Aga kui mõelda sellele, et firma tootmiskulud suurenevad koos inflatsiooniga, siis hakatakse mõtlema, kas ettevõtted teenivad ikka nii suuri kasumeid nagu arvatakse. Loomulikult on uutel ettevõtetel kergem tulla turule inflatsiooni ajal, kuna rahval on raha, et tooteid osta, aga tooted ei pruugi enam olla nii kvaliteetsed, sest pakkujaid on liiga palju. Inflatsioon on halb ka inimestele, kes on säästnud, sest raha väärtus pole enam see, mis ta oli kui säästma hakati. Deflatsioon on vastupidine inflatsioonile, laenata ei taheta ja raha väärtus tõuseb. Tarbijale on deflatsioon kasulik, sest hinnad langevad, kõik kaubad/tooted ja teenused on odavamad. Alati kui hinnad langevad võtavad tööandjad endale õiguse kärpida palku, kuigi pole kindlaks tehtud, kas firma kasum üldse langeb kui toote hind on väiksem, sest tootmine ju odavneb kui hinnad langevad. Kui palgad lähevad väiksemaks, siis inimesed hakkavad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool VE KÕ Lea Valter KAS INFLATSIOON ON PAREM KUI DEFLATSIOON? Essee Juhendaja: Diana Tandru Mõdriku 2011 Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Seoses maailmamajanduse kriisiga on ka Eesti majandus kriisis. Paljud firmad ja inimesed on selle tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Kuidas sellest kriisist paremini välja tulla? Sellisel ajal on paras mõelda mis on parem, kas inflatsioon või deflatsioon. Kindlasti meeldib meile enamikule see, kui hinnad langevad. Oleme valmis ostma ka asju, mida me kohe ei vajagi. Aga peagi mõtleme, et äkki homme saab veel odavamalt ja me ei ostagi enam,jääme ootama uusi hinna langusi
Lisandväärtus igas tooteetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine. Nominaalne SKP e. SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reaalne SKP e. SKP püsivhindades muutumatutes baasperioodi hindades. SKP koosneb: eeltarbimine,investeeringud, valitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (oluline et kasvab keskmine hinnaatase). Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär inflatsiooni mõõteühikkeskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga(eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes. Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist6 tükki: Tarbijahinnaindeksindeks, mis iseloomustab Eesti valmistatud tööstustoodete hindade muutust, Tööstustoodangu tootjaindeksindeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Paari aasta eest, kui Eesti majandus arenes kiiresti ja teenis kiidusõnu ka mujalt maailmast, oli üheks probleemiks siiski Eesti kõrge inflatsioon, mis sai saatuslikuks ka tol ajal Eurole üleminekule. Nüüdseks on maailmamajandus kriisis ja sellega koos ka Eesti majandus. Hindu langetatakse ja raha väärtus on tõusma hakanud inflatsiooni asemele on tekkinud deflatsioon. Mida kõike see endaga kaasa toob on veel võib-olla vara ennustada, kuid kas see on parem või halvem kui inflatsioon? Deflatsiooni oludes langetatakse muudkui hindu ja tekib oht, et inimesed ootavad oma ostude tegemisega, lootuses ja teadmises, et hiljem on veel odavam osta. Kaupa on palju ja kui keegi seda sellise hinna eest osta ei taha peavad tootjad veelgi hinda langetama. Ettevõtjate kasum väheneb, see viib aga omakorda palkade kärpimise või halvemal juhul ka pankrotini
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida suure hulga erinevate inimeste käest, siis ei saaks tulla ühtset vastust. Inimeste jõukus ja positsioon ühiskonnas on erinev. Riigimajandusele oleks kasulik inflatsioon, kuid inimesele kes seal elab, deflatsioon. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulik. Hinnad tõusevad ja raha väärtus väheneb. Riik teenib kasu ju ka riigis olevate firmade pealt. Halb on aga see kui hinnatase tõuseb siis tuleb turule uusi pakkujaid, kes ei pruugi müüa kvaliteetset kaupa. Nad küll pakuvad turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes liiga kallist. Tarbijale ei ole inflatsioon aga kasulik. Teenuste ja kaupade hinnad tõusevad kuid sama raha eest, mis eelmisel kuul teenisid, saad vähem kaupa
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon Mis on üldse inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Inflatsiooni vastand on deflatsioon ehk hinnalangus. Tegelikult on deflatsioon majanduse tervisliku seisundi kohta väga halb uudis. Kõik hinnakõikumised puudutavad meist igaühe ostukorvi nii kaudselt kui ka otseselt. Kui küsida erinevate inimeste käest, mida nemad inflatsioonist ja deflatsioonist arvavad, siis mingit kindlat vastust me sealt ei saakski, kuna inimesed on ühiskonnas erinevatel positsioonidel, on rikkamaid ja on vaesemaid. Riigimajandusele kui tervikule on inflatsioon kasulikum, kuid seal elavatele inimestele on aga vastupidi on deflatsioon kasulikum
Mikk Saarela Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Deflatsioon võib tunduda palju parema majandusprotsessina, kui seda on inflatsioon. Tegelikkuses toovad need mõlemad endaga kaasa palju probleeme riigi majanduses. Kõige parem on disinflatsioon, sest siis püsib majandus tasakaalus. Deflatsioon tekib lihtsalt öeldes siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega
kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad, riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mis on üldise hinnatasem jätkuv alanemine. Deflatsioon tekib siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon olla põhjustatud kas rahapakkumise või krediidi järsust vähenemisest või ka liigsest tootmisvõimsuste üle-jäägist. Alguses tundub deflatsioon väga meeldiv , kui hinnad on väga soodsad. See toob kaasa vähese nõudluse ning suur tarbimine avaldub hiljem tarbimise
Kas deflatsioon on parem kui inflatsioon? Majandusest käivad läbi kaks väga erinevat, kuid samas kaks väga tähtsat mõistet inflatsioon ja deflatsioon. Mida need mõisted tähendavad ja kumb neist on kasulikum nii meile inimestele kui ka tervele riigile? Inflatsioon on definitsiooni järgi kaupade või teenuste hinnataseme tõus, mis võib kaasa tuua nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Deflatsioon tähendab aga üldise hinnataseme langust, mis kõlab tavatarbijale hästi, kuid riigile vastupidiselt halvasti. Kindel on aga see, et inflatsioon on inimesele, kes tarbib kaupa või teenust kahjulik, aga riigimajandusele on inflatsioon kasulik. Samas võib tekkida oht, et kui inflatsioon ja deflatsioon süvenevad, võib majanduslik olukord lõppeda suurte tagajärgedega. Inflatsiooni ajal kui hinnatase tõuseb, võib see väga halvasti mõjuda inimetele ja peredele,
ESSEE Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida kümne inimese käest, siis tuleks erinevaid vastuseid või ei tuleks üldse ühtegi vastust. Tänapäeva Eesti riigi juures on inimeste seisused väga erinevad, kuna meie riigis on palju töötuid. Kindlasti meie riigile on parem inflatsioon. Kuna inflatsiooni tähendab lühendatult- raha ostujõud langeb ja hinnad tõusevad. Riik teenib kasu suurelt osalt, riigis olevate firmade pealt. Kui hinnad, aga
Vihmavesi uuristab pinasesse süvendeid, mis muutuvad iga korraga sügavamaks ja laiemaks uhtoruks ning ala muutub harimiskõlbmatuks. Kus: Rohtlad. Põhjused: kaldpind kuiv kliima harvad, tugevad vihmasajud kuna maapind on kuiv ja sadu intensiivneei imbu vesi pinnasesse, vaid voolab maapinnal edasi. Hõre taimkatte ulatuslikud ülesküntud põllualad kerge pinnas ( liiv või löss) Vastuabinõud: tuleb istutada metsaribasid kündmine risti nõlva kaldele kerged põllutöömasinad 14. DEFLATSIOON Deflatsioon on tuule ärakanne. Kus: rohtlad või kõrbed Olemus: Tuul võib ära kanda kogu mullakihi. Põhjused: maapind kuiv ning kerge hõre taimkate ulatuslikult ülesküntud alad Vastubinõud: jäetakse osa maad sööti istutatakse puid, põõsaid 13. KÕRBESTUMINE Kõrbestumine on kõrbede laienemine naaberaladele (rohtlad, savannid). Põhjused: kuiv kliima (põud) põllumaade rajamine ülekarjatamine loodusliku taimkatte hävitamine
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu Probleemid bartertehingutega 1. Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast, aga vastaspoolt ei leidu 2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade ...
