Enne puberteeti on nii poiste kui tüdrukute rasva % ühesugune. Pärast seda poistel langeb ja tüdrukutel tõuseb umbes 10% võrra. 94. Higinäärmed, nende aktiveerumine. *Merokriinsed-lõhnatud, paiknevad üle kogu keha *Apokriinsed-haisuga, paiknevad kaenlaalustes, kubemes, pärasoole ümbruses, rinnaesisel osal. Arenevad puberteedieas. 95. Luu keemilise koostise ealised iseärasused, sellega seotud riskifaktorid. *Laste ja noorukite luude suur orgaaniliste ainete sisaldus-kergelt tekivad deformatsioonid. *Eakatel luude tugev mineraliseerumine-luud muutuvad jäigemaks, suureneb luumurdude oht. 96. Lülisamba füsioloogilised kõverused, nende tähtsus, fikseerimine. Lülisammas on sagitaalsuunaliselt kõverdunud väät. Neid elu jooksul väljakujunenud kõverdusi nimetatakse füsioloogilisteks kõverdusteks: kaela- ja nimmeosas kõverdust ette nimetatakse lordoosideks, rinna- ja ristluuosas kõverdusi taha nimetatakse küfoosideks.
nagu veelained vettevisatud kivist. Kehalained Plained Slained levivad keskkonna liikumise suunas levivad keskkonna liikumissuunaga risti kokkusurutavate ja väljavenivate impulssidena deformeerivate impulssidena kivimikeha tihedust muutvad elastsed keha kuju muutvad elastsed deformatsioonid deformatsioonid ei levi vedelas keskkonnas levivad vabalt ka vedelikes maa välistuumas ei levi kiirus 67 km/sek kiirus 33.5 km/sek Pinnalaineid on samuti kahte liiki: Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna, Love'i lained võngutavad maapinna horisontaalselt, risti laine levikusuunaga
Flag question Küsimuse tekst Hapniku rõhk täisballoonis on MPa (atm) Vali üks: a. 4,0 (40) b. 5,0 (50) c. 15,0 (150) d. 1,6 (16) Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Laserkeevitust iseloomustab Vali üks: a. lai termomõju tsoon ja väike keevituskiirus b. teostatakse käsikeevitusena keevitaja juhib käega laserkiirt c. teostatakse ainult kaitsegaaside keskkonnas d. väikesed toote deformatsioonid, minimaalne, ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Metallide keevitatavuse hindamisel tuleb arvesse võtta Vali üks: a. korrosioonikindlust b. kaitsegaasi kasutamise vajadust c. metalli sulamistemperatuuri d. konstruktiivseid ja ekspluatatsiooninõudeid liitele ja tootele, keemilist koostist Küsimus 23 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
kiire suund jääb samaks. fookusesse. (F= ebafookus) Liikumine on keha asukoha Ühtlane sirgjooneline liikumine on Hõõrdejõud on alati vastassuunaline muutumine ruumis teiste kehade liikumine, mille trajektoor on sirge ja liikumise suunaga ja ta takistab suhtes teatud aja jooksul. kiirus ei muutu. liikumist. Elastsusjõud on vastassuunaline Elastsed deformatsioonid – keha Plastsed deformatsioonid – kehakuju deformeerivale jõule ja püüab taastab oma algse kuju peale ei taastu. taastada keha esialgset kuju. deformeerimist. Kui Fü > mg, siis hakkab keha Soojusliikumine on aineosakeste Soojuspaisumine on keha ruumala vedelikus ülespoole tõusma ja see liikumine, mis on seotud muutumine temperatuuri toimel. kestab seni, kuni jõud temperatuuriga.
· Aeglaselt arenev lihaste nõrkus · Lihaste atroofia · Valusad ja kanged lihased · Diploopia · Ptoos · Neelamisraskused · Kõnelemisraskused 4 Varase lapsepõlve lihashaiguste sümptomid: · Vastsündinu/väikelapse lõtvus/lihaste nõrkus · Puusa luksatsioon · Liigesfraktuurid · Skolioos 5 Sagedasemad probleemid lihasdüstroofiate korral · Nõrkus · Deformatsioonid ja kontraktuurid · Häired pulmonaar- ning kardiaalfunktsioonides · Häiritud sotsiaalne suhtlemine · Probleemid seedekulglaga · Enesehooldusdefitsiit · Oht lamatiste tekkeks · Depressioon 6 Duchenne'i lihasdüstroofia · Kõige sagedamini esinev lihasdüstroofia · Kaasasündinud, haigestuvad ainult poisid (haigestumus 30:100 000 elusalt sündinud poisi kohta) · Iseloomulik - keskmisest madalam IQ (85)
*väävliühendeid mitte üle 1% *savi, muda, tolmuosakesed- mitte üle 5% *orgaanilised ühendid (segatakse NaOH 3%lise vesilahusega liiva-> lahus kollakas-> see on etalon, sellest tumedamaks ei tohi minna) 7. Betooni tugevust mõjutavad: (survetugevus), vesitsementtegur; tugevust vähendab dünaamiline koormus, läbikülmumine ja ülessulamine; tugevust suurendab niiske keskkond 8.Vesitsementtegur-> vee mass suhe tsemendi massi (masside suhe) 9.Elastne deformatsioon- deformatsioonid, mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist 10.Roomamine betooni omadus järel deformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel = nihkumine 11. Betooni tõmbe tugevus on survetugevusest 8-15 korda väiksem -> kasut eelkõige survele töötavates konstruktsioonides ( nt surve järgi on klass C 25/30) 12.Puidu paindetugevus u 60 N/mm2 ? (70-100 ) 13. Puidu kuivamisel muutub kõige rohkem tangensiaalsuunaline mõõde
Ühtlaselt muutuv liikumine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes keha kiirus muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtalselt muutuvat liikumist nimetatakse ka kiirendusega liikumiseks. Jaguneb: 1. ühtlaselt kiirenev liikumine 2. ühtlaselt aeglustuv liikumine 3. ühtlane liikumine Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühtlaselt muutuvat liikumist ja näitab kui palju muutub keha kiirus ühes ajavahemikus. Kiirenduse tähis a Valem : Ühik: Liikumisvõrrand. Liikuva keha poolt läbitud teepikkust saab arvutada liikumisvõrrandi abil. S=teepikkus Vo=algkiirus A=kiirendus Xo=algkoordinaat T=aeg V=lõppkiirus Valem: Näited: Dünaamika: Dünaamika- füüsika osa, mis uurib kehade vahelist vastasmõju. Külgetõmbejõud Hõõrejõud Elastsusjõud Veojõud Newtoni seadused: 1.seadus: on olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes keha seisab paigal või liigub ühtlase ...
liituks tihedalt soojustuskihis olevate või seda läbivate konstruktsioonielementidega. *Ehitamise ajal tuleb soojustusmaterjal kaitsta märgumise eest. *Jäikadest plaatidest soojusisolatsiooni (nt vahtpolüstüreenplaatide) kasutamisel katusekatte alusena tuleb katusekatte alla paigaldada tasanduskiht (nt kõvad mineraalvillaplaadid) või vähendada plaatide mõõtmeid sedavõrd, et nende temperatuuri muutusest ja lineaarsest mahukahane misest tingitud deformatsioonid ei kahjustaks katusekatet. *Aurutõke peab takistama veeauru difusiooni tarindisse. *Tuuletõket tuleb kasutada tarindi läbipuhutavuse vältimiseks ning suure õhujuhtivusega (lahtiste pooride ja mahumassiga alla 100 kg/m3) soojustusmaterjalide kasutamisel, vältimaks mikrokonvektsiooni nende sees. Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited *Kui katusesse (katuslakke) on vaja teha valgusavad, tuleb need konstrueerida nii, et
laastu element. Protsess kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuur Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 1 Koostas: Reppy 21.11.2012 4. Terikute omadused: a
Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrreldes isegi 50% madalam. Termopuit on suurepärane aluspind värvimiseks ning võib pikendada viimistluse vastupidavust. Puidu tugevus termotöötlusel mõnevõrra väheneb (ja seda enam, mida kõrgemat temperatuuri kasutatakse). Sellest tulenevalt ei soovitata termotöödeldud puitu kasutada kandedetailidena, kuni pole tehtud lisakatseid.
Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste ega dünaamiliste koormuste all Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides Ega häiri vahelae normaalset ekspluateerimist Ega ei riku välisilmet 3. Vahelagi peab olema piisavalt tulepüsivusega 4. Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, st. vahelagi peab vähendama nii sammu, kui ka õhumüra levikut ühes ruumist teise Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks
• Lühikesed lained on lained, mille pikkus on väiksem veekogu sügavusest. • Lööklainete korral tekib veemassis liikuv pind (lainefront), milles tihedus, rõhk ja osakeste liikumise kiirus muutuvad hüppeliselt. • Seisulained tekivad kahe vastassuunalise koherentse ja võrdse LOODED • Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. • Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. • Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). • Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. • Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini
vahelduvat külmumist ja ülessulamist. > Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. Külmakindlus > Külmakahjustused tekivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. > Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele, mitõttu viimased deformeeruvad. > Vahelduva sulatamisekülmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkinud plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkinud proovikehas. > Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus > Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestada. > Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega. > Soojaeriuhtivus on sooja hulk dzaulides (J/s), mis läbib 1m paksuse seina 1m2 pinnaga ühes sekundis kui temperatuur on 1 kraad(K)
Eelpingestusjõu suuruse ja asukoha sobiva valikuga on võimalik saavutada, et betooni eelsurvepinge σcp ja vä- liskoormuse põhjustatud pinge σcF summa σc jääb kogu ristlõike ulatuses survepingeks, mis ühtlasi väldib ka prao tekkimise ristlõikes. Betooni ja terasarmatuuri koostöö eelduseks on nende materjalide mõningate füüsikalis- mehaaniliste omaduste sobivus: − kivistumisel betoon nakkub armatuuriga, mistõttu konstruktsioonis on mõlema materjali suhtelised deformatsioonid võrdsed; − terase ja betooni soojuspaisumise tegurid on ligikaudu võrdsed [terasel 1,2×10-5, betoonil (1,0 ÷ 1,4)×10-5], mistõttu keskkonna temperatuuri muutumine ei kutsu konstruktsioonis esile olulisi temperatuuripingeid; − hästitihendatud betoon kaitseb selles paiknevat armatuuri korrosiooni eest. Sõltuvalt konstruktsiooni valmistamisest liigitatakse raudbetoon järgnevalt: − monoliitne raudbetoon, mis valmistatakse konstruktsiooni tulevases kasutuskohas;
Näiteks omab ülestõstetud keha potentsiaalset energiat mgh. Kui see keha allapoole langeb, siis väheneb ta kõrgus ja ilmselt sellega ka tema potentsiaalne energia. Samas suureneb tema kiirus ja seega ka kineetiline energia. Kui keha langeb maapinnale, siis osa tema energiast muutub elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks, osa aga soojusenergiaks. Mehhaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemis, kus puuduvad hõõrdejõud ja esinevad ainult elastsed deformatsioonid, on sinna kuuluvate kehade kineetiliste ja potentsiaalsete energiate kogusumma jääv. (E + E k , i 0 ) = ( E p ,i + E k ,i ) n n p ,i 0 i =1 , i =1 (5.27) kus vasakul pool on kehade kineetilised ja potentsiaalsed energiad enne ja paremal pärast mingit protsessi. Kui süsteemis esinevad ka hõõrdejõud või mitteelastsed
Kindlasti tuleks perioodiliselt kontrollida detaili tugevust purustusmeetodit kasutades, perioodi pikkus oleneb toote mahust Alternatiivsed liitmismeetodid Alternatiivse liitmismeetodina võib kasutada jootmist. Jootmisel täidetakse ühendatatavate materjalide vaheline pilu sula joodisega. Liidetavate materjalide servi ei sulatata ja joodise ehk lisametalli tardumisel tekib tugev liide detailide vahele.Väiksema kuumuse tõttu on ka deformatsioonid detailides väiksemad. Rakendatav masstootmises,saab üheaegselt valmistada hulgaliselt liiteid(ahijootmine). Kuna tegemist on seeriatootmisega siis selle tehnoloogia kasutamine on kallim, kuna kulub rohkem lisametalli. Laserkeevitus on üks alternatiivne liitmismeetod mille korral keevisõmblus on kõrge kvaliteediga ning õmblust pole vaja järeltöödelda. Puudub ka vajadus lehe servi faasida. Ka keevitus kiirus on suurem kui MAG keevitusel
arvuliselt gravitatsioonijõuga, millega tõmbuvad kaks 1 kg massiga keha, kui nende vaheline kaugus on 1m. 6. Mida nimetatakse raskusjõuks? Valem, seletused, ühikud. Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. Inimese praktilises elus kõige tähtsam gravitatsioonijõud. F=mg, g - vaba langemise kiirendus 9,8 m/s2, m - keha mass - kg, F- raskusjõud (N, njuuton). Vertikaalselt alla maa keskpunkti suunas. 7. Millist deformatsiooni nimetatakse elastseks? Elastsed on need deformatsioonid, mis kaovad pärast välisjõudude mõju lakkamist. 8. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Vastassuunaline. Välise jõuga arvuliselt võrdne. 9. Hooke'i seaduse sõnastus ja valem koos seletuste ja ühikutega. Millest sõltub keha jäikus? Elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. (Hooke'i seadus kehtob väikestel elastsetel deformatsioonidel). Fe = - K(kolmnurk)l. Fe- elastsusjõud (N), K-
..+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. · Plastmassidel on kalduvus roomamisele ja relaksatsioonile isegi toatemperatuuril. · Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. · Kihiliste plastikute arvutamisel tuleb elastsusõpetuse meetoditega arvesse võtta materjali anisotroopsust. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.com/ http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/chats/plastics.htm
59 79 130 117 14 13 16 21 16 3 Haiguse kulg RA on krooniline, pikaajaline haigus. Kulg on tavaliselt perioodiline ja pidevalt progresseeruv e. edasiarenev. Mõnedel inimestel kulgeb haigus aastaid olulisi deformatsioone tekitamata ja haaratud on võrdlemisi vähe liigeseid. Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne, deformatsioonid võivad tekkida juba mõne aastaga ning liigesekahjustus on ulatuslik. Naistel kaldub RA põhjustama tõsist liigesekahjustust kiiremini kui meestel. Kõrvalhaigused: - Osteoporoos - Amüloidoos - silmapõletik ja suukuivus - Aneemia, - suurenenud südame ja veresoonkonnahaiguste risk Ravi RA ravi on kompleksne: kindel koht on nii erinevatel ravimitel, füsioteraapial, tegevusteraapial kui ka kirurgial. Liigesekahjustust tõkestab peamiselt medikamentoosne ravi
· Suured liigesed harva · Lülisammas harva (v.a. C1/C2, < 10%) · Febriliteet (> 38.3) viitab · Turse, punetus, lokaalne temperatuuritõus süsteemsele vaskuliidile · Hommikune liigesejäikus üle 1h, mis leeveneb füüsilisel aktiivsusel Klassikalised deformatsioonid: · Funktsionaalne piiratus luigekaela, nööpaugu fenomen, · Langenud ROM lihasatroofia · Vähenenud haaratusjõud labakäe deviatsioon ulnaarsele Sekundaarne Sjögreni sündroom: 10%
• Neelamiseks pea taha hoidmine • Silmade tundlikkus pilgutamise puudumise tõttu • Ülakeha nõrkuse tõttu motoorika mahajäämus • Silmade lateraalse (külgedele) liikumise puudumine • Silmapilgutusrefleksi puudumine • Kõõrdsilmsus • Suurenenud süljevool • Kõrge suulagi • Lühike või deformeerunud keel • Keele piiratud liikuvus • Suulaelõhe • Hambaprobleemid • Kuulmisprobleemid • Artikulatsiooni/ kõnehäired • Komppöid • Käte ja jalgade deformatsioonid Kuigi selle sündroomiga lapsed võivad hakata hiljem roomama ja kõndima, jõuavad nad siiski arengus teistele järgi. Kõneprobleemid alluvad hästi teraapiale, kuid keele ja suulihaste nõrga mobiilsuse tõttu võivad jääda pikaks ajaks. Vanemas eas jääb peamiseks nähtavaks probleemiks näomiimika puudumine ja võimetus naeratada. Möbiuse sündroomi peetakse geneetiliseks ning peamiselt on see juhusliku levikuga, esinedes üks kord perekonnas.
Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 18. Selgitage materjali elastsusmooduli olemus! Elastsusmoodul E = võrdetegur, mis on arvuliselt võrdne pingega, kui = 1 (sellist pinget tavaliselt olla ei saa, kuna materjal puruneb enne) 19. Milles seisneb algmõõtmete printsiip? Algmõõtmete printsiip - Kui detaili elastsed deformatsioonid on algmõõtmetega võrreldes väikesed (l << l), siis tugevusanalüüsil jäetakse need deformatsioonid arvestamata ehk deformeerunud keha mõõtmed asendatakse algmõõtmetega 20. Mis on materjali piirseisund? Materjali piirseisund - materjali seisund koormuse mõjudes, mil koormuse edasine suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja konstruktsiooni avarii) 21. Mis juhtub detailiga selle materjali piirseisundi saabudes?
E ? materjali elastsusmoodul = võrdetegur, [Pa]; = ? traadi suhteline pikenemine; = F/A ? ristlõike pinnaühikule taandatud tõmbekoormus ehk tõmbepinge, [Pa] 1.12. Selgitage materjali elastsusmooduli olemus! Elastsusmoodul E = võrdetegur, mis on arvuliselt võrdne pingega, kui = 1 (sellist pinget tavaliselt olla ei saa, kuna materjal puruneb enne) 1.13. Milles seisneb algmõõtmete printsiip? Algmõõtmete printsiip: Kui detaili elastsed deformatsioonid on algmõõtmetega võrreldes väikesed (l << l), siis tugevusanalüüsil jäetakse need deformatsioonid arvestamata ehk deformeerunud keha mõõtmed asendatakse algmõõtmetega 1.14. Mis on materjali piirseisund? Materjali piirseisund = materjali seisund koormuse mõjudes, mil koormuse edasine suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja konstruktsiooni avarii) 1.15. Mis on materjali tõmbediagramm?
NEWTONI SEADUSED Mass (m) skalaarne suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada oma liikumisolekut (kiirust). Mass on keha inertsuse mõõduks. m1 m = m1+m2+m3 m2 m3 m kehade süsteemi mass Jõud ( F ) vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kehadevahelist mõju. Kui vaadeldav keha n on mõjutatud mitme keha poolt, siis nende mõjud liituvad ( F = F i ): i =1 F1 F = F1 + F2 F2 Mõju võib edasi kanduda nii keha...
Ei esine oksiidilisanditeta. räbupesasid. Keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevisvanni. Keevituskaar on vähem Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritud ja väiksema kontsentreeritud, mistõttu kasuteguriga, mistõttu ei struktuurimuutused ja kasutata paksemate deformatsioonid metallis on materjalide puhul. väiksemad ning läbikeevituvus suureneb. Võimalik keevitada kõigis ruumiasendites. Keevitustraadil puudub kate,
ennekõike liigeste sünoviaalkilet. 1.2. Reumatoidartriidi üldülevaade Reumatoidartriiti esineb ligikaudu 1%-l Eesti elanikkonnast. Reumatoidartriiti haigestuvad peamiselt 20-50 aastased inimesed. Naised haigestuvad 3-4 korda sagedamini kui mehed reumatoidartriiti. Haigus ise kujutab endast liigeste põletikku. Reumatoidartriidi tagajärjel liigespinnad hävivad ning liigeste töövõime häirub. Tekivad tugevad liigeste deformatsioonid ehk liigeste moondumised, mille tagajärjel inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et reumatoidartriidi põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad ka muutused teistes organites ja süsteemides. 2. REUMATOIDARTRIIDI TEKKEPÕHJUSED Reumatoidartriidi tekkimise põhjused on siiamaani teadmata. Arvatakse, et tõenäoliselt olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Pärilikkust on täheldatud
Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Vali üks: a. muutub kõvemaks kalestumise tõttu b. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud c. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga d. ei muuda oma omadusi võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 9 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lõiketöötlemisel levivad plastsed deformatsioonid järgmiselt ja põhjustavad järgmisi nähtusi: Vali üks: a. tera tipu ette materjali, laastu, töödeldud pinna lähialasse, töödeldud pinna tugevus ja kõvadus suurenevad b. ainult tera tipu ette töödeldavasse materjali, ei mõjuta töödeldud pinna tugevust ja kõv c. ainult laastu sisse, ei avalda muud mõju d. ainult töödeldud pinna lähialas, töödeldud pinna kõvadus ja tugevus vähenevad Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 25 aprill - 1 mai ► E-labor 12: Lõiketöötlus Alustatud reede, 20. mai 2016, 15:10 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine ...
Jõuülekanne II KRISTJAN TEEARU Siduri ajamid Mehaaniline: Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3
· Silmade tundlikkus pilgutamise puudumise tõttu · Ülakeha nõrkuse tõttu motoorika mahajäämus · Silmade lateraalse liikumise puudumine · Silmapilgutusrefleksi puudumine · Kõõrdsilmsus · Suurenenud süljevool · Kõrge suulagi · Lühike või deformeerunud keel · Keele piiratud liikuvus · Suulaelõhe · Hambaprobleemid · Kuulmisprobleemid · Artikulatsiooni/ kõnehäired · Minor mid-line anomalies · Komppöid · Käte ja jalgade deformatsioonid Kuigi selle sündroomiga lapsed võivad hakata hiljem roomama ja kõndima, jõuavad nad siiski arengus teistele järgi. Kõneprobleemid alluvad hästi teraapiale, kuid keele- ja suulihaste nõrga mobiisluse tõttu võivad jääda pikaks ajaks. Vanemas eas jääb peamiseks nähtavaks probleemiks näomiimika puudumine ja võimetus naeratada. Möbiuse sündroom võib harva esineda koos Pierre Robini sündroomiga ning Polandi anomaaliaga.
Puitpõhistes plaatides kasutatakse termoreaktiivse liimvaiguga kuumpressimist. 26. Milliseid puitpõhiseid plaate kasutakse ehituses? Vineer, puitlaastplaadid, OSB mitmekihilised plaadid, puitkiudplaat, pehme puitkiudplaat, MDF – keskmisetihedusega ouitkiudplaat, kõva puitkiudplaat 27. Mis on termopuidu eelised naturaalse puidu kasutamise ees? Soojusisolatsiooniomadused paremad, tasakaaluniiskus kuni 50% väiksem, mis teeb ta vastupidavaks välismõjudele ja seenmädanikele. Termopuidul on deformatsioonid kasutamisel minimaalsed. 28. Mis on liimpuit? Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, mille kihid on omavahel kokku liimitud vastupidava ja niiskuskindla konstruktsiooniliimiga. • Liimpuitu kasutatakse puitkonstruktsioonides. • Liimpuit on parim lahendus puidu kui taaskasutatava ressursi puhul, et hoida struktuuri väärtuseid. • Väga tugev ja jäik lamineeritud puit võimaldab liimpuidu taladele ja kaartele pikki vahemaid, ilma et vahepeal peaks
Indoneesiasse. 12. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. (keha- ehk ruumilained, pikilained e P- lained, ristilained e S-lained, pinnalained) Keha- ehk ruumilained- levivad maakera sees sfääriliste frontidena nagu helilained õhus. Ruumilained jagunevad oma korda P-laineteks ja S-laineteks. Pikilained ehk P-lained- oma olemuselt kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid, mis levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Maakoores levivad kiirusega 6-7 km/s, samuti levivad nad vabalt ka vedelikes. Ritsilained ehk S-lained- kivimkeha kuju muutvad lained, mille puhul kivimite deformatsioon ja kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainete levikusuunaga risti. Liiguvad peaaegu poole aeglasemalt kui P-lained ega levi vedelas keskkonnas.
Referaat Puidukahjustused Puidukaitsmisvahendid Järvamaa KHK Nimi Grupp 2010 SISUKORD 1. Puidukahjustused 2. Puidukaitsmisvahendid Puitu kahjustavad tegurid Kahjustusprotsessid jagunevad: 1. Keemilised 2. Mehaanilised 3. Füüsikalised 4. Bioloogilised Enamikel juhtudel on objektide kahjustused mitmeliigilised. Kahjustusprotsessid on sageli omavahel seotud vältimatute koosmõjudega. Näiteks füüsikaliste kahjustuste hulka kuuluv liigniiskus on eelduseks bioloogiliste kahjustuste tekkeks. Keemilised kahjustused muudavad matejali omadusi ja see toob tavaliselt kaasa kõiki ülejäänud kahjustuse liike. Keemilised kahjustused Võivad olla tingitud keskonna reostuse...
3 Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades ühte kahest väljapakutud keevitusviisist. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Koostada tehnoloogiline protsess keevistoote valmistamiseks kasutades üks kahest välja pakutud keevitusviisidest. · Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, õmblus(t)e arvestuslik mõõde · Kahe välja pakutud keevitusviiside võrdlemine ja sobiva protsessi valik (koos põhjendusega) · Valitud keevitusviisi skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega · Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) · Seadmete valik: vooluallikas (AC, DC; püsivpingega, püsivvooluga), punktkeevitusmasin, gaaskeevituse seadmed jt. · Keevitusparameetrite määrami...
moondekivimitest saari või saarestikke. JÄRSKRANNIK- on järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja mille randa jõudvad lained on suure energiaga. LAUGRANNIK- on lauge reljeefiga rannik, millel on ülekaalus lainete kuhjav toime. MAASÄÄR- on ühe otsaga maa külge kinnistunud ning teise otsaga merre ulatuv kitsas ning madal liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. TÕUS JA MÕÕN ehk LOODED- on maa, kuu ja päikese gravitatsioonijõu mõjul toimuvad maailmamere pinna deformatsioonid. HOOVUS- on ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaalne liikumine. LIUSTIK- on lume tihenemisel ja ümber kristalliseerumisel tekkinud jää mass, mis liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale tekke kohast. MANDRILIUSTIK- on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasamel. MÄGILIUSTIKUD- tekivad kõrgel mägedes, ülal pool lumepiiri. 2.Veeringe osad on: 1)aurumine 2)sademed 3)äravool Veeringe liigid on: 1) suur veeringe 2)väike veeringe 3
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
· Algasendis asub inimese KRK umbes II sakraallüli (S²) kõrgusel lülisambakanalis KRK sõltub: · Soost- täiskasvanud naisteks paikneb KRK umbes 2% madalamal kui meestel · Vanusest- lastel paikneb KRK kõrgemal kui täiskasvanutel · Kehaasendist- teatud kehaasendite korral paikneb KRK väljaspool keha · Treenitusest- lihaste hüpertroofia põhjustab KRK paiknemises muutusi 2. LIIKUMISAPARAADI DEFORMATSIOON Liikumisaparaadi deformatsioonid · Elutegevuse käigus mõjuvad inimese liikumisaparaadile pidevalt mitmesugused jõud (koormused), mis põhjustavad luude, lihaste, sidemete ja kõõluste deformatsioone · Deformatsioon- keha kuju ja ruumala muutus rakendatud koormuse mõjul Liikumisaparaadi deformatsioone põhjustavate koormustena võivad toimida: · Keha ja kehaosade ning väliste kehade raskusjõud · Keha ja kehaosade inertsjõud (liikumisel) · Lihaste kontraktsioonijõud · Toereaktsioonid
sõidujälgedevahelise harja teket, mida kitsam on tee seda kiirem on harjakõrguse kasv 13. Liikluskoormuse seos defektide tekkega; eelmises kirjas-roopad,väsimne 14. Ilmastiku seos defektide tekkega; katendile mõjuv ilmastikukoormus tekib temperatuuri ja niiskustingimuste ning nende muutuste ja külmumise mõju tulemusena. temperatuur mõjutab nt bituumeniga seotud kihte, kõrgel temperatuuril jäikus väiksem. Niiskus mõjutab eriti kergkattega teid, tekivad püsivad deformatsioonid sidumata kihtides-roopad(vaja kraave). külmaga tekivad kerked, praod, mida paksem alus seda väiksem külmakerge 15. Katendikihtide omadused ja töötamine bituumeniga seotud ja sidumata kihid; bituumeniga seotud- elastsusmoodul ja poissoni tegur, väsimiskindlus, deformatsioonikindlus, kulumiskindlus, ilmastikukindlus, pragunemiskindlus sidumatataastuv ja taastumatu deformatsioonikäitumine,materjalide nõuded, niiskustingimused, tihedus 16
