LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool TÄHELEPANEKUD ARVEPIDAMISE AJALOOST Kodutöö Mõdriku 2014 Tähelepanekud arvepidamise ajaloost 1. Majandusarvestus kui süsteem on arenenud tegelikult juba aastatuhandeid. Raamatupidamise tekkimise põhjuseid ja aega on raske määratleda. Algusajaks hinnatakse ajajärku 10 000 8000 aastat e.m.a Lähis-Idas. Arvepidamise tekkimise eelduseks oli jõukuse suurenemine ja oskust välja tuua kogus. Muistsete tempite preestrid loendasid olemasolevat vara ning tegid selle kohta märkmeid. Algselt oli arvepidamine eelkõige faktide fikseerimine seega staatiline. Seoses linnastumisega ja riikide tekkimisega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järgi. 2. Teadaolevalt on kasutatud koos esimeste kaubandusoperatsioonide toimumisega arvepidamise vahenditeks mit...
Kreedit-tüüpi maksekorraldus Pangakaardimakse müügikohas või e-kaubanduses Mobiilimakse E-arve püsimaksekorraldus E-arve maksekorraldus Piiriülene SEPA otsekorraldus Inkassokorraldus Tsekk Veksel. Sularahata arveldusvormid: Pangaülekanne kreedit-tüüpi maksekorralduse alusel ehk kreeditülekanne Pangaülekanne deebet-tüüpi maksekorralduse alusel ehk otsene deebet Akreditiivarveldus Inkassoarveldus Tsekiarveldus Arveldus avatud konto kaudu 27. Pankade poolt pakutavad välismaksete tüübid. Viisid: Ettemakse Kohene makse pärast kauba lähetamist või teenuse osutamist Järelmaks 28. Akreditiivarvelduse eripära ja liigid. Akreditiiv – on maksja palvel ja juhisel maksja panga poolt võetud kohustus tasuda raha saajale lähetatud kaupade eest
tä p s u s tu s e d Maksebilanss koostatakse tekkepõhisel alusel, st tehingu registreerimise aluseks on ajahetk, millal tehing osapoolte vahel sõlmiti või omandiõigus muutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõiki maksebilansitehinguid kajastatakse turuhindades. Maksebilansi koostamisel lähtutakse kahekordse kirjendamise põhimõttest. Igal tehingul on kaks võrdse summana, kuid erineva märgiga kajastuvat poolt: kreedit (+) ja deebet (-). Kreedit näitab meie kasutuses olevate finantsressursside suurenemist, deebet aga kõnealuste ressursside kasutamist. Ideaalpildis peab seega maksebilansi kõigi kirjete summa võrduma nulliga. Maksebilansi koostamise keerukuse ning ulatuse tõttu tekivad statistilise info kogumisel aga alati ebatäpsused. Viimaseid kajastatakse maksebilansi tasakaalu viimiseks vigade ja täpsustuste kirjel. 19. Rahvusvaheline investeerimispositsioon
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi. Kuluarvestust ettevõttes on vaja: 1) juhtidele, et saada majanduslikku tagasisidet ettevõtt...
summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole. Põhivara soetusmaksumus on jääv suurus, mida ei muudeta nii kaua kuni põhivara ei ole maha kantud, selles summas jääb pearaamatusse deebet saldona ja näidatakse bilansi aktiva poolel.Soetusmaksumus võib suureneda ainult seoses kapitaalremondiga s.t. põhivara parendamisega ehk oluliselt paremaks tegemisega . Jooksev remont on parandamine. Kanded: D- Põhivara (Maa ja ehitised, masinad ja seadamed, inventar) D- Käibemaks K- Tarnijatele tasumata arved
majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. (Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) 16. Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend) lihtlausendid - milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga; liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot. sega- e komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot 17. Raamatupidamiskirjend lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 18. Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad
Tõene Väär Küsimus 28 Äriühingud on Vali üks või enam: a. euroopa äriühing b. osaühing c. usaldus- ja täisühing d. FIE e. aktsiaselts Küsimus 29 Ettevõttele väljastati reklaamkingitusi 10 tk maksumusega 8 eurot, 10 tk maksumusega 10 eurot, 10 tk maksumusega 13,20 eurot. Milline on ettevõtte maksukohustus? Vali üks: TM 35,09 ja SM 55,14 eurot TM 29,20 ja SM 45,90 eurot TM 35.10 ja SM 55,10 eurot TM 29,94 ja SM 45,95 eurot Küsimus 30 Konto kaks poolt on Vali üks: a. Deebet ja Kreedit b. Deebu ja Kreebu c. Aktiva ja Passiva Küsimus 31 Usaldusühingu miinimumasutajate arv Vali üks: a. pole määratud b. kaks ja rohkem c. üks ja rohkem d. kaks Küsimus 32 RP- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et ei oleks võimalik saada ülevaadet tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest Vali üks: Tõene Väär Küsimus 33
Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Algdokumentide rekvisiidid -Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus - Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulem...
aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei ...
KLIENDI PROGRAMMID SEB kuldkliendi tingimused: http://www.seb.ee/files/tingimused/Kuldkliendiprogrammi_tingimused_est.pdf NORDEA kuldkliendi tingimused: Oled ise või koos perega liitunud Kliendiprogrammiga Vähemalt üks aktiivne arvelduskonto (3 kuu käive kokku vähemalt 7825 kr) Kasutad vähemalt viite erinevat panga-, liisingu-, või kindlustustoodet. Omad laene, hoiuseid ja/või investeeringuid kogusummas vähemalt 350 000 krooni Põhimõte seisneb selles, et mida rohkem sa selle panga tooteid tarbid seda suuremaid soodustusi on võimalik saada SWEDBANK kuldkliendi tingimused: https://www.swedbank.ee/static/pdf/private/home/useful/cond_gold_est.pdf Ei anna veel võimalust privaatseks panganduseks. SWEDBANK privaatpangandusekliendi tingimused: Kliendiks saamine ja esindused Privaatpanganduse kliendiks saate, kui Teil on alates 1 000 000 kroonist finantsvara või kuusi...
P10-2A päevaraamat Majandustehing Kuup. Kontod Deebet Kreedit 01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja
tootmisprotsessis või teenuse osutamisel. Kajastatakse bilantsis lähutvalt sellest kumb on madalam kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus Kohustus rahaline võlg Omakapital esialgselt omanike poolne investeering ettevõttesse, kas rahalise või materjaalse varana. Saldo konto arvestuslik jääk Konto- kahepoolne tabel mida kasutatakse majandustehingute liigitamisteks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontol on kaks poolt deebet ja kreedit. Käive- müügist saadav sissetulek. Taksonoomia- riiklikult kinnitatud aruande vorm Käibevara- likviidne vara, mis 1 aasta jooksul muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses Põhivara- vara, mis on ettevõtluses kasutusel kauem kui 1 aasta Kaup- edasimüügi eesmärgil soetatud vara Materjal- kasutatakse ära oma äritegevuses Kassa- sularaha arvestamiseks kasutatava konto nimetus Ostja- isik, kes on ettevõttele võlgu ostetud kauba või teenuse eest
Kokku vähemusosalus 31.12 99 421 Konsolideeritud aruannete töötabel Soetusmaksumuse meetod, 90% omandatud III aastal 31.12.2003 Palmer Stevens Elimineerimine Vähemus- Kirje E-firma T-firma Deebet Kreedit osalus Kasumiaruanne Müügitulu 620 000 340 000 Dividenditulu 31 500 0 31 500 Tulud kokku 651 500 340 000 Müüdud kauba 430 000 240 000 omamaksumus Depretsiatsioon-seadmed 30 000 20 000 13 778 Muud kulud 60 000 35 000 Kulud kokku 520 000 295 000
olukorraga (inflatsioon, valuutakursid, intressimäärad, tööhõive, jms), samuti poliitilise situatsiooniga, seadusandluse ja tehnoloogia arenguga. 21.Milleks on loodud võlakirjade reitingud? Läbi võlakirjade reitingute hinnatakse emitendi maksevõimet. 22..Kuidas liigitatakse eraklientidele suunatud pangandustooteid? Arveldused - siseriiklikud masked (pangasisene makes, pankadevaheline makes, otsekorraldus ja püsikorraldus) - välismaksed Kaardid - deebet - krediit (fix igakuine makse tagasimakse) ATM Laenamine - eluasemelaen - väikelaen - liising Investeerimine - hoius - pensionisammas Lisateenused -valuutavahetus - pangaseifid - nõustamine - notariteenus 23.Kuidas liigitatakse äriklientidele suunatud pangandustooteid? Arveldused - siseriiklikud masked (pangasisene makes, pankadevaheline makes, otsekorraldus ja püsikorraldus) - välismaksed
on tegemist kas aktiva- või passivakirjetega. Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. 20. KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; ohutusvaru. KMK - analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel,hinnakujundamisel ja ettevõttestrateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalseteotsuste vastuvõtmiseks. (Kulu- maht-kasum)
Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant B 1. Loetlege majandusinformatsiooni kasutajaid: vähemalt viis: Omanikud, juhtkond, töötajad, laenuandjad, investeeriad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, valitsus(maksuinstitutsioonid) 2. Firma omakapital kajastatakse: a) bilansi aktivas b) bilansi passivas c) nii bilansi aktivas kui passivas 3. Kassakonto lõppsaldo asub: a) deposiitpoolel b) kreeditpoolel c) võib olla nii deebet kui kreeditpoolel 4. Varude konto algsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Raamatupidamislausend hõlmab vähemalt: a) kahte kontot b) kolme kontot c) nelja kontot 6. Aktsiaseltsi aastaaruandele kirjutavad alla a) kõik nõukogu liikmed b) tegevdirektor ja kõik juhatuse liikmed c) tegevdirektor ja juhatuse esimees d) kõik nõukogu ja juhatuse liikmed 7. Kelle käes peab olema seifi varuvõtmete komplekt:
omaniku isikliku elumaja kindlustuskulude tasumine omaniku isikliku hoone investeerimine ettevõttesse omaniku isiklike säästude investeerimine ettevõttesse ettevõttesse investeeritud hoone kindlustuskulude tasumine Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question38 Hinded: 1 Konto kaks poolt on Vali üks vastus. a. Deebet ja Kreedit b. Aktiva ja Passiva c. Deebu ja Kreebu Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question39 Hinded: 1 Erisoodustuse tulumaksumäär on Vali üks vastus. 26,58% 21% 21/79 33% Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question40 Hinded: 1 Bilansi aktiva poolel on kohustused Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1
JOOKSEVKONTO -5 093 -5 911 Kaubandusbilanss -12 144 -13 805 Eksport 56 346 58 642 Import -69 490 -72 448 Teenuste bilanss 9 575 10 160 Kreedit 25 486 28 867 Deebet -15 911 -18 706 Tulude bilanss -3 483 -4 926 Ülekannete bilanss 1 959 2 660 KAPITALI- JA FINANTSKONTO 7 512 5 507 Kapitalikonto 279 90 Finantskonto 7 234 5 417 Otseinvesteeringud 5 601 6 901
laoteenuste eest. Ekspedeerimisarveid esitatakse jooksvalt teenuse tegemisele järgneval päeval ekspedeerimisjuhi poolt. Tollimaakler esitab tolliteenuste käitlemise eest arveid, kui kliendi kaubad on saabunud tollilattu. Seoses sellega tekib kauba deklareerimisega seotud kulud, mille eest esitatakse kliendile tolliterminaali käitlemise eest arve. Tabel 2. Tulukontode käibeandmik 01.08.2019 – 31.10.2019 Tuluko Konto nimi Algsaldo Deebet Kreedit Netoerinev Sulgemissaldo nto us 30410 Teenuste müük 715 968,22 56 103,21 375 251,41 319 148,20 1 035 116,42 kohalikele ostjatele 30420 Teenuste müük 103 361,74 30,00 35 094,00 35 064,00 138 425,74 EL ostjatele
Finantsinspektsioon FI ajalugu · Eesti finantsjärelvalvet teostav riigiasutus. · Loodi Eesti Pangainspektisooni, Kindlustusinspektsiooni ja Väärtpaberiinspektsiooni ühendamisel 2002 aastal. · Vajadus tekkis seoses Maapanga pankrotiga 1998, kui algas finantsturgude ja -teenuste süvenev integratsioon. Tekkimine · 13 Juulil 1999 a vastuvõetud otsuse alusel hakati 4. augustil aastal 2000 seaduse välja töötamisega. · Teise lugemisega võeti seadus vastu ning see jõustus 9.mail 2001 a. · 2005 aasta juunis jõustus FI struktuurimuudatus, millega mindi üle kapitali- ja teenusejärelvalve põhisele töökorraldusele. FI Nõukogu · Nõukogu koosneb 6 liikmest · Eelkõige kuuluvad sinna rahandusminister ja Eesti Panga president · 2 liiget määrab ametisse rahandusministri ettepanekul Eesti Vabariigi valitsus · 2 Liiget määrb ametisse EP presidendi ettepanekul EP nõukogu. · Tän...
