Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"definitsioonist" - 231 õppematerjali

definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: A  q Järelikult vooluallika koguvõimsus A q 2 N    I  t t Rr Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus 2R N 1  IU  I 2 R   R  r 2 [1] Siit järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on konstanse elektromotoorjõu  ja sisetakistuse r juures maksimaalne lühise korral (R0). Kuid siis eraldub kogu võimsus sisetakistusel ja kasulik võimsus N1
thumbnail
4
pdf

Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks

keha, absoluutselt jäik keha, ainepunkt, ainepunktide süsteem jne). hetkel vajaliku suunaga vektorit. | | 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist , tuletage liikumisvõrrand. Ehk vektorkujul Liikuva taustsüsteemi kiirus 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus...

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Matemaatiline analüüs I KT

Kui arv a on suuruse x piirväärtus, siis öeldakse, et suurus x läheneb arvule a ehk koondub arvuks a ja kirjutatakse või . MUUTUVA SUURUSE ÜHEPOOLSETE PIIRPROTSESSIDE DEFINITSIOONID ­ Ühepoolsete piirprotsesside definitsioonid saame üldisest piirväärtuse definitsioonist , kui me seal esineva ümbruse (a - , a + ) kitsendame kas vasakpoolseks või parempoolseks ümbruseks (a - , a] või [a,a + ). Muutuv suurus x läheneb vasakult arvule a, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad poollõiku (a - , a]. . Muutuv suurus x läheneb paremalt arvule a, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu...

Matemaatiline analüüs
136 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Matemaatiline analüüs 2 kollokvium 2

4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada. D'Alembert Kui positiivse arvrea k=1 ak korral eksisteerib lõplik piirväärtus ,siis · Juhul q<1 on uuritav rida koonduv · Juhul q>1 on uuritav rida hajuv Cauchy Kui positiivse arvrea k=1 ak korral eksisteerib lõplik piirväärtus siis · Juhul q<1 on uuritav rida koonduv · Juhul q>1 on uuritav rida hajuv Lähtudes jada piirväärtuse definitsioonist leiame, et Piidab uurida vaid juhtu k0=1. Kui q<1, siis võime ette anda sellise arvu >0,et ka q+<1. Võrdleme positiivseid arvridu ja . Geomeetriline rida on teguri q+, kusjuures (q+)<1, korral koonduv. Kasutame võrratuste ahela viimast võrratust ak<(q+)k (kN). Võime väita, et ka rida on koonduv. Kui q>1, siis võime ette anda sellise arvu >0, et ka q- >1. Kasutame võrratuse ahela esimest võrratust (q-)k

Matemaatiline analüüs 2
219 allalaadimist
thumbnail
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

Erisugustest lähenemisviisidest tulenevalt mõistetakse ja kirjeldatakse laste väärkohtlemist erinevate käitumisaktide ja tegevustena. Vägivald sisaldab eneses alati ohtu inimese tervisele ja selle tõttu olen antud töös lähtunud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt rakendatud tervise definitsioonist , mille kohaselt tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Sellest tulenevalt on väärkohtlemisest rääkides õige kasutada järgmist definitsiooni. Laste väärkohtlemine koosneb kõigist füüsilise ja/või emotsionaalse halvasti kohtlemise, seksuaalse kuritarvitamise, hooletusse jätmise või hoolimatu kohtlemise või ärilisel ja muul eesmärgil ekspluateerimise vormidest, mille tagajärjeks on kas tegelik või potentsiaalne kahju lapse tervisele,...

Ühiskond
71 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vooluallika kasutegur

Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. See kehtib ligikaudu ka siis, kui r << R. Seetõttu võib väikese sisetakistusega vooluallikate elektromotoorjudu mõõta suure sisetakistusega voltmeetri abil, tegematta seejuures märkimisväärset viga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: A = q Järelikult vooluallika koguvõimsus A q 2 N = = = I = t t R +r Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus 2R N1 = IU = I 2 R = [1] ( R + r) 2...

Füüsika II
116 allalaadimist
thumbnail
7
doc

REKURSIOON - Recursion

REKURSIOON - Recursion Otsene ja kaudne rekursioon ehk iseenesessepöördumine Otsene: Kaudne: ->>PROCEDURE P(...); PROCEDURE P(...);FORWARD; 2 . ... -- P(...); -->PROCEDURE Q(...); 1 ... ... END; -- P(...); Q ... 2 ... 3 --- P(...); END; { Q } --->>PROCEDURE P(...); ......

