Ühtlase sirgjoonelise liikumise koordinaadi võrrand: x = x0 + vx ∙ t Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand: v = v 0 + at att Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel: s=v 0∙ t+ 2 Vaba langemine: Langemise aeg t= √ 2∙s −g (-g sellepärast, et keha liigub alla) Keha kiirus maapinnale jõudmise hetkel v =−g ∙ t=−g ∙ √ 2∙s −g Keha viskamine (paralleelselt maapinnaga): Lennu aeg t=...
Mudel - loodusobjekti jäljendus, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks Aineline mudel - kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Reeglina kujutab aineline mudel mikro- või megamaailma objekti. Abstraktne mudel - kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste kujutluste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil. Abstraktne mudel on objekti mõtteline visioon, kontseptsioon objektist mõtleva inimese teadvuses. Füüsika üldmudel - mudel, mis sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust on kasutatav kogu füüsikas Füüsikaline objekt kasutatakse kahes tähenduses: üks võimalus on nimetada füüsikalisteks objektideks ainult kehi ja väljasid (kitsam tähendus). Teine variant hõlmab füüsikalise objekti mõiste alla ka loodusnähtused ehk protsessid (lai tähendus). Nähtus - aineliste ja väljaliste objektid...
2. Miks saab pähkli laual katki lüüa, aga diivanil mitte? Pähklit ei saa diivanil katki lüüa, sest see vajub koos pähkliga korraks diivani sisse. Kui aga lööd pähklit laua peal, võib ta kas minema panna või katki minna. Pähkel on sama, asi millega löön on sama ja löögitugevus samuti. Miks siis pähkel mõlemal pinnal ei purune? Vastus peitub pinnase materjalis ja elastsusjõus. Diivan on tehtud pehmest materjalist ja selles olev deformatsioon on elastne st diivani pind muutub korraks vastavalt kehale, mis talle mõjub ja seejärel taastab algse kuju. Ehk siis diivani pind vajub löögi/surumise tagajärjel koos pähkliga. Pähkli purustamiseks on vaja aga stabiilset ja muutumatut pinda, näiteks laud. Laud on kõva, tugev ja püsiv ning tema pind ei vaju. Lauaplaadis olev elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeerivale jõule ja seetõttu laud ei deformeeru.
vastupidine keha liigutava jõuga. Aluspinnale mõjub sama suur, kuid keha hõõrdejõule vastupidine hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurus arvutatakse valemist Fh=N, kus on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud, mis on alati suunatud risti pinnaga. Elastsusjõud- keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkivat jõudu nim. elastusjõuks. Elastsusjõud püüab taastada deformeerunud keha kuju. On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Keha deformeerub, kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F=kl F- elastsusjõud(1N), sõltub materjalist, keha kujust (1N/m), l- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel(1m) Deformatsioon jaguneb: plastiline- keha ei taasta esialgset kuju, elastne- keha taastab esialgse kuju. Gravitatsioonijõud- mõjuvad mistahes kahe keha vahel. Jõu suurus on määratud gravitatsiooniseadusega: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline
Töö on skalaarne suurus ja tema ühikuteks SI süsteemis on dzaul(J) ja CGS süsteemis erg.1J on töö,mille teeb nihke sihiline jõud 1N,kui tema rakenduspunkt nihkub 1 meetri võrra. 1J=1m*1N 1J=10^7erg 1erg on töö,mille teeb nihke sihiline jõud 1dyn 1cm pikkuse nihke puhul. Vaatleme,näiteks deformeeriva jõu tööd elastsel deformatsioonil .Elastseks nimetatakse deformatsiooni,mille puhul pärast deformeeriva jõu mõju lakkamist ei jää jääkdeformatsioone. Elastne deformatsioon allub Hooke'i seadusele,mille kohaselt elastsusjõud f=kx kdeformeeritava traadi või varda jäikus xjõu rakenduspunkti nihe vektor deformeerimisel,ehk deformatsioon `´ näitab,et elastsusjõud on vastassuunaline deformeerivale jõule Deformeeriv jõud on võrdne ja vastassuunaline elastsusjõule,kui on tegemist elastsuse deformatsiooniga ning tema töö A=(xall) fdx(xall)kxdx=kx²/2 Kuna f=const elementaarnihke dx piires ning nihe ja jõud on samasihilised.
Vaata tulemusi Laboritöö nr2 Kasutaja ID: Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 22 min. 42 17:29 17:52 sek. Küsimus 1 (10 points) Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel b. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. c. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel
1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmass...
Too näiteid. Tekivad graniitsest magmast. Vulkaanid kasvavad kõrgusesse. Sageli hiidkraatrid. Asuvad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. 22.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid negatiivseid nähtusi. Mürgised gaasid, mudavoolud, nõlvadel oleva pinnase liikumine ja varingud. 23.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid positiivseid nähtusi. Viljakas pinnas, tekib juurde maavarasi, kuumaveeallikate kasutamine. 24.Maavärina mõiste. Kivimikeskkonna elastsne deformatsioon. 25.Maavärina liigid. Vulkaanipursetega kaasnevad. Varingute tagajärjel maaalustes koobastes. Tehismaavärinad- ja lõhkamistööd kaevandustes. Tektoonilised maavärinad. 26.Mis põhjustab tektoonilisi maavärinaid? Maakoore laamde liikumisel tekivad pinged, mis aegajalt kutsuvad esile maakooreblokkide omavaheliseid nihkeid ning vabanevad hiigelenergiad. 27.Nimeta 3 maavärina esinemispiirkonda. Vaikse ookeani tulerõngas, vöönd Himaalaja mäestikust üle Väikse-Aasia poolsaare Vahemere
* liivapaber * viil * kummnöör Elastsusjõud & Hooke seadus Elastsusjõud Hooke seadus Elastseks nimetatakse keha, mille Hooke'i seaduse kohaselt kehas tekkiv kuju peale deformeeriva mõju elastsusjõud Fe on võrdeline keha lakkamist taastub. Keha kuju pikkuse muutusega (pikenemisega) x: muutmist nimetatakse Fe = - k x (miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformatsiooniks. Deformatsioon deformeeriva jõu suhtes on elastne, kui deformeeriva mõju vastassuunaline). Võrdetegurit k lakkamisel keha esialgne kuju nimetatakse jäikusteguriks. taastub nagu katapuldi puhul. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta Elastsusjõuks nimetatakse kehas näitab, kui suur elastsusjõud tekib tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid keha pikkuse ühikulisel muutmisel. vastassuunaline keha Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m.
Clockwise- päripäev collision bulkhead- kokupõrge vaheseinas Commence- alustama comply with- milekagi vastusesolema Consideration- arvestamine consist of- milestki koosnema control- kontrollima, juhtima Curved- kaardus deck beam- tekki talla deep draft- suur süvis Deformation- deformatsioon density- tihedus depend on-millestki sõltuma Derrick- last poom design- kujundama determine- otsustama Develop- parendama disadvantage- puudus disaster- katostrof Disc- kettas distance travelled- läbitud vahemaa distrubance- häire Domestic- olme draft- süvis duct- sõukruuvi tüüs
KU iseloom Teras C60 143° 10 J -66 °C Purunemispind sirge Kokkuvõte/järeldused: (Katsetulemuste analüüs, märkused, järeldused) Katsete käigus selgus, et terasel läks teistega võrreldes küllaltki palju suuremat jõudu tarvis, et tekitada plastne deformatsioon. Kui terasel saavutas tugevuspiiri, tekkis kael. Polüestervaigu katsest vaatasime videot, kus näitas surveteimi katset, kus tuli välja et materjal on suhteliselt hapra iseloomuga. Komposiitmaterjalid purunesid kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist. Suureks üllatuseks oli ABS tugevuspiir, mis teoreetiliselt ei tohiks nii kõrge olla. Arvatavasti oli teimik teistsugusest plastist.
z i mi 25. Pöörleva (veereva) keha kineetilise energia valem. 2 m i vi m r 2 2 Ei = = ii 2 2 26. Pöörlemise dünaamika põhivõrrand. I = M 27. Deformatsiooni liigid. Hooke'i seadus. Deformatsiooni liigid: tõmme, surve, nihe, vääne, paine. Neid taandatakse kahele põhiliigele: tõmme ja nihe. Es Hooke'i seadus: F= l . Hooke'i seaduse kohaselt on deformatsioon võrdeline jõuga ning pike l pikkepingega. Seadus on aluseks deformatsioonide arvutamisel. 28.Elastsusmoodul ja selle füüsikaline sisu. Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon? Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. E=1/ .. on kasutegur. Absoluutne deformatsioon on keha pikkuse muutumine l. Suhteline deformatsioon on keha pikkuses muudu ja pikkuse suhe. l/l. 29.Millest sõltub biokoe elastsus
on sealne magma basaltse koostisega ja ei põhjusta plahvatusi vaid hoopis moodustab ookeanilisi saari, põhjustades mandrite riftistumist. 31. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi. (1)survepinge kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida. (2)venitus- ehk lahknemispinged kahe keha eemale suunamine keha väljavenitamine (3)nihkepinged kaks paralleelset, kuid teineteisest mööda suunatud jõuvektorit. 32. Kivimite deformatsioon. Haprad ja plastilised deformatsioonid. Haprad ja plastilised kivimid. Kurrud. Kurru mõiste ja kaks peamist liiki antiklinaal ja sünklinaal. Kivimite deformatsioon toimub neile rakendatavate jõudude ja nendes tekkivate pingete tulemusel. Kivim muudab kuju ja mahtu. Habras deformatsioon keha puruneb rakendatava pinge tulemusena. Plastiline deformatsioon keha paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju.
hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. Et tööriistad püsiksid paremini käes, tehakse käepidemed karedad. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kahade pindu. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise; viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga. Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski 32. Mis on deformatsioon? DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju muutmist. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve, painde, vääne, nihke. Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest.
hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Saadud tulemused märgiti tabelisse 5.3. 4.4 Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt; kasutatakse valem 4, kuid P on graafikult määratav jõud). 5. Katse tulemused 5.1Puidu liik - mänd 5.2 Niiskusesisalduse määramine Tabel nr 1. Niiskussisaldus
Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib peamiselt läbi mängu. Mängul pole väliseid eesmärke, vaid sisemine motivatsioon, see sisemine motivatsioon ongi arengu peamiseks stimulaatoriks.
Soojusõpetus on f. osa milles uuritakse soojus nähtusi. Lähtuvalt aine ehitusest. Kõik ained koosnevad osakestest: Väikesed(Molekul,Aatom) Aine ehituse põhi seisukohad: -Kui tahkis on deformeerimata, on tõmbe/tõukejõud tasakaalus ja summa 0. -Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel...
koormise. Kui koormis on paigal, siis võrdub temale mõjuvate jõudude - raskusjõu Fr ja vedru elastsusjõu Fe resultant nulliga (joonis 1.). Sellist asendit nimetatakse tasakaaluasendiks. Kui vedru otsas rippuv koormis tasakaaluasendist kõrgemale tõsta, siis vedru deformatsiooni vähenemise tõttu elastsusjõud väheneb, raskusjõud aga ei muutu.Nende kahe jõu resultant on suunatud alla, tasakaaluasendi poole (joonis 2.). Koormise liikumisel tasakaaluasendist madalamale vedru deformatsioon suureneb ja ja elastsusjõud kasvab, raskusjõud jääb jällegi endiseks. Resultantjõud on sel juhul suunatud üles, tasakaaluasendi poole .
Oma erirelatiivsusteoorias 1905. aastal kinnitas Albert Einstein, et mitte miski isegi mitte informatsioon ei saa liikuda valgusest kiiremini. See tekitas probleemi Newtoni gravitatsiooniteooria jaoks, kus külgetõmbejõud levib objektide vahel lõpmatu kiirelt. Kümme aastat hiljem lahendas Einstein selle probleemi üldrelatiivsusteooriaga. Oma teoorias pakkus Einstein välja, et aine deformeerib ruumi enda ümber. Deformatsioon sarnaneb lohuga, mille põhjustab näiteks marmortüki asetamine välja venitatud kummilehele. Selles deformeerunud ruumis on lühim tee kahe punkti vahel kõverjoon. Sellepärast saab planeet kõverdada mööduva objekti teed või isegi hoida seda orbiidil objekt lihtsalt jälgib lühimat teed läbi ruumi, mis on deformeeritud planeedi poolt. Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed:
Vulkaanide tegevusega kaasnev negatiivne: Mürgised gaasid-väävliühendid, CO2; Mudavoolud-lahaarid tekivad lume ja jää sulamisel; Nõlvedel oleva pinnase liikumine ja varingud põhja vulkaanidest tingitud maavärinad. Vulkaanide tegevusega kaasnev positiivne: Viljakas pinnas tänu mineraalide kõrgenenud sisaldusele; Mõningate maavarade teke (kuld, hõbe, vask); Kuumaveeallikad ja geisrid. Maavärin on: seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine / kivikeskkonna elastne deformatsioon. Maavärina liigid: Vulkaanilised; Varingud maa-alustes koobastes; Tehismaavärinad (lõhkmanised jms); Tektoonilised maavärinad. Tektoonilised maavärinad: maakoore laamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg-ajalt kutsuvad esile maakoore plokkide omavahelisi nihkeid ning vallandavad hiigelenergia. Maavärinad esinevad: laamade kokkupõrkealad, laamade lahknemisaladel, kuumadel täppidel. Maavärina kolle: asub maa sees, kus maavärin alguse saab, sügavus 60m- 700km.
MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. MAAVÄRIN- on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast - litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. Kaks laama nihkuvad üksteise suhtes konstantse kiirusega. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Ühel hetkel ületab siiski maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkidse vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise- maavärina. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained.
mitmed ravimid võivad kõrvaltoimena eakatel inimestel põhjustada inkontinentsi ja seda süvendada kofeiin, diureetikumid, rahustid/uinutid (kaasa arvatud alkohol), narkootilised ained, antikolinergilised preparaadid, alfa- ja beeta-adrenergilised agonistid, alfa-antagonistid ja kaltsiumi blokaatorid. piiratud liikumisvõime, mis on seotud paljude haigustega (artriit, puusaliigese deformatsioon, südamepuudulikkus, halb nägemine, halvatus), on vanemaealiste inkontinentsi võimalik põhjus. kõhukinnisus ja roojamasside kuhjumine soolestikus. Väljakujunenud inkontinentsust on kuus tüüpi: stressi-, sund-, sega-, ülevoolu-, funktsionaalne ja mitteteadlik ehk reflektoorne inkontinentsus. Sageli võib ühel patsiendil olla korraga mitut tüüpi uriinipidamatust. Pingutus- ehk stressiinkontinentsus - tüübi kõige sagedasem põhjus on väikese vaagna
ennetada. Küfoos ehk kumerselgsus Küfoos on selgroo pataloogiline seisund, mille iseloomustavaks tunnuseks on lülisamba kumerus taha suunas. Tekib selgroo rindkere piirkonnas. Kui vaadata inimest kõrvalt, siis on märgata, et ülakeha on küürus ja alaselja kurv on suurenenud - selg on sisse kaldunud. Põhjused: • Ebaõige rüht • Nõrgad kõhu- ja seljalihased • Kaasasündinud • Osteoporoos • Deformatsioon võib olla traumaatiline põhjustatud lülimurrust või seljavigastuse tagajärg • Võimalik meditsiinilise protseduuri või ravi tulemusena, kirurgilise ravi tüsistusena Diagnoosimine: • Kliiniline läbivaatus • röntgenuuring • Küfoos võib väga selgelt välja tulla ette kummardamise juures • Kui küfoos on suurem kui 50°, siis on tegemist ebanormaalsusega Kasutatud allikad: www.annaabi.ee www.haigekassa.ee www.inimene.ee www.spordivigastused
200 180 160 140 120 100 Jõud F [kN] 80 60 40 20 0 0.00 0.50 1.00 1.50 2.00 2.50 3.00 3.50 4.00 Deformatsioon w [mm] 1.4 Surveelastsusmoodul pikikiudu Ec,0 h∗( F2−F 1 ) 252∗( 150−10 )∗103 Ec ,0 = = =8140 MPa A∗(w2−w1 ) ( 43∗90 )∗(1,32−0,20) F1 = 10 kN w1 = 0,20 mm F2 = 150 kN w2 = 1,32 mm 1.5 Katsekeha paindetugevus fm katsel saadud survetugevuse järgi 1 1 f f c, 0=5∗f 0,45
· KRK on kõige üldisemaks massi jagunemist iseloomustavaks näitajaks kehas · Algasendis asub inimese KRK umbes II sakraallüli (S²) kõrgusel lülisambakanalis KRK sõltub: · Soost- täiskasvanud naisteks paikneb KRK umbes 2% madalamal kui meestel · Vanusest- lastel paikneb KRK kõrgemal kui täiskasvanutel · Kehaasendist- teatud kehaasendite korral paikneb KRK väljaspool keha · Treenitusest- lihaste hüpertroofia põhjustab KRK paiknemises muutusi 2. LIIKUMISAPARAADI DEFORMATSIOON Liikumisaparaadi deformatsioonid · Elutegevuse käigus mõjuvad inimese liikumisaparaadile pidevalt mitmesugused jõud (koormused), mis põhjustavad luude, lihaste, sidemete ja kõõluste deformatsioone · Deformatsioon- keha kuju ja ruumala muutus rakendatud koormuse mõjul Liikumisaparaadi deformatsioone põhjustavate koormustena võivad toimida: · Keha ja kehaosade ning väliste kehade raskusjõud · Keha ja kehaosade inertsjõud (liikumisel)
Tekkivad sädemed, tolm, laastud Silma vigastused, lõikevigastused Töötamine seadmetel, redelil, töölavadel Kukkumine, põrutused, luumurrud Kokkupuude seadme pöörlevate osadega Lõikevigastused, amputatsioon Sundasend Pinged lihastes kaela-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit, selgroolülide ja diskide krooniline põletik, selgroo deformatsioon, võimetus lõdvestuda, kiire väsimine, pea uimasus, sagenevad traumad Müra, ka taust- ja löökmüra üle 85 Db Vererõhu tõus, veresoonte ahenemine, halveneb kuulmisnärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub.
Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes
muutumatu kiirusega kulgevad protsessid. 3. Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Pöörlemiseks ehk pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Kuju muutumine ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu (mõõtmete) muutumine. Võnkumiseks nimetatakse perioodiliselt (võrdsete ajavahemike tagant) korduvat liikumist, mis toimub edasi-tagasi sama teed mööda. Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. 4. Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla väga erinevate omadustega (tahked, vedelad,
lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nimetatakse deformatsiooni elastseks Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme muutuse x ja esialgse mõõtme x suhtega = Arvu nimetatakse suhteliseks deformatsiooniks. Elastsete deformatsioonide puhul kehtib Hooke'i seadus, mis väidab, et suhteline deformatsioon on võrdeline deformeeriva pingega. Tõmbe korral = kus l on absoluutne pikenemine, l on keha esialgne pikkus, )* on suhteline pikenemine, * F on tõmbejõud, S on keha ristlõike pindala, on materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. Katseandmete tabelid d1 = 0,42 mm d2 =0,44 mm d3 = 0,45 mm
kujunev metalliline moodustis. o Tekib plastsete materjalide töötlemisel lõiketsoonis, kõrgete temperatuuride ja rõhkude toimel. o On struktuuritu moodustis 2 kuni 3 korda suurema kõvadusega kui toorik. Tööriista eluea arvutus o Kulumist kasutatakse eelkõige tööriista eluea kriteeriumiks, kuna seda on lihtne määrata. o Taylor´s tööriista eluea valem o Laiendatud Taylor’i valem Erinevad probleemid o Plastne deformatsioon – Teriku plastne deformatsioon, mis viib teratipu murdumiseni. Põhjused – Tulenevad kõrgest temperatuurist lõiketsoonis, valest teriku plaadist või emulsiooni vähesest kogusest. Lahendused – Tulenevad lõikekiiruse vähendamisest, läbimite arvu suurendamisest, lõikesügavuse vähendamisest, lisades rohkem emulsiooni või valida teine teraplaat (mis talub rohkem temperatuuri).
korral liikumatud punktid moodustavad pöörlemistelje ning keha kõik teised punktid liiguvad ümber pöörlemistelje mööda ringjooni. Muutub keha asend. Liikumise üldmudelid • Kuju muutumine (deformatsioon) – muutuvad keha punktide omavahelised kaugused. • Kui keha punktide omavahelised kaugused muutuvad ühel sihil üks ja seesama arv kordi (keha pikeneb tervikuna mingi arv kordi), siis räägime ühtlasest deformatsioonist. • Deformatsioon tekib kui keha mingi tahk fikseerida ning teisele tahule rakendada jõudu. • Kui jõud rakendub risti pinnaga, millele ta mõjub, siis on tegemist kas surve või venitusega. • Kui jõud rakendub mitte ühtleselt kogu pinnale, vaid ainult selle ühele osale, siis tekib kõverus. Liikumise üldmudelid • Kui jõud rakendub samas tasandis pinnaga, milles jõud mõjub, siis tekib deformatsioon, mida nimetatakse nihkeks. • Kui lisaks eelnevale rakendub jõud ka risti
-) Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. -) Liugehõõrdejõud on keha liikumise vastassuunaline jõud. * Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub kehale. * Hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega jõud. * Kui keha liigub ühtlaselt, siis on hõõrdejõud võrdne veojõuga (Fv-ga) (Fv = Fk). 1.5.4. Elastsusjõud * Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist (Elastne ja plastine). -) Elastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. -) Plastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. * Deformatsiooni liigid: paine; surve; tõmme; vääne; nihe. * Deformatsioon põhjustab elastumisjõu. * Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Fe tähis; [1N] * Elastsusjõudu saab graafiliselt kujutada.