Tagasiside Õige! Õige vastus on: Aruandeperioodi tuludest lahutatakse maha aruandeperioodil tehtud kulud. Küsimus 33 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst BMW, tikksaag, telliskivitehas. Mis neid ühendab finantsarvestuse seisukohast? Vali üks: Kohustused Põhivara Käibevara Omakapital Tagasiside Õige vastus on: Põhivara . Küsimus 34 Vale Hinne 0 / 1 Küsimuse tekst Bilansi 5 tähtsamat koostisosa? Vali üks: Deebet, kreedit, aktiva, pasiiva ja omakapital Varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud Aktiva, Passiva, Kasum, kahjum ja kohustused Käibevara, põhivara ja lühiajalised kohustused, pikaajalised kohustused, omakapital Tagasiside Õige vastus on: Käibevara, põhivara ja lühiajalised kohustused, pikaajalised kohustused, omakapital . Küsimus 35 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Kahekordse kirjendamise puhul iga tehing: Vali üks:
USA Luue Keskagentuur (CLA) teatab, et aasatal 2001 ostujõu pariteedi tulemuseks oli Brasiilias eskpord 57,8 miljardit US$ samas, kui import oli 57,7 miljardit US$ ja kaubavahetusbilansi ülejääk oli 100 miljonit dollarit. 10 Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatab, et aastal 2001 oli Brasiilias kaupade eksport kokku 58,2 miljardit US$ ja import kogusummas $ 55, 6 miljardi euroni. Teenuste krediiti kogusumma oli 93 miljardit US$ ning deebet 17,1 miljardit US$. Järgmises tabelis on Brasiilia maksebilanss kirjas USA dollarites ja maksebilansi järgi mille teatas IMF 2001-sel aastal. Brasiilia Arvelduskonto -23211 Kaupade saldo 2645 Teenuste tasakaal -7750 Saldo tulu -19745 Jooksevülekanded 1639 Kapitalikonto -36
- juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande Äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada ka üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omanike nimekiri. Majandusaasta aruande võib esitada elektrooniliselt või paberkandjal (07.02.2002 justiitsministri määrus). 28 KASUTATUD ALLIKAD 1. Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn, Deebet 2004 2. Alver, J., Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, Deebet 2002 3. Järve, V. Finantsarvestus I, II Tartu Ülikooli Kirjastus 1999 4. Järve, V. Käibevara ja selle arvestus. Tallinn, Folio 1998 5. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn 2002 6. Kallas, K. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline kooskõlastamine. Tallinn, Külim 1997 7. Kikas, E., Treumann, M. Majandusaasta aruande koostamine. OÜ Agitaator 2003 8
Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaaj...
117 current account jooksevkonto 118 curricula vitae of management juhtimise "eluloo"kirjeldus 119 customer ostja, klient 120 cycle majandusstsükkel 121 deadline tähtaeg 122 deal äritehing 123 debenture võlakiri 124 debit card deebetkaart 125 debit side deebet 126 debt võlg 127 debtor võlgnik, deebitor 128 decade aastakümme 129 deduction hinnaalandus 130 deficit puudujääk, defitsiit 131 delivery tarne 132 demand nõudlus 133 demand schedule nõudluskõver 134 department allüksus
viimased saaksid osta laenajalt kaupa. Samas võib jooksva konto defitsiit sundida riike laenama raha, et maksta impordi eest. Kapitalikonto protseduurid on analoogsed teistega Kreeditisse kantakse sissetulev finantskapital. Dividendid kajastuvad jooksva konto kreeditis. Deebetisse kantakse väljaminev finantskapital. Näiteks, kui Eesti kodanik ostab USA-st aktsia, siis on see kapitalikonto deebet, ehkki see aktsia muutub Eesti kodaniku omanduseks. 14 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Kapitalikonto Vaba kapitali on maailma finantsturgudel väga palju ning miljonid analüütikud tegelevad sellele kasuliku rakenduse leidmisega. Välismaised investeeringud paljudesse riikidesse on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Mis põhjustab kapitali liikumist? · majanduslik olukord
Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud.Tekkepõhine raamatupidamine-majandustehingud registrites tehingu tekkimise alusel. Kohustuslik juriidilistele isikutele. Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus. 16. Konto. Erinevate kontoliikide arvestus (aktiva-, passiva-, tulemuskonto), eripärad. Aktivakontos kajastatakse varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki. Algsaldo,lõppsaldo on deebet.Passivakontos kajastatakse kohustusi ning omakapitali. Algsaldo,lõppsaldo on kreedit. Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber 17. Kassapõhise raamatupidamise põhimõtted. Kuidas tuleks sisse seada, kellele lubatud. Mida tuleb arvestada registri koostamisel (kindlasti vorm E jaotus.) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool Annemar Neiland KREDIIDIASUTUSTEVAHELINE KONKURENTS EESTI TURUL Referaat Dotsent Ilzija Ahmet TTÜ 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1EESTIS TEGUTSEVAD KREDIIDIASUTUSED...................................................................4 1.1Swedbank...........................................................................................................................4 1.2SEB Pank..........................................................................................................
