VI riigikorraldusõiguse normi tüübid Ülesande normid: annavad funktsiooni, näiteks PS §59. Pädevusnormid: tohib ülesannet täita, näiteks §106 lg1 või §60 lg4. Volitusnormid: võimaldavad ülesande täitmisega kaasnevat isiku õiguste piiramist, näiteks §146. Korraldus- ja menetlusnormid: §60 lg1 l1 VII ATS ja VVS mõisted ATS: määratleb ametiasutuse avaliku teenistuse seaduses. See ei kattu organi mõistega. VVS: täidesaatva riigivõimu asutused defineerib VVS §38 ja järgevad: valitsusasutused (riigikassast finantseeritavad) ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (riigieelarvest finantseeritavad, aga ei teosta avalikku võimu). §25 Aktiteooria I Mõisted Õigusakt, õigustloov akt, normatiivakt. Tuleb eristada normi ja normiteksti. Norm on abstraktsesse maailma kuuluv käsk, keeld või luba. Semantilise normimõiste järgi on norm normilause tähendus, mis sisaldab peandumist. Normilause on näiteks PS §1
Analoogiliselt hetkkiirusega (valem (2.4)) defineerime hetkkiirenduse: v v v a = lim = lim 1 + lim 2 . (2.6) t 0 t t 0 t t 0 t Kui me vaatame järjest väiksemaid ajavahemikke, siis punkt B läheneb A-le, võrdhaarse kolmnurga DAE tipunurk läheneb nullile, kolmnurga alus DE on peaaegu risti mõlema haaraga. Seega valemis (2.6) pärast viimast võrdusmärki esimene piirväärtus defineerib kiirenduse kiirusega ristuva komponendi normaalkiirenduse a n , teine liige aga kiirusesihilise komponendi tangentsiaalkiirenduse a : a = a n + a . (2.7) Vastavalt kiiruse muudu komponentide kohta öeldule kirjeldab a kiiruse mooduli muutumist, selle projektsioon kiiruse vektori suunale arvutatakse kui kiirusevektori mooduli
o 5) strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine; o 6) juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga; o 7) kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks. 26. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. (lk 118-121, Majandusarvestus_I) · Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud
mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava Taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega. Mõõtmise lugem mõõdetava suuruse kiirusmõõteseadme tabloolt loetud väärtus Mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus Laiendmääramatus - defineerib mõõtetulemuse niisuguse vahemiku, mis sisaldab eeldatavasti suuremat osa mõõdetavale suurusele omistatavatest väärtustest (https://www.riigiteataja.ee/akt/724846) (http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/tendusliku_alkomeetri_kasutamine.html) 36. Loetle asjaolud, mida juht peab arvestama kiiruse valikul. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust
40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k. deon, kohustus) (nt Kanti kohuse eetika) Teol endal on seesmine väärtus. Hea tegu on see, kus austatakse teist inimest ja teo tegemisel juhindutakse kohusetundest. ·Teleoloogiline eetika defineerib "õige" läbi "hea"- maksimeerib head (hüvet). ·Deontoloogiline teooria usub, et õiget ei saa defineerida läbi hea, eitavad, et "hea" tähtsam kui "õige".·Deontoloogiline eetika ei põhine enda ega teiste huvide arvestamisel. ·Käsud ja keelud, vähem positiivsed kohustused. ·Tuleb keelduda tegemast häid asju, isegi kui nende mittetegemine võib põhjustada kahju (vähem head). Teleogooline eetikateooria: ·Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg.
Uued kirikud alluvad kuningale. Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine maailmast, globaliseerumine. Kinnistub heliotsentriline maailmapilt. Religiooni dogmasid õõnestab loodusteaduste kiire areng. Areneb uusaegne rahvusriik ja riigi ideoloogia. Rahvusriiki defineerib riigi ja valitseja usk. Religioon näitas riigitruudust. Riikide tunnuseks ei ole ühine keel, vaid ühine konfessioon. Riik kontrollis religiooni. Uusaegse riigi vastus võitles Karl V (1519 1556). Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa-Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil.