Programmeerimine
32 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Lained

Lainepikkus on näidatud kahe laineharja vahelise kaugusena. Parempoolsel joonisel on valitud mingi ruumipunkt x ja joonistatud üles, mis toimub hälbega selles punktis aja edenedes. Nüüd mõõdetakse kahe laineharja vahelist "kaugust" ajas ja see on täpselt üks periood. Tuletame seose lainepikkuse ja võnkumist iseloomustavate suuruste vahel. Lähtudes lainepikkuse definitsioonist saab öelda, et ühe perioodi jooksul läbib häiritus vahemaa, mis võrdub lainepikkusega. Tõepoolest, kui aeg, mille jooksul punkt teeb täisvõnke, on T, siis ruumis liigub uuritav faas edasi vahemaa võrra. Olgu u häirituse liikumise (laine levimise) kiirus. Siis = uT ja u = f . Kirjeldame lainet matemaatiliselt, st tuletame võrrandi, mille alusel saab arvutada punkti asukoha suvalisel ajahetkel. Konkreetsuse mõttes vaatleme ristlainet xz-tasandil...

Matemaatika
11 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Funktsiooni tuletis - loeng 5

1. Funktsiooni muut: y = f (x+ x) ­ f (x) =(x + x)2 - x2 = 2x x + (x)2 2. Jagatis: y 2 xx + (x) 2 = = 2 x + x x x 3. Piirväärtus: y f ' ( x) = lim = lim (2 x + x) = 2 x x 0 x x 0 4. Kui x = 3, siis saame f ' (3) = 2 3 = 6 7 Rühmatöö 5 Tuletise definitsioonist lähtudes leia funktsiooni y = - tuletis. x 8 Joone puutuja Joone puutujaks punktis P nimetatakse lõikaja y Q PQ piirseisu, kui punkt Q mööda kõverat piiramata läheneb punktile P. y...

Algebra I
51 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keemiline side

Sellist sidet nim. iooniliseks sidemeks. Ioonilist sidet on otstarbekas vaadelda elektrostaatilise teooria seisukohalt. Viimase arusaamade kohaselt ioon on sfääriline kera, mille elektriväli on ruumis ühtlaselt jaotunud Ioonilisel sidemel pole ülalolevast definitsioonist otse lähtudes mingit suunalisust, sest "KERAD - võivad üksteisega toimida igast suunast!" 15 Samuti ei ole küllastatust, set kahe iooni elektriväljad üksteist täielikult iialgi ei kompsenseeri. + - Tüüpilised ioonilised ühendid moodustuvad I. , II. , ja VII. pea-alarühma elemendid. "Aga HCl on molekulaarne ühend!" 16 On kokkulepe, et 1) sidemed, kus = 0 - 4 D, on kovalentsed...

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem. Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, rohttaimestik, loomastik). Sellest definitsioonist tulenevad peamised tunnused, mille alusel võib mingit puudekogumit nimetada metsaks: - puude omavaheline vastastikune mõju - mõju ümbritsevale keskkonnale. Esinevad erinevused vabalt kasvava ja metsas kasvavate puude vahel: - Vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, püramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peaaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval...

Üldmetsakasvatus
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Determinandid

Vektorite võrdsus Kaht vektorit nim võrdseteks kui nad on võrdse pikkusega ja samasuunalised ja vektorite võrdsus erineb lõikude võrdsusest. Vabavektor- see on veektorid mille alguspunkti valik ei ole millegagi kitsendatud. Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus Vektoreid nim kollineaarseteks, kui peale ühisesse alguspunkti viimist nad asuvad ühel ja samal sirgel. Kollineaarsete vektorite definitsioonist järeldub et nad on kas sama- või vastassuunalised. Vektoreid nim komplanaarseteks kui pärast ühisesse alguspunkti viimist nad asuvad ühel ja samal tasandil. Vektorite summa ja vahe Vektorite summaks nim niisugust vektorit, mis väljub nende ühisest alguspunktist ja on niisuguse rööpküliku diagonaal, mille külgedeks on liidetavad vektorid. Mõnikord võib kasutada vektorite liitmisel...

