jalamil paljastuvast sinisavist tingituna) Raskusjõutekkeliste pinnavormide esinemine looduses Eestis esineb rusukaldeid peamiselt PõhjaEesti paekalda jalamil Mõnes kohas on varisenud järsakust alla nii palju murendit, et on moodustunud püsiv rusukalle, mis kaitseb panka vahetu murrutuse eest; teisal rusukalle puudub, sest tugev lainetus kannab järsakust allavariseva murendi lühikese ajaga minema Rusukaldeid esineb rohkesti mäestikes Definitsioonid Rusukalle on pankrannikuesine murenenud kuhjatis Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel Rusukalle Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mustjala ehk Panga pank Saaremaa põhjarannikul
13 raamatust koosnev ,,Elemendid", sisaldab peaaegu kogu elementaargeomeetriat ehk geomeetria haru, milles kõrgemat matemaatikat kasutamata uuritakse lihtsamate kujundite põhilisi omadusi. See teos oli ilmumisajast kuni 20. sajandi alguseni kasutusel matemaatika ja geomeetriaõpikuna. Selles leidunud põhitõdesid kutsutakse nüüd Eukleidese geomeetriaks. Eukleidese geomeetrias valitseb range järjepidevus ja sisemine seos. Tema geomeetria aluseks on definitsioonid ja aksioomid, millele tuginevad teoreemid. Iga järgmise teoreemi tõestus põhineb eeltõestatuil. Eukledes tegeles ka astronoomiaga, optikaga, muusikaga ja veel mõne asjadega. Eukleidese teoreem: täisnurkse kolmnurga kaateti ruut võrdub korrutisega, mille üks tegur on hüpotenuus ja teine selle kaateti ristprojektsiooni hüpotenuusil. 300. aasta paiku eKr uuris vanakreeka matemaatik Eukleides kauguste ja nurkade vahelisi
tükkidele tähendused tänu sellele, et me oleme kokkuleppinud neid asju nii moodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed definitsioonid (mida kultuur sisaldab, millistest asjadest koosneb): Materiaalsed asjad kunstlikud esemed. Sotsiaalsed asjad ühiselu reeglid, normid, institutsioonid. Ideaalsed asjad kollektiivsed uskumused. Funktsinaalsed definitsioonid (mida kultuur teeb, mis on selle funktsioon): Materiaalne materiaalsete eluvajaduste rahuldamine. Sotsiaalne ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ideaalne indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (hirmude talletamine). 10
y = sin x : X = R, Y = [−1, 1] , (graafik) y = cos x : X = R, Y = [−1, 1] , (graafik) y = tan x : X = R / {( 2k + 1) 2 π||k ∈ Z } ,Y=R (graafik) y = cot x : X = R / { k π π||k ∈ Z } ,Y =R (graafik) 4. Üksühese funktsiooni ja pöördfunktsiooni definitsioonid. Logaritmfunktsioon ja selle määramispiirkond, väärtuste hulk ning graafik. Arkusfunktsioonid ja nende seosed trigonomeetriliste funktsioonide ahenditega. Arkusfunktsioonide määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud. Üksühene funktsioon. Olgu antud funktsioon y = f(x). Vastavalt funktsiooni definitsioonile on tegemist kujutisega, mis seab igale argumendi x
asjad, mida tuleb kõige rohkem vältida, ja mis kõige rohkem suudavad aru määrida, nii et see ei ole puhas. On ka iidolid just nagu inimsoo vastastikusest läbikäimisest ja seltsivusest, mida me nimetame turuiidoliteks, inimeste suhtlemise ja lävimise pärast. Sest inimesed seltsivad kõneluste läbi; aga sõnad valitakse rahvahulga arusaamise järgi. Ja nõnda ummistab sõnade halb ja oskamatu valik kummalisel kombel aru. Ka definitsioonid ega selgitused, millega õpetatud inimesed on mõnel puhul harjunud end kaitsma ja kindlustama, ei heasta asja kuidagi. Aga sõnad ilmsesti vägistavad aru, ja ajavad kõik segamini; ning viivad inimesed tühjadesse ja arvututesse vaidlustesse ning väljamõeldistesse. Turuiidolid on kõige koormavamad; need, mis tungivad arusse sõnade ja nimede ühenduse tõttu. Sest inimesed usuvad, et nende mõistus käsutab sõnu. Aga juhtub ka, et sõnad pööravad
Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? Tõestada ei ole vaja. = + , kus = Mõlemad liidetavad on lõpmatult kahanevad protsessis 0. Diferentsiaal on sama järku lõpmatult kahanev suurus kui ja teine liidetav on kõrgemat järku lõpmatult kahanev suurus suhtes. Kehtib ligikaudne valem kui 0. 19) Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid. Sõnastada Fermat' lemma (tõestust ei küsi). Öeldakse, et funktsioonil on punktis lokaalne maksimum, kui 1. Funktsioon on määratud punkti mingis ümbruses - , + ; 2. Iga - , + korral kehtib võrratus . Öeldakse, et funktsioonil on punktis lokaalne miinimum, kui 1. Funktsioon on määratud punkti mingis ümbruses - , + ; 2. Iga - , + korral kehtib võrratus .
asutakse, tuleb paika panna väitluse piirid ja teha selgeks, millest täpselt rääkima hakatakse ehk tegeleda defineerimisega. Definitsioonid Jaatajate esimeseks ülesandeks on defineerida teemas olulised terminid. Teemas "Geenitehnoloogia kasulikkus" tuleb defineerida mida jaataja peab geenitehnioloogiaks. Näiteks ,,Me defineerime, et geenitehnoloogia annab ühiskonnale valikuvõimalusi ja töötab inimkonna tulevikuheaks" Kui väitlejatel on endal kahtlus, kas nende definitsioonid ikka on ausad, tuleks endalt küsida kaks küsimust: 1) Kui teine pool nõustub meie definitsioonidega siis kas järgnev väitlus on see, mida turniiri korraldajad teemat välja mõeldes ootasid? 2) Kas teine pool saab meie definitsioonidest lähtuvalt kasutada oma materjale, mille nad on ette valmistanud? Kui vastus ühele neist küsimustest on ei, tuleks definitsioonid ümber teha.. Argumendid Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid
Definitsioonid RIIKLIK TERVISEPOLIITIKA (public health policy) Valitsuse selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena rahvastiku tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele. TERVISEPOLIITIKA (health policy) Institutsioonisisene (eriti valitsuse) selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele. TERVISTTOETAV RIIKLIK POLIITIKA (healthy public policy) Valitsuse, omavalitsuste ja kogu avaliku sektori poliitiliste otsuste kaudu rahvastiku tervise arengule soodsate tingimuste loomine (näiteks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine, majandusliku, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mõjude muutmine tervisttoetavamaks, indiviidide, gruppide ja kogukondade kaasamine otsustetegemisse ning koostöö are...
M 4 2 0 Linn Alev Maa-asula Suur linn Elukoht 3. Aritmeetilise keskmise, mediaani, kvartiilide, moodi, dispersiooni ja standardhälbe definitsioonid 3.1 Aritmeetiline keskmine n x 1 +x 2 +. ..+x n 1 n x i = x= n i=1 3.2 Mediaan Me X = x0,5 Mediaan on variatsioonrea keskmine liige. Kui liikmeid on paaritu arv, siis keskmine liige. Kui liik 3
Kordamine arvestustööks 1. Mis on üldkogum? Üldkogumehk populatsioon huvialuste objektide hulk (lõpmatu). on objektide (nähtuste, isendite, protsesside) hulk, mille kohta soovitakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi 2. Mis on valim? Esinduslik valim. Valimmõõdetud objektide hulk (lõplik). on üldkogumist eraldatud objektide hulk, mille mõõtmise ja vaatlemise alusel tehakse järeldusi üldkogumi kohta. Igal üldkogumi elemendil peab olema võrdne võimalus valimisse sattumiseks Esinduslik valim -valimisse saGunud isikud peavad esindama populatsioonis esinevaid uuritavaid tunnuseid 3. Mis on andmestik? Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidevvõib omada väärtusi mingil lõigul. Diskreetnearvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv. 5. Mittearvuline tunnus järjestustunnus, nominaaltunnus. Järjestustunnusmittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Kraf...
Siis saab ka muutuja y avaldada parameetri t kaudu. y = f(x) = f[(t)] = (f)(t), Seega tähistades = f saame võrrandi y = (t). Võttes kokku need kaks võrrandit saame süsteemi. Kui parameetri t muutumispiirkond on lõik [T 1,T2], näeb süsteem välja järgmine: Võrrandeid nimetatakse f-n y = f(x) parameetrilisteks võrranditeks. Võrranditega antud joon on ühtlasi funktsiooni y = f(x) graafikuks. Hüperboolsete trigonomeetriliste funktsioonide ja areafunktsioonide definitsioonid: Hüperboolsed trigonomeetrilised funktsioonid on: , hüperboolne siinus , hüperboolne koosinus , hüperboolne tangens , hüperboolne kotangens Funktsioonide sinh x, cosh x, tanh x ja coth x pöördfunktsioonid on nn areafunktsioonid: x = arsinh y areasiinus, x = arcosh y areakoosinus, x = artanh y areatangens, x = arcoth y areakotangens. Nii hüperboolsed triginomeetrilised funktsioonid, kui ka areafunktsioonid on elementaarfunktsioonid. 7
Elektrodünaamika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: · tera T 1012 · milli m 10-3 · giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Induktsiooni emj
.............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. KIRJUTAMISE- JA LUGEMISE RASKUSED KUI SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED ......4 2. DÜSLEKSIA MÕISTE............................................................................................................... 5 2.1. Düsleksia definitsioonid....................................................................................................... 5 2.2. Düsleksia avaldumine...........................................................................................................5 3. DÜSLEKSIA PÕHJUSED..........................................................................................................7 3.1. Bioloogilised põhjused.............................................................................................
KOLLOKVIUM 3 20. mai 2012. a. 14:25 1.Kirjeldava statistika põhimõisted: aritmeetiline keskmine, mediaan, kvartiilid, mood, dispersioon, standardhälve, haare, kovariatsioon, korrelatsioonikordaja. Definitsioonid ja arvutamine. Aritmeetiline keskmine: AVERAGE Mediaan: MEDIAN Kui N is paaritu, siis on mediaan järjestatud statistilise rea ehk variatsioonrea keskmine liige. Kui N on paaris, siis on mediaan variatsioonrea kahe keskmise liikme poolsumma. Kvartiilid: QUARTILE 25-protsentiili nimetatakse esimeseks kvartiiliks. Mediaan on 50-protsentiil ehk teine kvartiil. 75-protsentiili nimetatakse kolmandaks kvartiiliks. Mood: MODE
Eesmärgiks on ka õppida kasutama maaameti geoportaali ning erinevaid kaarte sealt; tutvuma, kuidas leida õigeid kaardivorme ning kuidas lugeda kaartide legende. Töö sisu: Töö sisuks on külastada maaameti kodulehekülge ning sealt edasi suunduda maaameti gaoportaali. Seejärel leida geoloogia kaartide rakendus ning otsida Saula Siniallikate asukohta kaarilt. Sealt leida stratigraafiliste indeksite abil Saula küla kivimikehade avamused ja märkida definitsioonid. Uurida lähemalt nelja kaarditüüpi (aluspõhja-, hüdrogeoloogiline-, pinnakatte- ja geomorfoloogiline kaart) ning neid analüüsida. Asukohakaart1 A) Aluspõhakaart Kaardilt on näha, et Saula Siniallikad asuvad seal, kus on palju mattunud orgusid. Kivimkehade avamusi iseloomustab antud asukohas Kahula kivistu ül. osa (endine Keila kihistu osa). Samakõrgusjooned asuvad maismaal. Asukohakaart2 B) Hüdrogeoloogiline kaart
Nendeks on inversioon, konjuktsioon ja disjunktsioon. Nad on elementaarsed, kuna ei ole avaldatavad mingite teiste lihtsamate loogikatehete kaudu, kuna nad ise ongi lihtsaimad. Mis on lausearuvutsvalem? Lausearvutus valemi definitsioon. Nii liht kui ka liitlausete formaalseid esitusi nimetatakse lausearvutusvalemiteks.+ Definitsioon: Lihtlause formaalne tähis, näiteks A ja üksik tõeväärtuskonstant 0 või 1 on valem. Lausearvutuses kasutatavate loogikatehete definitsioonid, tõeväärtustabelina. Inversioon Konjuktsioon Disjunktsioon Implikatsioon Ekvivalents A B ~A A&B AvB A->B A<->B 0 0 1 0 0 1 1 0 1 1 0 1 1 0 1 0 0 0 1 0 0
KT 2, MAT. ANALÜÜS 18. Esitada funktsiooni muut diferentsiaali ja jääkliikme summana. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu ∆x suhtes, kui ∆x läheneb nullile? Tõestada ei ole vaja. ∆y = f’(a)∆x + β Diferentsiaal ja jääkliige on lõpmatult kahanevad protsessis ∆x → 0. 19. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid. Sõnastada Fermat’ lemma (tõestust ei küsi). Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − ɛ, x1 + ɛ); 2. iga x ∈ (x1 − ɛ, x1 + ɛ) korral kehtib võrratus f(x) ≤ f(x1). Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne miinimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − ɛ, x1 +
Nõukogude okupatsioon Eestis (19401941) Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne...
Võrguõpik "Võnkumised ja lained" asub aadressil: http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/opik.html Tee selgeks mida tähendavad järgmised mõisted (too korrektsed definitsioonid): 1. ringliikumine - Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks 2. nurkkiirus - Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. 3. võnkumine - Võnkumine ehk võnkliikumine on laias tähenduses mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. 4. periood - Perioodiks nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). 5. hälve - Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest 6. amp...
Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus
valitsema?”, mis eeldab autoritaarset vastust nagu “parim” või “targim” või “rahvas” või “enamik”. IV väide: Kui vaid otsida, võib muidu valena ümberlükatavas filosoofilises teoorias leida õigeid ideid, mis väärivad tallelepanemist. Argument: Väära idee järgi peaksime oma teadmisi või arusaamu õigustama veenvate põhjendustega, mis neid kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. Oluliste mõistete definitsioonid: Empirism – tunnetusteooria suund, mis peab teadmiste allikaks kogemust Jumal – täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid. Minu kriitika autori suhtes: Loetud tekstist on väga raske aru saada minul, kes pole varem filosoofiaga kokkupuudet olnud. Selleks, et aru saada tuleb mitu korda tekst läbi lugeda ja märkmeid teha. Autor on olnud väga spetsiifiline ning väidelnud väga mõtlemapanevaid teemasid. III OSA
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Teemavalikut ajendas valima autori veendumus, et nii eilses, kui ka tänases maailmas on põhjendatud juhtudel eetiline kasutada ebaeetilisel teel saadud teadmisi. Põhjendatud juhtudel seetõttu, et piiritleda essee mahtu ning teemakäsitlust. Kuna sõnu ebaeetiline ja eetiline on võimalik erinevalt mõista on oluline siinjuures ära tuua mõistete definitsioonid. Ebaeetilise all mõtleb autor antud juhul midagi, mis ei vasta heakskiidetud sotsiaal- või ametialastele standarditele. Eetilise all aga eelnevas kirjelduses nimetatule vastavust. Teema paremaks avamiseks ja autori seisukohtade põhjendamiseks on alljärgnevalt toodud kaks näidet, mis viimase veendumust toetavad. Esimene neist tänasest päevast ning teine pea saja aasta tagusest perioodist tulenevalt. Esmalt näide politsei tööst kurjategija süüdimõistmisel või tabamisel
Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: · tera T 1012 · milli m 10-3 · giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Mudel on tegelikkuse lihtsustatud kujutis. Bohri aatomimudel: Aatom koosneb positiivsest tuumast, mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid. Bohri postulaadid: 1. Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid kindlatel (statsionaarsetel) orbiitidel ja siis ta energiat ei kiirga. 2. Üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidelt teisele kiirgab või neelab elektron energiakvandi, mille energia on võrdne elektroni energiate vahega antud orbiitidel.
1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions, milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1. Deskriptiivsed definitsioonid käsitlevad kultuuri kui kõikehõlmavat totaalsust, mis koosneb reast sotsiaalse elu ilmingutest ja loetlevad sotsiaalse elu erinevaid valdkondi, mis moodustad kultuuri. Kultuur samastatakse nende käsitluste kohaselt suuresti tsivilisatsiooniga. Nendes kultuuridefinitsioonides kasutatakse sõnu nagu tervik, totaalsus, kogum jne. Deskr.def-d on levinud nt kultuuriantropoloogias. Nt üks esimesi antropoloogilisi kultuuridefinitsioone pärineb 1871 Edward
Külghäälikud Ümardatud kõvasuulaehääliku afrikaati Ümardamata kõvasuulaehääliku afrikaat Neli pehmesuulaehäälikut Esineb ka klusiile ja frikatiive. (3) Eesti keele konsonandisüsteemi saab moodustusviisi järgi jagada kuueks seeriaks: Frikatiivid Klusiilid Nasaalid Lateraalid Tremulant Poolvokaal Peale selle jagunevad eesti keele konsonandid helilisteks ja helituteks. Sõnade definitsioonid: Frikatiiv konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline. (https://et.wikipedia.org/wiki/Ahtush%C3%A4%C3%A4lik, 09.10.2017) Afrikaat - süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.(https://et.wikipedia.org/wiki/Afrikaat, 09.10.2017)
lugemine (aritmeetiline keskmine, standardhälve, mood, mediaan). 11. Mis omadused on normaaljaotusel? 1) normaaljaotus on sümmeetriline keskväärtuse µ suhtes: tema keskväärtus, mood ja mediaan võrduvad parameetriga µ 2) normaaljaotuse tihedusfunktsioonil on kaks käänupunkti, mis asuvad mõlemal pool keskväärtust kaugusel 3) normaaljaotuse asümmeetriakordaja ja ekstsess on nullid (A=0, E=0). 12. Missugused on juhusliku suuruse hajuvuse karakteristikud (nimeta vähemalt 4). Definitsioonid. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. Mõõdetava suuruse standardhälbe ühikuks on selle sama mõõdetava suuruse ühik. Variatsioonikordaja on hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes. Variatsioonikordaja on ühikuta suurus ja ta esitatakse tavaliselt protsentides.