paatosele, millega peab demagoog arvestama veenmisprotsessis. (Aava 2003: 43) Logos põhineb inimese veenmisel sõnade ja argumentide abil. Logose peamiseks osaks on loogika, mis on teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest (Aava 2003: 43). Kasutatakse fakte, et toetada enda argumenti – need faktid võivad olla tõesed, kuid ei pea olema. Inimene, keda püütakse veenda, peaks hoolikalt jälgima, kas veenja defineerib fakte või võrdleb neid muu sarnase objektiga, millele veenja ehk kõneleja tugineb. Kõneleja võib tugineda kas ekspertide arvamusele, või mõne tuntud tegelase ütlusele. Eetos tähendab kõneleja mõju kuulajale. Pearõhk on kõneleja mainel, sotsiaalsel staatusel. Kuulajaskond kipub usaldama rohkem inimest, keda nad austavad või teavad paremini. (Durham Technical Community College) Paatos tähendab inimese mõjutamist läbi tunnete
Kasvatusteadused -Sotsiaalteaduslikus kontekstis: kasv osutab inimese füüsilisele ja vaimsele küpsemisele (täiskasvanuks saamine), koosluse suurenemisele (rahvastiku kasv), tegevusmahu suurenemisele (majanduskasv) … -Kasv – valdavalt kvantitatiivselt mõõdetav “suurenemine” -Kasv on muutus, aga ei pruugi olla areng. Muutus ei pruugi olla areng aga võib olla kasv. -Areng on muutus ja võib olla kasv. Sotsiaalne areng: -vaade inimesele ja ühiskonnale, mis väärtustab muutust, defineerib mingi seisundi kõrgemaks/arenenumaks -19 sajandi lihtne ja lineaarne sotsiaalse arengu käsitlus (kõik peaksid elama nii, nagu arenenud lääs) muutunud 20 saj jooksul multilineaarseks ja vastuoluliseks. Erinevad ühiskonnaelu vormid võrdväärsed?! Jõuga “arendamine” pole ilus - 20 saj lõpp: jätkusuutlikkus – arusaam, et areng toimub millegi arvel, tuleb arvestada tulevikumõjusid -21 saj: püsib usk ja lootus arengust parema ühiskonna suunas
o 5) strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine; o 6) juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga; o 7) kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks. 26. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. (lk 118-121, Majandusarvestus_I) · Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) 16 · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud
o 5) strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine; o 6) juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga; o 7) kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks. 26. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. (lk 118-121, Majandusarvestus_I) Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud o Halduskulud
Sotsiaalne õppimine Sotsiaalne õppimine; mudelõpe (A. Bandura) - elus kõige sagedamini esinev õppimise ilming. Omandame võime funktsioneerida ühiskonnaliikmena. Kasutatakse ka termineid vaatlusõpe, mallõpe, modelleerimine, imiteerimine, sest lapsed kopeerivad teiste, neile mudeliks olevate inimeste käitumist. Õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas, sõltub suhetest õpilase ja mudeli vahel. Bandura defineerib – sotsiaalne õppimine on kognitiivsete, käitumuslike ja keskkonna elementide pideva vastastikuse toime resultaat. On aluseks kõikide hoiakute ja väärtuste kujunemisele. Indiviid võib omandada ka antisotsiaalseid käitumismalle. Aluseks lapse sotsiaalse arengu suunamiseks (aluseks sotsialiseerimisele). Sotsiaalse õppimise protsessid Märkamine. Käitumismudeli omandamine eeldab mudeli ja selle oluliste aspektide märkamist. Meeldejätmine
isotermsest kokkusurumisest temperatuuril T2 ja adiabaatsest kokkusurumisest. Carnot' tsükli kasutegur avaldub seosena = (T1-T2)/T1, kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Clausiuse taandatud soojushulgad abimõisted üleminekul entroopia mõiste soojuslikule (klassikalisele) tõlgendusele, tulenevad Carnot' tsükli käsitlusest. Iseloomustavad soojuse liikumist kuumemalt kehalt külmemale. Entroopia mõiste soojuslik (klassikaline) tõlgendus defineerib vaid entroopia muudu S = Q / T, kus S on entroopia muut, Q- protsessis üleantud(hajunud) soojushulk ja T absoluutne temperatuur. Entroopia mõiste soojuslik käsitlus lubab seletada küll soojuse hajumist suletud süsteemis, kuid ei seleta iseeneslikke isotermseid protsesse ( näit. Isotermne difusioon). Entroopia mõiste statistiline tõlgendus defineerib TD süsteemi entroopia kui funktsiooni üheselt ja
Kesktaevas või Medium Coeli (ladina keeles ,,taeva keskpunkt") on avalik punkt. Ühtki sealset transiiti või progressiooni ei saa nö. maha vaikida. Töö, karjäärisuuna ja elustiiliga seotud küsimused võivad esile kerkida sel ajal kui see punkt saab kontakte. On palju viise kuidas inimese sotsiaalne staatus saab muutuda - abielu/lahutus, rikkus/pankrot, edutamine/vallandamine ja nii edasi. Noorena võib see punkt tähendada ka vanemat, kelle kaudu laps defineerib oma avalikku mina. Üldiselt on see isa, sest tavaliselt kannab inimene isa perekonnanime. Aga ajad muutuvad ja MC võib tähendada ka ema, kui tema on perekonna avalikuim tegelane. IC Peamised põhimõtted: kodu, pere, hõim, kolle. Imum Coeli (ladina keeles ,,taeva põhi") tuntakse kui IC-d. Selle punkti konjuktsioonid võivad esile tuua pere ja kodukoldega seotud küsimusi. Neid võib tunnetada kui probleeme emaga, lapsevanemaks saamisega, kolimise ja koduga,
Peamiselt eksisteerivad kaks suunda sellest, mida peetakse ristisõdadeks: Traditsionalistlik ristisõjad on sõjad Jeruusalemma pärast Pühal Maal, hilisemad nähtused on lihtsalt selle kõrvalnähud või termini vale kasutamine Pluralistlik võrdväärsena nähakse ristisõdadena ka teisi võitlusi, olgu vaenlasted moslemid, paganad või paavsti vaenlased, kestavad kuni 18. sajandi (türklased). See mis defineerib ristisõja on eelkõige just indulgents. Ristisõda on sõda, mille osaline vähemasti ise arvab, et ta sellel sõjakäigus osalemise eest pälvib vabastuse patukahetsusest. Õndsust võib pälvida mitte ainult maise Jeruusalemma müürida all võideldes, vaid ka taevase Jeruusalemma omade all. Need on aga kõikjal, kus kristlus kaitsmist vajab. Ristisõda on element poliitikas, mis on võimalik ka ilma ristisõda olemata, aga see ei vähenda fakti, et sinna mindi patukahetsuse eesmärgil
määramiseks kasutatakse formalismi nimega atribuutgrammatika:
AG = (G,A,R) on struktuur, kus
G = (,N,P,S) on KV grammatika
A: V P(X) on G terminaalide ja mitteterminaalide hulga atribuutide hulk
R = Rp (reegel iga produktsiooni kohta) semantikareeglite pere
Eeldame, et iga süboli (term, mitteterm) atrib hulk on lõplik.
A(Y) = {a1,a2,..,an}
ai on semantiline muutuja hulgast X
Jagame iga sümboli atribuutide hulga kaheks A(Y) = I(Y)US(Y)
I(Y) ühend S(Y) on tühihulk.
Kujutus A defineerib atribuudid igale süntaksipuule.
Süntaksipuu dekoreerimine:
Sõna x atribuutide arvutamine tuletuspuule.
Dekoreerimine algab kõigi atribuutide NIL väärtusel ja kestab, kuni kõigi
atribuutide väärtused olemas.
Atribuutgrammatika korrektne määratlus:
AG = (G,A,R) on korrektselt määratud, kui iga keele sõna x korral on tuletuspuus
kõigi atribuutide väärtused määratud.
Sõna x semantika on väärtus:
(X,k1,..,km) =
Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. Genereerivad funktsioonid on sellised astmeread, mille kordajad e. koefitsendid sisaldavad informatsioonina mõnda arvujada an. Genereerivad funktsioonid on harilikult esitatud nö. suletud kujul(vastandina lahtisele astmereale): näidatud on vaid avaldis, mis defineerib rea saamiseks teatud tehete hulga (nende tehete sooritamisel saamegi astmerea, mille kordajateks on meile vajalikud väärtused). Tehniliselt on suletud kuju valem tuletatud geomeetrilise summa valemi järgi. Suletud kuju kasutamine on kasulik selleks, et siis on vaade avaldisest palju ülevaatlikum
- kuritegevus on ühiskonnale kasulik, sest sellele otseste sugulastega. vastandumine tugevdab sotsiaalset solidaarsust. · Endogaamia abieluks valitakse inimene - Seetõttu on igas ühiskonnas kurjategijaid. lähisugulaste seast - Seda tänud sellele, et ühiskondlik teadvus · Homogaamia sarnaste omadustega inimeste defineerib alati mingi tegevuse kui norme abileu rikkuva. · Homofiilia sarnaste eelistamine Abieluturul valitakse endale paarilist. Mänguteooria: Kus uus abielupaar elama hakkab: patrlokaalne, - Kuritegevus on kasulik olla siis, kui seda
koopia, vaid pigem stiililt või olemuselt kokku langev. Sageli ei kasuta inimesed kogetud käitumist vahetult, vaid siis, kui tekib sobiv moment. Reaalse vägivalla kogemine põhjustab õpilastel enam vägivaldset käitumist kui selle nägemine televisioonis. 3) Sotsiaalkognitiivse õppimisteooria erinevus operantsest tingimisest (definitsiooni, eduootuse ja vastastikkuse mõjustuse tähenduses). Ta erineb biheiviorismist kolme momendi osas: defineerib õppimist erinevalt rõhutab ootuse rolli õppimise ajendina on seisukohal, et keskkond, isiklikud faktorid nagu ootused ja käitumine, on vastastikuses toimes. Õppimise definitsiooni tähenduses: (1) SKT näeb õppimist eelkõige muutusena vaimsetes protsessides, mis loob eeldused erineva käitumise avaldumiseks, sealhulgas peale vahetut õppimist, vastandina S–R seose kujunemisele, kus mõtlemisprotsesse peetakse teisejärguliseks.
selleni hiljem o Süsteemi illustratsioon, mis aitab aru saada süsteemi käitumisest (Software Engineering Institute https://www.sei.cmu.edu/) o Süsteemi arhitektuur on struktuuride kogum, mis aitavad mõista süsteemi, hõlmates tarkvara elemente, seoseid nende vahel ja elementide ning seoste omadusi (wikipedia) o Arhidektuur on vundament millele tarkvara ehitatakse. Arhitektuuri mudel defineerib vundamendi visiooni (agilemodeling) Erinevused funktsionaalsest disainist o IEEE 1990 sõnastik: Arhitektuurne disain- protsess, mille käigus defineeritakse riistvara ja tarkvara komponendid ja nende liidesed, kujundamaks välja raamistikku tarkvara arendamiseks Eeldisain- protsess, mille käigus analüüsitakse arhitektuuri
Pedro Antonio Alarconi ,,El afranecsado" (Prantsusemeelne). Sel ajal avaldasid päevalehed meelsasti tõlkeid, siis ei olnud võimalik lobiseda paljudest asjadest. Gustavo Adolfo Becquer- hispaania hilisromantik. 19. Sajandi teisel poolel. Tõi uue intiimsuse ja lüürilisuse hispaania luulesse. Antonio Machado. 1975. aastal ilmus esimene Talviku tõlge raamatuna (väike vihikuke) ,,Gregeriiad"- R. Gomez de la Serva. Sürrealist, kelle loomingus on väga olulisel kohal metafoor. Ta ise defineerib, et metafoor+huumor. Kuulub 1898. Aasta põlvkonda, kuhu kuulub ka Pio Baroja. Quevedo- üks hispaania kuldaja kirjanikke. F. Garcia Lorca- ,,Kaneelist torn" Üks suurimaid 20. Sajandi esimese poole luuletajaid Euroopas. Oli ka suur näitekirjanik. Kuulub 1927. Aasta põlvkonda. 13.09.10 A.-R. Hone´i õpilased koostasid esimesed eesti- hispaania sõnaraamatu. Mehhiko kirjanik Carlos Fuentes. Tiiu Põder õpetas koos Talvetiga hispaania keelt, oli Kuubal elanud ja seal hispaania keele
,,omavahel seotud tegevuste kogum, mille eesmärk on ettevõtte pikaajalise heaolu ja tugevuse saavutamine pannes paika, millises suunas organisatsioon liigub ja miks". Strateegia puudutab alati muutmist - ilma muutmisvajaduseta ei ole vaja ka strateegiat. Strateegiline planeerimine on protsess, mille käigus ettevõte loob pildi enda (muudetud, seega paremast) tulevikust ja koostab vajalikud sammud selleni jõudmiseks. · Infosüsteemi strateegia mõiste Defineerib ettevõtte vajaduse või "nõudmise" info ja infotehnoloogiliste süsteemide järele, et toetada ettevõtte üleüldist strateegiat. Defineeritakse oodatavad kasud ja muudatused, mis on vajalikud nende kasude saamiseks võttes arvesse ressursi- ja infotehnoloogilised piirangud. Defineeritakse ja prioriseeritakse investeeringud, mis on vajalikud nö "ideaalse" rakendussüsteemide terviku (portfelli) saavutamiseks infosüsteemi arhitektuuri elluviimiseks.
ilmnemisel Töökorraldus, milles võimalik seadmed viivitamatult peatada, et defekt kõrvaldada heijunka- Maksimaalne lubatav ajahulk ühe toote või detaili tootmiseks. Taktiaeg ehk tootmistakt määrab igas protsessis inimeste, materjalide ja informatsiooni voo kiiruse. Määratakse lähtuvalt nõutud vajadusest, et vältida ületootmist või tööde hilinemist. Taktiaeg on standard, mis defineerib igale protsessile kuluva aja. Näide: vahetus kestab 8h miinus 30min lõuna, 2x15min paus, 20 min tehnoloogia hooldamiseks ja kontrolliks, seega netoaeg on vahetuse peale 400 minutit. Kui nõudlus on 200 ühikut päevas ja töö on kahes vahetuses, siis on sinu takt toodetud ühik 4 minuti kohta. Alati peab taktis olema ka varuaega, kuna inimesed pole pikka aega võimelised töötama 100% efektiivsusega. pidev voog
juuresolek. b) asjade liigid Enne, kui rääkida asjaõigusest üldisemalt, tuleks anda lühike ülevaade asjade liikide kohta. Asjade liike käsitledes lähtun peamiselt Gaiuse Institutsioonidest. 9 Gaiuse alustab asjade kuuluvusest isikutele: ... Modo uideamus de rebus, quae uel in nostro patrimonio sunt uel extra nostrum patrimonium habeantur. (G. 2, 1) (Nüüd käsitleme asju (asjaõigust): mis on meie (era)omandis või mis on väljaspool meie (era)omandit.) Gaius defineerib põhjalikult asju, mis on väljaspool meie eraomandit ehk siis negatiivselt: kõik, mis ei ole väljaspool meie eraomandit, on meie eraomandis. Seejärel jätkab ta põhilise asjade liigitusega: Summa itaque rerum diuisio in duos articulos diducitur: nam aliae sunt diuini iuris, aliae humani. (G.2,2.) (Peamiselt jaotatakse asjad kahte liiki: ühed on jumaliku õiguse, teised inimliku õiguse omad.)
kasutada alammenüü valikuid On ja Origin.
Koordinaattelgede muutmiseks kasutatakse käsku UCS. Tema käivitamine ilmutab viiba
Enter an option
[New/Move/orthoGraphic/Prev/Restore/Save/Del/Apply/?/World]
Nanomeeter (nm) on üks miljardik meetrit (10-9 m) ehk sama palju väiksem meetrist, kui millimeeter on väiksem tuhandest kilomeetrist. Ühe nanomeetri pikkus on umbkaudu ekvivalentne kümne vesiniku ja viie räni aatomi joondatusega.2 Nanotehnoloogia tegeleb aine kontrollimise ja juhtimisega väga väiksel mõõteskaalal, üldjuhul vähema kui 100 nm ulatuses. Tegu on põhimõtteliselt molekulide ja aatomite individuaalse manipulatsiooniga.3 Euroopa Patendiamet4 defineerib nanotehnoloogiat järgnevalt: Nanotehnoloogia kui termin hõlmab enda alla üksuste kontrollimist geomeetrilisel tasandil, mille vähemalt üks funktsionaalne osa on väiksem kui 100 nanomeetrit ühes või mitmes dimensioonis ning mõõtmes, ja mis on vastuvõtlikud füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjudele omased sellele suurusele. Samuti hõlmab see
Descartes siiski täpsustab, et tegu on üksnes algse mõistusintuitsiooni esituseviisiga järelduse vormis, s.t. diskurssiivselt. Kuid tegelikult on siin tema arusaamise kohaselt tegemist niisiis mitte diskursuse, vaid intuitsiooniga. Algses mõistusintuitsioonis tabatakse vahetult ja tervikuna paratamatu seos kahe tunnetuse "Mina mõtlen (midagi)" ja "Mina olen" vahel. Mõtlemine, millest siin juttu on, on Descartes`il käsitletud küllalt laialt. Descartes defineerib: "mõtlemise nimega nimetan ma kõike seda, mis meie kaasteadvalt ( conscientia) meis toimub." (Principia I, 9). Mõtlemine on üheltpoolt alati mõtlemine millestki, mõtlemisel on mingisugune objekt, sisu. Kuid mõteldes oleme me Descartesi järgi teiseltpoolt alati teadlikud ka sellest, et me mõtleme. Selles mõttes on mõtteakt lisaks enda objektile suunatud alati ka iseendale. Sellist tagasisuhet nimetatakse filosoofia keeles refleksiooniks. Kahtlust võiks
pooleli jäi) *kodeerida edastatavaid andmeid ning vajadusel ka kompresseerida *klient võib teada anda soovitud keele(d) ja andmetüübi(d) vastavalt sobivuse või eelistuse astmele *korraga saab edastada mitu ressurssi (multipart messages) *juhtida serveris asetsevaid ressursse väliselt (FrontPage) Paketi struktuur: HTTP teated jagunevad päringuteks ja vastusteks. Iga teade/pakett koosneb päisest ja kehast, mis on teineteisest eraldatud 2 reavahetuse abil. Päis defineerib erinevaid metaandmed ning juhtkäsud. Keha sisaldab mingis kodeeringus andmeid. Milleks on vaja teada HTTP protokolli: 7 Arvutivõrgud *selleks et aru saada serveri käest küsitavast ning vajadusel sellele ise vastata
v v1 v2 a = lim = lim + lim . (2.6) t 0 t t 0 t t 0 t Kui me vaatame järjest väiksemaid ajavahemikke, siis punkt B läheneb A-le, võrdhaarse kolmnurga DAE tipunurk läheneb nullile, kolmnurga alus DE on peaaegu risti mõlema haaraga. Seega valemis (2.6) pärast viimast võrdusmärki esimene piirväärtus defineerib kiirenduse kiirusega ristuva komponendi normaalkiirenduse a n , teine liige aga kiirusesihilise komponendi tangentsiaalkiirenduse a : a = a n + a . (2.7) Vastavalt kiiruse muudu komponentide kohta öeldule kirjeldab a kiiruse mooduli
legitiimsus puudutab tunnustamist. Nürnbergi rassiseadused nt on legaalsed aga mitte legitiimsed. IV loeng Rahvusvahelise õiguse subjektid Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega kas sa oled olemas või mitte? Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933.a Montevideo konventsioon defineerib riiki läbi selle tunnuste: - alaline elanikkond - kindel piiritletud territoorium - valitsus - võime astuda suhetesse teiste riikidega Riigi kolme elemendi teooria mõtles välja Saksa teadlane Georg Jellinek (rahvas, territoorium, iseseisev riigivõim). Sellele lisati hiljem tunnuseks võime astuda suhetesse teiste riikidega. Suveräänsuse mõiste võttis kasutusele Jean Bodin Prantsusmaalt. Siseriikliku
tähemärgitabelite, riistvaraliste või tarkvaraliste erinevustega. Sisuliselt analoogiline HTML-keelele, mida kõik süsteemid loevad ja mõistavad võrdselt kuid rakendavad erinevatel platvormidel. ASN.1 on standard, mis võimaldab rakendustel suhelda sõltumata tehnilisest platvormist. ASN.1 on defineeritud ISO standardina (X.680), baseerudes OSI mudelil. Defineeritakse andmetüübid ja objektid sarnaselt SMI-le. BER - Basic Encoding Rules - määratleb, kuidas ASN.1 defineerib ülekantavat infot. Kõigil ülekantaval infol on tüüp, pikkus ja väärtus. Kasutatakse TLV kodeerimist, mille järgi saadetavad andmed on nn. iseidentifitseeruvad. 47. Tulemüürid Tulemüür on moodul (tarkvaraline või riistvaraline, soovitatavalt riistvaraline), mis isoleerib mingi võrguosa (või üksiku arvuti) välismaailmast, võimaldades valida, milliseid pakette blokeerida ja milliseid
Mõne aja möödudes, kui inimesel tekib vigastusega leppimise faas, omistab ta vigastatud piirkonnale uued funktsioonid ja tähendused, mis on küll olulised paranemise seisukohalt, ent suhteliselt ebavajalikud tulevikus karjääri juurde naasmisel. Seega võib olla sellest isegi teatavat kasu, kui tantsija jätkab harjumuspäraste normtegevustega niipea kui võimalik, vältimaks pedagoogikas tuntud "õpitud abitust". Vastasel juhul tantsija kodeerib ja defineerib vigastatud piirkonda kui ebatoimivat ja tegelikult ise õpetab enda lihasmälule valesid mustreid, mistõttu viibib ka paranemine. On ülimalt oluline, et tantsija mõistab oma keha näeb vigastustes ka tervendavaid protsesse. Keegi pole veel kuuldavasti omistanud mingit kudede taastumise välimäärajat, mille alusel oleks defineeritud õige või vale aeg tavapärase koormuse juurde naasmiseks. Kiireks ja
Keskaja lõpul, 14. sajandil tekkis ka proosakirjandus, nn fablioo, kus inimesed tulevad kokku ning jutustavad üksteisele lugusid. Need olid tihtipeale naljakad, tegelasteks talupojad ja juhmid noorukid. Teatris vastas sellele farss, kus teemadeks olid abielurikkumine jms. India kirjandus Veda'de kirjandus (16.6. saj eKr) Indias säilinud sanskritikeelne kirjandus jaguneb viieks grupiks. Osa neist on ajaloolised, osa sisulised. Vanim on veda'de kirjandus (16.6. saj eKr), mida defineerib ajastu ning pühadus. Shruti e ,,kuuldu", jumalatelt otse saadud informatsioon. Lisaks säilis suur osa kirjandusest suuliselt. See muutub pühaks sel hetkel, kui välja öeldakse. Seda kirjandust säilitati suuliselt vähemalt 2000 aastat, esimesed teated pärinevad 11. saj eKr. Vahepeal olid olemas spetsiaalsed peast mäletajad. Traditsiooniliselt jaotatakse nelja faasi: veda'd (12001000 eKr), neid kommenteerivad brahmana'd/aranyaka'd (1000800 eKr), seejärel upanisadid (800500 eKr)
Samal ajal peavad parlamendivähemuse (opositsiooni) õigused olema kaitstud. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Parlamentaarses riigis valib täidesaatva võimu juhi parlament, riigipea ei ole täidesaatva võimu juht, ta täidab üldjuhul üksnes esindusfunktsiooni. Presidentaalses on president nii riigipea kui valitsusjuht. Valitsus nimetab ametisse president. 40. Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis? Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt defineerib erakonnaseadus erakonna kui Eesti kodanike vabatahtliku poliitilise ühenduse, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Sellisena on erakond demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku võimu teostades ellu viia. VI RIIGIKOGU 41
Huumori tavalisus – nähtus, mis on igal pool, ei pruugi tähelepanu äratada: Niipea, kui temasse süveneda, killustub huumor ja komplitseerub sedavõrd, et jätab mulje millestki arusaamatust, mis ei allu tavainimetusele. Huumori täielikuks mõistmiseks peame arvesse võtma paljusid valdkondi (psühholoogiat, esteetikat, sotsioloogiat, kirjandust jne.). Huumori kohta eksisteerib mitmeid teooriaid. Psühholoogi jaoks on huumor väljaspääsuks isiklikust ummikust, füsioloog defineerib huumorit näärmeeritiste ja vererõhu abil, filosoof huumorit kui erilist suhtumist eksistentsi. Ühisnimetajaks võiks olla sobimatuse taju. Elementideks on ootamatus, üllatus, korrapäratus, kontrast jne. Füüsiline-, keeleline-, ja situatsioonihuumor. Enamus koomilisi isikuid ei leia endas aga midagi naljakat. Nalja ohver naudib nalja vähem kui teised. Füüsiline huumor lastekirjanduses Füüsilised äpardused
Lüsosoomidele funktsionaalselt sarnased on peroksisoomid. Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Mitokondrid on rakkude "jõujaamad", sest neis toimub energia konverteerimine lipiididest ja süsivesikutest adenosiintrifosfaadiks ATP. Tsütoskelett koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Plasmamembraan piirab raku ja defineerib raku piirid; tagab erinevuse tsütosooli ja rakuvälise keskkonna vahel; tagab kontrollitud ainevahetuse väliskeskkonnaga; vastutab signaaliülekande eest; adhesioon. Taimedel veel rakukest, mis hoiab selle piirides. Tsentrioolid osalevad DNA kahekordistamises ja võrdses jaotamises tütarrakkude vahel. 2. Missugused organellid on omased nii bakteritele kui eukarüootidele? Tsütoplasma, rakumembraan, DNA, ribosoomid. Missugused vaid bakteritele? Tuumapiirkond, plasmiidid, viburid
vaimsusest või spirituaalsusest. Selle kontseptsiooni kohaselt seondatakse töökoha visioon ja töötajate vaimsed vajadused. Töökliimat ja suhteid kirjeldatakse vaimsete mõistete abil. Täiskasvanuea juurde kuulub küpsuse mõiste. Usulise küpsuse osas puudub religioonipsühholoogide seas ühtne seisukoht. 25) James Fowleri usuastmete teooria põhisisu ja astmete tähendus. Tema põhiväited on, et usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. Usku defineerib ta kui inimese enese- ja maailma mõistmise viisi. Seega omame me juba sündides võimet uskuda. Arenedes muutub mõttemudel, kuidas me ennast ja maailma mõistame. Erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu, mitte vormi poolest. See, mida usutakse on erinev, kuid see, kuidas usutakse on Fowleri arvates kultuuri- ja religiooniuniversaalne. Metoodiliselt kasutas Fowler inimese elukäiku analüüsivat struktureeritud intervjuud,
3.3 Timmitud Ehitamise tootmisfilosoofia LC baseerub Koskela (2000) poolt pakutud TFV tootmisteooriate integratsioonil, mis baseerub Toyota filosoofial ja 20 sajandil eraldi eksisteerinud kolmel tootmisteoorial. Sellest tulenevalt on pakutud LCi põhieesmärk: ,,LC on arusaamine sellest, kuidas üles ehitada oma tootmissüsteemi nii, et minimeeritakse ressursside raiskamist, et luua maksimaalset väärtust." LC defineerib, mis on TFV, kusjuures igaüks nendest kattub vähem või rohkem üksteisega. Need kolm tootmissüsteemi põhiväärtust eksisteerivad tootmissektorites ning ka teistes valdkondades. Nende 84 tundmine ja mõistmine paneb aluse printsiipidele ja need omakorda metoodikatele, mida rakendades saavutatakse LCi põhieesmärk, mis peab lisama väärtust mitte ainult kliendile, vaid kogu ühiskonnale. 3
firmale või isikule. Frantsiisivõtja teeb edaspidi äri frantsiisiandja nime ja kaubamärgi all ja järgib tema poolt ettekirjutatud juhiseid ja tehnoloogiat, tagades frantsiisiandja maine ja intellektuaalse omandi säilimise. Frantsiisiandja aitab käivitada ettevõtlust, otsib laene ja vahendeid, osaleb tootmisliinide varustamisel ja töötajate väljaõppes. Rahvusvaheline frantsiisiassotsiatsioon defineerib frantsiisi kui kestvat suhet, mille puhul frantsiisiandja pakub frantsiisilepinguga litsenseeritud eesõigust ettevõtluseks, abi tootmise või teenuste organiseerimisel, väljaõppel ja majandamisel, mille eest frantsiisivõtja tasub omapoolse tööga. Seega kujutab frantsiisileping endast süsteemi, mille läbi toote, teenuse või meetodi omanik, frantsiisiandja (franchisor) saab võimaluse kasutada litsentseeritud, kinnitatud liikmeskonnaga frantsiisivõtjate (franchisees) teeneid
Ära kaeba oma haiguste ning kannatuste üle, see ei tee asja paremaks. Positiivsus ning optimistlik arvamus endast ja tulevikust on see, mis aitavad kaasa paranemisele. Näe anda ümber häid asju. 38. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Sartre kirjutas: ,,See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast." Inimene eksisteerib ning hakkab järjest looma ning defineerima oma olemust. Ateistide arvamus on see, et inimene on see, kelleks ta end teeb, religioosne pool väidab aga seda, et inimene on tehtud jumala soovi järgi. Enne on vaja eksisteerida, sest muidu pole midagi, millele loomust omastada. Eksistentsialism on esimeseks sammuks inimese olemuse tekkimisele. 39. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab.