Algebra ja Analüütiline...
34 allalaadimist
thumbnail
5
doc

algebra konspekt

Vektorite võrdsus Kaht vektorit nim võrdseteks kui nad on võrdse pikkusega ja samasuunalised ja vektorite võrdsus erineb lõikude võrdsusest. Vabavektor- see on veektorid mille alguspunkti valik ei ole millegagi kitsendatud. Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus Vektoreid nim kollineaarseteks, kui peale ühisesse alguspunkti viimist nad asuvad ühel ja samal sirgel. Kollineaarsete vektorite definitsioonist järeldub et nad on kas sama- või vastassuunalised. Vektoreid nim komplanaarseteks kui pärast ühisesse alguspunkti viimist nad asuvad ühel ja samal tasandil. Vektorite summa ja vahe Vektorite summaks nim niisugust vektorit, mis väljub nende ühisest alguspunktist ja on niisuguse rööpküliku diagonaal, mille külgedeks on liidetavad vektorid. Mõnikord võib kasutada vektorite liitmisel ka kolmnurga reeglit et veektorite liitmisel viiakse teise liidetava alguspunkt...

Algebra ja Analüütiline...
130 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

· Mägedes meriinod, kelle vastupidavus jättis soovida. · Teine ulukeellane - arhaar - oli komponendiks kasahhi arhaarmeriino lambatõus. 69. aretusmeetodite võrdlev hinnang 70. tõug kui populatsioon · Tõug on ühte liiki kuuluvate loomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, eksterjöör, majanduslikult kasulikud omadused ja sarnased elutingimused. · Definitsioonist selgub, et tõus peab olema küllaldane arv loomi, kes on levinud teatud maa-alal ja kellel on ühine põlvnemine ning tõuline väärtus. · Tõul peab olema struktuur, s.o. eri kvaliteediga tõusisesed rühmad. Tõud võivad jaguneda lahktõugudeks, tõurühmadeks, aretusliinideks ja aretusperekondadeks. 71. Tõuraamatud Rahvusvaheliselt tunnustatakse tõuks seda loomade kooslust, kellel on tõuraamat....

Aretusõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Etoloogia - on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu

Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade...

Etoloogia
62 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Gottfried Wilhelm Leibniz

Kui eksisteerib üks täiuslik monaad -- Jumal, kelle taju on täiuslik ja läbinisti selge. Jumal on andnud kõigile monaadidele neile eriomase püüdluse ("ettemääratud harmoonia"), mis edasi toimib deterministlikult (kõik monaadid käituvad vastavalt Jumala poolt neile etteantud eesmärgile -- lind lendab, inimene mõtleb ja kogub teadmisi jne). Jumal näeb kõigi monaadide saatust ette juba nende definitsioonist , inimene paraku peab seda vaatama ajaloost, kuna ta taju pole piisavalt selge. See tähendab, et inimene vajab lisaks asjade mõistuslikule defineerimisel ka ilmutust. [1, 2.] Monadologoomia Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku esitatuna täiesti meelevaldsed. L. monadoloogiat võib edukalt esitada näitena sellest, kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud kõigist argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofilines spekulatsioon. L....

Filosoofia
22 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused..........................................................................................................

Elektroonika ja IT
74 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

Reaalsusmudel on vajalik, sest tagab andmekogude ühilduvuse loogilisel tasandil; kirjeldab: · milliseid ümberkaudse maailma elemente (nähtuseid) tunnetatakse · milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks (st mida kaardistatakse); koosneb: · nähtuse definitsioonist ja nähtuse omaduste definitsioonidest · kasutatavuse tõstmiseks ja ühese arusaadavuse tagamiseks lisatakse näiteid, võrdlusi teiste nähtustega, nähtuse looduses leidmise juhised jne. 5. Mis on kaardi andmemudel, milleks on teda vaja? Andmemudel: punkt, joon, pind; topoloogia reeglid (reeglid paiknemise suhtelisusest); generaaliseerimise reeglid (min, max, mõõdud). Andmemudel on vajalik, tagab andmekogude ühilduvuse tehnilisel tasandil; annab andmekogule selge...

Kartograafia
135 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid...

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Maatriksid

¨ Oeldu p~ohjal maatriksi (1.2) vastandmaatriksiks on -a11 -a12 . . . -a1n -a21 -a22 . . . -a2n -A := . (1.5) .......................... -am1 -am2 . . . -amn Vahetult definitsioonist 1.8 saame -(-A) = A, - = . 6 Maatriksite (1.3) vastandmaatriksid on vastavalt -1 -7 -A = , -B = ( -1 2 -3 ) , -2 -5 -1 -C = -4 , -D = ( -10 ) . 1 Definitsioon 1.9...

Algebra ja geomeetria
55 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Aretusõpetuse vastused

a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...

Aretusõpetus
93 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun