieet - aju kasvu pidurdumine, väike sünnikaal ja pikkus. · Ema vanus sünnitamisel alla 18 - enneagne sünnitus, Downi sündroom.
indeks x näitab joone esialgset sihti ja elementaarpikkuse dx muut dx on pikenemisel positiivne ja lühenemisel negatiivne. Nurkmuude xu ux = |x -u|, kus nurga haarasi näitavad indeksid on vahetatavad. Kontaktpingeid ja kontakpindade suurusi arvutatakse elastsusteooria alusel. Suurimad kontaktpinged tekivad kontaktpinna keskel. Arvutustes eeldatakse, et materjalid on isotroopsed ja homogeensed, et esinevad ainult elastsed deformatsioonid, et jõud mõjuvad kontaktpinnaga risti ja et kontaktpinna mõõtmed on kaaskehade kokkupuutepindade kõverusraadiustega võrreldes väga väikesed. 7.Keskmine erisurve paaris "silindertapp-puks". 8.Hõõrdemoment paaris "silindertapp-puks". Taantatud hõõrdetegur. 9.Nimi-, tegelik- ja kontuurkontaktpind. Äkki nii?: Tegelik: pinnad mis reaalselt kujuhälvete ja pinnakareduse tõttu kokku puutuvad. Nimipind: detaili joonisel kujutatav pind
· vaatamata kodusele ravile esineb seljavalu kauem kui kuus nädalat 5 Skolioos e. lülisamba kõverdumine. Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Osadel juhtudel aga jääbki haiguse põhjus ebaselgeks.
maakooreplokkide omavahelisi nihkeid ning seetõttu vallanduvad hiigelenergiad. See omakorda hakkab põhjustama füüsikalisi moondumisi kui ka keemilisi muutuseid. Tegemist on kõige tugevamate maavärinatega ja see on kõige levinum maavärinate põhjusi (moodustavad 95% maavärinatest). Tektoonilised maavärinad tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides ning on seega tegemist madalafookuseliste maavärinatega (Sügavamal haprad deformatsioonid kaovad ja kivimid muutuvad plastilistemaks). Tagajärjed võivad olla katastroofilised: suured inimohvrite arvud, hoonete ja rajatiste hävingud, väga suured materiaalsed kahjud, lõhed maapinnas jne. [], [], [], [] Leidub nelja sorti laamade liikumisi, millega võib kaasneda maavärinad. Esimeseks on mandriliste laamade põrkumine, kus kokkupuutealal kivimitest tekivad väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad ning sellega kaasnevad vappumine ja kõikumine. Sellega
Enamasti piisab matriitsi vahetusest. Parem on ekstrudeeritud profiilide täpsus. Puuduseks on ekstrudeerimisjäägi moodustumine, sest tooriku kogu metalli ei ole võimalik konteinerist välja pressida. Valtsimisest väiksem on tootlikkus. Tõmbamine on survetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode (või toode) saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma (sele 2.9a). Tõmbamisel on võimalikud deformatsioonid piiratud tõmbesilmast väljaulatuva profiili tugevusega. Seetõttu tõmmatakse tavaliselt külmalt, kui metalli tugevusomadused on piisavad. Külmtõmbamisel toimub metalli kalestumine (tugevnemine), kusjuures samal ajal saavutatakse toote suur täpsus ja pinnasiledus. Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed -3- oluliselt ei muutu, ent eesmärk on profiili suur täpsus ja pinnasiledus, nimetatakse tõmbamist kalibreerimiseks.