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
korporatiivsed riskikapitalistid (corporate venture capitalists) või riskikapitalifondid (venture capital funds). Riskikapital läheb enamasti stardi- või kasvuetapis olevatesse ettevõtetesse (vt tabel 1.3). Ingliskeelse termini venture capital tõlkimine eesti keelde on probleemne. Teatavasti on levinud sõna "riskikapital". Termin venture tähendab: 'riskantne ettevõtmine', 'kommertsettevõte', 'riskisumma', 'riskima' (Inglise-eesti ... 1995). Golis (2002) defineerib riskikapitali kui kõrge riskiga kapitali. Mereste käsitleb riskikapitali kahetähenduslikuna. Riskikapital (risk capital, das Risikokapital) esimeses tähenduses on aktsiakapitali paralleelnimetus (Mereste 2003). Riskikapital (venture capital) teises tähenduses on märkimisväärset, tavalisest suuremat riski sisaldavatesse tehingutesse investeeritud kapital, nt niisugustesse uutesse ettevõtetesse, mille edusansid ei ole suured (Mereste 2003).
oma lugemisoskuse poolest. 20. sajandiks on see tasakaalustanud, seoses ka poliitilise korra ja üldise ühiskondliku arenguga, kuid see vahekord, milline on üldine ühiskondlik areng ja kirjaoskus, siis lõunapoolsetes on phtmoodi ja põhjapoolsetes riikides teistmoodi. Nt Venemaal viiakse 1897. a läbi I rahvaloendus, kuulus fakt, kuidas eestlased on kõige kõrgema kirjaoskusega rahvas kogu Venemaal. 1520. aastal tegeleb Luther ka sakramenditeoloogia. Sakramenti defineerib läbi Jumala tõotuse ja inimese usu. Jumala tõotus sõna kinnitatakse märgis, mis on sakrament, mis edendab usku. Seetõttu nimetab luther sakramenti nähtavaks sõnaks – verbum visible. Vaatab üle sakramentide arvu ja ütleb, et sakrament saab olla vaid kristluse poolt seatud, sellele lisandub väline märk, seetõttu on piibellikud sakramendid ainult ristimine, armulaud ja ka meeleparandus (meeleparandus hiljem ei ole eanm osaks).
I (tooted liiguvad tellimuspõhiselt) J J A A - tarne otsustuspunktid - Joonis 5. Tõukav ja tõmbav tootmissüsteem Tõukav tootmissüsteem on materjali saadavuse planeerimisel (Materials Requirements Planning – MRP–I) põhinev tootmissüsteem (joonis 6). Ameeriklane John Orlick defineerib MRP–d tootmissüsteemi omavahel integreeritud, koordineeritud ja sünkroniseeritud nõuete, reeglite ja tegevuste süsteemina, mille peaeesmärgid on õigel ajal ja õiges kohas tootmisplaani materjalivajaduste rahuldamine, tootmistsükli ajakulu vähendamine, logistiliste operatsioonidega seotud kogukulude vähendamine, varude minimeerimine. Põhimõtteliselt on MRP–I arvuti juhitav tootmis- ja laokontrolli süsteem, mis hõlmab
Dzihaad kui postkoloniaalne postmodernismi peegeldus, mitmed liidrid seal on lääneliku haridusega ning viivad teadmised üle, käituvad lääneriikidega nii nagu nemad käituvad nendega. Peegeldus, ntks Ameerikas piinamine ülekuulamise vahendina ehk lääneriigid on ka silmakirjalikud ja kasutavad surmameetodit info jaoks. Väärtust kaitstakse nende samade väärtuste rikkumisega. Läbiva joonena on solidaarsus vaatamata võimalikule välisele kahjule. Fundamentalism Habermas defineerib seda kui enda ideaalidest kinnipidamist põikpäisena, keeldutakse muutumast. Religioonis on tavaliselt olnud keegi kes religiooni tõlgendab. Modernismis oli religioonil monopol, endisel kujul ei saa religoon aga enam ennast kehtestada. Fundamentalism püüab taastada religooni monopoli. Kas kirikul on religiooni monopol? Kas religioonil on suurem roll modernismis või postmodernismis? Kehtestab taas kiriklikud dogmad kas või jõuga ehk ongi reaktsioon läänestumisele
· Lausel on semantika ehk tähendus. · Lause koosneb identifikaatoritest, võtmesõnadest ja märkidest. Programmeerimise algkursus 14 - 89 · Identifikaator võib olla võtmesõna. · Identifikaator võib tähistada kas andmeobjekti või andmetüüpi. · Andmeobjektil on alati andmetüüp. · Andmeobjekt võib olla kas muutuja või konstant. · Andmetüüp võib olla kas lihttüüp või struktuurne tüüp. · Andmetüüp defineerib lubatud väärtuste hulga. · Nii muutuja kui ka konstant omab väärtust. · Andmeobjekti väärtus kuulub alati andmeobjekti tüübiga defineeritud väärtuste hulka. ARVUTIGA SEOTUD MÕISTED Et programmeerimine on tihedalt seotud arvutitega, ei saa ma mööda minna mõningatest arvutiga seotud põhimõistetest. Erinevate tootjate arvutid võivad olla väga erinevad, kuid üldiselt on nad ehitatud kõik ühesuguste, John von Neumanni esitatud printsiipide järgi. Kui ei olda just
Mõned aastakümned hiljem tuli prantsuse matemaatik ja astronoom Pierre Laplace (1749-1827) sõltumatult Kantist samasugustele kujutlustele. Sellest ajast alates räägitakse Kant-Laplace neulaarhüpoteesist. Teine teos, milles Kant teedrajavaid loodusteaduslikke mõtteid arendab on "Füüsiline monadoloogia". Kant võtab siin kasutusele Leibnitzi monaadi mõiste. Ta püüab neid väikseimaid osakesi, mille liikumisest maailmaruum tekib, oma olemuselt lähemalt määratleda. Ta defineerib nende olemuse "ruumitäitva jõuna". Niisiis see, mis moodustab mateeria olemuse, selle kehalisuses ja läbitungimatuses, on jõud. Ei ole olemas mingit "ainet" on vaid jõud (Energia!)! See Kanti mõte on teinud läbi lausa sensatsioonilise taaselustumise kaasaegses füüsikas, mis mitte ainult teoorias ei oleta, et mateeria on vaid energia eriline ilmumisvorm, vaid seda ka praktiliselt on näidanud. Kolmanda loodusteadusliku teosena vöiks nimetada kirjutist "Rassidest"
on peidus avaliku sõnumi taga. 12. ENESETEOSTUSLIKUD ENNUSTUSED. Skeemide mõju käitumisele - eneseteostuslikud ennustused. Mõnikord käituvad inimesed tänu sellistele skeemidele viisil, mis aitab kaasa sellele, et nende skeemid leiaksid reaalsuses kinnitust. Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all (Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma. 13. SOTSIAALSED STEREOTÜÜBID. Stereotüübid on üldistused inimeste, objektide või sündmuste kohta, mis on antud kultuuris üldlevinud. Kõik stereotüübid ei ole lõpuni valed. Osad stereotüübid võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama
Eneseteostuslikud ennustused. Skeemide mõju käitumisele - eneseteostuslikud ennustused. Mõnikord käituvad inimesed tänu sellistele skeemidele viisil, mis aitab kaasa sellele, et nende skeemid leiaksid reaalsuses kinnitust. Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all (Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma. Tervikuna on sotsiaalse taju puhul nii, et see mida me ootame, mõjutab seda mida me näeme, kuidas me näeme ja mida me selle kohta mäletame. Sotsiaalsed stereotüübid. Stereotüübid on üldistused inimeste, objektide või sündmuste kohta, mis on antud kultuuris üldlevinud. Kõik stereotüübid ei ole lõpuni valed
põhiliselt 5 kunstniku vahel -ANDREI MONASTÕRSKI -ERIK BULATOV -ILJA KABAKOV -ÜLO SOOSTER -KOMAR JA MELAMIID jt. Tekkis rühmitus – Kollektivnõje Deistvija ( liider ANDREI MONASTRÕSK) Nt 1977 , kui sõideti rongiga Moskvast välja metsa ja jäeti metsa maha loosung Erik Bulatov konseptuaalne maalikunstnik : 1.“Krassikovi tänaval” 2.Õli lõuend – “ Punane Horisont” 3. “ Ohtlik” Kokkuvõtteks : Kontseptuaalne kunst tihti defineerib juba mõnda loodud konseptsiooni, mitte ei naeruväärista aga võtab huumoriga inimeste jaoks liiga tõsiseid asju . Kõik tegutsenud kunstnikud avavad olevatele mõtetele uusi perspektiive läbi analoogiate, ehk defineerides . Konseptuaalne kunst justkui õpetab, et asju võib mitmeti mõista. 6 „Sinine revolutsioon“ ja „roheline revolutsioon“. Keha- ja maakunst. Yves Klein – sinine revolutsioon (näitus, 11 maali ainult sininstes toonides, maalis
keskendub organismi "ebanormaalse" funktsioneerimise paljastamisele. Levinuim tänapäeva meditsiinis kasutatav mudel. Otsib inimeses leiduvaid bioloogilisi seletusi, eeldab sagedasti, et igal haigusel on üks konkreetne põhjustaja, ja keskendub inimeses sellele, mis on valesti, mitte sellele, mis õigesti. Statistiline mudel - keskendub haiguse ja tervise defineerimisele populatsiooni keskmise kaudu. Rõhutab ühiskonna enamust ja defineerib selle normaalsena, vähemust haigena. Vähem piiratud kui patoloogiline mudel, sest patoloogilise puhul tuleb diagnoosiks näidata iga normaalsusest kõrvalekallet, statistilise mudeli puhul piisab aga haigetena defineeritava populatsioonid määratlus muutes muuta haiguse ja terve olemise määratlust. 18.6. Millised on tervishoiusüsteemide kolme erineva mudeli tunnusjooned? professionaalne mudel - põhineb arstide võimul ja mõjul meditsiinipraktikale. Makstakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