Tingimuslikud kohustused on on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Vaadati lähemalt tingimuslike kohustuste olemust. Koostati tabel, milles toodi välja eraldiste ning tingimuslike kohustuste vahelised erinevused. Teoreetilise materjali põhjal koostati praktiline ülesanne. KASUTATUD KIRJANDUS Alver, L., Alver, J. (2009). Finantsarvestus.(2. trükk). Tallinn: Deebet Assets, Liabilities & Equity - An Intro (Part II). (s.a.). Kasutamise kuupäev. 22.09.2015, allikas http://www.accountingbase.com/IntroALE3.html Kallas, K.(2002). finatsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Trükikoda Leppik, E. (2005). 277 majandustehingut raamatupidamises. Tartu: Rafiko kirjastus OÜ Raamatupidamise seadus. (20.11.2002). Viimati muudetud 23.03.2014. Kasutamise kuupäev: 15.09.2015, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja
VÄLJAMINEKUORDER nr. Kuupäev Summa Välja anda Alus Direktor Pearaamatupidaja Võttis kr. s. vastu 2009.a. Allkiri Andis välja kassapidaja 3.2 Kassaraamat Kassaraamat 2009 12 Dok.nrKuupäev Kust/kuhu Seletus Deebet Kreedit Päeva algsaldo 0,00 1 01.01.2009 arve nr. 0,00 Päevasaldo 0,00 0,00 kokku Pearaamatupidaja allkiri Päeva lõppsaldo 0,00 3.3 Kassa inventuurileht Denveiss OÜ
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K KASSATÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 I OSA Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami. Reimani tänava jalatsiparandus Arveldatakse ainult sularahas. Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse zetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tsekki ei anta. Hesburger Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult,...
Õppisin referaadi kirjutamisest üsna põhjalikult antud teema kohta. Lugesin palju rohkem informatsiooni ja allikaid, kui siia kirja sai pandud ning seetõttu sai teoreetiline pool hästi selgeks. Kõige keerulisem oli minu jaoks ingliskeelsest tekstist aru saamine, kuna ma ei olnud varasemalt võõrkeelse erialase kirjandusega kokku puutunud ning nägin paljusid termineid esmakordselt. KASUTATUD KIRJANDUS Alver, L., & Alver, J. (2017). Finantsarvestus. Tallinn: Deebet. IAS 37 Provisions, Contingent Liabilities and Contingent Assets. (2017). IFRS. Retrieved April 16, 2018, from http://www.ifrs.org/issued-standards/list-of-standards/ias-37- provisions-contingent-liabilities-and-contingent-assets/#about Kallas, K. (2002). Finantsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatupidamise Toimkonna Juhend 2. Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes. (2018). Kasutamise kuupäev: 16.04.2018, allikas
Õppisin referaadi kirjutamisest üsna põhjalikult antud teema kohta. Lugesin palju rohkem informatsiooni ja allikaid, kui siia kirja sai pandud ning seetõttu sai teoreetiline pool hästi selgeks. Kõige keerulisem oli minu jaoks ingliskeelsest tekstist aru saamine, kuna ma ei olnud varasemalt võõrkeelse erialase kirjandusega kokku puutunud ning nägin paljusid termineid esmakordselt. KASUTATUD KIRJANDUS Alver, L., & Alver, J. (2017). Finantsarvestus. Tallinn: Deebet. IAS 37 Provisions, Contingent Liabilities and Contingent Assets. (2017). IFRS. Retrieved April 16, 2018, from http://www.ifrs.org/issued-standards/list-of-standards/ias-37- provisions-contingent-liabilities-and-contingent-assets/#about Kallas, K. (2002). Finantsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatupidamise Toimkonna Juhend 2. Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes. (2018). Kasutamise kuupäev: 16.04.2018, allikas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ETTEVÕTTEST.......................................................................................................................4 2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus.......................................................................................5 2.1Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis................................
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega...
475. (11) 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 2.1 Teooria Raamatupidamisse kuulub dokumenteerimine ja investeerimine, kontode pidamine ja kahekordne kirjendamine ning aruannete koostamine. ( 8 lk 38 ) Firma vahendite ja nende allikate rühmitamine toimub kontode alusel. Need omakorda moodustavad kontode nimetuste ja kontonumbrite täieliku süstematiseeritud loetelu ehk kontoplaani. Igal kontoplaanil on kaks poolt deebet ja kreedit. Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes. 7 Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale kohapeale raamatupidaja või ostab antud teenust sisse raamatupidamisteenusi pakkuvalt ettevõttelt
Tegelikus elus see päris nii alati ei toimi. Maksebilanss ja selle kontod. · Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud ajavahemiku jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta · Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne · Iga rahvusvaheline tehing siseneb maksebilanssi automaatselt kaks korda: kord kreedit kirjena (+) ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte) · Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid · Kaupade ja teenuste eksport ning import · Finantsvarade ost ja müük · Mõningad muud tegevused, mis toovad kaasa jõukuse siirdumise ühest riigist teise · Tavaliselt turuvälised tegevused · Aga ka näiteks kaubamärkide või autoriõigustega seotud tehingud Majandusterritoorium ja residentsus · Majandusterritoorium
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
Investeerimisfondi raha paigutamine on üldiselt veidi väiksema riskiga kui üksikuid aktsiaid ostes, sest ühes investeerimisfondis on mitme ettevõtte aktsiaid/võlakirju ning seetõttu on riskid hajutatumad. Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Nende peamine funktsioon on olnud on olnud ja on riskide vähendamine. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alver, L., Alver, J., Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2009, 260 lk 2. http://et.wikipedia.org 3. http://fp.lhv.ee/forum/invest/128184?locale=en 4. http://www.minuraha.ee/ 5. http://www.rak.edu.ee 6. http://www.swedbank.ee/investor 7. Lepik, K., Korjus, K., Optsioonid II - Optsioonide tüübid ja optsiooniturg, www.tarkinvestor.ee/artiklid.php?idee=54, 09.05.2008 8. Nurga, A., Investeerimise teejuht. AS Äripäev 2007, 168 lk 9. Saario, S., Investeerimisraamat. Tallinn 2009, 228 lk 10. Zirnask, V
poolele. Seejärel kirjendatakse kontodel kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetkäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditkäibeks. Kõige laiemalt on levinud T- kujuline konto formaat, millest ka nimetus T- konto. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Nende tähendus aktivakontodel (bilansi aktivakirjetele avatud kontodel) ja passivakontodel (bilansi passivakirjetele avatud kontodel) on erinev. Deebet Konto Kreedit ----------------------------------------------------------- 1.Vara: suurenemine 1. Vara: vähenemine 2.Kohustused: vähenemine 2.Kohustused: suurenemine 3.Omakapital: vähenemine 3.Omakapital: suurenemine 4
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, ...
laenud. Fondide kasutamine on import, välismaale makstud investeeringutulu, ülekanded välimaale, Lühiajaline ja pikaajaline laenamine või investeerimine välismaale ja samuti ametlike reservide kasv. 4 Maksebilansi koostamise põhimõtted Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil. Igal tehingul ja toimingul on kaks võrdset poolt. Nendeks poolteks on deebet ja kreedit. Iga tehing ehk transaktsioon, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (inglise keeles ,,receipt") registreeritakse deebetis. Seega vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (inglise keelse väljendina ,,payment") aga kreeditina. Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, see tähendab, et kõik
See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Pangakontol olev raha teenib intressi. Pangakontosid tuleb inventeerida. Pangakonto väljavõte Pangatehingute sooritamist kinnitab pangakonto väljavõte, mille põhjal kajastatakse ka tehingud raamatupidamises. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk perioodi alguses, kõik sissetuleku-ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Firma jaoks tähendab deebet konto seisu vähenemist ja kreedit konto seisu suurenemist. Pangakontoga seotud tulud ja kulud Maksete sooritamise ja muude pangateenuste eest võtab pank teenustasu, mis kajastatakse deebetis mitmesuguste tegevuskuludena. Kui pangas hoitav raha teenib intressi, siis kajastatakse see kreeditis intressituluna. Välisvaluuta ümberhindlus Kui pangakonto on avatud välisvaluutas, siis aruandeaasta viimase päeva seisuga hinnatakse välisvaluuta jääk kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel
Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotse...
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suu...
4. Макальская М.Л., Фельдман И.А. Бухгалтерский учет, Москва, ВЫСШЕЕ ОБРАЗОВАНИЕ, 2005. 5. Tiik J. Finantsarvestus, Tallinn, VALGUS, 2003- 2008. 6. Ev raamatupidamise toimkond Hea raamatupidamistava 2007,Tallinn, AGITAATOR OÜ, 2007. 7. Kütt J. Sissejuhatus raamatupidamisse, Tallinn, KÜLIM OÜ, 2009. 8. Kärstna O. Pisiettevõtja käsiraamat, Tallinn, KIRJASTUS ILO, 2009. 9. Lehte A., Alver J. Finantsarvestus, Tallinn, DEEBET, 2009. 10. Бухгалтерский учет: просто о сложном , под ред. Г.Ю.Касьяновой, Москва, АРГУМЕНТ,2007. 25
kooliraha jms). Ainetöö eesmärgiks oli anda ülevaade erinevatest aktsia liikidest ning nendega seonduvatest korporatiivsetest sündmustest. Selleks uuriti igat aktsia liiki ja korporatiivset sündmust eraldi. Autor tõi iga aktsia liigi juures välja liigiga kaasnevad õigused. 22 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 1. Alver, L., Alver, J., Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2009. 2. Andreessen, M., In praise of dual-class stock structures for public companies - http://pmarca-archive.posterous.com/in-praise-of-dual-class-stock-structures-for (2009) 3. Bragg, S. The new CFO financial leadership manual. John Wiley & Sons Inc, 2003. 4. Brigham, E., Daves, P., Intermediate financial management. Dryden Press, 1999. 5. Eesti Pangaliit. Pangandusterminite sõnastik - http://www.pangaliit.ee/et/pangandusinfo/sonastik?id=9900221 6. Eesti Väärtpaberikeskus
teostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist: DEEBETIS kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja (N.: import ja välismaiste väärtpaberite ost); KREEDITIS kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood antud riiki (N.: eksport, intresside ja dividendide saamine ning kodumaiste finantsvahendite ost väliskodanike poolt). Kui KREEDIT >DEEBET, on riigil tegemist maksebilansi ülejäägiga; kui DEEBET >KREEDIT, on riigil tegemist maksebilansi puudujäägiga. 13.2 VAHETUSKURSS Välisvaluutaturg on turg, kus ostetakse üht rahvuslikku valuutat teise rahvusliku valuuta eest. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. Vahetuskurss võib olla: 1. UJUV so. vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumise vabaturul, ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta; 2. FIKSEERITUD so
· Olemasolevate finantsandmete analüüs · Äriplaani hindamine, tulevikuprojektsioonide hindamine, arengutendentsid · Tagatise hindamine · Laenukommitee poolse laenuotsuse tegemine 11. Sularahata arveldamine. Dokumentaalmaksed. Arveldused Maksejuhis krediidiasutusele antud makse algataja korraldus, mis sisaldab kõiki krediidiasutuse jaoks makse algataja tahte ühemõtteliseks kindlakstegemiseks vajalikke andmeid. Maksejuhis võib olla · deebet tüüpi maksu algataja on saaja · kreedit tüüpi . maksu algataja on maksja Pangapäev kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvuspüha ega riigipüha. Kui ei ole pangapäev, raha ei liigu. SWIFT standardiseeturd rahvusvaheline pangavaheline infovahetusvõrk, mille kaudu saab edastada tehingukorraldusi eri riikides asuvatele pankadele. Maksete arveldamise eeskiri maksete teostamise kord ja tähtajad. Arveldussüsteemid töötavad arvelduspäevadel. Korraldused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