Ühiskonna mõisted Tootmistegurid - resurrside kogum, mida riik saab kasutada majanduse arenguks. Alternatiivkulu tähendab, et ühe toote tootmise või tarbimise juures tuleb loobuda teisest (Ei saa samal ajal õppida mate kt'ks ja minna kinno) Sisemajandusde kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust. ÜHE RIIGI PIIRIDES Rahvamajanduse kogutoodang mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu kui ka välismaal Puhaseksport= eksport-import Eksport- väljaviimine, import- sissetoomine Lõpptarbimine- kaubad, millest enam midagi edasi ei tehta Lisandväärtus - Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine Inflatsioon - raha väärtuse langus, palk tõuseb Deflatsioon - raha väärtuse suurenemine, palk langeb Raha devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suh...
Eesti ressursid : Põlevkivi , turvas, fosforiit.Tootmistegurid:majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnale käsutada kõikide majanduslike soovide rahludamiseks.Tootmisteguri liigid:Maa(kliima , maa) , Kapital (Reaalkapital, finantskapital ) ja Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus ).Majanduse põhiprobleem:Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme.SKP-(sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja- teenuste maksumust.SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta.(ostujõu standardi alulsel arvutatud SKP inimese kohta annab riigi heaolule objektiivsema hinnangu, kuna sel juhul on kõrvaldatud hinnataseme erinevuse riikide vahel)(koosneb jooksevhindadest kui ka ostujõu standardist)SKP langeb:Ülekuumenenud majandus =Majanduslangus , riigis toodetakse vähem kaupu ja teenuseid, inimeste majanduslik olukord...
mullaomadused (huumusevaru, veereziim) oluliselt muutuda. Inimese seisukohalt on oluline mulla võime varustada taimi vajalike toitainete ning vee ja hapnikuga. Viljakoristusega kantakse põllult ära suur hulk toitaineid. Mulla taastumine võtab aega sadu aastaid. Muldakate on suur rikkus, mida on vaja kaitsta ja säästlikult majandada. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub 4-jaks: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Nendest olulisim osa on erosioonil ja deflatsioonil. Mõlemad on looduslikud protsessid, mis aga maa ebaõigel kasutusel intensiivistuvad. Tootliku maa kadu on maailmas hinnatud 5-7 milj hektarini aastas. Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest kui vesi ei suuda maapinda imbuda. Erosioon
..........................................................................4 EESTI RAHA AJALUGU..........................................................................................................5 INTRESS....................................................................................................................................7 KURSS........................................................................................................................................8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON.........................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...................................................................................................10 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 RAHA JA SELLE OMADUSED................................................................................................4 EESTI RAHA AJALUGU...............
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mõningad määratlused 11. Puhas inflatsioon on hüpoteetiline termin, termin mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Sisuliselt võimatu. 2. Inflatsioon on hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega. 3. Stagflatsioon on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. 4. Deflatsioon on hindade püsiv alanemine - inflatsiooni vastandmõiste. Deflatsioon D fl i on kaasaegsele k l majandusele j d l mitteomane. i Arvatakse, A k praegu eii saa deflatsioon kesta mõnest kuust kauem. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine.
