Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju vi ruumala muutumist. Elastseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille korral keha vtab prast vlise ju mju lppemist esialgse kuju tagasi. Plastiliseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille mjul keha ei vta esialgset kuju tagasi prast vlise ju lppemist. Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjud on vrdeline deformatsiooni suurusega ning vastupidine deformatsiooni suunale. F = -kx F=elastjusjud(N), k=jikus(N/m), x=deformatsiooni suurus(m) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mjuvat toetuspinna, vi riputusvahendi elastsusjudu. gravitatsiooniseadus (lisada valem). Kaks keha tmbuvad teineteise poole juga, mis on vrdeline nende kehade masside korrutisega ning prdvrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga m1 m2 F = G --------- G = 6.67 10-11 Nm2/kg2 r2 Raskusjuks nimetatakse maa klgetmbejudu, mis mjub tema lheduses o...
Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Takistab kehal Keha libisemine Kõige väiksem.Keha liikuma hakkamist teisel kehal veereb mööda teist keha. Nt:pall,ratas. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased), plastiline deformatsioon ei taasta kuju(paber,klaas,või,savi) Seisvale kehale mõjub seisuhõõrdejõud, liikuvale kehale liuge-,veerehõõrdejõud. Rõhk sõltub massist(mida suurem mass,seda suurem rõhk), pindalast (mida väiksem pindala, seda suurem rõhk ) Rõhku suurendame siis, kui vähendame pindala või suurendame massi. Rõhku vähendame siis, kui vähendame massi või suurendame pindala. Rõhk vedelikus sõltub sügavusest(mida sügavam seda suurem), tihedusest
Laboritöö nr1 Kasutaja ID: lrummel Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 23 min. 41 22:05 22:29 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel
JÕUD JA VASTASTIKMÕJU Klass: 8. 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.2p Jõud: tähis- F, mõõtühik- 1 N, mõõteriist: dünamomeeter.3p. 2. Lõpeta laused. Iga sisuliselt õige ja lause mõttega sobiv vastus annab punkti. 18p A) Gravitatsiooniks nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Arvuliselt iseloomustatakse gravitatsioonilist vastastikmõju gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass ja seda väiksem, mida suurem on kehade vaheline kaugus. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal olevale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. B) Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Deformatsiooni on peamiselt kaks liiki. Mõnede materjalide puhul räägitakse ka haprast deformatsioonist. Need materjalid painduvad veidi ja purunevad kergesti. Selline on näiteks paber. Elastse deformatsiooni ...
newtoni seadused:I seadus: kui vastastikmõju ei ole, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. inerts keha säilitab oma oleku. newtoni seadused kehtivad vaid inetrsiaalsetes taustsüsteemides: paigal, liiguvad ühtlaselt ja sirgelt). ei kehti mitteinertsiaalsetes taustsüsteemides (liiguvad kiirendusega). II seadus: kui on vastastikmõju, saab keha kiirenduse. kiirendus sõltub massist ja jõust. jõud iseloomustab vastastikmõju suurust. 1kg*1m/s =1 N. a=F/m, III seadus:kehad mõjutavad üksteist vastastikku ühesuguste jõududega. jõud looduses: 1. gravitatsioonijõud/seadus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*[(m1+m2)/r], F= (M*m)/R, gravitatsioonikonstant mõõdeti pöördkaaluga, selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist. raskusjõud on taevakehade gravitatsioon. keha kaal on see jõud millega keha mõjutab alust või riputus...
Töö eesmärk: ● Õpilane teab, mis on elastsusjõud. ● Õpilane teab, mis on deformatsioon. ● Õpilane teab kuidas jaguneb deformatsioon. ● Õpilane oskab kasutada Hooke’i seadust eksperimentaalselt tundmatud suuruste määramisel. Simulatsioon:https://phet.colorado.edu/sims/html/masses-and-springs-basics/latest/masses-an d-springs-basics_en.html Teoreetiline osa: Vastastikmõju väljendus jõu olemasolus. See tähendab, et kaks keha, mis on omavahel vastastikmõjus, mõjutavad teineteist jõuga. Selle jõu mõjul keha muudab oma kuju. See kuju muutus võib olla nii väike, et me palja silmaga ei näe seda
KORDAMISKÜSIMUSED JA ÜLESANDED Aine ehitus. Aine erinevates olekutes. Difusioon. Aurumine ja kondenseerumine. Sulamine ja tahkumine. Sublimatsioon. Deformatsioon. Vedelik. Tahkis. Energia. Soojusülekanne. Rõhk. 1. Hinnake järgmistest andmetest vee molekuli läbimõõtu. Vee molekulmass osake on 18 g/mol. Avogadro arv on 6,02 10 23 . Vee tihedus on 1 g/cm3. mol 2. Hinnake sarnaselt ülesandega 1 vesiniku aatomi läbimõõtu. Vesiniku tihedus vedelas olekus temperatuuril 235 ºC on 0,0719 g/cm3. 3
Kurvis liikumine on alati kiirendusega liikumine (peab olema normaalkiirendus, et keha muudaks liikumise suunda). Kehale mõjub kesktõmbejõud. F k =an ∙ m . Väga paljud jõud võivad olla kesktõmbejõu rollis. Kehale mõjuvad jõud sõltuvad keha massist, liikumise kiirusest ning kurvi raadiusest. Kiirendus sõltub kurvi raadiusest ja keha liikumise kiirusest. v2 v2 an = ; Fk =Fts = ∙ m r r 14. Milline on elastne ja milline on plastiline deformatsioon? Kuidas muutub nende deformatsioonide käigus energia. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir? Elastne deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha taastab peale deformeeriva jõu mõju oma algse kuju. Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama), on tal uuesti kineetiline energia. Plastiline deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha ei taasta esialgset kuju. Keha energia muundub soojusenergiaks
Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad tein...
Ühtlaselt muutuv liikumine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes keha kiirus muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtalselt muutuvat liikumist nimetatakse ka kiirendusega liikumiseks. Jaguneb: 1. ühtlaselt kiirenev liikumine 2. ühtlaselt aeglustuv liikumine 3. ühtlane liikumine Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühtlaselt muutuvat liikumist ja näitab kui palju muutub keha kiirus ühes ajavahemikus. Kiirenduse tähis a Valem : Ühik: Liikumisvõrrand. Liikuva keha poolt läbitud teepikkust saab arvutada liikumisvõrrandi abil. S=teepikkus Vo=algkiirus A=kiirendus Xo=algkoordinaat T=aeg V=lõppkiirus Valem: Näited: Dünaamika: Dünaamika- füüsika osa, mis uurib kehade vahelist vastasmõju. Külgetõmbejõud Hõõrejõud Elastsusjõud Veojõud Newtoni seadused: 1.seadus: on olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes keha seisab paigal või liigub ühtlase ...
1.mis on elastsusjõud? 2. millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? 3.milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? selgitage lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu. 4.kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? 5.kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? 1.keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Deformatsiooniliigist sõltumata on elastsusjõud alati deformatsiooniga vastassuunaline, elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. 2.elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. 3.seda väljendab Hookei seadus-kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe=kl 4.keha tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Gr...
Gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem keha m. seda suurem gravitatsioonijõud, mida suurem kehade kaugus, seda väiksem gravitatsioonijõud. Raskusjõud. Nim. maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=mg. Hõõrdejõud. Nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Deformatsioon- keha kuju muutumine. On elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne keha taastub. Plastiline kui ei taastu. Elastsusjõud- elastsusjõuks nim. kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk- nim füüsilist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p=F/S. resultantjõud- nim jõudu, mille mõju kehale on samasug...
* Hõõrdumine on kokkupuutuvate kehade vaheline vastastik mõju, mis takistab pindade teineteise suhtes liikumist. Iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdumine tekib, kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni. * Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal, mis püüab takistada pindade teineteise suhtes liikumist. Sõltub keha vastu pinda suruvast jõust ja pindade töötlusest. Liugehõõrdejõud on võrdeline vastu pinda suruva jõuga. 6. Deformatsioon. Elastsusjõud * Deformatsioon on keha kuju igasugune muutumine. Keha deformatsioon võib tekkida keha väänamisel, painutamisel, venitamisel või kokku surudes. Kehad võivad olla elastsed või plastsed. * Keha deformatsiooni iseloomustame elastsusjõu abil, mis tekib keha deformeerimisel ja mis püüab keha algset kuju taastada, osakeste liikumine on alati vastassuunaline. 7. Rõhk * Rõhk näitab ühele pinnaühikule mõjuvat jõudu. p= F/S p- rõhk= F- jõud/ S- kehade
q L 15 1,8 või R A =RB = = =13,5 kN 2 2 Koormus F. Universaalvõrrand EIyC EIy0 EI0 L 2 RA L 3 , 2 3! kus EIy0 0 . Deformatsioon tala keskel yC 3 FL , 48E I d 4 0,094 kus telginertsimoment I= = =3,21 10-6 m4 64 64 Siis tala jäikus E I =2,1 10 11 3,21 10-6 =0,67 10 6 Nm2 Deformatsioon F L3 F 1,83 yc= = 1,81 10-7 F 48 E I 48 0,67 106
Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud mis takistab keha liikuma hakkamist, keha liikumist või libisemist teise kehapinnal. Hõõrdejõud jaguneb: · Paigalseisu hõõrdejõud · Veere hõõrdejõud · Lingle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumise suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg µ- hõõrdejõu tegur, millel on arvuline väärtus. Raskusjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga ,mis tähendab pinnasevastasemõjuga Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud , mida nim elastsusjõuks. Ela...
a= F/m 6. Gravitatsioon Kaks keha tõmbavad neid ühendava sirge suunas jõuga, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. g= m/s² g=vabalangemise kiirendus, mis on kõikidele kehadele ühesugune m= keha mass s=kaugus kehade vahel 7. Mis on raskusjõud ? Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole maapinna lähedal olevaid kehi. See on gravitatsioonijõud. F= m*g 8. Mis on deformatsioon ? Deformatsiooniks nim. Keha mõõtmete või kuju muutumist. Liigid: tõmme ja surve, paine, vääne, nihe. 9. Elastsusjõu arvutamise valem ja suund F= k* l = näitab keha pikenemist või lühenemist. k= deformeeritud keha jäikus. Suund on vastupidine deformatsioonile. 10. Hõõrdejõu arvutamise valem ja suund Fh= *N N-toereaktsioon -liugehõõrdetegur Fh-hõõrdejõud . Liikumisele on vastassuunaline ja see vähendab keha liikumise kiirust. 11
P1 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on deformatsioon? Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele 2. Mis on elastus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta
Newtoni esimene seadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Määrab inertsiaalse taustsüsteemi. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Newtoni teine seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a- keha kiirendus ( 1 ) m- keha mass ( 1 kg ) F- jõud ( 1 N ) Newtoni kolmas seadus - jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, samaliigilised ja vastassuunalised. Määrab selle, et kui üks keha mõjutab teist, mõjutab teine keha vastu. F= - F F jõud ( 1 N ) Gravitatsioon on nähtus, et kõik maailma kehad tõmbuvad üksteise poole. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus, mis ...
materjalid. Hõõrdejõuud saab vähendada pindade vahele õli pannes või keha rullidele või ratastele pannes. Veerehõõrdumine kui ratas veereb keha pinnal. Deformatsioon* keha kuju muutumine. Elastseks nimetatakse keha, mille keha peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastset keha saab suruda, venitada või väänata ning selle kuju taastub. Deformatsioon(keha kuju muutmine) on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks* nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu. Moodustub osakestevahelisest jõust. Dünamomeetriga mõõtes kasutatakse vedrus tekkivat elastusjõudu. Rõhk* - jõud, füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Valem: rõhk=jõud:pindala. Jõu mõju keha pinnale
Sõltub: Kui keha seisab või liigub ühtlaselt, siis on keha võrdne raskusjõuga. F=mg Keha kaal võib suureneda tekib ülekaal. Keha kaal võib-olla väiksem kui raskusjõud. N: kiirlift alustab laskumist,tekib alakoormus. Keha vabal langemisel tekib kaalutus e. Keha kaal on võrdne 0-ga. P=0N Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.(JOONIS KA!) Deformatsioon keha mõõtmete muutumine välisjõude tõttu. Liigid: SURVE-, TÕMBE-, PAINDE-, VÄÄNDE-, NIHKEDEFORMATSIOON. Elastsusjõud alati vastupidise suunaga välisele jõule; põõab keha esialgset kuju taastada. N: me ei vaju põrandast läbi. Hõõrdumine on KASULIK KAHJULIK Esemed seisavad paigal Pinnad kuluvad Saame istuda toolile Auto pidurid võivad kuumeneda
Kehade joonpaisumistegur on väga väike. Enamikul ainetel on see vahemikus 10-5 10-6 K-1. Materjal Soojuspaisumistegur 10-5 1/deg Betoon, betoonkivid 1,0 Teras 1,2 Savitellis 0,6 Silikaattellis 0,9 Looduskivi 0,7 Puit Väike Kipsplaat 2,5 Klaas 0,8 Tabel 1. Materjalide soojuspaisumistegurid. Mehaanikast on teada Hooke'i seadus: kehale mõjuv jõud ja keha deformatsioon (pikenemine või lühenemine) on võrdelised: 6 (3) kus F kehale mõjuv jõud; l keha deformatsioon; k keha jäikus. Samas, mehaanikast on teada ka asjaolu, et keha jäikus sõltub keha pikkusest l0, keha ristlõikepindalast S ning elastsusmoodulist ehk Youngi moodulist E: (4)
vastassuunalised. 4. Mis asi on hõõrdejõud ning millest on see tingitud? Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdejõud on tingitud: 1)Pindade ebatasadus 2)Sõltub keha liikumise kiirusest 3)Sõltub kehade vahelisest elektromagnetilisest ja gravitatsioonilisest jõust. Kuidas parandada hõõrdejõudu-vedelikega jne 5. Mis on deformatsioon ning millest on see tingitud? Deformatsioon- keha osakeste vastastikune asendi muutus, mis tingib selle keha kuju ja mõõtmete muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Deformatsioon on tingitud: 1) Plastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja
Moment telje z suhtes = keha inertsmomendi (I z) ja nurkkiirenduse () korrutisega.Mz=Iz. .Moment telje z suhtes võrdub inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse () korrutisega Pöörleva keha energia Wk=I2/2. 12Raskusjõud.Gravitatsiooniseadus Raskusjõud-jõud (P=mg) ,millega kaks keha tõmbuvad teineteise poole,on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega ja seda seob gravkonstant =6,7·10-11(m³/kgs2) F =·m1·m2/r2 13.Deformatsiooni liigid Suhteline deformatsioon () =l/E·F/S E-elastsusmoodul Def liigid:tõmme,surve,nihe,paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. Elastne deformatsioon- def ,mille puhul keha teatud aja jooksul peale deformeerumist taastub esialgsele kujule (vedru).Sisepinged materjalis def pinged kehas on võrdelised suhtelise kehadeformatsiooniga.Kui tõmbel ületatakse elastsusjõud ,siis keha ei suuda enam oma kuju taastada.Seda nim voolavuspunktiks. 14. Höördejõud
Pinguste liigid. 2. Joonis 3. Nihe välisjõu Q mõjul. Nihkedeformatsioon tekib keha välispinnaga paralleelsete vastassuunaliste mitte samal sirgel mõjuvate jõudude paari rakendamisel keha välispinnale. Keha lõpmata õhukesed välisjõududega paralleelsed kihid nihkuvad jõudude sihis, kõik jõududega ristuvad sirged kehas kalduvad nihkenurga võrra, kehas tekivad nihkunud kihtidega paralleelsed tangentsiaalpinged. Hooke'i seadus: = G . Siin on suhteline deformatsioon, G on pinge E dimensiooniga nihkemoodul: G = , kus võrdetegur E on pinge dimensiooniga 2(1 + µ ) elastsusmoodul ehk Youngi moodul ja on poissoni tegur . 3. Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral.
1) Mis on hõõrdejõud?. Liigid · Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud ehk hõõre on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu ning mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud. · Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. 2)Mis on jõud? Tema ühik · Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu ...
Mis on hõõrdetegur? dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust 39. Seisu hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist 40. Veere hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal 41. Liuge hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal 42. Hõõrdumise 2 põhjust? Pindade ebatasasus Kehade aineosakeste vahelised tõmbejõud. 43. Mis on deformatsioon? Keha kuju muutumist 44. Milline on elastne keha? mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub 45. Plastiline ja elastne deformatsioon? deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub 46. Elastsusjõud? kehas tekkivat jõudu mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule 47. Elastsusjõu olemus? aatomite ja molekulide koostisesse kuuluvad elektrilaenguga osakesed 48
· keha orientatsioon jääb ruumis samaks · kulgevalt liiguvad: õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun ja kandik kelneri käes. Pöörlemine- liikumine mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje (Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. ) Kuju muutumine ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. (Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine.) Mahu muutumine- keha punktide kauguste (mõõtmete) muutumine. (Mahu muutumise näideteks on teraskuuli kokkutõmbumine jahtumisel, beseekoogi paisumine küpsetamisel ja tühjeneva õhupalli kokkutõmbumine.)
Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm = J·S·dt ja asendame J Fick'i I seadusest: dm = -D xS x dC/dx dt Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integree-rimisel: m = -D xS x dC / dx x t See võrrand annab aja t jooksul läbi pinna S difundeerunud ainehulga. Kui S = 1; dC/dx = -1; t = 1, siis m = D Seega difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1.D mõõtühik on m 2/s. 4.Materjalide tugevus.Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformats. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud( joonistel 5-1 ja 5-2). Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega.
aastal inglise füüsik ja loodusteadlane Robert Hooke. Tänapäeval tuntakse seda seost Hooke’i seaduse nime all. Miinusmärk viitab asjaolule, et elastsusjõud on suunatud alati deformatsiooni suunale vastupidiselt. Võrdetegurit k nimetatakse deformeeritud kehajäikusteguriks ehk lihtsalt jäikuseks. Jäikustegur sõltub keha materjalist, mõõtmetest ja kujust ning selle mõõtühik on 1 N/m. Hooke’i seadus kehtib vaid keha mõõtmetega võrreldes väikeste kujumuutuste korral, mil deformatsioon jääb absoluutselt elastseks. Suuremad deformatsioonid põhjustavad keha sisemises ehituses pöördumatuid muutusi ja seetõttu muutub ka esialgset kuju taastav elastsusjõud. Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringjoonelist liikumist nimetatakse tihti ka tiirlemiseks. Ringjoonelisest liikumisest ehk tiirlemisest saame rääkida siis, kui keha mõõtmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised ning
Teiseks on Boltzmanni printsiip, mis kirjeldab materjali reageeringut erinevate koormuste, pingete ajaloost. Ludwig Boltzmann oli kuulus Austria füüsik, kes sai kuulsaks oma panuse andmisega statistilise mehaanika ja statistilise termodünaamika valdkonda. Tema nime kannab ka füüsikas tuntud Boltzmanni konstant. Viskoelastsetel materjalidel avalduvad viskoossed ja elastsed omadused erineval moel, sest viskoelastsete materjalide sisepingete funktsioon ei ole ainult hetkeline deformatsioon, vaid sõltub ka varasematest deformatsioonidest. Reaalsete materjalide puhul on lähiminevikul suurem mõju. See on põhjuseks, miks need materjalid võivad olla kirjeldatud kui kahanev mälu. Lineaarne viskoelastsus on kõige lihtsam reageerimine viskoelastsetele materjalidele. Kui materjali deformatsioon või sisepinge on piisavalt väike, siis on tegemist reoloogilise funktsiooniga, mis ei sõltu deformatsiooni või sisepinge väärtusest. Seega on materjali reageerimine lineaarse
vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N risti olev jõud. ELASTSUSJÕUD Deformatsioon keha mõõtmete ja kuju muutus. Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne (plastne) deformatsioon deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke´i seadus (esimesel kujul): Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatud vastupidiselt deformatsiooni suunale K keha jäikustegur (k) = 1N/m Fe =-k l
Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 1 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 15,00/15,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks: a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel
1. Mis on deformatsioon? Student Response Feedback A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon
A -2 Töö nimetus: Pressliide B -9 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: M=280Nm b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees Antud nimimõõde 260 ning Nmax= 656 m; Nmin= 110 m 273
nimetatakse kulgemiseks. Keha jääb kogu liikumise vältel samaks. Kulgevalt liiguvad näiteks rööplükke sooritamisel kasutatav kolmnurkjoonlaud, õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun Pöörlemine- ehk pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. Kuju muutumine- ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad.Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased). Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon deformatsioon, mis ei kao täielikult pärast välisjõudude lakkamist.
Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne
Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.2010 1.Ülesande püstitus Projekteerida pressliide tiguratta hammasvöö ja rummu vahel. Andmed: rummu materjal teras C45E; hammasvöö materjal tinapronks. T= 420 Nm = 42 mm mm mm = 40 mm 2. Lahendus Leian keskmise kontaktsurve k- sidestustegur, k= 1,3 l- liitepikkus f- hõõrdetegur, f= 0,08 mm Detailide deformatsioon E- materjali elastsusmoodul Teras , pronks Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus Deformatsioon temperatuuri muutmisest : kus materjali joonpaisumistegur, ; ; t1 = t2 on detaili keskmine töötemperatuur, t1 = t2 = 50°C Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalse pingu leiame maksimaalsest võimalikust kontaktsurvest: Kus max on maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon Maksimaalne ping: Istu süntees Nimimõõde dv = 120 mm
Punktid 18/20 Hinne 90 maksimumist 100 Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks või enam: 1. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. 2. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on elastus?
Materjali mehaaniliste omaduste tundmine võimaldab hinnata masina, seadme või instrumendi vastupidavust töötamisel toimivatele jõududele. Samuti võimaldab valida masina- ja ehituskonstruktsioonide detailide valmistamiseks, sobiva margiga materjali. Seega tuleb vajalike materjalide valimisel eelkõige teada nende mehaanilisi omadusi: staatilisi ja dünaamilisi tugevusi (löögisitkust ja väsimustugevust), kõvadust, elastsust ning plastust. Pinge, deformatsioon purunemine ja tugevus. Välisjõu mõjul keha deformeerub. Selle kuju ja mõõtmed muutuvad ja materjalis tekivad pinged. Pingeks R () nimetatakse detailile (katsekehale) mõjuva jõu F- [N] ja detaili algristlõike pindala A- [mm2] suhet (s.o. ristlõike pinnaühikule mõjuva jõu suurust): R () = F/A [ N/mm2 ] Pinget mõõdetakse ühikutes N/mm2 ehk M Pa (varem oli kasutusel kgf/mm2 ).
Katsed näitavad, et Fh N , Fh = µN , millest Fh µ= , N kus on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest. Deformatsioonid. Elastsusjõud Deformatsioon keha mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigid: - tõmme - surve - vääne - paine - nihe Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne (plastne) deformatsioon deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke´i seadus: Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatud vastupidiselt deformatsiooni suunale. Fe =-k , l kus k on keha jäikustegur
Erijuht- kui keha liigub alla kiirendusega g siis on ke kaal null ELASTSUSJÕUD Deformatsioon- keha kuju või muutmist. Kehad käituvad deformeerimisel erinevalt. *rabeda kehad purunevad *plastsed keha võtavad uue kuju ja ei taastu · elastsed kehad taastavad oma kuju Elastusjõud püüab tasakaalustada esialgse kuju. Elastse deformatsiooni liigid on tömbe ja surve deformatsiooni nihke deformatsioon painde deformatsioon väände deformatsioon F=k delta l Fe= elastsusjõud k= vedru jäikus delta l = vedru pikenemine delta l= l2, =l1 HÕÕRDEJÕUD Üksteisega kokkupuutuvate kehade vahel, kui nad hakkavad üksteise suhtes liikuma. Kehad vöivad olla tahkem vedelad, gaasilised. Nim liugehõõrdumiseks. Hõõrdejõud on võrdne toereaktsiooniga ja suunatus suhtelisele liikumisele. F= (müü)N F=hõõrdejõud, Müü=hõõrdetegevus, N= toerektsioon (mg)
Impulsi jäävuse seadus m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' R=6,4103 M=61024 Keha kaal Kaalu jõuühik Newton Tähis P=mg Keha kaal = raskusjõuga, kui keha on paigal P=m(g+a) Elastsusjõud Tekib kehade deformeerumisel. See on jõud mis püüab keha kuju taastada Deformatsiooni liigid: 1)Tõmme 2)Surve deformatsioon 3)Paindedeformatsioon 4)Vöäände deformatsioon 5)Nihke deformatsioon Hooke'I seadus Fe=k l Fe=elastsusjõud k-jäikus 1N÷m -deformatsiooni suurus(delta l) Fr=Fe-mg Hõõrdejõud Liigid: 1. Seisuhõõrdumine(tekib paigal seisvate kehade vahel)on alati võrdne ja vastassuunaline veojõuga 2. Liugehõõrdumine tekib alati vastassuunalise keha kiirusega, liikumisega. Sõltub 1)pindade materjalist 2)pinnaga risti rõhumisjõust(toereaktsioonist(N) Fh=µN
Praktikum nr 1. Materjalide mehaanilised Title: omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus Started: Sunday 19 September 2010 15:44 Submitted: Sunday 19 September 2010 16:38 Time spent: 00:54:14 88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla.
1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
Fh + F = 0 Liugehõõrdumine keha liigub mööda teise keha pinda. Veerehõõrdumine üks keha veereb mööda teise keha pinda (nt rattad). Fh = müü * N Müü (pika sabaga m) = hõõrdetegur Fh = hõõrdejõud, N N = rühumisjõud (sisuliselt raskusjõud) = m*g Tekkepõhjused: 1. Aineosakeste vahelised tõmbejõud 2. Pindade ebatasasus 7. Elastsusjõud. Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. Deformatsioonil. Püüab keha esialgset kuju taastada. Elastne deformatsioon keha taastab oma kuju pärast välisjõudude mõju lakkamist. Plastne deformatsioon pärast välisjõudude mõju lakkamist keha kuju ei taastu. (plasteliin, lumi, savi.) Rabe keha juba väikeel deformatsioonil puruneb (klaas, portselan, jää) Deformatsiooniliigid: Tõmbe,surve,painde,väände,nihke = deformatsioon. VT VIHIK. 8. Hooke'i seadus. Fe = K * delta l Delta l = keha mõõtmete muutus, m (iseloomust. Kindlat materjali. Igal materjalil oma.) k = jäikustegur, N/m
Sellele vastav jõud leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt. Tabelis 4.4. on toodud proovikehade deformatsioonid. Valemiga (7) arvutatakse survetugevus. (7) kus P graafikust määratav jõud; a,b -. Survepinna mõõtmed. Tabel 4.4 Proovikeha deformatsioon Keha 1 Keha 2 Survejõud, Deformatsioon, Survejõud, Deformatsioon, kgf mm kgf mm 0 0 0 0 340 1 320 1 340 2 350 2 360 3 375 3 370 4 430 4 367 5 485 5
PPS, 0% PEEK, EP 3. PE-LD, 100% PE-HD, PP, PVC Score: 10/10 8. Reaktoplast ehk termoset on Student Correct Value Feedback Response Answer 1. polüpropüleen 0% 2. polüetüleen 0% 3. polüestervaik 100% Score: 10/10 9. Amorfsed termoplastid on kummiolekus venitatavad, kuid kas deformatsioon taastub? Student Correct Value Feedback Response Answer 1. jah, sest nad 0% on elastomeerid 2. ei, sest nad on 100% venitatavad plastses olekus ja deformatsioon ei taastu 3. jah, sest neil 0% on omadus pinge alt vabanemisel taastada deformatsioon Score: 10/10 10.
Painutamisel mõjuvad toorikule üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenurk suureneb. Nurka, mille võrra toorik lahti vetrub nimetatakse deformatsiooni nurgaks. Deformatsiooninurga suurus
aatomid on küllalt liikuvad. Nad on nn tasakaalulised defektid. Tegelikult, kui temperatuur alaneb alla 0,6 T (sul) jääb defektide kontsentratsioon püsivaks, st defektid nagu ,,külmutatakse kinni", nende kontsentratsioon ei saa enam väheneda, kuna aatomid muutuvad väheliikuvaks. 1.2)Võre sõmede vahelised aatomid.- Kui aatom läheb võtesõlmest vahlisse tühimikku, siis tekibki võrevaheline aatom. Kuna toimub võre deformatsioon, siis tekkeenergia on suurem, kui Ev ja võrevaheliste aatomite kontsentratsioon on tavaliselt väiksem. 1.3)Schottky ja Frenkeli defektid- Keemiliste ühendite kristallides(näit AB) esinevad omadefektid alati paarisdefektidena, seda nõuab kritalli stöhhiomeetria.( A ja B võresõlmed on võrnsed). A ja B vakantsid- Schottky defekt ; A ja võrevaheline A- Frenkeli defekt. 2)Lisanddefektid--Absoluutselt puhtaid materjale pole olemas. Tehniliselt puhtad materjalid sisaldavad kuni 1% lisandeid
2. Milline on seos materjali tõmbetugevuse ja kõvaduse vahel? Mõlema puhul on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformeerumisele. Vastupanuvõime tugevale koormusele. 3. Selgita tähised HBW, HV, HBS HBW – Brinelli kõvadusaste tähistus(kõvasulamkuul) HV – Vickersi meetodi kõvadusarvu tähistus HBS – sama mis essa aga (teraskuul) 4. Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ja kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed. Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga. 5. Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus, voolepiir ja tinglik voolepiir
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