Valemist liige ma kirjeldab kiirenduse andmiseks ja liige µmg hõõrdejõu ületamiseks vajaminevat jõudu. Kui keha liigub ühtlase kiirusega, siis tema kiirendus võrdub nulliga a = 0 ja valemi liige ma = 0. S.t jõud kulub hõõrdejõu ületamiseks F = µmg. 1.1.6.4. Elastsusjõud Keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Ûldiselt jagunevad deformatsioonid kahte liiki: Plastilised deformatsioonid on sellised deformatsioonid, kus peale jõu kõrvaldamist, mis kutsus esile deformatsiooni, keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu. Näiteks savist voolimine, paberilehe kokkukortsutamine. Elastsed deformatsioonid on sellised deformatsioonid, kus peale jõu kõrvaldamist, mis kutsus esile deformatsiooni, keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. Näiteks vedru kokkusurumine.
· Tavalise puiduga võrreldes on termopuit tumedam. · Kasutatakse ukse-ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. · Termotöötluse tulemused: · Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus · Suureneb vastupidavus seenkahjustuste suhtes · Paranevad soojaisolatsioon omadused · Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb. · Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaardus · Langeb tasakaaluniiskus · Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi. · Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Töö küsimused · 1.Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) · 1. taastuv loodusvara, tugev ja kaalult kerge, sitke, soojapidav, dekoratiivne · 2.Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 2
Väändenurga arvutamine Väändel ümarristlõike korral kehtib ristlõigete tasandilisuse hüpotees: Tasandilised varda ristlõiked jäävad tasandiliseks ka peale deformatsiooni. Ümarristlõike pöördumine lõike otsast põhjustab väände terves vardas, varras pöördub ümber telje, raadius jääb samaks ja deformatsioonid on tasandilised. Vt. joonis 1. Samad seaduspärasused kehtivad ka rõndasristlõikel. Mõlemal ristlõikel on suurim väändepinge (max τ) lõike serval. Väändenurga saab arvutada valemi 3 abil arvutada. Joonis 1 Vaadeldes väändepingeid ka mitteümarristlõikes võib kohe öelda, et tasandilisuse hüpotees siin ei kehti, sest varda ristlõige, Valem 4
Eeldused ja printsiibid: Ehitusmehaanika on teadus, mis uurib konstruktsioonide kandevõimet sõltuvalt ehitusmaterjalide füüsikalistest omadustest. Ehitusmehaanika lähtub eeldustest: · materjal on elastne, · materjal on homogeenne, st materjali kõikides punktides on füüsik. omad. ühesugused, · materjal on isotroopne, st kõikides sihtides ühesuguste elastsus omadustega, · kehtib Hooke'i seadus: deformatsioonid elastses kehas on võrdelised koormusega, · konstruktsioonielementide siirded on võrreldes elementide mõõtmetega väikesed. · konstruktsiooni materjal on ühtlaselt ja pidevalt jaotatud üle kogu mahu; · koormamata olukorras on konstruktsioon pingevaba (kui ei esine eelpingeid); Kui kehtib Hooke'i seadus ja elementide siirded on suhteliselt väikesed, siis võib rakendada jõudude mõju sõltumatuse printsiipi (superpositsiooniprintsiip): konstruktsioonile mõjuvate
Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Koormatud detaili tööseisundid 7.1.1. Sisejõudude analüüs = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate Detaili tööseisund: sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid Eelnevast: Sisejõud = koormatud detaili sisepindadel (materjali sees) mõjuvad jõud, mis takistavad selle detaili deformeerumist ja purunemist Sisepindadel mõjuvate sisejõudude tüübid, suunad ja väärtused määratakse nn. lõikemeetodiga. Lõikemeetod: = detaili (või konstruktsiooni) jaotamisega osadeks käsitletakse
õhutihedus. Erinevates soojustatud sõrestikkonstruktsioonides on võimalik saavutada väga head arvutuslikud soojajuhtivuse näitajad. Seina paksus on samas suhteliselt väike. Kui aga ehitamise käigus tehakse midagi pisut valesti ja majakonstruktsioonides leidub väiksemaidki õhupilusid, mõjutab see suuresti küttekulutusi. Samuti võivad hoonete ekspluatatsiooni käigus tekkivad konstruktsioonide erinevad liikumised ja soojustusmaterjalide deformatsioonid põhjustada soovimatute õhupilude teket. AEROC majade juures on seinakonstruktsioonid niivõrd lihtsad, et ehitusvigade ja pragude tekkimise oht on viidud minimaalseks. Poorbetoon on suletud pooridega ja seega õhutihe. Kasutades lisaks plokkidele ka poorbetoonsilluseid ja paneele on kogu maja automaatselt õhutihe juba viimistlemata kujul. Ja mis veelgi olulisem on välistatud külmasildade teke, mis erinevate materjalide liitumisel võib nõuda keerukaid lahendusi
Potentsiaalne energia muut mõõtub tööga, mida teeb vaadeldav süsteem üleminekul ühest asendist teise. A=-Wp=Wp1 Wp2; Wp=mPii Potentsiaalne energia elastsel deformatsioonil F=xk; A=Wp1- Wp2= kx12/2 - kx22/2; Wp=kx2/2 Mehaanilise energia jäävuse seadus isoleeritud süsteemis, kus kehade vajel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteem meh koguenergia jääb. W=Wp+Wk; dmv/dt= f + F; f sisesed, F välised jõud. Põrked, deformatsioonid Kerade tsentraalne otsepõrge P30 Absoluutselt elastne põrge ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks , mittemehaanilisteks energiavormideks. Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama. Absoluutselt mitteelastne põrge kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või
Tartu Kivilinna Gümnaasium Strontsium koostaja: Sander Sepp juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2014 Sissejuhatus Nagu Hergi Karik kahes oma keemiaalastes teostes mainis, tuli elemendi nimetus Sotimaa asula Stroniani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeruv metallist element ning mille sümboliks on Sr. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatommass on 87, 62 ning keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38| 2)8)18)8)2). Avastamine, saamine Sr avastamine on seotud Sotimaal Loch Sunarti kaldal paikneva Strontiani külaga. Sealsest pliikaevandusest avastatud tundmatut mineraali analüüsisid 1780ndail aastail A.C.Crawford ja tema assistent Cruickshank. Küla nime järgi anti mineraalile Strontsianiidi nimi. Crawford publitseeris oma uurimistulemused 1790. a. Neist...
suur sidumata kõrgus võib normpaindetugevus toel,kivisse tekib esile kutsuda selle kihi määratakse katsete pragu.JOONISED 4.6,4.8 väljanõtkumise müürist. alusel.Normpaindetugevus Kihtide omavaheliseks tuleks määrata kahe 9.Müürituse sidumiseks kasutatakse purunemisvõimaluse alusel: deformatsioonid, kivist sideridasid ja ka *purunemine sidumata erinevatest metallankruid. Tänapäevaste vuugis *purunemine seotud deformatsioonidest soojustamis nõuete juures ei vuugis.Tugevuse tagab tulenevad probleemid: ole praktiliselt võimalik korralikult laotud Müüritise def-dest mood kasutada soojustatud seinas müür( monoliitne põhilise osa mördi
2.2. PIIRSEISUNDID. Kandepiirsiesundi ületamisel konstruktsioon puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Kasutuspiirseisundi ületamine ei too kaasa konstruktsiooni purunemist, vaid kasutamise ebamugavuse ja välijanägemise kahjustamise. Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: - alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; - ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; - avariiolikord.
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N
= detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) ühtlase varda väändenurga epüür koostatakse ühtlselt väänatud lõikude 9.2. Mis on siire? kaupa: = punkti asukoha (koordinaatide) muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta suunatud vektoriga) 9.3. Millistel juhtudel Hooke'i seadus ei kehti? Kõverate varraste korral 9.4. Mida teha, kui detaili deformatsioonid on plastsed? 9.5. Kuidas arvutada detaili plastsetele deformatsioonidele vastavaid siirdeid? kus: u- varda punkti siire; x- selle punkti koordinaat; E- varda materjali elastsusmoodul, [Pa]; A- varda ristlõike pindala 9.6. Kuidas on sisejõu märk (+/-) seotud detaili pikideformatsiooni iseloomuga? Tõmme on +; surve - 9.7. Kuidas arvutatakse ühtlaselt koormatud ühtlase varda pikkuse muutus? = ühtlaselt koormatud lõikude pikkuste muutuste summa 9.8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