Tänapäeval tuntakse seda seost Hooke’i seaduse nime all. Miinusmärk viitab asjaolule, et elastsusjõud on suunatud alati deformatsiooni suunale vastupidiselt. Võrdetegurit k nimetatakse deformeeritud kehajäikusteguriks ehk lihtsalt jäikuseks. Jäikustegur sõltub keha materjalist, mõõtmetest ja kujust ning selle mõõtühik on 1 N/m. Hooke’i seadus kehtib vaid keha mõõtmetega võrreldes väikeste kujumuutuste korral, mil deformatsioon jääb absoluutselt elastseks. Suuremad deformatsioonid põhjustavad keha sisemises ehituses pöördumatuid muutusi ja seetõttu muutub ka esialgset kuju taastav elastsusjõud. Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringjoonelist liikumist nimetatakse tihti ka tiirlemiseks. Ringjoonelisest liikumisest ehk tiirlemisest saame rääkida siis, kui keha mõõtmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised ning me võime kasutada punktmassi mudelit
Plastide põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus –200...+200°C. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastide ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500°C. Plastidel on kalduvus roomamisele ja relaksatsioonile isegi toatemperatuuril. Plastidele on iseloomulik vähene jäikus. Kõige jäigemate plastide (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda väiksem kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. Kihiliste plastide arvutamisel tuleb elastsusõpetuse meetoditega arvesse võtta materjali anisotroopsust. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades
Millised on hingamiselundkonna haiguste korral hoolduse põhimõtted. Nimeta vähemalt 4 tegevust. Hingamist kergendav asend; värske õhk, hapnik; õpeta õiget hingamistehnikat; õhupuuduse ajal ära küsi mittevajalikke küsimusi, rahusta; anda ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele;õpeta õigesti röga koguma; üleüldine jälgimine Millised on hingamiselundkonna haigustele iseloomulikud kaebused? Nimeta 3 põhilist kaebust. Õhupuudus; köha; röga eritus; kiire pulss; sinakas värv nahal(tsüanoos); rahutus; segasus; pisted rinnus Millised on astmat iseloomustavad tunnused ja mida tuleb astmahoo puhul jälgida? Köhahood, röga eritumine,vilistav hingamine, lämbumistunne, hingeldus(kergest tugevani) tsüanootiline nahkja limaskestad. Jälgida: kas oli midagi mis astmahoo vallandas ja mis see sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele. sellisel ju...
Põikvõrkudega armeeritud müüritise arvutuslik survetugevus. Armeerimise võimsus määratakse teguriga, mis näitab kui palju on töötavat rauda %-des müüritise ruumiühiku kohta Kuidas horisontaalsed võrgud (põikvõrgud) tugevdavad müüritist? Võrk pannakse mördivuuki eesmärgiga takistada müüritises horisontaalseid külgdeformatsioone. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Juhtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale. Kuidas vertikaalne armatuur tugevdab müüritist? Vertikaalrmeerimist kasutatakse konstruktsioonis tekkivate tõmbepingete vastuvõtmiseks. Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest. Vertikaalarmeerimist võib kasutada
Kuum täpp – süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kontinentaalne rift – venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend. Maavärina kolle ehk fookus – koht maapõues, kust algab kivimite rebestamine. Epitsenter ehk kese –maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas Seismilised lained – kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid. Richteri skaala – maavärinat iseloomustatakse magnituudides. Kivim Pilt Omadused Kasutamine Lubjakivi CaCO3, on tekkinud *killustiku lubiskeletide valmistamine kivistumisel ja *ehitus, kuhjumisel madalmeres. viimistluskivid Hallikas, sisaldab *lubja tootmine kivistisi.