,,Juustutehnoloogia alane seletav terminikogu", koostaja Väino Poikalainen. Tartu, Eesti Maaülikool, 2011. 30 lk, A4 formaadis. Kättesaadav maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kodulehel pdf-failina: http://vl.emu.ee/struktuur/toiduainete- tehnoloogia-osakond/projektid/. ,,Juustutehnoloogia alane seletav terminkogu" on ühekeelne (eesti k) seletussõnastik. Lisaregistrid puuduvad. Sõnastik on üles ehitatud lihttähestikuliselt, ei mõistepesi ei ole ühte viidud, nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis, emajuuretis, määratlemata juuretis, määratletud juuretis, primaarne juuretis, sekundaarne juuretis, tarbejuuretis on leitavad omadussõnalise täiendi või liitsõna esitähe järgi. Samuti pole viidet juuretise artiklis neile terminitele. Pesatähestikulisena oleks sõnastikku eelkõige just õppuril kindlasti kergem kastutada. Mõistele on antud definitsioon ning enamasti järgneb pikem või lühem selgitus. Osa mõiste...
25.Pindintegraalid(Ostrogradski ja Stokes’i valem- mis seosed need valemid annavad?) Kuidas arvutada esimest liiki pindintegraali Ostrogadski valemiga saab üle minna Kolmekordselt integraalilt pindintegraalile Stokes’i valemiga saab üle minna pindintegraalilt joonintegraalile Esimest liiki pindintegraali saab arvutada valemiga ❑ ∬ f (x , y , g ( x , y ) )√ z 2x + z 2y + 1dA D 26.Arvread(definitsioonid, lisatakse definitsioonid: rea liige, rea üldliige, rea osasumma, rea hajumine ja koondumine, koonduvate ridade omadused) DEF: Arvjadast u1, u2, u3,....un moodustatud avaldist ∞ u1 +u2 +u3 +… un +…=∑ un nimetatakse arvreaks n=1 Rea liikmed: nimetatakse arvreast arve u1, u2, u3,....un un Rea üldliige:
jard, jalg jne). Alates meetermõõdustiku loomisest on selle ideeks olnud see, et erinevad mõõtühikud oleksid üksteisega seotud. 19. sajandil olid ainsad nomineeritud põhiühikud pikkus, mass ja temperatuur. Rahvusvahelisi ühikutesüsteemi ühikuid nimetatakse SI ühikuteks ning nendeks on : meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (voolutugevus), kelvin (termodünaamiline temperatuur), mool (ainehulk) ning kandela (valgustugevus). Ühikute definitsioonid (2005 aasta) : Meeter vahemaa, mille valgus läbib ajavahemikus 1/299 792 458 sekundit Kilogramm võrdne rahvusvahelise kilogrammi etaloni massiga (1l vee mass) Sekund - tseesium 133 aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri üleminekule vastava kiirguse9 192 631 770 võnkeperioodi kestus Amper - Amper on konstantne selline elektrivool, mis põhjustaks kahes paralleelse lõpmatu pikkusega ja tühise ristlõike pindalaga elektrijuhi vahel jõu 2 × 10-7 njuutonit meetri kohta,
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper OHMI SEADUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. TAKISTUSEGA SEOTUD DEFINITSIOONID 1.1. Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: . Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. 1.2. Takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A.
4) DNA replikatsioon 5) Transkriptsioon 6) Translatsioon 7) Koodon 8) Geneetiline kood 9) Geeni avaldumine e. geeni ekspressioon 10) Kromosoomide ehitus 11) Autosoom 12) Gonosoom 13) Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos 14) Rakutsükkel II Klassikaline geneetika 1) Mendeli I, II ja III seadus 2) Kodominantsus ja intermediaarsus III Definitsioonid 1) Mis on geen? 2) Mis on a. geenmutatsioon b. kromosoommutatsioon c. genoommutatsioon III Mõisted 1) Lookus 2) Alleel (dominantne ja retsessiivne alleel) 3) Genotüüp 4) Fenotüüp 5) Genoom 6) Homosügootsus 7) Heterosügootsus 8) Penetrantsus 9) Ekspressiivsus 10) Haploidsus 11) Diploidsus 12) Polüploidsus 13) Aneuploidsus 14) Monosoomia 15) Trisoomia
arvates on vaimne looming omaette maailm nii-öelda ,,kolmas maailm" Sinna kuuluvad valemid, faktid, teooria, kunst. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis on säilinud inimloomingu abil võimalik midagi taastada. 4. Teadmiste liigitamise kaks võimalust. Teadmisi võib liigitada kahte moodi: a) teaduslikud teadmised- väljatöötatud teooriad, definitsioonid, valemid jms. b) argiteadmised- elutarkus, mida väljendavad kõnekäänud ja vanasõnad ( Jänes põues, vesi ahjus, tal non pikad näpud, targem annab järele, Kus suitsu seal tuld, valel on lühikesed jalad) Teaduslikud teadmised erinevad argiteadmistest selle poolest, et: a) moodustavad süsteemi- töötatakse välja teooriad ja neist lähtuvalt põhjendatakse teatud valdkonna nähtusi.
INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus
Kui arv a on suuruse x piirväärtus, siis öeldakse, et suurus x läheneb arvule a ehk koondub arvuks a ja kirjutatakse x a või lim x = a . Piirväärtuse üldises definitsioonis ei ole fikseeritud kuidas (vasakult, paremalt või mõlemalt poolt) muutuja x lähenemine arvule a toimub. Seega on piirprotsessi x a erijuhtudeks sellised piirprotsessid, kus x läheneb arvule a ainult vasakult või paremalt. Muutuva suuruse ühepoolsete piirprotsesside definitsioonid. Ühepoolsete piirprotsesside definitsioonid saame üldisest piirväärtuse definitsioonist, kui me seal esineva ümbruse (a-, a+) kitsendame kas vasakpoolseks või parempoolseks ümbruseks (a-, a] või [a, a+). Muutuv suurus x läheneb vasakult arvule a, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad poollõiku (a - , a]. Sellisel juhul kirjutatakse x a-.
· Eesti riikluse ajalugu ja põhiseaduste kujunemine · Poliitilise süsteemi olemus ja elemendid · Eesti poliitiline süsteem · Eesti välispoliitika põhisuunad · Avaliku halduse definitsioonid ja määratlemine · Bürokraatia mõiste ja selle käsitlused. · Eesti avaliku sektori organisatsiooniline ülesehitus · Eesti avalik teenistus ÕPIVÄLJUND ÕPETAMISTEGEVUS ÕPITEGEVUS HINDAMISMEETOD Aine/õppeülesande läbimisel üliõpilane ...
a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14. Eestvedamine kui juhtimise osa a. Mõisted: liider, järgija b. Eestvedamise raamistik c. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis 15. Kontroll kui juhtimisfunktsioon a. Mõisted ja definitsioonid b. Kontrolli eesmärk ja tulem c. Kontrolli liigid d. Kontrolli tsentraliseeritud vrs detsentraliseeritus e. Efektiivne kontrollisüsteem f. Konfliktide lahendamine 16. Võim ja mõjuvõim organisatsioonis a. Mõisted: võim, mõjuvõim, mõju, mõjutamine b. Ametlik võim vrs mitteametlik võim c. Võimu allikad d. Võimu kasutamine e. Võimu delegeerimine 17. Organisatsioonikultuur
(Tõestada) Loetleda diferentsiaali omadused. a. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana b. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile?(Tõestada) c. Loetleda diferentsiaali omadused c.1. c.2. c.3. c.4. c.5. 24. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid.Sõnastada ja tõestada Fermat' lemma. a. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid a.1. Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x lokaalne miinimum, kui a.1.1. Funktsioon f on määratud punkti x mingis ümbruses a.1.2. Igakorral kehtib võrratus; a.2. Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x lokaalne miinimum, kui a.2.1
Näeme, et esimene liidetav, so diferentsiaal dy on sama järku lõpmatult kahanev suurus kui x ja teine liidetav on kõrgemat järku lõpmatult kahanev suurus x suhtes. Järelikult väikese x korral hakkab diferentsiaal funktsiooni muudu avaldises domineerima. Seetõttu võime lugeda diferentsiaali dy funktsiooni muudu peaosaks. Jääkliikme võib väikese x korral funktsiooni muudu avaldises ära jätta. Kehtib ligikaudne valem y dy kui x 0 . 21. FUNKTSIOONI LOKAALSETE EKSTREEMUMITE DEFINITSIOONID. Sõnastada Fermat' lemma Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 - , x1 + ); 2. iga x (x1 - , x1 + ) korral kehtib võrratus f(x) f(x1). Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne miinimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 - , x1 + ); 2. iga x (x1 - , x1 + ) korral kehtib võrratus f(x) f(x1).