olukorra tihedaid vaatlusi ja täiendavad ning uuendavad hoiatuste taset nagu vaja. Pärast pidevat kasvamist kolme aasta jooksul on St. Helensi laavakupli kasvamine peatunud. Laavakupli kasvamine algas 2004. aasta oktoobris ja sellest alates on see järk-järgult aeglustunud. Purskel on paus teadmata ajaks. Kôik laavakupli kasvamise märgid on tasahaaval vähenenud purske-eelsele tasemele ja jäänud sinna jaanuari lôpust 2008. Need märgid on seismilisus, maapinna deformatsioon ja vulkaaniliste gaaside eraldumine. Selle kôige otsesemaks tôestuseks on see, et kraatri servale ja pôhja paigutatud jälgimiskaamerad näitavad, et uue laavakupli kujus toimub vähe muutuseid, kui välja arvata selle vähene kokkuvajumine, mis ongi ootuspärane, kui laava väljapressimine on lôppenud. Seda vaatlustulemust kinnitas hiljuti uuele, möödunud aastal kasvanud laavakupli osale paigutatud vaatlusseade- GPS ämblik. Andmed sellelt
2.1. Mis on konstruktsiooni arvutusskeem? Arvutusskeem = ideaalse mehaanilise süsteemi graafiline kujutis koos mõõtmete ja muude tugevusanalüüsiks vajalike andmetega Mehaanilise süsteemi alusel koostatakse arvutusskeem 2.2. Miks peab arvutuskeem olema optimaalse keerukusega? Liigselt lihtsustatud arvutusskeem arvutustulemuste lai määramatus (konstruktsiooni puudulik töökindlus ja/või ebaökonoomsus) 2.3. Mis on detaili deformatsioon? Deformatsioon = detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuste mõjudes) 2.4. Milles seisneb materjali elastsus? Elastsus = materjali omadus koormuse vähenedes taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed (osaliselt või täielikult) 2.5. Millised on pikke tunnused? · varda pikkus muutub (teatud juhtudel ka mitte); · varda telg jääb sirgeks; · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega 2.6. Milles seisneb põikdeformatsioon pikkel?
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuse...
Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Mida karedam on pind, seda suurem hõõrdejõud. Rõhumisjõud on jõud, millega kehi teineteise vastu surutakse. Seisvate kehade liuguma hakkamist takistav jõud on seisuhõõrdejõud. Vastastikku libisevate pindade korral esinev hõõrdejõud on liugehõõrdejõud (jaguneb omakorda kuivhõõrdumine ja vedelikhõõrdumine). Veerevate pindade vaheline hõõrdumine on veerehõõrdumine. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Ekastse deformatsiooni korral keha algne kuju taastub, plastse korral mitte. Deformeerimisel kehas tekkinud jõudu nim elstsusjõuks. See on arvuliselt võrdne keha deformeeriva jõuga, suunalt aga vastupidine sellega. Kehade rõhumine on nähtus, mille tulemuseks on keha pinna deformatsioon. Kehade surve mõõduks on rõhk. Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale mõjuva rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega. p=F/S. Ühik: Pa
Amplituud- tasakaalu asendist kaugemail asuv koht. Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöö...
kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid, rõhk. Kuna erinevaid mehaanilisi suurusi on palju, siis toimub andurites täiendav mehaaniliste suuruste muundamine. Näiteks, anduri erinevate füüsikaliste sisendsuuruste: jõu, momendi, rõhu ja kiirenduse taandamine mehaanilisele deformatsioonile (siirdele), kasutades selleks Hook'e seadusena tuntud põhimõtet, et elastsete kehade deformatsioon on võrdeline seda põhjustanud jõuga. Mehaaniliste suuruste muundamisest annab ülevaate tabel. Sisendmuutujad Vahemuutujad Väljundmuutuja Siire x = kF 1. Jõud, F Jõud, F (Hooke seadus Jõud, F = T/r 2. Moment, T Siire x = kF
Kiviõli 1. Keskkool Lained Referaat Juhendaja: õp. Kati Lillemets Kairit Tops 10.klass Varinurme 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Lainete liigid · Ristlained · Pikilaine · Laine liigitamine kuju järgi · Pinnalaine · Ringlaine · Ruumilaine · Difraktsioon · Pildid · Kokkuvõte · Allikad Sissejuhatus Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas ka pinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti ö...
Sinu kool Sinu nimi Sinu klass Must Auk Referaat Sinu kuupäev Sissejuhatus Must auk on kosmose ala, kust mitte miski, isegi mitte valgus, ei pääse. See on aja ja ruumi deformatsioon mida põhjustab kohutavalt suure tihedusega keha. Miks kutsutakse seda mustaks auguks? Sellepärast, et selle tihedus on nii suur, et isegi valgus tõmbub selle poole, ning ei peegeldu. Arvatakse, et mustad augud kiirgavad radiatsiooni. See radiatsioon on on vastupidiselt proportsionaalne musta augu massile (st mida väiksem seda rohkem radiatsiooni). Kuigi musta auku ei ole võimalik ,,näha", on seda siiski võimalik jälgida. Seda on võimalik teha jälgides musta augu mõju
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Deformatsiooni leidmine lõppolukorras arvestades roome deformatsioone: w fin = w inst + w creep = w inst ⋅ (1 + ψ 2 ⋅ k def ) Deformatsiooni leidmine eeltõusuga taladele lõppolukorras arvestades roome deformatsioone: w net ,fin = w inst + w creep − w 0 = w inst ⋅ (1 + ψ 2 ⋅ k def ) − w 0 Elemendi deformatsioon: w fin = w fin ,G + w fin ,Q1 + ∑w fin ,Qi Deformatsioon alalisest koormusest: w fin ,G = w inst ,G ⋅ (1 + k def ) Deformatsioon domineerivast muutuvast koormusest: w fin ,Q1 = w inst ,Q1 ⋅ (1 + ψ 2 ,1 ⋅ k def ) Deformatsioon muudest muutuvatest koormustest: w fin ,Qi = w inst ,Qi ⋅ (ψ 0 ,i + ψ 2 ,i ⋅ k def )
Pinge jaotus kihilises pinnases on sama deformatsioonimooduli asemel elastsusmoodulit, täies ulatuses Uuring peab hõlmama kõiki kui ühtlases poolruumis viimase saab määrata kolmtelgsel survel pinnasekihte, mis võivad mõjutada · Pinnase deformatsioon sõltub ainult c)Lauskoormuse ja veeküllastunud pinnase korral projekteeritava ehitise käitumist vertikaalsest normaalpingest algvajum puudub Madalvundamendi korral peab puuraugu või · Pinged arvutatakse eeldusel, et 11. Mis on roomevajum? Roomevajum järgneb penetreerimise sügavus ulatuma allapoole
Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja deformeerimata. Tööpõhimõtte järgi: Ainesliited, Hõõrdliited, Geomeetrilise lukustusega liited. Või siis ka polt-, liist-, keevisliited. 6. Milliseid ajamite komponente teate? Nimetada vähemalt 4 komponenti. Teljed ja võllid, Laagerdused, Sidurid. 7. Mis on telje ja võlli vahe? Tuua näiteid võllidest ja telgedest (nende rakendusest).
11) analüüsides näeme, et nii maksimaalne kaldenurk, mille korral keha kaldpinnale püsima jääb, ning maksimaalne võimalik kiirus, millega veel kurvi siseneda võib, ei sõltu keha massist. See kehtib muidugi ainult juhul, kui keha mass pole nii suur, et tema kaal kas kaldpinda või teekatet deformeerima hakkaks. 4.3 Elastsusjõud Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud. Elastne deformatsioon keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist. Plastne deformatsioon keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. x l Fel
RELJEEF JA PINNAVORMID M A A T E A D U S Pinnavormid tekke järgi: M kosmogeensed metoriidi kraater A A T E A D U S endogeensed Maa siseenergia mõjul tekkinud M vulkaanilised A tektogeensed A T E A D U S Maakoore rebendrikked Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. M Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, m...
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse tau...
võnke sagedus on määratud süsteemi omadustega nim. võnkeringideks, see sisaldab alati induktiivpooli ja kondendsaatorit. Võnkeringi talitus on hea mõista vedrupendli võrdlemise teel. Vedrupendel ja võnkering. Võnkumise tekitamiseks peab pendli tasakaaluasendist välja viima.Venitame vedru välja.Deformeeritud vedru omandab potensiaalse energia Ep, selle määrab vedru jäikustegur k ja vedru pikkuse muutus x.Tasakaaluasendis on vedru deformatsioon 0.Potensiaalne energia on üle läinud kineetiliseks energiaks Ek, suurus on määratud koormise massiga m ja kiirusega v..Inerts jätkab koormise liikumis ja vedru surutakse kokku.Koormis kiirus väheneb,sest vedru elastsusjõud takistab kokkusurumist,pidurdab koormise liikumist.Lõpuks koormis peatud kui ta on kineetiline energia on vaheldunud potensiaalseks energiaks.Kokku surutuna hakkab vedru elastusjõu toimel pikenema ja koormis liigub kasvava kiirusega eelnevale vastupidises suunas
pinda. Libisemisel mõjub kehale liuhõõrdejõud, mis on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga, see tähendab rõhumisjõua N. Hõõrde tegur müü sõltub kokkupuutuvate khade materialist ja pinnatöötlmisest. Fh=N; Ka veelikkes liikumisel esineb takkistusjõud, mis sõltub kiiruse suunast ja väärtusest ning kehakujust.Väikestel kiirustel F~v;Suurtel Ft~v² Elastsusjõud on keha diformeerimisel tekkinud jõud. Deformatsiooni nim. keha kuju või ruumala muutumist. Deformatsioon tekkib juhul, kui erinevate keha osade nihked on erinevad. Def. liigid: 1. Tõmbedef.: tekkib nt.vardas mis on ühest osast kinnitatud jõu mõjul, mis on suunatud piki varda.(j) Tõmbedef. iseloom.:*absoluutne pikenemine l=l- lo,*suhteline pikenemine E=l/lo; 2. Survedef.(j) 3. Nihkedef.(j) 4.Paindedef.(j) 5.väändedef.(j) ; Väikestel def.-l kehtib Hooke'i seadus: Elastsusjõud on võrdeline def.- ga.Fe=kl(k-jäikus1 N/m) Jäikus sõltub keha materialist ja kujust. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS
Füüsikalised nähtused 1.Keemine Keemine on füüsikaline nähtus mitte reaktsioon. Keemine on see kui aine läheb üle vedelast olekust gaasilisse. Ning vedelik aurustub terve keemise aja jooksul. Keemise ajal tekivad vees küllastunud auru mullikesed, mis suurenedes tõusevad pinnale. keemine on vüimalik temperatuuri vahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja tänu sellele on näiteks vaakumis keemistemperatuur madalam.Vee keetmine mägedes tänu atmosfäärile on alla 100ºC. Selleks et vesi koguaeg keeks on vaja kindlat soojuse kestmist. Vee eesmärgi pärast soojendamist nimetatakse keetmiseks. 2.Aurustumine Aurustumine on aine üleminek kondenseeritud olekust kõrgema energjaga kaasi olekusse, ehk urufaasi. Auru vastupidine protsess on kondenseerumine, kus aur läheb üle vedelikuks või tahkeks aineks. Aurustumine võib toimuda vedeliku pinnal madalal tempera...
..materjali voime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kovadusega keha. Kovadust maaratakse otsaku toime jargi materjali pinnasse. Otsak on vahedeformeeruvast materjalist (teemant, kovasulam, karastatud teras) kuuli, koonuse voi puramiidi kujuga. Kovaduse maaramisel kasutatakse erinevaid meetodeid: Brinelli kovadus Rockwelli kovadus Vickersi kovadus Elastse deformatsiooni korral on pinge ja deformatsiooni vahel lineaarne seos. Elastne deformatsioon on ebapusiv, st. jou eemaldades taastab keha oma esialgse kuju. 6. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim. Staatilised tombeteimiga maaratakse metallide korral jargmised tugevusomadused: - voolavuspiir (yield limit, proof strength) - tombetugevus (tensile strength) Uhik: N/mm2; 1 N/mm2= 1 MPa Varem oli kasutusel kgf/mm2; 1kgf/mm2=9,8*106N/m2 10 N/mm2 Lisaks maaratakse materjali plastsusnaitajad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