o Lai aktsepteeritus o Väärtuste mõõdupuu o Ostujõu püsivus o Raha vahendab omandisuhete edasiandmist o Kaupraha Omab sisemist väärtust o Katteta raha Näiteks paberraha Põhineb usaldusel o Algselt makselubadused 1971. kullastandardi lõpp o Kurss Fikseritud (1 DEM = 8 EEK) Vaba o Inflatsioon ja deflatsioon Inflatsioon Keskmise hinnataseme kasv Järelikult raha väärtus langeb Ergutab investeerima (kui raha väärtus on hiljem suurem, saab rohkem tagasi) 16. saj hindade revolutsioon Deflatsioon Hinnataseme langus Laenumakse suureneb
happesademeid, muldades intensiivistub toitainete väljakanne ja raskemetallide liikuvus), ka üleväetamine ning kahjuritõrje mürkidega halvendab mulla omadusi. Füüsikaline- tööstuskomplekside rajamisega on hävit muldi(tehiskate suureneb), kaevanduste rajamisega, rasked põllumasinad, maavarade kaevandamine, niisutus. Kõrbestumine- kõrbete pealetung, toim kuivas kliimas nii loodusl kui inimtegevuse tagajärjel(põldude ülekasutus). Tagajärg- erosioon, deflatsioon, sooldumine, väh taimede produktiivsus, tekivad viljatud alad.
Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on orgaaniline osahuumus5)Mullaorganismid Kobesta vad mulda, eritavad muld pikaajalise ja säästva toidu ainete, loomasööda, kiudainete ning üha ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid6)Aeg jooksul muutub enam ka biomassi tootmise eeldu seks. Bioloogilise degratsiooni alla mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla kuulub- erosioon ja deflatsioon (pinna vee või siis tuule tagajärjel kantakse horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused ära mulla pealmine/viljakas kiht) Ehitus degratsioon- seotud tööstuses lähtekivimist 7)Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. tekkivate kahjulike ainete sattumi sega mulda. Suur osa muldadest on
Inflatsiooni tekke põhjused: Liigse paberraha käibele laskmine- riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Psühholoogiline tegur- inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu. Sotsiaalsete rühmade vaheline võitlus oma majanduslike huvide, eelkõige palga tõstmise, eest.8 4.4 Deflatsioon Deflatsioon on majanduses ringluses oleva paberraha hulga vähendamine, mille tulemuseks on raha ostujõu suurenemine ja hindade alanemine.9 8 Õppematerjal. www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/inflatsioon.html 9 Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/deflatsioon 9 KOKKUVÕTE Rahal on meie ühiskonnas väga suur roll. Rahal on mitmeid tunnuseid, kuidas ta saab olla äratuntav ja kõigile üheti mõistetav.
Liivsavi 30%-50% Savi üle 50% 23.Milles seisneb muldade osa biosfääris? 1)Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal, taimejuured võivad küll ulatuda mitme meetri sügavusele. 2)Mullas elavad mõned ussid, aga ka pisiimetajad. 3)Mullastiku struktuuri kujundavad bakterid. 24.Milliste looduslike protsesside teel mullad hävivad? Kuiv kliima, orgaanilise aine kadu, erosioon, muldade hapestumine, deflatsioon. 25.Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävimisele? Valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine, üle niisutamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) 26.Mis on muldade erosioon? Mille toimel see toimub? Kuidas seda ära hoida, vähendada?
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
mida rohkem pakutakse kaupa seda odavam on hind. *Monopolide kujunemise põhjused ja tagajärjed. Mida saaks riik ,et ohjata monopole? Monopolid tekivad, sest pole konkurentsi või ongi mõtekam üks ettevõte.( õ lk34)Riik(Konkurentsiamet) kehtestab piirhinna, millest kallimalt ei tohi müüa *Inflatsiooni ja deflatsiooni mõju majandusele ja tarbijale Mõõdukas inflatsioon on kasulik,sest tarbija on võimeline kaupu ostma ja tekivad uued töökohad ( õ lk 37) Deflatsioon -vastupidi Mjanduse etapid on: Tõus-palga kasv ,hinnatõus Langus- tööpuudus seisak-ei lange ega tõuse Eriti sügav kriis on majanduskriis Kiire kasvuaeg on majandusbuum
Otsesed maksud tulumaks, sots.maks Kadused maksud aktsiis, käibemaks Riiklikud maksud-tulumaks, sotsm., maam, hasartmängum, käibem, tollim,aktsiis, raskeveokim., Laekuvad riigikassasse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks tervikuna laekub kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt parkimistasu, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks) laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. proportsionaalne tulumaks(EST, RUS) üksikisiku või ettevõtte tulumaks, mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. (lihtne ja õiglane; soodustab majanduskasvu ja maksualast konkurentsi) Progressiivne- ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem astmeline tulumaks. Regressiivse maksu korral tulude suurenedes maksumää...
Aktsiisid: alko, tubakas, kütus, pakend, elekter. Miinimum palk 430euri, 2,54euri. 10. Maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv, regressiivne. – Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. Regressiivne: maksumäär alaneb tulude suurenedes. 11. Selgita mõisteid: devalveerimine, deflatsioon, inflatsioon. – Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu nimetatakse deflatsiooniks. 12. Milline ülesanne on Eesti Pangal? – Sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Teostab riigi rahapoliitikat ning
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö teemad 12. klassile 1. Raha mõiste ja raha funktsioonid. Raha on ekvivalentkaup, mida kasutatakse üldise makse vahendina ja mis on kaupade väärtuste mõõdupuu, see on tekkinud ajaloo jooksul. Funktsioonid: maksevahend, väärtuste mõõdupuu, vara kogumise vahend. 2. Mõisted: väärtus, tarbimisväärtus, hind. Väärtus- see on tajutav meeltega, see teeb kauba vahetuse võimalikuks. Inimtööaeg, mis on vajalik ühe või teise kauba tootmiseks. Tarbimisväärtus- kauba võime rahuldada inimese vajadust, kauba konkreetne külg, saab ise tajuda, vajalik Hind- väärtuse avaldumine konkreetses turu olukorras. Väärtuse väljend rahas ei pea kokku langema. 3. Inflatsioon ja deflatsioon; inflatsiooni liigid (mis on nõudeinflatsioon, mis kuluinflatsioon); hüperinflatsioon. Mõtiskle, millised on inflatsiooni võimalikud tagajärjed tarbijale, millised ettevõtjale. Kuidas infl...
välisvaluuta reserviga. Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel. Ostujõud Ostujõud on mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk. Inflatsioon Inflatsioon on majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine tõus. Deflatsioon Deflatsioon on üldine hinnataseme alanemine. Tarbijahinnaindeks Tarbijahinnaindeks saadakse teatavate ostukorvi (THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1
Kontrolltöö kordamisküsimused nr 2 1. Mis tähendab tööjõud? Tööjõud hõlmab kõiki tööealisi, kes töötavad või on registeeritud töötutena. Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed. 2. Brutopalga ja netopalga erinevus Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. 3. Miinimumpalga olemus ja suurus Eestis aastal 2012 Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 1,80 eurot tunnis. Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 290,00 eurot kuus. 4. Tööpuuduse olemus Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele. Tsükliline tööpuudus tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langus...
parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike? maksevahend, mille abil on voimalik teostada vahetustehinguid arvestusühik mille abil on voimalik uhtsetel alustel arvutada ja vorrelda erinevate kaupade teenuste väärtust väärtuste kogumise vahend, mille abil on voimalik hoida ja koguda vara RAHA LIIGID: kaupraha, sularaha, deposiitraha, elektrooniline raha, väärtpaber 20. Mis on devalveerimine ja inflatsioon ning deflatsioon? INFLATSIOON on raha väärtuse ehk ostujöu langus DEFLATSIOON on keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujöu töus DEVALVEERIMINE on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes 21. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A.) Loodusressursid(maa,maavarad,mets,veevarud) B.) Inimressursid(tööjõud) C.) Kapitaliressursid(tööriistad,hooned,rahalised vahendid) D
toimel. Kõrbestumine Inimtegevuse kõige traagilisemaid tagajärgi toob välja kõrbestumine. See probleem ei esine ainult arengumaades vaid ka arenenud arenenud maad seisavad selle probleemiga silmitsi. Kõrbestunud aladel on vähese siduvusega ning huumusevaene kuiv muld ja maapind on tuultele avatud, sellepärast on nendel aladel taimkate hõre. Sellistes tingimustes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Deflatsioon kujutab endast kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakannet tormituulete toimel. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Muldade sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolast mulda, mis
3. Tõmba õigele variandile joon alla! 1) Parasvöötme rohtla suurim loomaliik on a) kaelkirjak b) piison c) elevant d) koiott 2) Parasvöötme rohtlad on enamasti a) mägedes b) kaljudel c) mägede jalamitel d) tasandikel 3) Parasvöötme rohtlates a) on 4 aastaaega b) on 2 aastaaega c) aastaajad puuduvad d) on 12 aastaaega 4. Moodusta korrektne lause kasutades sõnu: parasvöötme rohtla, laiuskraad, sademed, temperatuur. 5. Defineeri sõna a) deflatsioon - ............................................................................ ......................................................................... ........................................................................ ........................................................................ b) erosioon - ..........................................................
Tootmisressursid:1.Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüv...
MAKSUD JA MAKSUMUUDATUSED: Miinimum palk 390€ (varem oli 350€) Tunni alamtasu 2.34€ Tulumaks 20% (varem oli 21%) Tulumaksuvaba miinimum 154€ (varem oli 144€) Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes R...
San Marino San Marino on kolmas väikseim riik Euroopas ning väidetavalt vanim vabariik maailmas. Asub Kesk-Itaalias ning elanikke on 29 973 (juuli 2008). 2006 aasta seisuga oli nende SKP $1.4 miljardit. Kui võrrelda seda Eestiga ($28.6 miljardit), siis tundub see suhteliselt väike number, kuid vaadeldes SKP'd per capita, siis on siiski San Marinol rohkem kui 2 korda parem seis. Nimelt on SKP per capita seal $46 100 samas kui Eestis on see vaid $21 900. See näitab et San Marino on väga hästi arenenud riik. San Marino SKP reaalne tõus oli 4.6% (2004 a.), mis on üldiselt hea seis. Sealne majandus tugineb suurel määral turismile ning pangandusele. Samuti keraamika, rõivaste, kangaste, värvide, alkoholi, keraamiliste plaatide ja veini tootmisele ja eksportimisele. Töötuse määr on seal 2.8%, mis on muretekitavalt väike number. Ideaalne seis oleks aga kuskil 6-7%. 2006 aasta seisuga oli riig...
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad ...
mineraaliseerumissaadused kuhjuvad tekkekohal. 30. Mis on sooldumine? Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31. Mis on muldade degradatsioon? Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim muldade degradatsiooniks, ning see jaotub üldiselt neljaks: erosioon, deflatsioon, füüsikaline ja keemiline degradatsioon. 32. Mis on muldade erosioon? Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest, kui vesi ei suuda maapinda imbuda. 33. Mis on deflatsioon ehk tuulekanne? Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurtelt aladelt mulda ära tuul tegemist on deflatsiooni ehk tuulekandega. 34. Mis on kõrbestumine?
elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart Maastike mosaiiksus Kui vahelduv on maastikupilt. Servaindeksmitu m piire on 1 ha. Maastikukaitseala Keskkonnaseire Keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist Eesmärgid Saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine Abinõude rakendamist või täiendavat uurimist
Otepää Gümnaasium Laura Meigas RAHA AJALUGU referaat Otepää 2017 1 SISUKORD Tiitelleht……...………………………………………………………………………………...1 Sisukord……...………………………………………………………………………………...2 Sissejuhatus……..……………………………………………………………………………..3 2. Raha Ajalugu……..…………………………………………………………………………4 2.1 Raha tekkimine……….…………………………………………………………………..4 2.2 Esimesed mündid…………….……………………………………………………….…..4 2.3 Ühisrahad ajaloo vältel……….…………………………………………………………..5 2.4 Kullastandard………………….………………………………………………………….5 2.5 Bretton Woods……………….…………………………………………………………...6 2.6 Rahvusvaheline valuutafond……..……………………………………………………….6 2.7 Elektrooniline raha………………..……………………………………………………....6 2.8 20. sajandi vääringud Euroopas…………..………………………………………………7 2.9 Euro kasutuselevõtt…………………....…..…………………………………………….....
käibemaks, kütuseaktsiis, ravimid, maamaks, sotsiaalmaks) pakendiaktsiisimaks) Pangandus: erapankade ja keskpanga ülesanded. Lk 20 Erapankade ülesanne: pangateenuste osutamine (kontode avamine, laenude andmine, valuutaga kauplemine). Keskpanga ülesanne: hinnastabiilsus, pankadevaheline arveldussüsteem, raha emiteerimine (e. käibele laskmine), kommertspankade järelvalve. Inflatsioon ja deflatsioon. Kellele kasulik, kellele mitte? Lk 19 Inflatsioon- raha väärtuse ehk ostujõu langus Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus (ohuks nt ettevõtjatele) Inflatsiooni mõju tarbijale: *mõju sõltub kaupadest - tarbekaubad -> vaestele - luksuskaubad -> rikastele Inflatsioon riigile mõnes mõttes kasulik. Raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtusest, on ju arukam kasutada tarbimises või investeerida ettevõtlusesse.
PEDOSFÄÄRI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Mulla tähtsus: Taimed kinnutuspinnas Taimede kasvupinnas Loodusfilter Elupaik mullaorganismidele Olulisem tootmisvahend põllumajanduses Mullatekketegurid: Lähtekivim Kliima Aeg Inimtegevus Mullaorganismid Reljeef Taimed Mulla tekketegurid jagunevad omakorda kaheks : AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID o Kliima o Mullaorganismid o Inimtegevus PASIIVSED MULLATEKKETEGURID o Lähtekivim o Reljeef o Aeg (mulla vanus) Mulla vanus sõltub: Mullaprofiilist Horisontidest Lähtekivimitest Peamised mullas toimuvad protsessid: Leetumine Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont ...
4. Hiiliv inflatsioon on: a) inflatsioon, mille olemasolust pole kellelgi aimu; b)) üldise hinnataseme langus g koos hindade tõusuga; g ; c) c) aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng; d)) inflatsioon, mida p peetakse hoopis p disinflatsiooniks. 5. Deflatsioon on: a)) majandusmuutujate j j väärtus jjooksevhindades;; b) b) hindade püsiv alanemine; c) arvutatav inflatsioonimäära ja tööhõive määra summa; d) püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6. Tarbijahinnaindeks on: a) indeks, mis iseloomustab keskmise tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda; b) indeks, indeks, mis
Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Or...
Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Deflatsiooni käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon on kasulik tavainimesele, kuid suurte võlgadega riikidele on see ebameeldiv, sest seda raskem on võlga tagasi maksta. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.Kütuseaktsiisist laekuv raha on suures osas ette nähtud teehoiu rahastamiseks. Riigikogu võtab vastu riigieelarve (rahandusministeerium teeb) ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid-
lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. · Kamardumine- · Gleistumine- toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerimiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. · Sooldumine- esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 8. Muldade hävimist põhjustavad tegurid: · Erosioon · Deflatsioon · Füüsikaline degradatsioon · Keemiline degradatsioon Muldasid saab kaitsta: · Tuleb vähendada maakasutusest tingitud negatiivset mõju ning töötada välja muldade ratsionaalne kasutussüsteem.
Muldade sekundaarne sooldumine on seotud niisutusest tulenevast mulla ülesooldumisest. Ligi 18% haritavast maast vajab niisutamist. Jõgede veega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on samuti suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu, auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Tuulekanne e deflatsioon esineb väikese sademete hulgaga tasastel ja vähese taimkattega aladel, kus tuul kannab ära viljaka pinnakihi. Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni, mida väljendatakse pH ühikutena. Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on lahus ja seda madalam on pH.
a. Peaminister; 1925. a. kehtestati krediiti/laenu eesmärgiga, et rohkem tarbitaks; c) kulude suurendamine suuremaks üheparteisüsteem, M-le anti seadustega piiramatu võim, poliit. opositsiooni kui tulud ehk vähem toota, rohkem tarbida; d) raha emissioon (esialgu inflatsioon, allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid; intensiivne riiklik mis tuleb õigel ajal peatada, ja siis järgmineb deflatsioon, kui maj on elavnenud) propaganda veenis itaallasi oma riigi vägevuses). 4. USA ja Itaalia välispoliitiline riigi kontrolli all e keskpank hakkab raha juurde trükkima riigi kontrolli all. orientatsioon kahe maailmasõja vahel. USA välispoliitika: isolatsionism ehk Roosevelt: a) alustas kohe reformidega; b) 100 päevaga 70 seadust; c) 5. märtsil vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USAs 20-ndatel aastatel, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