Turunduse I kontrolltöö küsimused 1.Turunduse ajalooline taust 2.Turunduse olemus ja definitsioonid. Vajaduse ja soovi mõiste. Turunduse definitsioonid: 1)Turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine 2)Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst 3)Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Intellektuaalne omand ja autoriõigused Referaat infotehnoloogias Juhendaja: Riina Orumaa Tallinn 2013 1.1 INTELLEKTUAALNE OMAND Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks (Õunapuu 2008). Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights) (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Org...
seda meeleliselt tajunud". 1. Kõik väited võivad meid mõnikord eksitusse viia. 2-3. Teretulnud on iga allikas, iga oletus ning iga allikat ja oletust võib kriitiliselt uurida. 4. Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida me oleme raamatutest lugenud. 5. Teadmised on läbisegi meie esksituste, eelarvamuste, unistuste ja lootustega. 4. osa: Oluliste mõistete definitsioonid Mina ei leidnud ühtegi mõisted, mida autor oleks ise oma tekstis ka lahti seletanud. 5.osa: Vastuväited- ja argumendid Autor väitis oma tekstis, et teadmiste ülimaid, kõige algsemaid allikaid pole olemas ja et algallika otsimine pole üldsegi oluline, kuid ajaloosündmuse puhul võisid tema sõnul asjad olla teisiti. 6.osa: Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata Autor väitis, et enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel, aga
Pidevus Definitsioon Funktsiooni u = f (x1; ...; xn) nimetatakse pidevaks piirkonnas , kui see funktsioon on pidev piirkonna 0 igas punktis. Lause Iga mitme muutuja elementaarfunktsioon on pidev omamääramispiirkonna sisepunktides 5) Mitmemuutuja funktsiooni osatuletised ja nende tähistus. Tõestada üks segatuletiste võrdsuse piisav tingimus. 6) Diferentseeruvus. Diferentseeruva mitmemuutuja funktsiooni ja täisdiferentsiaali definitsioonid. Võrrelda diferentseeruvuse ja tuletiste seost ühe- ning mitmemuutuja funktsiooni korral. Kusjuures on kõrgemat järku lõpmata väike usurus võrreldes vektori(x, y) pikkusega ||(x, y)||2 piirprotsessis (x, y)->(0,0) Kui funktsioonil z = f (x; y) on pidevad osatuletised fx ja fy punktis P(x; y), siis funktsioon z=f(x; y) on diferentseeruv selles punktis. Kui funktsioon z = f (x; y) on diferentseeruv punktis P(x; y), siis funktsioon f on pidev selles punktis.
Miina Härma Gümnaasium 11.A klass INTELLIGENTSUS psühhloogia referaat Juhendaja: Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6
müüa - Otsesed välisinvesteeringud o Pikaajalisus, keeruline tagasi võtta, prestiiz o Green field - Ülevõtmine FDI tähendused - Korporatiivne tegevus - Finantstegevus o Kapital ei liigu o MNC pole osaline - Valitsuse politiikad - Statistika o Tütarettevõte o Associate BIT bilateraal invstment treaty Kolm elementi: - Definitsioonid - Kohustused - Vaidlused kes on süüdi, kas on toimunud sundvõõrandamine Kolm põlvkonda Treaty Shopping Turg majandusteooria mõistes ajatu ja ruumitu koht MNC teoorias Neoklassika - Ei tegele - Paul Krugman - Ettevõtlusteooriad IPE lähenemised - Stephen Hymer - 4/5 maailma tööstusest - Firmaissene kaubanud - FDI asukohad - Teenuste osakaalu tõus - Arusaamad Hargmaised ja rahvusriik - Piirideta globaalne majandus
Füüsikaline maailmapilt Rain Berezin TTG 12A Füüsika Loodusteadus, mis täpisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Eesmärk: Välja selgitada loodusseadusi ja tõlkida need füüsika keele abil inimesele arusaadavasse keelde. Füüsika keel Spetsiifilinekeel, mida iseloomustab: terminite ühetähenduslikkus füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja nende kombineerimise reeglistikku Füüsikaline suurus Füüsikalist suurust saab mõõta, tal on arvväärtus Füüsikalisel suurusel on mõõtühik Igal füüsikalisel suurusel on oma tähis Füüsikaline suurus on arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis. S.t näitab mitu korda on mõõdetav (keha, objekt jm) väiksem või suurem mõõtühikust. Mõõtühikud on kontrollitavad spetsiaalsete eta...
Heaoluriigi tunnused: · Vaesuse leevendamine. · Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (kastiühiskonna). · Aktiivne kodanikuühiskond. · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. · Tasuta võimetekohase hariduse tagamine. · Inimeste sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse. · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest. · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks. Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus. · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist. Sotsiaaldemokraatia põhimõtted: · Võrdsete võimaluste tagamine. · Progressiivne tulumaks. · Riik sekkub majandusellu kodanike heaolu tagamiseks. · Pooldab demokraatl...
ning mitte liikudes koheselt intensiivse uurimusliku sisu juurde, vaid pigem rääkides üleüldiselt vandenõuteooriatest ning tuues välja ka statistikat. Ülevaatele on iseloomulik teema põgus selgitamine, kusjuures kasutatakse mitte formaalset kirjutamisstiili, et teema sisu oleks võimalikult kiirelt eristada. Esimene peatükk kannab nimetust definitons and mechanisms, mis eesti keelde tõlkides tähendab definitsioonid ja mehhanismid. See peatükk annab ülevaate sellest, mis on vandenõu ning disskusseerib sellest, mida on peetud vandenõuks, kelle või mille poolt on see loodud ning räägitakse vandenõu mehhanismidest. Esimese peatüki alapeatükkidest tuuakse välja teooriaid ja arvamusi, kuidas mõnda teatud sündmust peetakse vandenõuteooria viljaks (mainitakse 9/11 juhtumit Ameerika Ühendriikides ja ka Philadelphia eksperimenti).
järgmise parameetrilise esituse: , t ∈ [0, π] . Funktsiooni y = ba graafikuks on joonisel 1.16 toodud ellipsi ülemine (x-telje peal asuv) kaar, mis vastab parameetri väärtustele t ∈ [0, π]. Joonte ja funktsioonide parameetrilist esitust kasutatakse rohkelt füüsikas. Parameeter t tähistab seal enamasti aega. Näiteks esitab parameetiline joon ajas liikuvat punkti tasandil. Hüperboolsete trigonomeetriliste funktsioonide ja areafunktsioonide definitsioonid. Nendeks on: sinh x = − hüperboolne siinus , cosh x = − hüperboolne koosinus , tanh x = sinh x/cosh x = − hüperboolne tangens , coth x =cosh x/sinh x = − hüperboolne kotangens . Hüperboolse siinuse ja kosinuse kaudu on defineeritud veel: sech x = = − hüperboolne seekant. csch x = = − hüperboolne koseekant . Funktsioonide sinh x, cosh x, tanh x ja coth x pöördfunktsioonid on nn
INFORMAATIKA I kontrolltöö1 mõisted 1. Alamprogrammide (funktsioonide) parameetrid , nende tüübid eksisteerib kahte liiki parameetreid - formaalseid ja tegelikke 1) FORMAALSED PARAMEETRID on kasutusel alamprogrammi deklaratsioonis. Olulised on nii parameetri nimetus, tüüp kui ka asukoht teiste parameetrite reas. Formaalseid parameetreid võib vaadelda kui muutujaid, mis eksisteerivad selle konkreetse alamprogrammi töötamise ajal. Kui tegemist on SISENDPARAMEETRIGA, siis alamprogrammi töö alguses omab see mingisugust väärtust ja seda väärtust võib (kuid ei ole ilus) töö käigus muuta. SISEND-VÄLJUNDPARAMEETER võib töö alguses omada väärtust, kuid võib olla ka väärtustamata. Tema põhiliseks ülesandeks on hoida töö lõpetamise korral tagastatavat väärtust. 2) TEGELIK PARAMEETER on kasutusel alamprogrammi väljakutsumisel. See peab täpselt vastama formaalse parameetri asukohale parameetrite reas ja tüüb...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon oleks minu sellise definitsiooni põhjal kommunikatsiooniviis või mudel, mis arvestab kommunikatsioonis erinevate kultuuriomadustega ega proovi kehtestada mingit uut normi või käitumisviisi vaid aktsepteerib erinevaid kultuure sellistena nagu need eksisteerivad ning kommunikeerudes püütakse saavutada olukord, mis on mõlemale poolele arusaadav ning üheselt mõistetav. Sellised on minu arvamused, definitsioonid kui arutleda kultuuri kui riigis elava elanikkonna käitumisviiside, normide üle. Arvan, et kultuurivahelises kommunikatsioonis on eriti oluline aktsepteerida teisi kultuure ning kindlasti mitte püüda domineerida ega enda kultuuri olulisemaks pidada või seda peale suruda. Esitatud väljendid ning nende analüüs: I väljend: ,,Kultuur on nagu silmade värv. Seda ei saa muuta ega peita, ja kuigi Te seda ise ei näe, on see alati nähtav teistele inimestele, kellega suhtlete".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