Tiivikkatse seade cc arvutatakse elementaarkihist tingitud vajum normkoormuste järgi Kasutus piirseisundis kujutab endast penetratsioonivarda otsa seosega. kontrollitakse, kas konstruktsiooni või pinnase kinnitatud risti asuvaist teraslehtedest 8. Kui sügavale minnakse vundamendi vajumi deformatsioonid jäävad nii väikseks, et ei segaks moodustatud nn tiivikut. Standardne tiivik h=130 arvutamisega? Vundamendi koormusest tingitud normaalselt ekspluatatsiooni. mm ja läbimõõt d=65mm. Tiivik surutakse lisapinge ulatub pinases teoreetiliselt lõpmatu 16. Loetlege geotehnilised kategooriad, milleks soovitud sügavusele pinnasesse ja hakatakse sügavuseni, kkkuigi väheneb sügavuti. Ilmselt need vaja on
Q = [ ] nihkepinget. A 33. Väändepinge. Tugevustingimus väändel. Väändepinge tekib, kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje. Väändeks nim varda koormusseisundit, milleks ristlõikepindade jaotatud elementaarjõud taandunud T max = [ ] väändemomendiks. T-ristlõike väändemoment. W0 34. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. Väänatud varras T Td 4 = v ;Ip = 6I p 32 Väände deformatsiooni isel. iga ristlõike väändenurk I ja varda suhteline väändumine Vardaristlõigetes mõjuvad ainult tangensiaalpinged 35. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. Peapinnad-varda sellised sisepinnad , millel nihkepinged puuduvad (=0) Suurim normaalpinge ehk I tugevusteooria: Piirseisund tekib siis, kui moodulilt suurim
kindlustada (toestada) kraavi nõlvu. Nõlva libisemine on samuti nagu eelmisedki deformatsiooniliigid põhjustatud kraavi nõlvast väljakiilduvast põhjaveest. Libisemist kutsub esile just alumiste pinnasekihtide ebastabiilsus. Libisemist saab ära hoida, kui väldime kraavide rajamisel selliseid pinnaseid. Kui see ei ole võimalik, saab nõlvade stabiilsust suurendada ka sobiva ristlõike kuju (parabool, liitprofiil) valikuga ja nõlvadrenaaziga. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Setete ladestumine ja voolusängi kinnikasvamine on oma olemuselt sekundaarsed deformatsioonid. Setete ladestumisele peab eelnema mingi muu deformatsiooniliik, mille tõttu kraavi satub seal väiksema languga lõikudes settiv pinnas. settimine sõltub voolu kiirusest. Uhtainete settimise ärahoidmiseks: voolukiirus ei tohi suudme suunas väheneda allapoole settimist mittevõimaldava piiri. Projekteerimise praktikas võetakse vmin=0,2 m/s.
Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- normaaljõud laastule teriku esipinnal Fn ja laastu ning teriku esipinna vaheline hõõrdejõud Ft. Metalllaastu liigid: töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakoda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töötdeldav materjal kui ka lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel need praktiliselt puuduvad. Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse korrapärast keerdu. Lõigatav kiht eraldub sel juhul ebakorrapäraselt tükikestena. Teriku kasvaja: Teatud lõikekiirusel kleepuvad sitkest metallilaastust murenenud
plastmasspudelit, millesse valada vett ning selle peale ettevaatlikult toiduõli. Veele võib eelnevalt lisada ka veidi sinist vesivärvi, et lahutuspind paremini välja paistaks. Kui nüüd kork kõvasti kinni keerata ja pudelit küljelt-küljele õõtsutada, tekivad vee ja õli lahutuspinnal sellised lained, nagu näha pildil. Looded Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). Tõus tekib nii Maa Kuu- poolsel kui ka vastaspoolkeral. Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra,
tangentsiaalpingeks. 9. Tangentsiaalpingete paarilisuse seadus. Kahel teineteisega risti oleval tahul on tan.pingekomponendid risti nende tahkude ühise servaga,abs.väärtused võrdsed ja suunatud kas selle serva poole või sellest eemale. 10. Pingeseisundi uurimine punktis, normaalpingete üldvalem. taandub kaldpindadel tekkinud pingete leidmiseks,kui on teada eraldatud elementraarkuuni tahkudel mõjuvad pinged. Üldvalem: 11. Siirded ja deformatsioonid. Eristatakse kahte liiki siirded: · keha kui terviku siirded (toimuvad ilma deformatsioonideta) -- jäiga keha mehaanika · siirded, mis on seotud keha deformatsiooniga. Kui keha deformeerub, siis peavad erinevate punktide siirded olema erinevad. Deformatsioon jaguneb: tõmme ja surve, vääne, paine. 12. Tugevusõpetuse peamised hüpoteesid. 1) kõik kehad on absoluutselt elastsed.2) keha materjal on homogeenne 3) keha
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
